Teksti suurus:

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.10.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:02.04.2020
Avaldamismärge:RT I, 17.10.2019, 19

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607), artikli 94 alusel.

§ 1.   Veekaitse

  (1) Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud kasutada väetist. Puhverriba laius tavalisest veepiirist mõõdetuna on vähemalt:
  1) 1 meeter – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul;

[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]
  2) 10 meetrit – jõe, oja, peakraavi ja kanali puhul ning üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul.

[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (2) Vee kasutamisel põllumajandusmaa niisutamiseks peab veeseaduse §-s 187 sätestatud juhtudel olema veeluba, sealhulgas kui kasutatakse:
  1) põhjavett üle 150 kuupmeetri kuus või üle 10 kuupmeetri ööpäevas;
  2) pinnavett üle 30 kuupmeetri ööpäevas.
[RT I, 17.10.2019, 18 - jõust. 20.10.2019]

  (3) Põllumajanduslikus majapidamises ohtlike ainete ja muude saasteainete käitlemisel tuleb järgida veeseaduse § 125 lõikes 1 ning sama paragrahvi lõike 3 esimeses lauses sätestatud nõudeid.
[RT I, 17.10.2019, 18 - jõust. 20.10.2019]

  (4) Põllumajanduslikus majapidamises naftasaaduste hoidmisehitiste puhul tuleb järgida veeseaduse § 142 alusel kehtestatud nõudeid.

[RT I, 17.10.2019, 18 - jõust. 20.10.2019]

§ 2.   Mulla ja süsinikuvarude kaitse

  (1) Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas asuvast põllumajandusmaast, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 92 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü.

  (11) Lõikes 1 nimetatud valla piirideks loetakse haldusreformi seaduse alusel ja korras muudetud haldusterritoriaalsele korraldusele eelnenud valla piirid.
[RT I, 16.11.2017, 3 - jõust. 19.11.2017]

  (2) Üle 10-protsendise kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele või muu mullaerosiooni takistav tegevus.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (3) Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud.

  (4) Põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaan tuleb koostada või uuendada hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. juuniks. Viljavaheldus- või külvikorraplaan peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav kuni viis aastat pärast selle koostamist. Plaanis peavad sisalduma vähemalt lisas 1 oleva viljavahelduse või lisas 2 oleva külvikorra näidisplaani andmed.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (5) Lõikes 4 nimetatud viljavaheldus- või külvikorraplaani ei pea koostama püsirohumaa, püsikultuuride, mitmeaastaste köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa kohta ning väiksema kui 0,3 hektari suuruse põllu kohta.

§ 3.   Maastikule iseloomulike vormide säilitamine ja hooldustööde minimaalne tase

  (1) Põllumaal tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune põõsaste või puudega põllusaar, kus võivad esineda põõsastikud, puudesalud, kivid või muu looduslik taimkate ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast.

  (2) Põllumaal tuleb säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses.

  (3) Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (4) Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (5) Põllumaa puhul tuleb lõikes 3 nimetatud puude rida ja lõikes 4 nimetatud hekk säilitada kogu põllumaa maa-alal.

  (51) Lõigetes 1–5 nimetatud maastikuelementide muutumise korral loetakse maastikuelementide säilitamise nõue täidetuks, kui maastikuelement vastab pärast selle muutumist lõigetes 1–5 sätestatud tingimustele ning maastikuelemendi põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud esialgne pindala ei ole vähenenud üle 30 protsendi.
[RT I, 29.12.2016, 39 - jõust. 01.01.2017]

  (6) Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (61) Toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvatakse lõikes 6 nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt.
[RT I, 29.12.2016, 39 - jõust. 01.01.2017]

  (62) Metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi puhul arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad.
[RT I, 29.12.2016, 39 - jõust. 01.01.2017]

  (7) Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada "Eesti maaelu arengukava 2007–2013" ja "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" kiviaia taastamise toetuse raames taastatud või taastatav kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (8) Põllumajandusmaal tuleb säilitada looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 alusel kaitse all olev looduse üksikobjekt, mis on üksik puu, kivi (sh rahn või kivikülv) ja allikas.

  (9) Põllumajandusmaal tuleb säilitada muinsuskaitseseaduse § 11 lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud kinnismälestis, mis on matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild.
[RT I, 16.04.2019, 1 - jõust. 01.05.2019]

  (10) Põllumajandusmaal tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.

  (11) Lõigetes 3, 4, 5, 8 ja 10 nimetatud puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist.

  (12) [Kehtetu - RT I, 29.12.2016, 39 - jõust. 01.01.2017]

  (13) Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile.
 

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.08.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 17.08.2022, 3

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607), artikli 94 alusel.

§ 1.   Veekaitse

  (1) Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetist kasutada. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Puhverriba laius on vähemalt:
  1) üks meeter – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavil, kui nimetatud kraavi veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt peakraav või kraav;

[RT I, 17.08.2022, 2 - jõust. 20.08.2022]
  2) 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt jõgi, oja või kanal, ning üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutaval vooluveekogul.

[RT I, 17.08.2022, 2 - jõust. 20.08.2022]

  (2) Vee kasutamisel põllumajandusmaa niisutamiseks peab veeseaduse §-s 187 sätestatud juhtudel olema veeluba, sealhulgas kui kasutatakse:
  1) põhjavett üle 150 kuupmeetri kuus või üle 10 kuupmeetri ööpäevas;
  2) pinnavett üle 30 kuupmeetri ööpäevas.
[RT I, 17.10.2019, 18 - jõust. 20.10.2019]

  (3) Põllumajanduslikus majapidamises ohtlike ainete ja muude saasteainete käitlemisel tuleb järgida veeseaduse § 125 lõikes 1 ning sama paragrahvi lõike 3 esimeses lauses sätestatud nõudeid.
[RT I, 17.10.2019, 18 - jõust. 20.10.2019]

  (31) Põllumajanduslikus majapidamises kasutatavaid nõukogu direktiivi 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest (EÜT L 20, 26.01.1980, lk 43–48) lisas nimetatud ohtlikke aineid, mis sisalduvad õlis ja määrdeaines, välja arvatud naftasaadus, väetises, taimekaitsevahendis, pesu- ja desinfektsioonivahendis, biotsiidis või jäätmetes, on keelatud põhjavette juhtida nii otse kui ka kaudselt. Nimetatud ainete ja neid aineid sisaldavate toodete kasutamine ning hoidmine peab olema tagatud viisil, mis ei kahjusta keskkonda.

[RT I, 20.04.2022, 4 - jõust. 23.04.2022]

  (4) Naftasaaduse hoidla puhul tuleb põllumajanduslikus majapidamises järgida veeseaduse §-s 138 ja sama seaduse § 142 alusel kehtestatud nõudeid. Alla 3-kuupmeetrine naftasaaduse mahuti peab selle kasutamise ajal olema lekkekindel ja naftasaaduse hoidmine peab olema tagatud viisil, mis ei kahjusta keskkonda.
[RT I, 16.12.2021, 15 - jõust. 01.01.2022]

§ 2.   Mulla ja süsinikuvarude kaitse

  (1) Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina, Rõuge, Antsla, Kambja, Kanepi, Nõo ja Võru vallas asuvast põllumaast ja püsikultuuridealusest maast, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 92 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumaal ja püsikultuuridealusel maal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü.
[RT I, 20.04.2022, 4 - jõust. 23.04.2022]

  (11) Lõikes 1 nimetatud valla piirideks loetakse haldusreformi seaduse alusel ja korras muudetud haldusterritoriaalsele korraldusele eelnenud valla piirid.
[RT I, 16.11.2017, 3 - jõust. 19.11.2017]

  (2) Üle 10-protsendise kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele või muu mullaerosiooni takistav tegevus.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (3) Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud.

  (4) Põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaan tuleb koostada või uuendada hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. juuniks. Viljavaheldus- või külvikorraplaan peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav kuni viis aastat pärast selle koostamist. Plaanis peavad sisalduma vähemalt lisas 1 oleva viljavahelduse või lisas 2 oleva külvikorra näidisplaani andmed.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (5) Lõikes 4 nimetatud viljavaheldus- või külvikorraplaani ei pea koostama püsirohumaa, püsikultuuride, mitmeaastaste köögiviljade, maasika ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaa kohta ning väiksema kui 0,3 hektari suuruse põllu kohta.

§ 3.   Maastikule iseloomulike vormide säilitamine ja hooldustööde minimaalne tase

  (1) Põllumaal tuleb säilitada 0,01 kuni 0,5 hektari suurune põõsaste või puudega põllusaar, kus võivad esineda põõsastikud, puudesalud, kivid või muu looduslik taimkate ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast.

  (2) Põllumaal tuleb säilitada minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis on selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Erandjuhul võib metsasiil kokku puutuda põllumassiivi piiriga maksimaalselt 30 meetri ulatuses.

  (3) Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (4) Põllumajandusmaa servas ja sellega külgneval alal tuleb säilitada selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (5) Põllumaa puhul tuleb lõikes 3 nimetatud puude rida ja lõikes 4 nimetatud hekk säilitada kogu põllumaa maa-alal.

  (51) Lõigetes 1–5 nimetatud maastikuelementide muutumise korral loetakse maastikuelementide säilitamise nõue täidetuks, kui maastikuelement vastab pärast selle muutumist lõigetes 1–5 sätestatud tingimustele ning maastikuelemendi põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud esialgne pindala ei ole vähenenud üle 30 protsendi.
[RT I, 29.12.2016, 39 - jõust. 01.01.2017]

  (6) Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (61) Toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka arvatakse lõikes 6 nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt.
[RT I, 29.12.2016, 39 - jõust. 01.01.2017]

  (62) Metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi puhul arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka nimetatud eesvool ja kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad.
[RT I, 29.12.2016, 39 - jõust. 01.01.2017]

  (7) Põllumajandusmaal ja põllumajandusmaaga külgneval alal tuleb säilitada "Eesti maaelu arengukava 2007–2013" ja "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" kiviaia taastamise toetuse raames taastatud või taastatav kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed.
[RT I, 26.02.2016, 6 - jõust. 29.02.2016]

  (8) Põllumajandusmaal tuleb säilitada looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 alusel kaitse all olev looduse üksikobjekt, mis on üksik puu, kivi (sh rahn või kivikülv) ja allikas.

  (9) Põllumajandusmaal tuleb säilitada muinsuskaitseseaduse § 11 lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud kinnismälestis, mis on matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild.
[RT I, 16.04.2019, 1 - jõust. 01.05.2019]

  (10) Põllumajandusmaal tuleb säilitada pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum.

  (11) Lõigetes 3, 4, 5, 8 ja 10 nimetatud puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist.

  (12) [Kehtetu - RT I, 29.12.2016, 39 - jõust. 01.01.2017]

  (13) Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile.

§ 4.   Rakendussätted
[RT I, 17.08.2022, 2 - jõust. 20.08.2022]

  (1) Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatud nõuet hoida vähemalt 30 protsenti põllumaast ja püsikultuuridealusest maast talvise taimkatte all kohaldatakse alates 1. novembrist 2022.
[RT I, 20.04.2022, 4 - jõust. 23.04.2022]

  (2) Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatud puhverriba laiuse arvestamisel võetakse Eesti looduse infosüsteemi kantud andmed veekogutüübi kohta aluseks alates keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisest.
[RT I, 17.08.2022, 2 - jõust. 20.08.2022]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json