Teksti suurus:

Mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.11.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2018
Avaldamismärge:RT I, 14.11.2014, 1

Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 9 lõike 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse mõõtevahendite Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse (edaspidi tüübikinnitustunnistus) taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord.

§ 2.   Legaalmetroloogilise ekspertiisi teostaja

  (1) Legaalmetroloogilise ekspertiisi teostaja on mõõteseaduse § 32 lõike 2 kohaselt Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi amet).

  (2) Amet avaldab oma veebilehel:
  1) legaalmetroloogilise ekspertiisi taotluse blanketid;
  2) väljastatud tüübikinnitustunnistuste loetelu.

2. peatükk Legaalmetroloogiline ekspertiis siseriikliku tüübikinnitustunnistuse väljastamiseks 

§ 3.   Kohaldamisala

  Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse mõõteseaduse § 9 lõikes 1 nimetatud mõõtevahendile.

§ 4.   Tüübikinnitustunnistuse taotlemine

  (1) Mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse või selle muudatuse või pikendamise taotlejaks (edaspidi taotleja) on mõõtevahendi tootja või tema volitatud esindaja tüübikinnitustunnistuse taotlemiseks. Kui mõõtevahend on toodud Eestisse komplektse seadme või sisseseade osana, samuti üksikostuna, võib taotlejaks olla mõõtevahendi tarnija või valdaja.

  (2) Taotleja esitab ametile legaalmetroloogilise ekspertiisi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud dokumendid.

  (3) Taotlusele lisatavad dokumendid on:
  1) dokument, mis tõendab taotleja volitusi mõõtevahendi tootja esindamiseks;
  2) Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud siseriiklik tüübikinnitustunnistus või mõni muu asjakohane nõuetele vastavust tõendav dokument, samuti akrediteeritud katse- või kalibreerimislabori väljastatud katsearuanne või kalibreerimistunnistus;
  3) tehniline kirjeldus, paigaldus- või kasutusjuhend;
  4) üldmõõtmeid ja taatlusmärgiste paigaldamise kohti kirjeldavad joonised või skeemid;
  5) muud asjakohased dokumendid.

  (4) Juhul kui taotletakse kehtiva tüübikinnitustunnistuse muutmist või siseriiklikku tüübikinnitust mõõtevahendile, mis on toodud Eestisse komplektse seadme või sisseseade osana, võib taotleja ameti nõusolekul jätta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud dokumendi esitamata.

  (5) Amet peab teavitama taotlejat:
  1) riigilõivu suurusest ja selle tasumise korrast;
  2) vajadusest suunata mõõtevahend lisakatsetustele või -kalibreerimisele ning asjakohastest akrediteeritud laboritest.

§ 5.   Legaalmetroloogiline ekspertiis

  (1) Legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus võrdleb amet esitatud dokumente ja katsearuandeid asjakohaste Eesti õigusaktide nõuetega ja võtab vastu otsuse tüübikinnitustunnistuse väljastamise, muutmise või pikendamise kohta.

  (2) Kui amet otsustab suunata mõõtevahendi lisakatsetustele või kalibreerimisele, saadab amet taotleja esitatud dokumendid taotlejaga kooskõlastatult katse- või kalibreerimislaborile, lisades vajalike katsete või mõõtmiste (edaspidi katsed) loetelu.

  (3) Mõõtevahendi esitab katse- või kalibreerimislaborile taotleja, olles laboriga kooskõlastanud katsete läbiviimise aja ja koha.

  (4) Katse- või kalibreerimislabor tagastab pärast katsete toimumist ametile kõik saadetud dokumendid, lisades katse- või kalibreerimisprotokollid ja nende alusel koostatud katsearuande või kalibreerimistunnistuse.

  (5) Legaalmetroloogilise ekspertiisi tulemusena väljastab amet taotlejale mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse, selle muudatuse või pikenduse juhul, kui mõõtevahend vastab mõõteseaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses ja § 9 lõikes 3 esitatud nõuetele. Kui mõõtevahend ei vasta nimetatud nõuetele, väljastab amet taotlejale teatise, milles esitatakse tüübikinnitustunnistuse väljastamisest keeldumise põhjus.

  (6) Tüübikinnitustunnistus või teatis väljastatakse 20 tööpäeva jooksul, arvates kõigi dokumentide laekumisest, kui taotleja ja amet ei ole omavahel kokku leppinud teisiti.

§ 6.   Tüübikinnitustunnistus

  (1) Tüübikinnitustunnistus säilitatakse ametis vähemalt kümme aastat, arvates tüübikinnitustunnistuses viidatud kehtivusaja lõppemisest.

  (2) Tüübikinnitustunnistuse ja teatise allkirjastavad ameti legaalmetroloogilise ekspertiisi eest vastutava teenistuse juht ja legaalmetroloogilist ekspertiisi teinud ametiisik.

  (3) Tüübikinnitustunnistus sisaldab järgmisi andmeid:
  1) tüübikinnitustunnistuse väljastaja (ameti) ja tüübikinnituse taotleja andmed;
  2) tüübikinnituse objektiks oleva mõõtevahendi tootja ja tüübi nimetus;
  3) mõõtevahendi komplekti koostisosade ja alusdokumentide loetelu;
  4) viited asjakohastele õigusaktidele;
  5) tüübikinnitustunnistuse väljastamis- ja kehtivuskuupäevad.

  (4) Amet võib väljastada tüübikinnitustunnistuse lisa, mis võib sisaldada järgmisi andmeid:
  1) viited asjakohastele standarditele või OIML dokumentidele;
  2) mõõtevahendi tüübi mudelite nimetused;
  3) mõõtevahendi metroloogiliste omaduste, kasutusotstarbe, märgistuse, paigaldusnõuete ja tööpõhimõtte lühiiseloomustus;
  4) juhised taatlusmärgiste paigaldamiseks.

  (5) Amet võib tüübikinnitustunnistust täiendada asjakohaste lisatingimuste ja piirangutega, sealhulgas kasutamise eritingimustega. Tüübikinnitustunnistus kehtib ainult selles osutatud mõõtevahendi tüübi ja olemasolu korral loetletud mudelite kohta.

  (6) Tüübikinnitustunnistus kehtib selles viidatud tähtajani. Kui legaalmetroloogilise ekspertiisi aluseks on mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi legaalmetroloogiaasutuse tüübikinnitustunnistus, ei tohi väljastatava tüübikinnitustunnistuse kehtivus ületada aluseks võetud dokumendi kehtivusaega. Kui legaalmetroloogilise ekspertiisi aluseks on mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi legaalmetroloogiaasutuse tüübikinnitustunnistus, mis kehtib tähtajatult, võib tüübikinnitustunnistuse kehtivuse sätestada tähtajatult.

§ 7.   Tüübikinnitustähis

  (1) Eestis toodetud või kolmandatest riikidest imporditud mõõtevahendi peab tootja märgistama tüübikinnitustunnistuses esitatud tüübikinnitustähisega. Euroopa Liidu liikmesriigis siseriikliku tüübikinnitustunnistuse saanud ning tüübikinnitustähisega mõõtevahend ei vaja täiendavalt Eesti tüübikinnitustähist.

  (2) Eesti tüübikinnitustähise kuju (stiliseeritud E), mõõtmeid iseloomustavad suhtarvud ja tähises sisalduvad kirjed on esitatud käesoleva määruse lisas.

  (3) Tüübikinnitustähise mõõtmed valitakse arvestades märgistatava mõõtevahendi suurust ja eripära tingimusel, et järgitakse käesoleva määruse lisas toodud kuju ja proportsioone.

§ 8.   Tüübikinnitustunnistuse pikendamine

  (1) Tüübikinnitustunnistuse kehtivust võib pikendada kuni kümne aasta võrra.

  (2) Tüübikinnitustunnistuse kehtivust ei pikendata mõõteseaduse § 9 lõikes 7 sätestatud juhtudel.

  (3) Tüübikinnitustunnistuse kehtivuse pikendamiseks vormistatakse uus tüübikinnitustunnistus.

§ 9.   Tüübikinnitustunnistuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Mõõteseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel peab amet väljastatud tüübikinnitustunnistuse tunnistama kehtetuks.

  (2) Tüübikinnitustunnistuse kehtetuks tunnistamine vormistatakse otsusena, millele kirjutab alla ameti legaalmetroloogilise ekspertiisi eest vastutava teenistuse juht ja legaalmetroloogilist ekspertiisi teinud ametiisik.

3. peatükk Legaalmetroloogiline ekspertiis mõõtevahendi taadelduks tunnistamiseks 

§ 10.   Kohaldamisala

  Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse mõõteseaduse § 10 lõikes 4 nimetatud juhul. Uue mõõtevahendi kasutusele võtmisel rakendatakse taadelduks tunnistamist ainult Eesti siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omavatele mõõtevahenditele.

§ 11.   Mõõtevahendi taadelduks tunnistamise taotlemine

  (1) Mõõtevahendi taatluskohustuse kandja (edaspidi taotleja) esitab ametile legaalmetroloogilise ekspertiisi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumendid.

  (2) Taotleja lisab taotlusele tõendatud jälgitavusega mõõtetulemused, mis on esitatud:
  1) tunnustatud katse- või kalibreerimislabori katse- või kalibreerimistunnistuses või
  2) pädeva metroloogiaasutuse taatlusprotokollis.

§ 12.   Legaalmetroloogiline ekspertiis

  (1) Amet kontrollib legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus:
  1) mõõtevahendi kuulumist mõõteseaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud nimistusse;
  2) taatlusvõimaluse puudumist Eestis;
  3) EÜ tüübikinnituse või Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse olemasolu või EÜ vastavushindamise kehtivust;
  4) esitatud dokumentide vastavust mõõtetulemuste jälgitavuse nõuetele.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud tingimused on täidetud, tunnistab amet vastava otsusega mõõtevahendi taadelduks. Amet võib märgistada mõõtevahendi või esitatud dokumendid taatlusmärgisega. Taatlusmärgisega ei märgistata digitaalselt esitatud dokumente ja pädeva metroloogiaasutuse taadeldud mõõtevahendit.

  (3) Amet sulgeb taatlusmärgisega juurdepääsu kalibreerimis- või katsetulemuste alusel taadelduks tunnistatud mõõtevahendi justeerimiselementidele, kui see on nõutud mõõtevahendi tüübikinnituses.

  (4) Nõuetele mittevastava dokumentatsiooni alusel ei tunnistata mõõtevahendit taadelduks ning legaalmetroloogilist ekspertiisi teinud ametiisik väljastab keeldumist põhjendava teatise.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 13.   Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 107 „Mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord” tunnistatakse kehtetuks.

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Kehtetu
Avaldamismärge:RT I, 25.05.2018, 20

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json