Teksti suurus:

Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.06.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.06.2017, 7

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „IKT teenuste taristu” meetme „Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamise” (edaspidi meede) tegevuse „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine” elluviimiseks.

 (2) Meetme raames antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 106 lõike 2 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.

 (3) Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 20.12.2011 otsusest „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni otsus).

 (4) Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2013. a korraldusega nr 509 „„Eesti infoühiskonna arengukava 2020” ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2015 heakskiitmine” ning arengukava alusel koostatud iga-aastase rakendusplaaniga (edaspidi rakendusplaan).

 (5) Käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on see osa Eesti territooriumist, kus uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu taristu puudub määral, mis võimaldaks sideettevõtjatel pakkuda kiiret lairibateenust lõppkasutajale. Sellisteks piirkondadeks on paikkonnad, mis asuvad väljaspool olemasoleva baasvõrgu mõjupiirkonda.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk

 (1) Toetuse andmise eesmärgiks on internetiühenduste kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu taristu puudumise tõttu ei ole kiire lairibateenus lõppkasutajatele kättesaadav ja seeläbi nende piirkondade konkurentsivõime tõstmine.

 (2) Toetuse andmise tulemus saavutatakse uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu taristu rajamise ja selle abil üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise võimaldamise kaudu meetme sihtpiirkondades viisil, mis tagab perspektiivis suurima võimaliku kasusaajate arvu.

 (3) Määrus panustab „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” arengukava meetme „Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine” tulemuste saavutamisse.

 (4) Meede panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisesse:
 1) ehitatud uue põlvkonna lairiba baasvõrgu pikkus;
 2) loodud ühenduspunktide arv.

§ 3.  Rakendusasutus ja -üksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) uue põlvkonna elektroonilise side võrk on elektroonilise side võrk elektroonilise side seaduse § 2 punkti 8 tähenduses, mis hõlmab nii baas- kui juurdepääsuvõrgu osi ja mis terviklikult väljaarendatuna võimaldab kiire lairibateenuse osutamist lõppkasutajale;
 2) uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrk on uue põlvkonna elektroonilise side võrgu valguskaablitel põhinev osa, mis ühendab võrgusõlmi või juurdepääsuvõrke ning mis võimaldab hulgimüügitasandil võrguteenuse pakkumist sideettevõtjatele ja mida toetatakse käesoleva meetme raames;
 3) sideettevõtja on elektroonilise side ettevõtja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 5 tähenduses;
 4) kiire lairibateenus on elektroonilise side teenus, mis võimaldab andmeedastust allalaadimiskiirusega 30 Mbit/s või enam;
 5) kasusaaja on kiire lairibateenuse potentsiaalne lõppkasutaja, sealhulgas elanik, ettevõte, kohaliku omavalitsuse üksus, valla või linna ametiasutus ja valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, riigi- või valitsusasutus, mis asub puuduliku lairibaühendusega paikkonnas ja ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
 6) üldist majandushuvi pakkuv teenus on rajatava elektroonilise side baasvõrgu hulgimüügitasandi võrguteenuse pakkumine sideettevõtjatele mittediskrimineerival viisil, mille tulemusena võimaldatakse puuduliku lairibaühendusega piirkondades uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kaudu kõikidele lõppkasutajatele universaalne juurdepääs kiirele lairibaühendusele;
 7) liigne hüvitis on toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel saadav ülemäärane hüvitis, mis ei vasta komisjoni otsuse artiklile 5;
 8) rakendusplaan on infoühiskonna edendamisele suunatud ja „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” eesmärkide saavutamiseks kavandatavaid tegevusi täpsemalt määratlev Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav dokument, mis koostatakse „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” alusel igal aastal nelja-aastases perspektiivis;
 9) projektijuhtimise infosüsteem on elektrooniline keskkond taotluste esitamiseks, menetlemiseks ja aruandluse korraldamiseks;
 10) taotluse deklaratsioon on projektijuhtimise infosüsteemis loodud vormikohane dokument, mille alusel taotlus registreeritakse;
 11) baasvõrgu mõjupiirkond on arvestuslikult 1,5 km baasvõrgust, mis võimaldab sideettevõtjatel erinevaid tehnoloogiaid kasutades pakkuda lõppkasutajatele juurdepääsu kiirele lairibaühendusele.

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või haldusakti peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades struktuuritoetuse seaduses sätestatut.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud väljundnäitajate saavutamisse ja eesmärki, lähtudes taotluse rahuldamise otsuses sätestatust ning mille raames kavandatakse järgnevaid tegevusi:
 1) projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde läbiviimist ning tegevusega piiritletavat geomeetrilist planeerimist;
 2) uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu rajamist, koos vajalike materjalide ja rajatistega;
 3) kavandatavale ehitustööle ehitusseaduse alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve läbiviimist;
 4) olemasolevate elektrivõrkude ja elektroonilise side võrkudega ühendamist;
 5) projektijuhtimist.

 (2) Käesoleva määruse raames ei toetata järgmisi tegevusi:
 1) selliste uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu trassilõikude rajamist, millega ei kaasne lisandväärtust sihtpiirkonna kasusaajate seisukohast;
 2) uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ja selle osade rajamist, sealhulgas juurdepääsuvõrgu seadmete ostmist ja paigaldamist;
 3) rajatava uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu haldamisega seotud tegevusi;
 4) baasvõrgu taristu arendamisega seotud investeeringute asendamist, mida toetuse saaja või temaga juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeeringukavades lähima kolme aasta jooksul omavahenditest planeerinud.

 (3) Toetust ei anta projektile, mille raames on taotleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused lõpetanud enne taotluse esitamist.

§ 7.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmäärale ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) kulud, mis on otseselt vajalikud ja otstarbekad projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks;
 2) ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusprojektide ekspertiiside kulud;
 3) omanikujärelevalve läbiviimisega seotud kulud;
 4) taotleja projektijuhtimise töötasu ja puhkusetasu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatule;
 5) projektijuhtimisega seotud kulud kuni 2,5% ulatuses projekti abikõlblike kulude kogumahust;
 6) käibemaks ühendmääruse § 4 punktis 11 toodud juhul.

 (3) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on käesoleva määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 5 toodule ja projektiga seotud personalikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud kulud;
 2) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud;
 3) projekti elluviimiseks uue organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri loomise ja toimimise kulud;
 4) liiklusvahendite soetamise ja rentimise kulud;
 5) infotehnoloogilise taristu jooksva või regulaarse korrashoiuga seotud kulud.

 (4) Abikõlblikuks loetakse projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulu, mille eest on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsember 2023. a.

 (5) Kõik toetatavad kulud peavad olema projektiga seotud, põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

 (6) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal on tekkinud abikõlblik kulu, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. augustiks 2023. a.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood ei ole pikem kui 24 kuud.
[RT I, 22.06.2017, 3 - jõust. 25.06.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 9. maist]

 (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
[RT I, 22.06.2017, 3 - jõust. 25.06.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 9. maist]

§ 9.  Toetuse osakaal ja piirmäär

 (1) Toetuse osakaal on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 85% abikõlblikest kuludest.

 (2) Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

 (3) Taotletava toetuse maksimaalne määr on 4 000 000 eurot projekti kohta.

 (4) Projektile antava toetuse osakaal ja toetuse määr kinnitatakse investeeringute kavas ning sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

 (5) Toetuse määramisel arvestatakse abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.

3. peatükk Toetuse taotlemine ja investeeringute kava koostamine 

§ 10.  Investeeringu kavasse taotluse esitamine

 (1) Rakendusasutuse juhi poolt käskkirjaga kinnitatavasse investeeringute kavasse võib taotluse esitada „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” rakendusplaanis nimetatud piirkonna kohta, rakendusplaanis nimetatud potentsiaalne taotleja, kellele on saadetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavitus.

 (2) Rakendusasutuse juht teavitab nimeliselt rakendusplaanis olevaid potentsiaalseid taotlejaid investeeringute kava koostamisest, projekti maksimaalsest eelarvest ja investeeringute kavasse taotluse esitamise tähtajast ja viisist.

 (3) Toetuse taotleja esitab rakendusüksusele nõutud tähtajaks projektijuhtimise infosüsteemis täidetud või rakendusasutuse poolt nimetatud viisil taotluse deklaratsiooni taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Struktuuritoetuse registri valmimisel esitatakse taotlused läbi nimetatud infosüsteemi.

 (4) Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kirjeldatakse projektijuhtimise süsteemis, lukustatakse ning seejärel taotluse deklaratsioon allkirjastatakse ning sisestatakse allkirjastatud deklaratsioon projektijuhtimise infosüsteemis dokumentide hulka.

 (5) Tähtajaks mittelaekunud taotlusi ei hinnata. Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele vastavuse kontrollimiseks otsusega vastu võtmata.

 (6) Investeeringu kava kinnitatakse rakendusasutuse juhi käskkirjaga hiljemalt 30 päeva pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu.

 (7) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Taotluste menetlemise aeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (8) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et ei muutu taotluses sisalduva projekti eesmärgid ja tulemused ning toetuse summa ei suurene.

§ 11.  Taotlejale esitatavad nõuded

 (1) Toetuse taotlejaks on sihtasutus või mittetulundusühingud juhul kui nende põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub sidevõrkude arendamine, ning kes on nimetatud rakendusplaanis.

 (2) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 toodud nõuetele.

 (3) Taotleja projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud toetatavate tegevustele meetme eesmärkide saavutamiseks;
 2) taotlus peab olema esitatud rakendusasutuse poolt määratud tähtajaks ja vormil.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi andmeid:
 1) projekti seos rakenduskava eesmärgiga ja meetme tegevustega;
 2) projekti seos organisatsiooni eesmärkidega;
 3) projekti eesmärk;
 4) projekti kirjeldus ja ülevaade projekti vajalikkusest ja põhjendusest;
 5) olemasoleva olukorra kirjeldus;
 6) projekti planeeritav tulemus;
 7) projekti planeeritav mõju;
 8) projekti kasusaajad ja sihtgrupp;
 9) projekti ettevalmistuse hetkeseisu kirjeldus;
 10) projekti tegevuste lühikirjeldus;
 11) projekti elluviimiseks vajalik kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni ja põhjendusega;
 12) projekti elluviimiseks kavandatav hankemenetluste arv ja nende sisu lühikirjeldus;
 13) projekti jätkusuutlikkus.

 (3) Kavandatav investeeringuobjekt peab vastama järgnevatele tingimustele:
 1) taotluse koosseisus peab olema esitatud kinnitus projektiga hangitava baasvõrgu ekspluateerimise kulude katmise kohta projekti elluviimisele järgneva seitsme aasta jooksul;
 2) investeeringuobjekt peab olema tehnoloogiliselt sõltumatu, võimaldades kogu ulatuses pakkuda kiiret lairibateenust mis tahes tehnoloogiat või tehnoloogiate kombinatsiooni kasutades;
 3) investeeringuobjekt peab jääma taotleja omandisse või valdusesse vähemalt seitsmeks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
 4) investeeringuobjekt võimaldab ühendust vähemalt kahe üle-eestilise valguskaablitel põhineva elektroonilise side magistraalvõrguga;
 5) investeeringuobjekt peab olema heaks kiidetud vähemalt kolme üleriigiliselt tegutseva sideettevõtja poolt;
 6) investeeringuobjekt võimaldab takistamatut juurdepääsu erinevatele lairibateenust osutavatele ettevõtjatele kavandatava investeeringuobjekti igas ühenduspunktis;
 7) investeeringuobjekt asub sellises maapiirkonnas, kus lairibabaasvõrk puudub üldse või on ammendunud ja kus teadaolevate investeeringukavade lõikes puudub majanduslik huvi lairibabaasvõrgu välja arendamiseks lähima kolme aasta jooksul.

§ 13.  Taotleja kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 toodule:
 1) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud üldpõhimõtteid;
 2) taotleja peab olema aktsepteeritud üldist majandushuvi teenuse pakkujana vähemalt kolme üleriigilise sideettevõtja poolt ning esitama selle kohta kirjaliku kinnituse;
 3) vastama toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele;
 4) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada paikvaatlust;
 5) viivitamatult teavitama rakendusasutust ja rakendusüksust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
 6) viivitamatult teavitama rakendusasutust ja rakendusüksust liigse hüvitamise olemasolust;
 7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 14.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

 (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust esitatud nõuetele 60 tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega.

 (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui see vastab taotluste menetlemise määruses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (4) Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse taotluses puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg. Taotluste menetlemise aeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

 (6) Rakendusüksus edastab taotlejale rahuldamata jätmise otsuse 5 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

§ 15.  Projektide valikukomisjoni moodustamine

 (1) Taotlusega esitatud projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht projektide valikukomisjoni. Vajadusel kaasatakse menetlusse eksperte.

 (2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 toodud nõuetele ning deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. Valikukomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

§ 16.  Projekti valikukriteeriumid ning hindamismetoodika

 (1) Nõuetele vastavaid projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel:
 1) olulisus ja projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
 2) olemasoleva baasvõrguga ühendamiseks kasutatavate lahenduste ratsionaalsus ja põhjendatus;
 3) baasvõrgu terviklikkus;
 4) projekti ettevalmistatuse aste;
 5) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia ning võimekust pakkuda üldist majandushuvi pakkuvat teenust;
 6) projektiga kavandatavate trassilõikude marsruudi optimaalsus ja asjakohasus konkreetse sihtpiirkonna elektroonilise side baasvõrguga varustamise seisukohast;
 7) projekti kuluefektiivsus.

 (2) Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

 (3) Juhul kui projekt ei vasta kasvõi ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valikukriteeriumile, siis projekti investeeringute kavasse ei arvata.

 (4) Käesoleva määruse § 15 alusel moodustatud valikukomisjon või kaasatud ekspert annab hinnangu esitatud projektile ning teeb rakendusasutuse juhile põhjendatud ettepaneku lõpliku toetuse määra ning toetuse summa määramiseks.

§ 17.  Investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamise kord

 (1) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse või projekt arvatakse investeeringute kavast välja, teeb rakendusasutus kavasse arvamata jätmise otsuse.

 (2) Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsusest teavitatakse ettepaneku esitajat viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist. Sellisel juhul teavitab rakendusasutus sellest viivitamatult taotlejat, esitades teates investeeringute kavasse mittearvamise põhjenduse.

§ 18.  Investeeringute kava koostamine ja muutmine

 (1) Investeeringute kavasse arvatakse projektid, mis vastavad kõikidele käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitele.

 (2) Investeeringute kava koostatakse lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud rakendusplaanist ning kavasse arvatakse projektid, mis vastavad käesoleva määruse §-s 11 ja §-s 12 sätestatud nõuetele ning mille kohta on valikukomisjon teinud ettepaneku arvata investeeringute kavasse.

 (3) Toetuse andmiseks kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga investeeringute kava, mis on rakendusüksusele taotluste rahuldamise otsuse vormistamiseks siduv.

 (4) Investeeringute kavas nimetatakse andmed iga projekti kohta vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule.

 (5) Rakendusasutus võib investeeringute kava muuta ja projekti kavast välja arvata juhul kui:
 1) toetuse saaja on esitanud rakendusasutusele kirjaliku avalduse toetusest loobumise kohta;
 2) toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-s 24 sätestatud kohustusi;
 3) toetuse saaja ei ole esitanud kooskõlastamiseks hankelepingu projekti vastavalt käesoleva määruse § 21 lõikes 1 sätestatule;
 4) toetuse saaja hankelepingu projekti ei ole kooskõlastatud käesoleva määruse § 21 lõikes 3 toodud alustel või toetuse saaja ei ole hankedokumentides esinenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud.

 (6) Rakendusasutus tunnistab rakendusüksuse ettepanekul või enda algatusel investeeringute kava vastava projekti osas kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud juhul.

4. peatükk Taotluse menetlemine rakendusüksuses 

§ 19.  Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine

 (1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mis on arvatud investeeringute kavasse.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuse tegemise tähtaeg on 10 tööpäeva investeeringute kava edastamisest rakendusüksusele. Taotluse rahuldamise otsuse tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi, kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
 2) rahastamiskava ja eelarve;
 3) komisjoni otsuse artiklis 4 toodud nõuded.

 (4) Rakendusüksus teeb investeeringute kavasse arvatud taotluste osas taotluse rahuldamise otsused lähtudes investeeringute kavas taotlusele seatud tingimustest, lähtudes käesoleva määruse nõuetest ja valikukomisjon poolt seatud tingimustest ning taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

 (5) Rakendusasutusel on õigus teha taotlejale osalise rahuldamise ettepanek taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatud tingimustel.

 (6) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel.

 (7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (8) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult viivitamata.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusasutuselt nõusolekut muudatuste tegemiseks projektis, kui projektis kavandatud tegevuse eelarverida muutub üle 10%.

 (3) Toetuse saajal ei ole õigust taotleda projekti toetuse summa suurendamist.

 (4) Projekti muudatused kinnitab rakendusasutus ning teavitab sellest toetuse saajat ja rakendusüksust kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.

 (5) Rakendusasutusel on õigus keelduda projekti muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutmise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (6) Rakendusasutus tunnistab rakendusüksuse ettepanekul või enda algatusel investeeringute kava vastava projekti osas kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud juhul.

 (7) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud investeeringu kava vastavast muudatusest või seoses finantskorrektsiooniga struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

§ 21.  Projekti hankedokumentide kontroll

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele kooskõlastamiseks kõik hankelepingu ja hankelepingu muudatuse projektid enne nende allakirjutamist ja seda vastavuses esitatud hankelepingute kooskõlastamise ajakavaga.

 (2) Rakendusüksus kontrollib hankelepingu projekti vastavust esitatud taotlusele ja investeeringute kavale.

 (3) Rakendusüksus ei kooskõlasta hankelepingu projekti, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
 1) hankelepingu projekt ei vasta esitatud taotlusele;
 2) hankimisel ei ole arvestatud riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud üldpõhimõtetega;
 3) hankelepingu projekt ei taga toetusest rahastatud objekti tähistamist vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”. Hankelepingute vastavuse kontrollimisel võib rakendusüksus anda toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Toetuse saajal ei ole õigust sõlmida hankelepingut enne hankelepingu projektile kooskõlastuse saamist.

5. peatükk Toetuse kasutamisega seotud teabe esitamine ja väljamaksete tegemine 

§ 22.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuandeid vähemalt üks kord aastas seisuga 31. detsember aruandlusperioodile järgneva kuu lõpuks. Aruandes esitatud andmete õigsust kinnitab toetuse saaja. Toetuse saaja täiendab aruannet rakendusüksuse nõudmisel.

 (2) Aruannete vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele projektijuhtimise infosüsteemi või struktuuritoetuse registri kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 23.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13–20 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustest.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse koos kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiatega.

 (3) Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.

 (4) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude tingimustele vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 30 tööpäeva jooksul.

 (5) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus ning nende vastavus projekti eelarvele.

 (6) Tööd, mille tegemise eest väljamakseid taotletakse, peavad olema lõpetatud ja aktiga vastu võetud.

 (7) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.

 (8) Rakendusüksusel on õigus toetuse saajalt nõuda muid kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente.

 (9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (10) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (11) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse ja tegevuste elluviimise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.

6. peatükk Toetuse saaja kohustused ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 24.  Toetuse saaja õigused ja kohustused

  Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise vastavalt esitatud taotlusele ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadele ja tingimustele, sealhulgas:
 1) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise ning vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
 2) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadusega kehtestatud üldpõhimõtteid, eelkõige riigihangete seaduses § 3 punkti 1 põhimõtet, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
 3) kooskõlastab rakendusüksusega hankelepingu projektid enne allkirjastamist ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused enne nende sõlmimist;
 4) esitab rakendusüksuse nõudmisel pärast hankelepingu sõlmimist ühe kuu jooksul täpsustatud projekti ajakava ja eelarve kavandatud tegevuste lõikes;
 5) taotleb rakendusasutuselt nõusolekut projekti muudatuste tegemiseks vastavalt käesoleva määruse §-s 20 sätestatule;
 6) peab pakkuma kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi võrguteenust vähemalt 7 aasta jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu;
 7) ei tohi jaemüügitasandil elektroonilise side teenust ise pakkuda;
 8) kannab baasvõrgu haldamise kulud;
 9) muudab ehitatud taristu pärast rajamist avalikuks – avalikustab valminud baasvõrkude kaardid oma kodulehel ja ehitisregistris vastavalt tehnilistele võimalustele;
 10) hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujundus peab võimaldama sihtpiirkonnas lairiba ja teenuste pakkumist linnapiirkondadega sarnasel hinnatasemel. Hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnad peavad põhinema selliste linnapiirkondade keskmistel hulgimüügitasandi hindadel, mida riiklikult ei toetata;
 11) on kohustatud tegema koostööd hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse võrdlusuuringu teostamisel Konkurentsiametiga;
 12) on kohustatud tõestama, et hulgimüügitasandi võrguteenuse eest küsitav hind on mõistlik ja mittediskrimineeriv;
 13) esitab andmed, mis võimaldavad rakendusüksusel kontrollida, et toetust on makstud vastavuses komisjoni otsuse artikliga liigse hüvitise tekkimisel on kohustatud sellest teavitama rakendusüksust;
 14) maksab liigse hüvitisena saadud toetuse tagasi, kui ta on toetatava tegevuse elluviimise tulemusel saanud liigset hüvitist. Liigse hüvitamise ilmnemise korral hindab olukorda ja otsustab liigse hüvitise tagasimaksmise rakendusüksus. Liigse hüvitamise kasutamist mõne teise üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamiseks otsustab rakendusasutus;
 15) võimaldab audiitorile ja kontrolli teostavale isikule juurdepääsu kõikidele projektiga seotud andmetele ja dokumentidele;
 16) teavitab rakendusüksust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist;
 17) informeerib rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
 18) tagab projekti käigus soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
 19) maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks;
 20) säilitab projekti dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini 2025. a;
 21) täidab teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 25.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksusel on õigus:
 1) kontrollida projekti elluviimist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti kontrolli ja auditeid;
 2) osaleda vaatlejana toetuse saaja projekti tegevuste elluviimist puudutavatel nõupidamistel ja koosolekutel;
 3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 4) vajadusel teha rakendusasutusele ettepanek algatada investeeringute kava muutmine, teavitades sellest kirjalikult konkreetset muudatusega seotud toetuse saajat;
 5) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksusel on kohustus:
 1) vastavalt komisjoni otsuse artiklile 6 lõikele 1 iga 3 aasta järel kontrollida, et ei oleks makstud liigset hüvitist;
 2) taotluse, projektide seire, kontrolli ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
 3) projekti seirearuandes ja lõpparuandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
 4) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
 5) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
 6) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
 7) struktuuritoetuse kontroll, sealhulgas ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
 8) rakendusasutuse teavitamine projektis tuvastatud rikkumistest;
 9) toetuse väljamaksete menetlemine, sealhulgas kulude abikõlblikkuse kontroll;
 10) toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2035. aasta 31. detsembrini;
 11) riigiabi andmisega seotud dokumente tuleb säilitada vähemalt 10 aastat pärast üldhuviteenuse täitmise lõppu vastavalt komisjoni otsuse artiklile 8;
 12) muud struktuuritoetuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide ning käesoleva määruse sätete täitmine.

§ 26.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 27.  Rakendussätted

 (1) Määruse § 10 lõiget 2 rakendatakse alates 1. märtsist 2015. a.

 (2) 2017. a juunis vastu võetud käesoleva määruse § 8 lõigete 2 ja 3 redaktsioone rakendatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 9. maist.
[RT I, 22.06.2017, 3 - jõust. 25.06.2017]

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.06.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 22.06.2017, 7

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „IKT teenuste taristu” meetme „Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamise” (edaspidi meede) tegevuse „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine” elluviimiseks.

 (2) Meetme raames antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 106 lõike 2 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.

 (3) Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 20.12.2011 otsusest „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3–10) (edaspidi komisjoni otsus).

 (4) Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2013. a korraldusega nr 509 „„Eesti infoühiskonna arengukava 2020” ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2015 heakskiitmine” ning arengukava alusel koostatud iga-aastase rakendusplaaniga (edaspidi rakendusplaan).

 (5) Käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on see osa Eesti territooriumist, kus uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu taristu puudub määral, mis võimaldaks sideettevõtjatel pakkuda kiiret lairibateenust lõppkasutajale. Sellisteks piirkondadeks on paikkonnad, mis asuvad väljaspool olemasoleva baasvõrgu mõjupiirkonda.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk

 (1) Toetuse andmise eesmärgiks on internetiühenduste kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu taristu puudumise tõttu ei ole kiire lairibateenus lõppkasutajatele kättesaadav ja seeläbi nende piirkondade konkurentsivõime tõstmine.

 (2) Toetuse andmise tulemus saavutatakse uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu taristu rajamise ja selle abil üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise võimaldamise kaudu meetme sihtpiirkondades viisil, mis tagab perspektiivis suurima võimaliku kasusaajate arvu.

 (3) Määrus panustab „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” arengukava meetme „Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine” tulemuste saavutamisse.

 (4) Meede panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisesse:
 1) ehitatud uue põlvkonna lairiba baasvõrgu pikkus;
 2) loodud ühenduspunktide arv.

§ 3.  Rakendusasutus ja -üksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) uue põlvkonna elektroonilise side võrk on elektroonilise side võrk elektroonilise side seaduse § 2 punkti 8 tähenduses, mis hõlmab nii baas- kui juurdepääsuvõrgu osi ja mis terviklikult väljaarendatuna võimaldab kiire lairibateenuse osutamist lõppkasutajale;
 2) uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrk on uue põlvkonna elektroonilise side võrgu valguskaablitel põhinev osa, mis ühendab võrgusõlmi või juurdepääsuvõrke ning mis võimaldab hulgimüügitasandil võrguteenuse pakkumist sideettevõtjatele ja mida toetatakse käesoleva meetme raames;
 3) sideettevõtja on elektroonilise side ettevõtja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 5 tähenduses;
 4) kiire lairibateenus on elektroonilise side teenus, mis võimaldab andmeedastust allalaadimiskiirusega 30 Mbit/s või enam;
 5) kasusaaja on kiire lairibateenuse potentsiaalne lõppkasutaja, sealhulgas elanik, ettevõte, kohaliku omavalitsuse üksus, valla või linna ametiasutus ja valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, riigi- või valitsusasutus, mis asub puuduliku lairibaühendusega paikkonnas ja ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
 6) üldist majandushuvi pakkuv teenus on rajatava elektroonilise side baasvõrgu hulgimüügitasandi võrguteenuse pakkumine sideettevõtjatele mittediskrimineerival viisil, mille tulemusena võimaldatakse puuduliku lairibaühendusega piirkondades uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kaudu kõikidele lõppkasutajatele universaalne juurdepääs kiirele lairibaühendusele;
 7) liigne hüvitis on toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel saadav ülemäärane hüvitis, mis ei vasta komisjoni otsuse artiklile 5;
 8) rakendusplaan on infoühiskonna edendamisele suunatud ja „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” eesmärkide saavutamiseks kavandatavaid tegevusi täpsemalt määratlev Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatav dokument, mis koostatakse „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” alusel igal aastal nelja-aastases perspektiivis;
 9) projektijuhtimise infosüsteem on elektrooniline keskkond taotluste esitamiseks, menetlemiseks ja aruandluse korraldamiseks;
 10) taotluse deklaratsioon on projektijuhtimise infosüsteemis loodud vormikohane dokument, mille alusel taotlus registreeritakse;
 11) baasvõrgu mõjupiirkond on arvestuslikult 1,5 km baasvõrgust, mis võimaldab sideettevõtjatel erinevaid tehnoloogiaid kasutades pakkuda lõppkasutajatele juurdepääsu kiirele lairibaühendusele.

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või haldusakti peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades struktuuritoetuse seaduses sätestatut.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud väljundnäitajate saavutamisse ja eesmärki, lähtudes taotluse rahuldamise otsuses sätestatust ning mille raames kavandatakse järgnevaid tegevusi:
 1) projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde läbiviimist ning tegevusega piiritletavat geomeetrilist planeerimist;
 2) uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu rajamist, koos vajalike materjalide ja rajatistega;
 3) kavandatavale ehitustööle ehitusseaduse alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve läbiviimist;
 4) olemasolevate elektrivõrkude ja elektroonilise side võrkudega ühendamist;
 5) projektijuhtimist.

 (2) Käesoleva määruse raames ei toetata järgmisi tegevusi:
 1) selliste uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu trassilõikude rajamist, millega ei kaasne lisandväärtust sihtpiirkonna kasusaajate seisukohast;
 2) uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ja selle osade rajamist, sealhulgas juurdepääsuvõrgu seadmete ostmist ja paigaldamist;
 3) rajatava uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu haldamisega seotud tegevusi;
 4) baasvõrgu taristu arendamisega seotud investeeringute asendamist, mida toetuse saaja või temaga juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeeringukavades lähima kolme aasta jooksul omavahenditest planeerinud.

 (3) Toetust ei anta projektile, mille raames on taotleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused lõpetanud enne taotluse esitamist.

§ 7.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

 (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmäärale ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) kulud, mis on otseselt vajalikud ja otstarbekad projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks;
 2) ehitusliku projekteerimise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusprojektide ekspertiiside kulud;
 3) omanikujärelevalve läbiviimisega seotud kulud;
 4) taotleja projektijuhtimise töötasu ja puhkusetasu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatule;
 5) projektijuhtimisega seotud kulud kuni 2,5% ulatuses projekti abikõlblike kulude kogumahust;
 6) käibemaks ühendmääruse § 4 punktis 11 toodud juhul.

 (3) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on käesoleva määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) üldkulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 5 toodule ja projektiga seotud personalikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud kulud;
 2) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud;
 3) projekti elluviimiseks uue organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri loomise ja toimimise kulud;
 4) liiklusvahendite soetamise ja rentimise kulud;
 5) infotehnoloogilise taristu jooksva või regulaarse korrashoiuga seotud kulud.

 (4) Abikõlblikuks loetakse projekti abikõlblikkuse perioodil tekkinud kulu, mille eest on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsember 2023. a.

 (5) Kõik toetatavad kulud peavad olema projektiga seotud, põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

 (6) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal on tekkinud abikõlblik kulu, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 31. augustiks 2023. a.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood ei ole pikem kui 24 kuud.
[RT I, 22.06.2017, 3 - jõust. 25.06.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 9. maist]

 (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
[RT I, 22.06.2017, 3 - jõust. 25.06.2017, rakendatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 9. maist]

§ 9.  Toetuse osakaal ja piirmäär

 (1) Toetuse osakaal on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 85% abikõlblikest kuludest.

 (2) Omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

 (3) Taotletava toetuse maksimaalne määr on 4 000 000 eurot projekti kohta.

 (4) Projektile antava toetuse osakaal ja toetuse määr kinnitatakse investeeringute kavas ning sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

 (5) Toetuse määramisel arvestatakse abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.

3. peatükk Toetuse taotlemine ja investeeringute kava koostamine 

§ 10.  Investeeringu kavasse taotluse esitamine

 (1) Rakendusasutuse juhi poolt käskkirjaga kinnitatavasse investeeringute kavasse võib taotluse esitada „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” rakendusplaanis nimetatud piirkonna kohta, rakendusplaanis nimetatud potentsiaalne taotleja, kellele on saadetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavitus.

 (2) Rakendusasutuse juht teavitab nimeliselt rakendusplaanis olevaid potentsiaalseid taotlejaid investeeringute kava koostamisest, projekti maksimaalsest eelarvest ja investeeringute kavasse taotluse esitamise tähtajast ja viisist.

 (3) Toetuse taotleja esitab rakendusüksusele nõutud tähtajaks projektijuhtimise infosüsteemis täidetud või rakendusasutuse poolt nimetatud viisil taotluse deklaratsiooni taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Struktuuritoetuse registri valmimisel esitatakse taotlused läbi nimetatud infosüsteemi.

 (4) Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotlus kirjeldatakse projektijuhtimise süsteemis, lukustatakse ning seejärel taotluse deklaratsioon allkirjastatakse ning sisestatakse allkirjastatud deklaratsioon projektijuhtimise infosüsteemis dokumentide hulka.

 (5) Tähtajaks mittelaekunud taotlusi ei hinnata. Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele vastavuse kontrollimiseks otsusega vastu võtmata.

 (6) Investeeringu kava kinnitatakse rakendusasutuse juhi käskkirjaga hiljemalt 30 päeva pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu.

 (7) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Taotluste menetlemise aeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (8) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et ei muutu taotluses sisalduva projekti eesmärgid ja tulemused ning toetuse summa ei suurene.

§ 11.  Taotlejale esitatavad nõuded

 (1) Toetuse taotlejaks on sihtasutus või mittetulundusühingud juhul kui nende põhikirjaliste tegevuste hulka kuulub sidevõrkude arendamine, ning kes on nimetatud rakendusplaanis.

 (2) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 toodud nõuetele.

 (3) Taotleja projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 12.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud toetatavate tegevustele meetme eesmärkide saavutamiseks;
 2) taotlus peab olema esitatud rakendusasutuse poolt määratud tähtajaks ja vormil.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi andmeid:
 1) projekti seos rakenduskava eesmärgiga ja meetme tegevustega;
 2) projekti seos organisatsiooni eesmärkidega;
 3) projekti eesmärk;
 4) projekti kirjeldus ja ülevaade projekti vajalikkusest ja põhjendusest;
 5) olemasoleva olukorra kirjeldus;
 6) projekti planeeritav tulemus;
 7) projekti planeeritav mõju;
 8) projekti kasusaajad ja sihtgrupp;
 9) projekti ettevalmistuse hetkeseisu kirjeldus;
 10) projekti tegevuste lühikirjeldus;
 11) projekti elluviimiseks vajalik kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni ja põhjendusega;
 12) projekti elluviimiseks kavandatav hankemenetluste arv ja nende sisu lühikirjeldus;
 13) projekti jätkusuutlikkus.

 (3) Kavandatav investeeringuobjekt peab vastama järgnevatele tingimustele:
 1) taotluse koosseisus peab olema esitatud kinnitus projektiga hangitava baasvõrgu ekspluateerimise kulude katmise kohta projekti elluviimisele järgneva seitsme aasta jooksul;
 2) investeeringuobjekt peab olema tehnoloogiliselt sõltumatu, võimaldades kogu ulatuses pakkuda kiiret lairibateenust mis tahes tehnoloogiat või tehnoloogiate kombinatsiooni kasutades;
 3) investeeringuobjekt peab jääma taotleja omandisse või valdusesse vähemalt seitsmeks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
 4) investeeringuobjekt võimaldab ühendust vähemalt kahe üle-eestilise valguskaablitel põhineva elektroonilise side magistraalvõrguga;
 5) investeeringuobjekt peab olema heaks kiidetud vähemalt kolme üleriigiliselt tegutseva sideettevõtja poolt;
 6) investeeringuobjekt võimaldab takistamatut juurdepääsu erinevatele lairibateenust osutavatele ettevõtjatele kavandatava investeeringuobjekti igas ühenduspunktis;
 7) investeeringuobjekt asub sellises maapiirkonnas, kus lairibabaasvõrk puudub üldse või on ammendunud ja kus teadaolevate investeeringukavade lõikes puudub majanduslik huvi lairibabaasvõrgu välja arendamiseks lähima kolme aasta jooksul.

§ 13.  Taotleja kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 toodule:
 1) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud üldpõhimõtteid;
 2) taotleja peab olema aktsepteeritud üldist majandushuvi teenuse pakkujana vähemalt kolme üleriigilise sideettevõtja poolt ning esitama selle kohta kirjaliku kinnituse;
 3) vastama toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele;
 4) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada paikvaatlust;
 5) viivitamatult teavitama rakendusasutust ja rakendusüksust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
 6) viivitamatult teavitama rakendusasutust ja rakendusüksust liigse hüvitamise olemasolust;
 7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 14.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

 (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust esitatud nõuetele 60 tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega.

 (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui see vastab taotluste menetlemise määruses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

 (4) Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse taotluses puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg. Taotluste menetlemise aeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

 (6) Rakendusüksus edastab taotlejale rahuldamata jätmise otsuse 5 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

§ 15.  Projektide valikukomisjoni moodustamine

 (1) Taotlusega esitatud projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht projektide valikukomisjoni. Vajadusel kaasatakse menetlusse eksperte.

 (2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 toodud nõuetele ning deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. Valikukomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

§ 16.  Projekti valikukriteeriumid ning hindamismetoodika

 (1) Nõuetele vastavaid projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel:
 1) olulisus ja projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
 2) olemasoleva baasvõrguga ühendamiseks kasutatavate lahenduste ratsionaalsus ja põhjendatus;
 3) baasvõrgu terviklikkus;
 4) projekti ettevalmistatuse aste;
 5) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia ning võimekust pakkuda üldist majandushuvi pakkuvat teenust;
 6) projektiga kavandatavate trassilõikude marsruudi optimaalsus ja asjakohasus konkreetse sihtpiirkonna elektroonilise side baasvõrguga varustamise seisukohast;
 7) projekti kuluefektiivsus.

 (2) Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

 (3) Juhul kui projekt ei vasta kasvõi ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valikukriteeriumile, siis projekti investeeringute kavasse ei arvata.

 (4) Käesoleva määruse § 15 alusel moodustatud valikukomisjon või kaasatud ekspert annab hinnangu esitatud projektile ning teeb rakendusasutuse juhile põhjendatud ettepaneku lõpliku toetuse määra ning toetuse summa määramiseks.

§ 17.  Investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamise kord

 (1) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse või projekt arvatakse investeeringute kavast välja, teeb rakendusasutus kavasse arvamata jätmise otsuse.

 (2) Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsusest teavitatakse ettepaneku esitajat viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist. Sellisel juhul teavitab rakendusasutus sellest viivitamatult taotlejat, esitades teates investeeringute kavasse mittearvamise põhjenduse.

§ 18.  Investeeringute kava koostamine ja muutmine

 (1) Investeeringute kavasse arvatakse projektid, mis vastavad kõikidele käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitele.

 (2) Investeeringute kava koostatakse lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud rakendusplaanist ning kavasse arvatakse projektid, mis vastavad käesoleva määruse §-s 11 ja §-s 12 sätestatud nõuetele ning mille kohta on valikukomisjon teinud ettepaneku arvata investeeringute kavasse.

 (3) Toetuse andmiseks kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga investeeringute kava, mis on rakendusüksusele taotluste rahuldamise otsuse vormistamiseks siduv.

 (4) Investeeringute kavas nimetatakse andmed iga projekti kohta vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule.

 (5) Rakendusasutus võib investeeringute kava muuta ja projekti kavast välja arvata juhul kui:
 1) toetuse saaja on esitanud rakendusasutusele kirjaliku avalduse toetusest loobumise kohta;
 2) toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-s 24 sätestatud kohustusi;
 3) toetuse saaja ei ole esitanud kooskõlastamiseks hankelepingu projekti vastavalt käesoleva määruse § 21 lõikes 1 sätestatule;
 4) toetuse saaja hankelepingu projekti ei ole kooskõlastatud käesoleva määruse § 21 lõikes 3 toodud alustel või toetuse saaja ei ole hankedokumentides esinenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud.

 (6) Rakendusasutus tunnistab rakendusüksuse ettepanekul või enda algatusel investeeringute kava vastava projekti osas kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud juhul.

4. peatükk Taotluse menetlemine rakendusüksuses 

§ 19.  Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine

 (1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mis on arvatud investeeringute kavasse.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuse tegemise tähtaeg on 10 tööpäeva investeeringute kava edastamisest rakendusüksusele. Taotluse rahuldamise otsuse tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi, kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
 2) rahastamiskava ja eelarve;
 3) komisjoni otsuse artiklis 4 toodud nõuded.

 (4) Rakendusüksus teeb investeeringute kavasse arvatud taotluste osas taotluse rahuldamise otsused lähtudes investeeringute kavas taotlusele seatud tingimustest, lähtudes käesoleva määruse nõuetest ja valikukomisjon poolt seatud tingimustest ning taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

 (5) Rakendusasutusel on õigus teha taotlejale osalise rahuldamise ettepanek taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatud tingimustel.

 (6) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel.

 (7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (8) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult viivitamata.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusasutuselt nõusolekut muudatuste tegemiseks projektis, kui projektis kavandatud tegevuse eelarverida muutub üle 10%.

 (3) Toetuse saajal ei ole õigust taotleda projekti toetuse summa suurendamist.

 (4) Projekti muudatused kinnitab rakendusasutus ning teavitab sellest toetuse saajat ja rakendusüksust kirjalikult 10 tööpäeva jooksul.

 (5) Rakendusasutusel on õigus keelduda projekti muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutmise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (6) Rakendusasutus tunnistab rakendusüksuse ettepanekul või enda algatusel investeeringute kava vastava projekti osas kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud juhul.

 (7) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud investeeringu kava vastavast muudatusest või seoses finantskorrektsiooniga struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

§ 21.  Projekti hankedokumentide kontroll

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele kooskõlastamiseks kõik hankelepingu ja hankelepingu muudatuse projektid enne nende allakirjutamist ja seda vastavuses esitatud hankelepingute kooskõlastamise ajakavaga.

 (2) Rakendusüksus kontrollib hankelepingu projekti vastavust esitatud taotlusele ja investeeringute kavale.

 (3) Rakendusüksus ei kooskõlasta hankelepingu projekti, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
 1) hankelepingu projekt ei vasta esitatud taotlusele;
 2) hankimisel ei ole arvestatud riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud üldpõhimõtetega;
 3) hankelepingu projekt ei taga toetusest rahastatud objekti tähistamist vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”. Hankelepingute vastavuse kontrollimisel võib rakendusüksus anda toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

 (4) Toetuse saajal ei ole õigust sõlmida hankelepingut enne hankelepingu projektile kooskõlastuse saamist.

5. peatükk Toetuse kasutamisega seotud teabe esitamine ja väljamaksete tegemine 

§ 22.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuandeid vähemalt üks kord aastas seisuga 31. detsember aruandlusperioodile järgneva kuu lõpuks. Aruandes esitatud andmete õigsust kinnitab toetuse saaja. Toetuse saaja täiendab aruannet rakendusüksuse nõudmisel.

 (2) Aruannete vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele projektijuhtimise infosüsteemi või struktuuritoetuse registri kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 23.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 13–20 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustest.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse koos kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiatega.

 (3) Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.

 (4) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude tingimustele vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 30 tööpäeva jooksul.

 (5) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus ning nende vastavus projekti eelarvele.

 (6) Tööd, mille tegemise eest väljamakseid taotletakse, peavad olema lõpetatud ja aktiga vastu võetud.

 (7) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.

 (8) Rakendusüksusel on õigus toetuse saajalt nõuda muid kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente.

 (9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (10) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (11) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse ja tegevuste elluviimise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.

6. peatükk Toetuse saaja kohustused ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 24.  Toetuse saaja õigused ja kohustused

  Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise vastavalt esitatud taotlusele ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadele ja tingimustele, sealhulgas:
 1) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise ning vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
 2) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadusega kehtestatud üldpõhimõtteid, eelkõige riigihangete seaduses § 3 punkti 1 põhimõtet, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
 3) kooskõlastab rakendusüksusega hankelepingu projektid enne allkirjastamist ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused enne nende sõlmimist;
 4) esitab rakendusüksuse nõudmisel pärast hankelepingu sõlmimist ühe kuu jooksul täpsustatud projekti ajakava ja eelarve kavandatud tegevuste lõikes;
 5) taotleb rakendusasutuselt nõusolekut projekti muudatuste tegemiseks vastavalt käesoleva määruse §-s 20 sätestatule;
 6) peab pakkuma kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi võrguteenust vähemalt 7 aasta jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu;
 7) ei tohi jaemüügitasandil elektroonilise side teenust ise pakkuda;
 8) kannab baasvõrgu haldamise kulud;
 9) muudab ehitatud taristu pärast rajamist avalikuks – avalikustab valminud baasvõrkude kaardid oma kodulehel ja ehitisregistris vastavalt tehnilistele võimalustele;
 10) hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujundus peab võimaldama sihtpiirkonnas lairiba ja teenuste pakkumist linnapiirkondadega sarnasel hinnatasemel. Hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnad peavad põhinema selliste linnapiirkondade keskmistel hulgimüügitasandi hindadel, mida riiklikult ei toetata;
 11) on kohustatud tegema koostööd hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse võrdlusuuringu teostamisel Konkurentsiametiga;
 12) on kohustatud tõestama, et hulgimüügitasandi võrguteenuse eest küsitav hind on mõistlik ja mittediskrimineeriv;
 13) esitab andmed, mis võimaldavad rakendusüksusel kontrollida, et toetust on makstud vastavuses komisjoni otsuse artikliga liigse hüvitise tekkimisel on kohustatud sellest teavitama rakendusüksust;
 14) maksab liigse hüvitisena saadud toetuse tagasi, kui ta on toetatava tegevuse elluviimise tulemusel saanud liigset hüvitist. Liigse hüvitamise ilmnemise korral hindab olukorda ja otsustab liigse hüvitise tagasimaksmise rakendusüksus. Liigse hüvitamise kasutamist mõne teise üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamiseks otsustab rakendusasutus;
 15) võimaldab audiitorile ja kontrolli teostavale isikule juurdepääsu kõikidele projektiga seotud andmetele ja dokumentidele;
 16) teavitab rakendusüksust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist;
 17) informeerib rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
 18) tagab projekti käigus soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt viie aasta jooksul arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest;
 19) maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks;
 20) säilitab projekti dokumentatsiooni kuni 31. detsembrini 2025. a;
 21) täidab teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 25.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Rakendusüksusel on õigus:
 1) kontrollida projekti elluviimist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti kontrolli ja auditeid;
 2) osaleda vaatlejana toetuse saaja projekti tegevuste elluviimist puudutavatel nõupidamistel ja koosolekutel;
 3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 4) vajadusel teha rakendusasutusele ettepanek algatada investeeringute kava muutmine, teavitades sellest kirjalikult konkreetset muudatusega seotud toetuse saajat;
 5) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksusel on kohustus:
 1) vastavalt komisjoni otsuse artiklile 6 lõikele 1 iga 3 aasta järel kontrollida, et ei oleks makstud liigset hüvitist;
 2) taotluse, projektide seire, kontrolli ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
 3) projekti seirearuandes ja lõpparuandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
 4) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
 5) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
 6) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
 7) struktuuritoetuse kontroll, sealhulgas ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
 8) rakendusasutuse teavitamine projektis tuvastatud rikkumistest;
 9) toetuse väljamaksete menetlemine, sealhulgas kulude abikõlblikkuse kontroll;
 10) toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumentide säilitamine vähemalt 2035. aasta 31. detsembrini;
 11) riigiabi andmisega seotud dokumente tuleb säilitada vähemalt 10 aastat pärast üldhuviteenuse täitmise lõppu vastavalt komisjoni otsuse artiklile 8;
 12) muud struktuuritoetuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide ning käesoleva määruse sätete täitmine.

§ 26.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 27.  Rakendussätted

 (1) Määruse § 10 lõiget 2 rakendatakse alates 1. märtsist 2015. a.

 (2) 2017. a juunis vastu võetud käesoleva määruse § 8 lõigete 2 ja 3 redaktsioone rakendatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 9. maist.
[RT I, 22.06.2017, 3 - jõust. 25.06.2017]

/otsingu_soovitused.json