Rae Huvialakooli põhimäärus

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Rae Huvialakooli (edaspidi Kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab Kooli ametliku täieliku nime ja asukoha, Kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, Kooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, Kooli finantseerimise, ümberkorraldamise ja lõpetamise alused ning põhimääruse muutmise korra.

§ 2.   Kooli nimetus

  Kooli nimetus on Rae Huvialakool. Ametlik lühend Rae HK. Spordivõistlusel osalemiseks kasutatakse Rae Spordikooli nime.

§ 3.   Kooli asukoht

  Kool asub Rae vallas. Kooli postiaadress on Laste tn 3, Jüri alevik, 75301 Harjumaa.

§ 4.   Kooli õiguslikud alused

  (1) Kool on Rae Vallavalitsuse (edaspidi Kooli pidaja) hallatav munitsipaalharidusasutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Rae Vallavolikogu.

  (2) Kool on huvikoolina tegutsev muusika-, kunsti-, üldkultuuri- ja spordikool.

  (3) Kool tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel.

  (4) Kool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviala riiklikest raamõppekavadest, Rae Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ning teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

§ 5.   Pitsat ja sümboolika

  Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.

§ 6.   Õppekeel ja asjaajamine

  (1) Kooli õppekeel ja asjaajamise keel on eesti keel.

  (2) Asjaajamine Koolis toimub lähtuvalt arhiiviseadusest, avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest, digitaalallkirja seadusest, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetest alustest, antud valdkonda reguleerivatest standarditest ja muudest kehtivatest õigusaktidest.

2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 

§ 7.   Tegevuse eesmärk

  Kooli tegevuse eesmärkideks on:
  1) muusika- ja kunstialase põhihariduse andmine ja õppurite ettevalmistamine professionaalseks õppeks;
  2) eelduste loomine kultuurielu edendamiseks ja säilitamiseks muusika, teatri, tantsu ja folkloori valdkonnas, elustades, tutvustades ja väärtustades ajaloolisi traditsioone; õpetades võõrkeeli ja arendades muid üldkultuuri valdkonna oskusi ja teadmisi.
  3) soodsa arengukeskkonna loomine lastele ja noortele käeliste tegevuste ja kujutava kunstiga seotud eelduste väljaarendamisel.
  4) soodsa arengukeskkonna loomine lastele ja noortele kehakultuuri ja spordiga tegelemiseks;
  5) õppuri loovuse arendamine; tema arengu, iseseisvuse, omaalgatuse, initsiatiivi ja aktiivsuse toetamine;
  6) vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusika-, kunsti-, üldkultuuri- ja spordiharidust.

§ 8.   Kooli ülesanded

  (1) Kooli ülesanded on:
  1) leida ja koondada õppima muusika-, kunsti- ja spordialaselt võimekaid lapsi ja noori;
  2) avastada ja kavakindlalt arendada laste ja noorte loomevõimeid;
  3) luua tingimused vaba aja sisustamiseks muusika-, kunsti- ja spordialase tegevusega erinevates õppevormides;
  4) korraldada kontserte ja muid muusikaüritusi ning arendada näitus- ja võistlustegevust;
  5) kindlustada õppurite huve ning eeldusi arvestav õppe- ja kasvatustöö;
  6) luua Kooli töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;
  7) korraldada koostööd teiste huvikoolidega.

  (2) Vastavalt vajadustele ja võimalustele võib Kool:
  1) korraldada täiskasvanute muusika-, kunsti- või spordialast koolitust;
  2) läbi viia seminare ja kursuseid;
  3) laenutada muusikainstrumente ning osutada muid tasulisi teenuseid.

3. peatükk KOOLI STRUKTUUR 

§ 9.   Struktuur

  (1) Koolis on muusikaosakond, kunstiosakond, üldkultuuriosakond ja spordiosakond.

  (2) Õppetöö Koolis toimub õppeastmete kaupa.

  (3) Muusikaosakonnas on järgmised õppeastmed:
  1) eelkool 1-2 aastat (5-7-aastased);
  2) põhikooli noorem aste 1.- 4. klass;
  3) põhikooli vanem aste 5.-7. klass;
  4) lisa-aasta(d);
  5) vabaõpe.

  (4) Kunstiosakonnas on järgmised õppeastmed:
  1) eelkool (6-10-aastased õpilased, õppeaeg 1-3 aastat);
  2) põhikool (10-16-aastased õpilased, õppeaeg 4-5 aastat);
  3) lisa-aasta(d)
  4) vabaõpe.

  (5) Üldkultuuriosakonnas on järgmised õppeastmed:
  1) Algaste 1-3 aastat;
  2) Põhiaste 1-5 aastat.

  (6) Spordiosakonnas on järgmised õppeastmed:
  1) algettevalmistusaste (AE) 3-4 aastat;
  2) õppe-treeningaste (ÕT) 4 aastat;
  3) spordimeisterlikkuse aste (SM) 2-3 aastat.

§ 10.   Õppeastmete ülesanded

  (1) Muusikaosakonna eelkooli ülesandeks on laste loomevõimete avastamine, muusikataju arendamine, muusikaõpinguteks ettevalmistamine.

  (2) Muusikaosakonna nooremas astmes antakse õppuritele muusikaline algharidus, mis võimaldab neil õpinguid jätkata järgmises astmes.

  (3) Muusikaosakonna vanemas astmes toimub õppurite muusikaliste võimete ja loovuse mitmekülgne arendamine ning muusikalise põhihariduse omandamine, mis loob aluse lisa-aastate õppeks või edasiõppimiseks kõrgemas muusikaõppeasutuses.

  (4) Kunstiosakonna eelkooli ülesandeks on õpilaste kunstialane ettevalmistamine, võimete väljaselgitamine ja sobivus õpinguteks kunsti põhikooli astmes.

  (5) Kunstiosakonna põhikooli ülesandeks on loomevõimete kavakindel arendamine, tehniliste oskuste ja teoreetiliste ainete õpetamine, mis loob aluse edasiõppimiseks kõrgemas kunstiõppeasutuses.

  (6) Lisa-aasta(d) võimaldatakse õppuritele, kellel on soov muusika ja kunsti alal edasi õppida või mõnel muul eesmärgil õpinguid jätkata.

  (7) Vabaõppes toimub õppetöö individuaalse õppekava alusel, milles on lähtutud õppuri ootustest ja võimetest.

  (8) Üldkultuuri osakonna algastme ülesandeks on õpilaste teadmiste, oskuste avastamine ja kavakindel ettevalmistamine õppimiseks üldkultuuri põhiastmes.

  (9) Üldkultuuri osakonna põhiastme ülesandeks on õpilaste teadmiste, oskuste avastamine ja kavakindel arendamine ning ettevalmistus õpinguteks kõrgemas valdkonna koolis.

  (10) Spordiosakonna algettevalmistuse astme ülesandeks on õppurite tervise tugevdamine; erinevate kehaliste võimete arendamine; spordiala tehnika põhialuste õppimine ja omandamine; sportlike iseloomuomaduste, suhtumiste ja hoiakute ning spordiga tegelemiseks püsiva huvi kujundamine ja arendamine.

  (11) Õppe-treeningastme ülesandeks on valitud spordiala süvendatud õppimine.

  (12) Spordimeisterlikkuse astme ülesandeks on spordiala nõuetele vastavate kehaliste võimete rõhutatum arendamine üheskoos spordiala tehnilise, taktikalise ja psühholoogilise ettevalmistusega, eesmärgiga jõuda omaealiste paremikku vabariigis.

  (13) Spordiosakonna allüksused on osakonnad ja õppe- treeninggrupid.
  1) Õppetöö osakondades, mis on moodustatud spordialade kaupa ja kuhu kuuluvad vastava spordiala treenerid ja õppurid, toimub õppe-treeninggruppides.
  2) Õppe- treeninggrupid on moodustatud vastavalt õppekavaga määratud õppurite arvule, õppurite vanusele ja sportlikule tasemele.

4. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 11.   Üldsätted

  (1) Kooli õppekorralduse aluseks on huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud Kooli õppekava.

  (2) Õppetöö toimub õppuri alus-, põhi-, üld-, kesk- või kutsealast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

  (3) Õpe toimub tunniplaani alusel õpperühmades ja individuaalselt, kasutades seejuures erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas õppetund, esinemised, kontserdid, konkursid, võistlused, näitused, laagrid jne.

  (4) Õpe toimub Kooli direktori poolt kinnitatud õppekava ja tunniplaani kohaselt.

  (5) Õppimine Koolis on tasuline. Õppetasu suuruse kinnitab Kooli pidaja.

§ 12.   Õppekava

  (1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab Kool hariduse andmiseks õppekavad.

  (2) Õppekavaga sätestatakse:
  1) õppe eesmärk ja kestus;
  2) õppeainete loendid;
  3) ainekavad.

  (3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.

§ 13.   Õppekava registreerimine, muutmine ja kinnitamine

  (1) Huviala õppekava muutmine või olemasoleva sulgemine toimub pärast huvikooli vastava huviala õppeperioodi lõppu. Huvialade õppekavades tehtud muudatused koos uuendatud õppekava terviktekstiga või teate olemasoleva õppekava sulgemise kohta esitab Kooli pidaja.

  (2) Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võib teha Kooli pidaja või tema poolt selleks volitatud isik, Kooli hoolekogu või õppenõukogu.

  (3) Õppekava kinnitab Kooli direktor käskkirjaga, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu arvamuse.

  (4) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

§ 14.   Kooli vastuvõtmine

  (1) Kooli vastuvõtmise aluseks on lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) taotlus.

  (2) Muusikaosakonda võetakse õppureid vastu järgmiselt:
  1) Põhikooli noorema astme 1. klassi võetakse õppur vastu sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse Kooli õppekavas ning katsete hindamine Kooli õpilaste hindamise korras. Otsuse õppuri Kooli vastuvõtmiseks teeb õppenõukogu.
  2) Põhikooli noorema astme 2.-4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse ka õppurid, kes mõnes teises muusikakoolis on läbinud eelnevad klassid. Selleks peab õppuri seaduslik esindaja lisaks taotlusele lisama ka vastava tunnistuse.
  3) Eelkooli võetakse vastu ilma katseteta vähemalt 6-aastaseks saanud lapsi.

  (3) Kunstiosakonda ja üldkultuuriosakonda võetakse õppureid vastu lapsevanema taotluse alusel ilma katseteta.

  (4) Lisa-aasta õppesse võetakse õppur, kes on muusika- ja kunstikooli põhikooli eelnevalt lõpetanud, kuid soovib õpet jätkata. Otsuse õppuri jätkamiseks lisa-aastal teeb õppenõukogu.

  (5) Vabaõppesse võetakse vastu õppuri avalduse alusel vabade kohtade olemasolu korral.

  (6) Spordiosakonda võetakse õppureid vastu järgmiselt:
  1) Algettevalmistuse astmesse võetakse õppur vastu lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) taotluse alusel katseteta.
  2) Õppe-treeningastmesse võetakse vastu õppur, kes on eelnevalt spordikooli algettevalmistuse lõpetanud ning soovib õpet jätkata.
  3) Spordimeisterlikkuse astmesse võetakse vastu õppur, kes on lõpetanud õppe-treeningastme ning soovib õpet jätkata.
  4) Õppe-treening- ja spordimeisterlikkuse astmesse võib Kool korraldada vastuvõtukatseid või võtta vastu ilma eelnevaid astmeid läbimata õppureid, kes omavad märkimisväärseid saavutusi oma spordialal.

§ 15.   Koolist väljaarvamine

  (1) Õppur arvatakse õppurite nimekirjast välja:
  1) kooli lõpetamisel;
  2) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu;
  3) tervislikel põhjustel;
  4) õppetasu võlgnevusel rohkem kui kaks (2) kuud järjest;
  5) Kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramisel või rikkumisel;
  6) muudel põhjustel.

  (2) Õpilase Kooli nimekirjast väljaarvamise aluseks on:
  1) lapsevanema taotlus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 6 puhul;
  2) õppenõukogu otsus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1, 2 ja 5 puhul;
  3) õppenõukogu otsus hoolekoguga kooskõlastatult direktori taotlusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 puhul.

§ 16.   Kooli lõpetamine

  (1) Kooli noorema või vanema astme lõpetamiseks peab õppur täitma kõik kooli õppekavale vastava kooliastme lõpetamiseks sätestatud nõuded.

  (2) Kooli lõpetamist tõendab vastavalt noorema astme või põhikooli lõputunnistus, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.

§ 17.   Õppeaasta

  (1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab kalendriaasta 31. augustini.

  (2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

§ 18.   Õppeperiood

  (1) Õppeperiood kestab 35 õppenädalat.

  (2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppeveerand ja õppetund.

  (3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks.

  (4) Õppevaheajad Koolis on üldhariduskoolidega samadel aegadel ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega.

  (5) Õppevaheajad jagunevad:
  1) sügisvaheaeg;
  2) jõuluvaheaeg;
  3) kevadvaheaeg;
  4) suvevaheaeg.

  (6) Õppetunni pikkus on üldjuhul 45 minutit. Kahe järjestikuse õppetunni vahel peab olema puhkepaus vähemalt 5 minutit.

  (7) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab Kooli direktor.

§ 19.   Õppurite hindamine

  (1) Õppurite hindamise korra kehtestab õppenõukogu.

  (2) Õppurite teadmisi ja oskusi hinnatakse tundides, kontsertidel, arvestustel, eksamitel ja näitustel, võistlustel, mille hulk ja põhinõuded on määratud õppekavaga.

5. peatükk KOOLI JUHTIMINE  

§ 20.   Direktori pädevus ja ülesanded

  (1) Kooli juhib direktor, vastutab Kooli tulemusliku toimimise, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (2) Direktor peab Kooli ja enda tegevusest andma aru Kooli pidajale või tema poolt volitatud ametiisikule.

  (3) Direktor:
  1) juhib Kooli õppenõukogu;
  2) tagab Kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
  3) sõlmib, muudab, peatab ja ütleb üles töölepingud koolitöötajatega;
  4) kinnitab Kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;
  5) kinnitab Kooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks;
  6) koostab juhindudes vallavalitsuse ettekirjutustest Kooli eelarveprojekti, esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja Kooli pidajale kinnitamiseks ning vastutab kinnitatud eelarve täitmise eest;
  7) esitab vähemalt üks kord aastas aruande Kooli tegevusest hoolekogule ja Kooli pidajale;
  8) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
  9) sõlmib koostöölepinguid spordiklubide ja sponsoritega;
  10) lahendab muid käesoleva seadusega, Kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.

  (4) Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja Kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

  (5) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse vallavalitsuse poolt avalik konkurss ja töölepingu sõlmib, peatab, muudab või lõpetab Rae vallavanem või tema poolt volitatud ametiisik.

  (6) Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise või vabastamise korral kõigi õiguste ja kohustustega isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine.

§ 21.   Õppenõukogu

  (1) Õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

  (2) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

  (3) Õppenõukogu tööd juhib Kooli direktor.

  (4) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

  (5) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord õppeveerandis.

  (6) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist kutsega, kus on ära märgitud õppenõukogu päevakord.

  (7) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.

  (8) Õppenõukogu päevakord kinnitatakse koosoleku alguses.

  (9) Õppenõukogu otsused võetakse vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud lihthäälteenamusega.

  (10) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse koos teiste Kooli dokumentidega vastavalt õppekasvatustöö alase dokumentatsiooni pidamise ja säilitamise korrale.

§ 22.   Hoolekogu

  (1) Koolis valitakse iga õppeaasta algul Hoolekogu, kelle ülesanne on suunata Kooli tegevust ning teha ettepanekuid Kooli direktorile ja Kooli pidajale Kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

  (2) Hoolekogu sse koosseisu valivad lapsevanemad endi hulgast vähemalt 2 esindajat, õppenõukogu valib vähemalt 2 õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat (v.a Kooli direktor). Lisaks neile nimetab vallavalitsus hoolekogu koosseisu ühe isiku ning soovitavalt kuuluvad hoolekokku ka õppurite ning Kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

  (3) Hoolekogu koosseisu kinnitab Kooli direktori ettepanekul Rae Vallavalitsus.

  (4) Töö korraldamiseks valib hoolekogu esimesel koosolekul oma liikmete hulgast esimehe ja asetäitja.

  (5) Hoolekogu:
  1) teeb vajadusel Kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks Kooli tegevuse üle;
  2) kuulab ära Kooli direktori aruande Kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi;
  3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga Kooli pidajale;
  4) arutab läbi ja annab arvamuse Kooli arengu- ja tegevuskavade kohta;
  5) teeb ettepanekuid Kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;
  6) teeb ettepanekuid Kooli põhimääruse täiendamiseks ja muutmiseks;
  7) teeb ettepanekuid õppetasu kehtestamise, selle suuruse ja kasutamise kohta;
  8) teeb ettepanekuid Kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.

  (6) Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub hoolekogu esimehe või Kooli direktori ettepanekul. Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

  (7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Hoolekogu otsused on Kooli juhtkonnale täitmiseks.

  (8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt 5. päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

  (9) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa Kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.

6. peatükk KOOLITÖÖTAJAD JA ÕPPURID  

§ 23.   Koolitöötajad

  (1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad (direktor, õpetajad, treenerid, ringijuhid, kontsertmeistrid) ja Kooli teenindav personal.

  (2) Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhenditega, töölepingutega, töökorraldusreeglitega ja muude õigusaktidega.

  (3) Pedagoogidele esitatavad kvalifikatsiooninõuded ning atesteerimise tingimused ja korra kehtestab Kooli pidaja.

§ 24.   Õppurite õigused ja kohustused

  (1) Õppuril on õigus:
  1) tutvuda enne Kooli õppima asumist ja õppimise ajal Kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;
  2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluste korral õppida lisaaineid;
  3) osaleda valitud esindaja kaudu Kooli hoolekogu tegevuses.

  (2) Õppur on kohustatud:
  1) järgima Kooli kodukorda;
  2) täitma kohusetundlikult õppeülesandeid;
  3) võtma osa õppetööst Kooli õppekavaga määratud mahus;
  4) teatama võimalikult aegsasti puudumistest haiguse tõttu või muudel mõjuvatel põhjustel;
  5) osalema eksamitel, arvestustel, kontsertidel, näitustel, võistlustel jt. üritustel nii Koolis kui ka selle esindajana väljaspool Kooli;
  6) hoidma Kooli kasutuses olevaid esemeid ja muud vara;
  7) hoidma tema käsutusse antud inventari (pille jms), pidades silmas nende kasutamise lepingu tingimusi.

7. peatükk KOOLI VARA JA FINANTSEERIMINE 

§ 25.   Kooli vara

  (1) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Rae Vallavolikogu poolt kehtestatud vallavara valitsemise korra alusel.

  (2) Kooli valduses olev vara on Rae valla omand.

§ 26.   Kooli finantseerimine

  (1) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab Kooli pidaja.

  (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad:
  1) riigi- ja vallaeelarve eraldistest;
  2) kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust;
  3) sihtasutustelt laekunud summadest;
  4) annetustest;
  5) käesolevas põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest;
  6) õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt, eestkostjalt või täiskasvanud õppurilt võetavast õppetasust;
  7) lepingute alusel teistelt omavalitsustelt laekuvatest rahalistest vahenditest.

  (3) Õppekulude osaliseks katmiseks on Koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekul Kooli pidaja. Õppetasu tõstmisest teavitatakse lapsevanemaid üks kuu ette.

  (4) Kooli finantstegevust juhib koostöös Kooli hoolekoguga Kooli direktor.

§ 27.   Õppetasust vabastamine ja soodustuste andmine

  Kooli pidajal on lapsevanema põhjendatud avalduse alusel ja õigusaktides sätestatud korras õigus otsustada õppuri õppetasust osaline või täielik vabastamine.
[RT IV, 07.01.2016, 5 - jõust. 10.01.2016]

§ 28.   Raamatupidamisarvestus ja aruandlus

  (1) Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt Rae Vallavalitsuse kaudu.

  (2) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning Rae Vallavolikogu ja Rae Vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

§ 29.   Osalemine huvikoolide ühistegevuses

  (1) Kool võib osaleda muusika-, kunsti- ja spordikoolide ühistegevuses.

  (2) Kool võib osaleda õpilaskonkurssidel, kontsertidel, näitustel, festivalidel, olümpiaadidel ja võistlustel.

  (3) Kool võib olla Eesti Muusikakoolide Liidu liige, tasudes oma eelarvest liikmemaksu, kasutades selle kaudu ühistegevuse tulemusi soodustatud tingimustel ning osaledes liidu kaudu üleriigilises ja rahvusvahelises muusikahariduse alases koostöös.

  (4) Kool võib olla Eesti Huvikoolide Liidu liige, osaledes liidu kaudu üleriigilises ja rahvusvahelise huvihariduse (sport, tants, keeleõpe jne) alases koostöös.

8. peatükk JÄRELEVALVE  

§ 30.   Järelevalve

  (1) Riiklikku järelevalvet Kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Harju maavanem.

  (2) Teenistuslikku järelevalvet Kooli ja Kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab Kooli pidaja.

  (3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib Vallavolikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll.

  (4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtajaks.

9. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE  

§ 31.   Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  (1) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Kooli pidaja.

  (2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb Kooli ühinemises või jagunemises.

  (3) Kooli ümberkujundamine käesoleva põhimääruse tähenduses on asutuse muutmine teist liiki asutuseks.

  (4) Kooli tegevus lõpetatakse:
  1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
  2) kui Kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;
  3) kui Kooli järele puudub vajadus;
  4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

  (5) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

  (6) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kirjalikult õppuritele, lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.

10. peatükk LÕPP- JA RAKENDUSSÄTTED  

§ 32.   Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine

  (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab kehtetuks Kooli pidaja.

  (2) Põhimääruse, selle muutmise või täiendamise eelnõu töötab välja Kooli direktor. Põhimääruse muudatus- ja täiendusettepanekuid võivad teha Kooli hoolekogu ja õppenõukogu.

11. peatükk MÄÄRUSE JÕUSTUMINE 

§ 33.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist.