Teksti suurus:

Täienduskoolituse standard

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 11.11.2016, 2

Määrus kehtestatakse täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määruses kehtestatakse täienduskoolituse õppekava nõuded, täienduskoolituse läbimise ja selles osalemise kohta väljastatavate dokumentide nõuded ning täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu.

§ 2.  Täienduskoolituse õppekava nõuded

 (1) Täienduskoolituse õppekavas sätestatakse vähemalt järgmised andmed:
 1) õppekava nimetus;
 2) õppekavarühm;
 3) õpiväljundid;
 4) õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
 5) õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;
 6) õppe sisu;
 7) õppekeskkonna kirjeldus;
 8) õppematerjalide loend, juhul kui õppekava läbimiseks on ette nähtud õppematerjalid;
 9) lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid;
 10) koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus koolitajal.
[RT I, 11.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (2) Õppekava koostatakse õpiväljundipõhiselt. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Täienduskoolituse õpiväljundid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu teadmisi ja oskusi.

 (3) Õppekava nimetus peab võimalikult täpselt väljendama täienduskoolituse sisu ja ei tohi olla eksitav. Õppekava nimetuseks ei piisa üksnes ametinimetusest. Õppekava nimetuses ja õpiväljundites kirjeldatut peab olema võimalik etteantud õppeajaga saavutada.

 (4) Kui täienduskoolituse eesmärk on kutsestandardis või tasemeõppe õppekavas sisalduvate kutse-, ameti- või erialase kompetentside omandamine, viidatakse õppekava eesmärgis asjaomasele kutsestandardile ja selle kutsetasemele või õppekavale ja loetletakse asjaomased kompetentsid.

 (5) Kui täienduskoolituse eesmärk on anda täienduskoolitusel osalejale õigus mingis valdkonnas tegutsemiseks või vastava õiguse taotlemiseks, märgitakse see õppekavas eesmärgina ning õppekava koostamisel arvestatakse õigusaktides sellele koolitusele sätestatud nõuetega.

§ 3.  Täienduskoolituse läbimise ja täienduskoolituses osalemise kohta väljastatavad dokumendid

 (1) Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui isik ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.

 (2) Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.

 (3) Tunnistusele ja tõendile märgitakse vähemalt järgmised andmed:
 1) täienduskoolituses osalenud või selle läbinud isiku nimi ja isikukood;
 2) täienduskoolitusasutuse nimi ja täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood;
 3) majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber Eesti Hariduse Infosüsteemis;
 4) õppekava nimetus;
 5) täienduskoolituse toimumise aeg ja täienduskoolituse maht;
 6) tõendi või tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev;
 7) tõendi või tunnistuse number;
 8) koolitajate nimed.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 nimetatud andmed võib märkida ka tunnistuse või tõendi lisas.

 (5) Tunnistusel või selle lisas märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.

 (6) Käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud juhul märgitakse tunnistusele või selle lisale ka kutsestandard ja selle kutsetase või õppekava, milles sisalduvate kompetentside omandamine oli täienduskoolituse eesmärgiks.

 (7) Tunnistus ja tõend allkirjastatakse täienduskoolitusasutuse pidaja kehtestatud korras.

 (8) Täienduskoolitusasutuse väljastatud tunnistused ja tõendid nummerdatakse ja täienduskoolitusasutus peab nende üle arvestust pidama. Tunnistusi ja tõendeid võib väljastada ka elektrooniliselt.

§ 4.  Täienduskoolituse õppekavarühmad

 (1) Täienduskoolituse õppekavade liigitamisel lähtutakse käesoleva määruse lisaga kehtestatud õppekavarühmade loetelust, mille aluseks on rahvusvaheline haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus International Standard Classification of Education Fields of Education and Training (ISCED-F 2013).
[RT I, 11.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (2) Täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu esitatakse käesoleva määruse lisas.

§ 5.  Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 2015. aasta 1. juulil.

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 11.11.2016, 2

Määrus kehtestatakse täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määruses kehtestatakse täienduskoolituse õppekava nõuded, täienduskoolituse läbimise ja selles osalemise kohta väljastatavate dokumentide nõuded ning täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu.

§ 2.  Täienduskoolituse õppekava nõuded

 (1) Täienduskoolituse õppekavas sätestatakse vähemalt järgmised andmed:
 1) õppekava nimetus;
 2) õppekavarühm;
 3) õpiväljundid;
 4) õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
 5) õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal;
 6) õppe sisu;
 7) õppekeskkonna kirjeldus;
 8) õppematerjalide loend, juhul kui õppekava läbimiseks on ette nähtud õppematerjalid;
 9) lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid;
 10) koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus koolitajal.
[RT I, 11.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (2) Õppekava koostatakse õpiväljundipõhiselt. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Täienduskoolituse õpiväljundid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu teadmisi ja oskusi.

 (3) Õppekava nimetus peab võimalikult täpselt väljendama täienduskoolituse sisu ja ei tohi olla eksitav. Õppekava nimetuseks ei piisa üksnes ametinimetusest. Õppekava nimetuses ja õpiväljundites kirjeldatut peab olema võimalik etteantud õppeajaga saavutada.

 (4) Kui täienduskoolituse eesmärk on kutsestandardis või tasemeõppe õppekavas sisalduvate kutse-, ameti- või erialase kompetentside omandamine, viidatakse õppekava eesmärgis asjaomasele kutsestandardile ja selle kutsetasemele või õppekavale ja loetletakse asjaomased kompetentsid.

 (5) Kui täienduskoolituse eesmärk on anda täienduskoolitusel osalejale õigus mingis valdkonnas tegutsemiseks või vastava õiguse taotlemiseks, märgitakse see õppekavas eesmärgina ning õppekava koostamisel arvestatakse õigusaktides sellele koolitusele sätestatud nõuetega.

§ 3.  Täienduskoolituse läbimise ja täienduskoolituses osalemise kohta väljastatavad dokumendid

 (1) Tõend täienduskoolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutatust või kui isik ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.

 (2) Tunnistus on täienduskoolituse lõpetamist tõendav dokument, mis väljastatakse isikule juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutatust ja isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.

 (3) Tunnistusele ja tõendile märgitakse vähemalt järgmised andmed:
 1) täienduskoolituses osalenud või selle läbinud isiku nimi ja isikukood;
 2) täienduskoolitusasutuse nimi ja täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood;
 3) majandustegevusteate või tegevusloa registreerimisnumber Eesti Hariduse Infosüsteemis;
 4) õppekava nimetus;
 5) täienduskoolituse toimumise aeg ja täienduskoolituse maht;
 6) tõendi või tunnistuse väljaandmise koht ja kuupäev;
 7) tõendi või tunnistuse number;
 8) koolitajate nimed.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 nimetatud andmed võib märkida ka tunnistuse või tõendi lisas.

 (5) Tunnistusel või selle lisas märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid.

 (6) Käesoleva määruse § 2 lõikes 4 nimetatud juhul märgitakse tunnistusele või selle lisale ka kutsestandard ja selle kutsetase või õppekava, milles sisalduvate kompetentside omandamine oli täienduskoolituse eesmärgiks.

 (7) Tunnistus ja tõend allkirjastatakse täienduskoolitusasutuse pidaja kehtestatud korras.

 (8) Täienduskoolitusasutuse väljastatud tunnistused ja tõendid nummerdatakse ja täienduskoolitusasutus peab nende üle arvestust pidama. Tunnistusi ja tõendeid võib väljastada ka elektrooniliselt.

§ 4.  Täienduskoolituse õppekavarühmad

 (1) Täienduskoolituse õppekavade liigitamisel lähtutakse käesoleva määruse lisaga kehtestatud õppekavarühmade loetelust, mille aluseks on rahvusvaheline haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus International Standard Classification of Education Fields of Education and Training (ISCED-F 2013).
[RT I, 11.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

 (2) Täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu esitatakse käesoleva määruse lisas.

§ 5.  Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 2015. aasta 1. juulil.