Teksti suurus:

Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.02.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2015
Avaldamismärge:RT I, 10.02.2015, 8

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4, perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõike 31, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 lõike 4 ja § 82 lõike 3, sotsiaalhoolekande seaduse § 42 lõigete 32 ja 6 ning püsiasustusega väikesaarte seaduse § 12 alusel.

§ 1.   Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus

  (1) Üldhariduskoolide pidamiseks antavat toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, õppevahenditeks, koolilõunaks ja investeeringuteks.

  (2) Õpetajate tööjõukulude toetuse arvutamiseks korrutatakse õpilaste arv määruse lisas õppevormiti ja -liigiti toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja 1157 euroga.

  (3) Lõike 2 alusel saadud korrutis korrutatakse gümnaasiumiastmes täiendava koefitsiendiga kohaliku omavalitsuse üksuses:
  1) kus valla või linna haldusterritooriumil tegutseb üks munitsipaalgümnaasium ja statsionaarne õpe toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles või eelmise eelarveaasta 10. novembri seisuga on tehtud otsus sellise õppekorralduse rakendamiseks eelarveaasta jooksul, vastavalt määruse lisa tabelile 3;
  2) kus gümnaasiumiastme õpilaste arv valla või linna haldusterritooriumil peetavas ainsas munitsipaalgümnaasiumis on 43–250 õpilast, vastavalt määruse lisa tabelile 4.

  (4) Õpetajate tööjõukulude toetust kasutatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töö tasustamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhikooli õpetajate tööjõukulude toetust kasutada gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks volikogu iga-aastase otsuse alusel. Otsuses põhjendatakse, kui suures ulatuses ja millistest kohaliku omavalitsuse üksuse koolivõrgu kujundamise otsustest tulenevatel asjaoludel kaetakse gümnaasiumiastme õpetajate tööjõukulusid põhikooli õpetajate tööjõukulude toetuse arvelt.

  (5) Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuseks antakse 92 eurot õpilase kohta. Toetust kasutatakse direktorite, õppealajuhatajate või õpetajate tööjõukuludeks.

  (6) Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetuseks antakse 12 eurot õpilase kohta. Kui õpetajate, õppealajuhatajate ja direktorite täienduskoolituse vajadus on kaetud, võib toetust kasutada nende tööjõukuludeks.

  (7) Õppevahendite toetuseks antakse 57 eurot õpilase kohta. Eksternõppe ja üksikainete õppijate toetamiseks antakse toetust 1/5 sellest määrast.

  (8) Investeeringute toetuseks antakse 19,7 eurot õpilase kohta. Toetust ei anta koduõppel olevate õpilaste eest.

  (9) Koolilõuna toetust antakse 136,5 eurot statsionaarse õppe õpilase kohta.

  (10) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tööjõukulude toetuse andmisel arvestatakse, et see ei väheneks õpilase kohta võrreldes eelmisel eelarveaastal antud toetusega.

  (11) Lõikes 5 toodud direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja lõikes 6 toodud täienduskoolituse toetuse andmisel arvestatakse, et see võrreldes 2014. aastal antud toetusega ei väheneks.

§ 2.   Toimetulekutoetuse maksmise hüvitis

  (1) Toimetulekutoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvale aastale eelnenud aasta toimetulekutoetuse maksmise kuludest eelmistel aastatel saadud toimetulekutoetuse vahendite jääk. Kui eelarveaastal on suurenenud toimetulekupiir, võetakse selle mõju arvesse hüvitise jaotamisel.

  (2) Rahandusministeerium jälgib jooksvalt toimetulekutoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui rohkem kui ühel kohaliku omavalitsuse üksusel toimetulekutoetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on Rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses. Täiendavate vahendite andmisel võetakse arvesse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutust eelneva eelarveaastaga võrreldes ja toimetulekutoetuse väljamaksmiseks kasutada olevate vahendite mahtu.

  (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel toimetulekutoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist toimetulekutoetuse maksmiseks ei piisa, võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse Rahandusministeeriumile.

  (4) Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjendatust, analüüsib vahendite kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks. Rahandusministeerium esitab eelnõu viivitamata otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.

  (5) Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada.

§ 3.   Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis

  (1) Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelneva aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kuludest eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk. Kui eelarveaastal on muudetud vajaduspõhise peretoetuse makseid mõjutavaid määrasid, võetakse selle mõju arvesse hüvitise jaotamisel.

  (2) Rahandusministeerium jälgib jooksvalt vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui rohkem kui ühel kohaliku omavalitsuse üksusel vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on Rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses. Täiendavate vahendite andmisel võetakse arvesse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutust eelneva eelarveaastaga võrreldes ja vajaduspõhise peretoetuse väljamaksmiseks kasutada olevate vahendite mahtu.

  (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks ei piisa, võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse Rahandusministeeriumile.

  (4) Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjendatust, analüüsib vahendite kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks. Rahandusministeerium esitab eelnõu viivitamata otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.

  (5) Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada.

§ 4.   Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus

  (1) Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus jaotatakse järgmiselt:
  1) sotsiaalteenuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuseks antakse 350 eurot iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta ning summa 368 718 eurot jaotatakse proportsionaalselt eelarveaastale eelneval aastal toimetulekutoetust saanud perekondade arvuga;
  2) puuetega laste hooldamise toetus 1 998 418 eurot jaotatakse proportsionaalselt nende laste arvuga, kelle hooldamise eest maksti toetust eelarveaastale eelnenud aasta lõpu seisuga;
  3) toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse igale kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelneval aastal toimetulekutoetust saanud perekonna kohta 22,44 eurot;
  4) vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse igale kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelneval aastal esitatud vajaduspõhise peretoetuse taotluse kohta 3,16 eurot.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetust kasutada sotsiaaltoetuste arendamise ja käivitamise kuludeks, täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks ja sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks.

§ 5.   Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus

  (1) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus 415 426 eurot jaotatakse igale kohaliku omavalitsuse üksusele, mille koosseisus on väikesaar, järgmiselt:
  1) väikesaare pindala ruutkilomeetri kohta antakse 153 eurot;
  2) regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise vahemaa pikkus kilomeetrites korrutatakse kaaluga 0,8 ja 717 euroga;
  3) mandril või suursaarel asuvast sadamast lühima tee pikkus mööda riigimaanteed või linnatänavat saarvalla puhul maavalitsuse hooneni ja saarelise osaga valla puhul vallamajani kilomeetrites korrutatakse kaaluga 0,2 ja 717 euroga;
  4) punktide 1–3 jaotusest üle jääv summa jaotatakse proportsionaalselt püsiasustusega väikesaare ja saarelise osaga valla koosseisu kuuluva väikesaare elanike arvuga jooksva aasta alguse seisuga.

  (2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavat toetust kasutatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse §-s 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

§ 6.   Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis

  (1) Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitiseks antakse jooksvale aastale eelneval aastal kohaliku omavalitsuse üksuse registreeritud sünni ja surma juhtumi kohta 1,87 eurot. Kui eelarves planeeritud vahenditest toetuse maksmiseks ei piisa, vähendatakse proportsionaalselt hüvitise määra ning vähendamisega tekkinud vahe kaetakse järgmisel aastal.

  (2) Hüvitise kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 7.   Keskkonnatasude jaotuspõhimõtte muutmise kompensatsioon

  (1) Keskkonnatasude jaotuspõhimõtte muutmise kompensatsiooni arvutamisel võetakse aluseks üleriigilise tähtsusega maardla asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse kaevandamisõiguse tasu ning sellega seotud karjääri- ja kaevandusvee erikasutuse tasude muudatuse eeldatud mõju 2013. aastal võrreldes 2011. aastaga. Vahe kompenseeritakse 2015. aastal 30% ulatuses ja 2016. aastal 10% ulatuses.

  (2) Kompensatsiooni kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 8.   Kohalike teede hoiu toetus

  (1) Kohalike teede hoiu toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede, tänavate ning teeseaduse § 4 lõikes 3 sätestatud korras valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud erateede pikkusega. Seejuures korrutatakse tänavate pikkus viiega. Teede pikkuse andmed saadakse riiklikust teeregistrist.

  (2) Toetust kasutatakse kohalike teede hoiuks.

§ 9.   Ümardamine, toetuse rahavooline kasutamine ja piirangud toetuse arvestamisel

  (1) Riigieelarve seaduse § 48 lõike 6 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse korralduses määratakse toetused ja hüvitised euro täpsusega.

  (2) Toetusfondi vahendite rahavoolise kasutamise aasta jooksul otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

  (3) Käesoleva määruse alusel arvestatud kindlaks määratud toetusi vähendatakse proportsionaalselt, kui vastava aasta riigieelarves ette nähtud toetusfondi summa on väiksem käesoleva määruse alusel jaotatavast summast.

§ 10.   Määruse rakendamine

  (1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a.

  (2) 2015. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks korrutatakse 2014. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulud kümnega ja lahutatakse saadud tulemusest eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk.

  (3) Määruse § 3 lõiget 1 rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.

§ 11.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määrus nr 48 „Riigieelarvest saarvaldade ja saarelise osaga valdade eelarvetesse täiendavate vahendite eraldamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:31.12.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 23.12.2019, 14

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

§ 1.   Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus

  (1) Üldhariduskoolide pidamiseks antavat toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (2) Õpetajate tööjõukulude toetuse arvutamiseks korrutatakse õpilaste arv määruse lisas 1 õppevormiti ja -liigiti toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja 1648 euroga.
[RT I, 23.12.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

  (3) Lõike 2 alusel saadud korrutis korrutatakse gümnaasiumiastmes täiendava koefitsiendiga kohaliku omavalitsuse üksuses:
  1) kus valla või linna haldusterritooriumil tegutseb üks munitsipaalgümnaasium ja statsionaarne õpe toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles või eelmise eelarveaasta 10. novembri seisuga on tehtud otsus sellise õppekorralduse rakendamiseks eelarveaasta jooksul, vastavalt määruse lisa 1 tabelile 3;
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]
  2) kus gümnaasiumiastme õpilaste arv valla või linna haldusterritooriumil peetavas ainsas munitsipaalgümnaasiumis on 43–250 õpilast ja kus gümnaasiumiharidust antakse statsionaarses õppes, vastavalt määruse lisa 1 tabelile 4.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

  (4) Õpetajate tööjõukulude toetust kasutatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töö tasustamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhikooli õpetajate tööjõukulude toetust kasutada gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks volikogu iga-aastase otsuse alusel. Otsuses põhjendatakse, kui suures ulatuses ja millistest kohaliku omavalitsuse üksuse koolivõrgu kujundamise otsustest tulenevatel asjaoludel kaetakse gümnaasiumiastme õpetajate tööjõukulusid põhikooli õpetajate tööjõukulude toetuse arvelt.

  (5) Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuseks antakse 92 eurot õpilase kohta.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (6) Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetuseks antakse 12 eurot õpilase kohta. Kui õpetajate, õppealajuhatajate ja direktorite täienduskoolituse vajadus on kaetud, võib toetust kasutada nende tööjõukuludeks.

  (7) Õppekirjanduse toetuseks antakse 57 eurot õpilase kohta. Eksternõppe ja üksikainete õppijate toetamiseks antakse toetust 1/5 sellest määrast.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (8) [Kehtetu - RT I, 29.12.2015, 69 - jõust. 01.01.2016]

  (9) Koolilõuna toetust antakse 175 eurot statsionaarse õppe õpilase kohta.
[RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 02.02.2018, rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.]

  (10) Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate tööjõukulude toetuse andmisel arvestatakse, et see ei väheneks õpilase kohta võrreldes eelmisel eelarveaastal antud toetusega.

  (11) Lõikes 5 toodud direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja lõikes 6 toodud täienduskoolituse toetuse andmisel arvestatakse, et see võrreldes 2014. aastal antud toetusega ei väheneks.

  (12) Tegevuskulu toetust antakse tõhustatud tuge vajava statsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 1-kordses ja gümnaasiumis 1,7-kordses, mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 0,7-kordses ja gümnaasiumis 1,3-kordses ning erituge vajava õpilase eest 4-kordses vastava aasta kohta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu aastases piirmääras.
[RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 02.02.2018, rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.]

  (13) Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallavalitsustele tagatakse õpetajate tööjõukulu Eesti Hariduse Infosüsteemis 10. novembri 2016. a seisuga märgitud õpetaja ametikoha kohta.
[RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 02.02.2018, rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.]

§ 11.   Huvihariduse ja huvitegevuse toetus

  (1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetusest jaotatakse 50% huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamise eesmärgil ning 50% mitmekesisuse tagamise eesmärgil kooskõlas noorsootöö seaduse § 151 lõigetega 1–3.

  (2) Huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud vahendid jaotatakse järgmiselt:
  1) 80% lähtuvalt toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arvust;
  2) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste noorte koguarvust;
  3) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste puudega noorte arvust.

  (3) Huvihariduse ja huvitegevuse mitmekesisuse tagamiseks ette nähtud vahendid jaotatakse järgmiselt:
  1) 90% lähtuvalt 7–19-aastaste noorte arvust;
  2) 10% lähtuvalt 7–19-aastaste puudega noorte arvust.

  (4) Lõigete 2 ja 3 alusel arvutatud tulemus jagatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekust näitava näitajaga, mis saadakse tulumaksu, määratud maamaksu ja tasandusfondi laekumisega elaniku kohta suhestamisel riigi keskmisesse näitajasse.

  (5) Lõike 3 alusel arvutatud tulemus korrutatakse piirkondlikku kättesaadavust iseloomustava näitajaga. Piirkondlikku kättesaadavust iseloomustav näitaja leitakse asustusüksuste koefitsientide kaalutud keskmisena. Asustusüksuse koefitsient on kuni viiekümne 7–19-aastaste noorte koguarvu korral 5 ning see väheneb iga täiendava noorega 0,01112 võrra, kusjuures negatiivne tulemus loetakse võrdseks nulliga.

  (6) Toetuse jaotamisel võetakse aluseks arvnäitajad järgmistest allikatest:
  1) toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arv toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust saanud peredes Sotsiaalministeeriumi andmetel;
  2) 7–19-aastaste noorte arv toetuse andmise aasta alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel;
  3) 7–19-aastaste puudega noorte arv, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud puude raskusastme tuvastamise otsuse hiljemalt toetuse andmise aastale eelneva aasta 1. novembriks;
  4) tulumaks ja määratud maamaks toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal Maksu- ja Tolliameti andmetel;
  5) tasandusfond toetuse andmise aastale eelneval eelarveaastal Rahandusministeeriumi andmetel;
  6) elanike arv eelneva eelarveaasta alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel.

  (7) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma noorsootöö seaduse § 151 lõikes 4 toodud tingimustest ning:
  1) toetuse andmise eesmärgist suurendada süsteemselt ja juhendatult korraldatud huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu osalemist takistavate kitsaskohtade lahendamisega, võttes seejuures esmajoones arvesse 7–19-aastaste noortega perede sotsiaal-majanduslikku olukorda, lasterikaste perede olukorda, nende noorte füüsilisi või psüühilisi erivajadusi ning regionaalsest paiknemisest tingitud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust;
  2) lähtuma noorte vajadustest;
  3) tagama süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse vähemalt kultuuri, spordi ning loodus-täppisteaduste ja tehnoloogia valdkondades;
  4) tagama munitsipaal- ja eraõiguslike huvihariduse ning huvitegevuse pakkujate tegevuste sisust lähtuva võrdse kohtlemise.

  (8) Kohaliku omavalitsuse üksus võib saadud toetust kasutada, kui tal on kehtiv noorsootöö seaduse § 152 lõikes 1 nimetatud kava.
[RT I, 05.07.2017, 17 - jõust. 08.07.2017]

§ 12.   Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus

  (1) Koolieelsete lasteasutuste õpetajate (edaspidi lasteaiaõpetaja) tööjõukulude toetust (edaspidi toetus) antakse kohaliku omavalitsuse üksustele vastavalt lõikele 2 lasteaiaõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnevate lisakulude osaliseks katmiseks (edaspidi tasandustoetus) ning ülejäänud vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt valla või linna territooriumil elavate munitsipaal- ja eralasteaedades käivate eelkooliealiste laste arvule. Eelkooliealiste laste arv saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemist (edaspidi EHIS) toetuse andmise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

  (2) Tasandustoetuseks arvestatakse 2017. aastal 85% ja 2018. aastal 67% arvestuslikust lisakulu vajadusest koos tööjõukuludega kaasnevate maksude ja sotsiaalkindlustusmaksega. Arvestusliku lisakulu vajadus 2017. aasta septembrist detsembrini ja 2018. aastal leitakse, korrutades lõike 3 kohaselt vastavaks perioodiks nõutud alammäära ja kohaliku omavalitsuse üksuse 2017. aasta 1. aprilli seisuga kehtinud kõrgharidusega lasteaiaõpetaja töötasu alammäära vahe munitsipaallasteaedade lasteaiaõpetajate ametikohtade arvuga eelneva aasta 10. novembri seisuga EHIS-e andmetel. 2019. aastast alates hinnatakse tasandustoetus võrdseks 2018. aasta kohta arvutatud tasandustoetusega. Tasandustoetuse arvutamisel võetakse arvesse, et ühinemise tulemusena ei saaks ühinevad kohaliku omavalitsuse üksused kokku vähem toetust võrreldes olukorraga, kus nad ei oleks ühinenud.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse toetust juhul, kui tema vastaval aastal kehtiv lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on:
  1) 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 840 eurot;
  2) 2018. aasta 1. jaanuarist vähemalt 85% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal;
  3) 2019. aasta 1. jaanuarist vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal.

  (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks.

  (5) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse andmise aasta 30. jaanuariks.
[RT I, 05.07.2017, 17 - jõust. 08.07.2017]

§ 2.   Toimetulekutoetuse maksmise hüvitis

  (1) Toimetulekutoetuse maksmise kulude hüvitamisel kohaliku omavalitsuse üksusele lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 1.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

  (2) Rahandusministeerium jälgib jooksvalt toimetulekutoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui rohkem kui ühel kohaliku omavalitsuse üksusel toimetulekutoetuse maksmise hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on Rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses. Täiendavate vahendite andmisel võetakse arvesse iga kohaliku omavalitsuse üksuse kulude muutust eelneva eelarveaastaga võrreldes ja toimetulekutoetuse väljamaksmiseks kasutada olevate vahendite mahtu.

  (3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel lõigete 1 ja 2 alusel antud vahenditest ning eelmistel aastatel toimetulekutoetuse maksmiseks saadud vahendite jäägist toimetulekutoetuse maksmiseks ei piisa, võib ta esitada täiendavate vahendite saamiseks taotluse Rahandusministeeriumile.

  (4) Rahandusministeerium kontrollib lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjendatust, analüüsib vahendite kasutamist jooksval ja kahel eelneval aastal ning valmistab ette eelnõu täiendava hüvitise andmiseks. Rahandusministeerium esitab eelnõu viivitamata otsustamiseks Vabariigi Valitsusele.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (5) Rahandusministeeriumil on õigus põhjendamata taotlused kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada.

  (6) Toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud hüvitatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 2 kohaselt.
[RT I, 29.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 3.   Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis
[Kehtetu - RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 01.05.2018]

§ 31.   Matusetoetus

  (1) Matusetoetuse jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 36. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks 19–64-aastaste isikute ning 65-aastaste ja vanemate isikute arv rahvastikuregistri andmetel vastava aasta alguse seisuga.

  (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib matusetoetust kasutada matuse korraldamise kulude katmise toetamiseks (edaspidi toetuse maksmine) või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud matuse kulude katmiseks. Isiku abivajadust hindamata võib maksta toetust, lähtudes lahkunu elukohast vastavalt lõigetele 3 ja 4 või lähtudes matuse korraldaja elukohast vastavalt lõigetele 5 ja 6.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib maksta toetust selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel tema territooriumil.

  (4) Lõikes 3 nimetatud juhul tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel maksta toetust samaväärselt ka matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub tema territooriumil ja kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik saada toetust lõike 3 alusel lahkunu elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest.

  (5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib maksta toetust matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub tema territooriumil.

  (6) Lõikes 5 nimetatud juhul tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel maksta toetust samaväärselt ka selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel tema territooriumil ja kelle eest taotleb toetust matuse korraldaja, kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht või kellel ei olnud võimalik saada toetust lõike 5 alusel enda elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest.

  (7) Kohaliku omavalitsuse üksus ei pea maksma isiku abivajadust hindamata toetust, kui isikule on makstud toetust teisest kohaliku omavalitsuse üksusest.
[RT I, 29.12.2018, 1 - jõust. 01.03.2019]

§ 32.   Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus

  (1) Toetuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 34. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks järelhooldusel, hooldusperes asendushooldusel, asenduskodus asendushooldusel ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv ning eelmise eelarveaasta vahendite jääk sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri ja sotsiaalhoolekandealase statistika andmetel.

  (2) Toetuseks kavandatud vahenditest 90% jaotamisel võetakse aluseks järelhooldusel, hooldusperes asendushooldusel, asenduskodus asendushooldusel ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arv eelmise eelarveaasta 1. detsembri seisuga.

  (3) Toetuseks kavandatud vahenditest 10% jaotamisel võetakse aluseks järelhooldusel, hooldusperes asendushooldusel, asenduskodus asendushooldusel ja perekodus asendushooldusel olevate isikute arvu netomuutus. Selleks jagatakse eelarveaastaks kavandatud summa proportsionaalselt teenusel olevate isikute arvuga vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikele 34 selliselt, et pooles ulatuses arvestatakse nende arvuga eelmise eelarveaasta 1. detsembri seisuga ja pooles ulatuses eelarveaasta 1. juuni seisuga. Täiendavat toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele vahe ulatuses, mille võrra käesoleva lõike alusel arvutatud toetus on suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud toetus.
[RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 02.02.2018, rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.]

§ 4.   Sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetus
[Kehtetu - RT I, 29.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 41.   Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus

  Raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks antava toetuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel jaotamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 31. Toetuse jaotamisel võetakse aluseks nende raske ja sügava puudega laste arv, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusamet teinud puude raskusastme tuvastamise otsuse hiljemalt eelneva aasta 1. novembriks.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

§ 5.   Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus
[Kehtetu - RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 02.02.2018, rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.]

§ 6.   Rahvastikutoimingute hüvitis
[RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 02.02.2018, rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.]

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksusele makstakse hüvitist jooksva aasta riigieelarve seadusega vastavale toimingule kehtestatud kulu hüvitamise määras jooksvale aastale eelneval aastal registreeritud järgmiste rahvastikutoimingute eest:
  1) sünni registreerimine;
  2) surma registreerimine;
  3) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmine;
  4) isikukoodi andmine Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis;
  5) hilisema isaduse omaksvõtu registreerimine;
  6) abielu sõlmimine;
  7) abielu lahutamine;
  8) nime muutmine;
  9) soo muutmise andmete registreerimine;
  10) vaimulike juhendamine;
  11) [kehtetu - RT I, 29.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
  12) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva tõendi väljastamine, õigustatud huvi korral dokumendi väljastamine, korduva tõendi või muu perekonnasündmuse dokumendi väljastamine ning perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemine ja parandamine.
[RT I, 29.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (11) Kohaliku omavalitsuse üksustele makstakse koolitusteks toetust rahvastikutoimingute hüvitiseks planeeritud vahenditest järgmiselt: Tallinna linnale 6000 eurot, Tartu linnale 1400 eurot ning Hiiumaa vallale, Jõhvi vallale, Narva linnale, Jõgeva vallale, Paide linnale, Haapsalu linnale, Rakvere linnale, Pärnu linnale, Põlva vallale, Rapla vallale, Saaremaa vallale, Valga vallale, Viljandi linnale ja Võru linnale igaühele 800 eurot.
[RT I, 29.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (12) [Kehtetu - RT I, 29.12.2018, 1 - jõust. 31.12.2020]

  (2) Kui eelarves planeeritud vahenditest hüvitise maksmiseks ei piisa, vähendatakse proportsionaalselt hüvitise määra ning vähendamisega tekkinud vahe kaetakse järgmisel aastal.

  (3) Hüvitise kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.
[RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 02.02.2018, rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.]

§ 7.   Keskkonnatasude jaotuspõhimõtte muutmise kompensatsioon
[Kehtetu - RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

§ 71.   Kaevandamisõiguse tasude muutmise kompensatsioon
[Kehtetu - RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 02.02.2018, rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.]

§ 8.   Kohalike teede hoiu toetus

  (1) Kohalike teede hoiu toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede ja tänavate pikkusega, seejuures tänavate pikkus korrutatakse viiega. Teede pikkuse andmed saadakse teeregistrist.
[RT I, 23.02.2016, 1 - jõust. 26.02.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.]

  (2) Toetust kasutatakse kohalike teede hoiuks.

§ 81.   Jäätmehoolduse arendamise toetus
[Kehtetu - RT I, 29.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 9.   Ümardamine, toetuse rahavooline kasutamine ja piirangud toetuse arvestamisel

  (1) Riigieelarve seaduse § 48 lõike 6 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse korralduses määratakse toetused ja hüvitised euro täpsusega.

  (2) Toetusfondi vahendite rahavoolise kasutamise aasta jooksul otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

  (3) Käesoleva määruse alusel arvestatud kindlaks määratud toetusi vähendatakse proportsionaalselt, kui vastava aasta riigieelarves ette nähtud toetusfondi summa on väiksem käesoleva määruse alusel jaotatavast summast.

§ 10.   Määruse rakendamine

  (1) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a.

  (2) 2015. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks korrutatakse 2014. aasta vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulud kümnega ja lahutatakse saadud tulemusest eelmistel aastatel vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks saadud vahendite jääk.

  (21) Vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks antakse 2015. aastal toetust § 4 lõike 1 punktis 4 toodud määra kolmekordses suuruses.
[RT I, 29.12.2015, 69 - jõust. 01.01.2016, rakendatakse 1. jaanuarist 2015. a.]

  (3) Määruse § 3 lõiget 1 rakendatakse 1. jaanuarist 2016. a.

  (4) Määruse § 81 lõiget 2 rakendatakse 1. detsembrist 2017. a.
[RT I, 21.03.2017, 13 - jõust. 24.03.2017, rakendatakse 1. jaanuarist 2017. a.]

  (5) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile 2017. aastal hiljemalt 20. augustiks.
[RT I, 05.07.2017, 17 - jõust. 08.07.2017]

  (6) 2018. aastal võetakse § 6 lõike 1 punktides 3–12 nimetatud juhtumite arvu leidmisel aluseks eelmisel eelarveaastal samas kohaliku omavalitsuse üksuses maavalitsuse registreeritud juhtumite arv.
[RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 02.02.2018, rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.]

  (7) 2018. aastal makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele uute ülesannetena üle tulevate rahvastikutoimingute korraldamise ettevalmistamiseks ja koolitusteks starditoetust rahvastikutoimingute hüvitiseks planeeritud vahenditest järgmiselt: Tallinna Linnavalitsusele 15 962 eurot, Hiiumaa Vallavalitsusele 6796 eurot, Jõhvi Vallavalitsusele 8830 eurot, Narva Linnavalitsusele 7796 eurot, Jõgeva Vallavalitsusele 6796 eurot, Paide Linnavalitsusele 6796 eurot, Haapsalu Linnavalitsusele 6796 eurot, Rakvere Linnavalitsusele 6796 eurot, Pärnu Linnavalitsusele 7796 eurot, Põlva Vallavalitsusele 6796 eurot, Rapla Vallavalitsusele 6796 eurot, Saaremaa Vallavalitsusele 6796 eurot, Tartu Linnavalitsusele 10 398 eurot, Valga Vallavalitsusele 6796 eurot, Viljandi Linnavalitsusele 6796 eurot ja Võru Linnavalitsusele 6796 eurot.
[RT I, 30.01.2018, 14 - jõust. 02.02.2018, rakendatakse 1. jaanuarist 2018. a.]

  (8) 2020. aastal § 6 lõike 1 punkti 2 alusel surmade registreerimise eest hüvitist ei maksta.
[RT I, 23.12.2019, 3 - jõust. 01.01.2020]

§ 11.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

/otsingu_soovitused.json