Teksti suurus:

Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2020
Avaldamismärge:RT I, 08.05.2020, 19

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks” tegevuse 4.2.3 „Teadus- ja arendustegevuse programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

  (2) Kui käesoleva määruse § 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (3) Kui käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (4) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

  (5) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (6) Meetme tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020” ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020”” eesmärkidega.

§ 2.   Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses:
  1) meede on käesoleva määruse mõistes „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks” tegevuse 4.2.3 „Teadus- ja arendustegevuse programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” alategevus 4.2.3.1 „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades”;
  2) teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine;
  3) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks;
  4) rakendusuuringud on vastavalt üldisele grupierandi määrusele kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu (ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise) jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. Rakendusuuringute täpsemal määratlemisel kasutatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatorit. Käesoleva määruse mõistes loetakse rakendusuuringuteks nimetatud klassifikaatori tasanditele 1–6 sobituvad uuringud. Uuringud, mis vastavad klassifikaatori tasanditele 7–9 käsitletakse tootearendusena;
  5) tootearendus on vastavalt üldisele grupierandi määrusele olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Tootearendus on rakenduslik tegevus või uuring, mille tulemus paigutub Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori tasanditele 7–9;
  6) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” määratud kasvuvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Kasvuvaldkondade siseste alamvaldkondade valiku täpsemal määratlemisel võetakse arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14-0042 moodustatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee protokollilisi otsuseid ja soovitusi;
  7) väikeettevõtja on vastavalt üldise grupierandi määruse Lisa I artiklile 2 selline äriühing, mis annab tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot;
  8) keskmise suurusega ettevõtja on vastavalt üldise grupierandi määruse Lisa I artiklile 2 selline äriühing, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot;
  9) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse Lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele;
  10) meetme juhtkomisjon on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” tegevuse 4.2.3 „Teadus- ja arendustegevuse programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” elluviidavate tegevuste kavandamiseks, koordineerimiseks ja hindamiseks;
  11) nutika spetsialiseerumise juhtkomitee on majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14-0042 loodud kogu, kuhu kuuluvad ministeeriumite, Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. Juhtkomitee ülesanne on jälgida nutika spetsialiseerumise püstitatud eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teha ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine;
  12) avaliku teadus- ja arendusasutusena ehk avaliku TA asutusena on käesoleva määruse kontekstis määratletud ülikoolid, avalik-õiguslikud ja riigi asutatud teadus- ja arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja riigi asutatud sihtasutuste koosseisus tegutsevad kõrgkoolid, samuti positiivselt evalveeritud eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused;
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]
  13) partner on projekti kaasatav § 10 lõike 1 kohane ettevõte, kes ei ole ise taotleja, kuid osaleb lepingu alusel elluviidavate rakendusuuringute või tootearenduste tellimises.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärgid ja oodatavad tulemused

  (1) Toetuse andmise eesmärgid on lähtuvalt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020”:
  1) aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduse rahastamisele avalikes TA asutustes;
  2) tõsta Eesti avalike TA asutuste motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades;
  3) soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel.

  (2) Toetuse andmise tulemusena:
  1) Eesti teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks;
  2) Eesti avalikud TA asutused teevad tihedat koostööd ettevõtetega. Rakendusuuringute elluviimise tulemusel kasvab TA asutuste ja ettevõtete koostööprojektide arv ja tulemuslikkus ning ettevõtted saavad toote/teenuse edasiseks arendamiseks vajalikku informatsiooni, oskusteavet ja tehnoloogilisi lahendusi. Tootearenduse tulemusel saavad ettevõtted oma toote/teenuse prototüübi testitud toimimiskeskkonnas, viimistleda ja kvalifitseerida süsteeme ning testida toodet/teenust reaalselt eksisteerival kujul toimimiskeskkonnas.

§ 4.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse või rakendusasutuse otsuse või toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaiet lahendavale asutusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 5.   Meetme juhtimine

  (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

  (3) Rakendusüksuse nõustamiseks, taotluste hindamiseks, meetme arengu- ja tegevussuundade hindamiseks ja kavandamiseks moodustab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur rakendusasutuse ettepanekul meetme juhtkomisjoni. Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid ning rakendusüksuse esindaja vaatlejana.

  (4) Meetme juhtkomisjon:
  1) annab rakendusüksusele ja rakendusasutusele nõu elluviidavate tegevuste kavandamiseks, koordineerimiseks ja hindamiseks;
  2) vaatab läbi avatud taotlusvooru taotlusvormid, hindamisjuhendi ja muud dokumendid enne nende kinnitamist rakendusüksuse poolt ja esitab rakendusüksusele oma ettepanekud;
  3) teeb rakendusüksusele ettepanekud aruannete hindamise tulemuste kinnitamiseks;
  4) teeb rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks;
  5) analüüsib projektide edukust ja kvaliteeti ning teeb põhjendatud juhtudel rakendusasutusele ja rakendusüksusele ettepanekud projektide eesmärkide, tegevuskava või eelarve muutmiseks;
  6) teeb rakendusasutusele ja rakendusüksusele vajadusel ettepanekuid suunatud temaatiliste taotlusvoorude ja/või voorude fookuste muutmise osas;
  7) osaleb meetme vahehindamises kolme aasta möödudes alates meetme käivitamisest ja lõpphindamises meetme tegevuste lõppedes ning esitab hindamise tulemused koos omapoolsete ettepanekutega rakendusasutusele ja rakendusüksusele.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Meetme tegevuse eesmärgist ja oodatavatest tulemustest tulenevalt toetatakse ettevõtteid nende huvides kasvuvaldkondades läbiviidavate rakendusuuringute, mis toimuvad avalikes TA asutustes, läbiviimise rahastamisel.

  (2) Kasvuvaldkondades toetatakse ettevõtteid nende huvides tootearenduse, mis toimub avalikes TA asutustes, läbiviimise rahastamisel.

  (3) Toetatakse ainult nende rakendusuuringute ja tootearenduste läbiviimise rahastamist, kus taotleja osaleb projektis omapoolse rahalise panusega.

  (4) Rakendusuuringuid või tootearendust ei rahastata nendes avalikes TA asutustes, kellel on toetust taotlevas äriühingus või tema partneris osalus, asutaja- või liikmeõigused või kelle rahastajaks ta olulisel määral on.

  (5) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tegevused alustatud enne taotluse esitamist.

  (6) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, siis taotluse esitamise nõue enne tegevustega alustamist ei kohaldu.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse:
  1) käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud avalikelt TA asutustelt tellitud uuringute, tehnilise teabe ja sisseostetud või litsentseeritud patentide teenuste kulud;
  2) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks seadmete kasutuskulu maksumuse arvestamist läbi asutuse amortisatsiooniarvestuse metoodika, kui seade on soetatud ja toetuse saaja on selle eest tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis põhineb üldiselt aktsepteeritaval raamatupidamistaval;
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]
  3) muud projektiga otseselt seotud tegevuskulud nagu materjalikulud, varustuse ja samalaadsete toodete kulud;
  4) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 3 sätestatud tingimustele;
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]
  5) turutingimustel ostetud ja üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud kulude osakaal ei tohi ületada 40% projekti abikõlblikest kuludest.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (2) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 mitteloetletud kulud.
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ga 2 ja §-ga 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2023.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (2) Abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg ei saa olla pikem kui 3 aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus kooskõlastatult meetme juhtkomisjoniga projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (3) Kui projekti raames taotletakse käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud riigiabi, ei tohi ühtegi kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud kohustust võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

§ 9.   Toetuse piirsummad ja osakaal

  (1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 2 miljonit eurot ühe projekti kohta.

  (2) Taotletava toetuse minimaalne summa on 20 000 eurot ühe projekti kohta.

  (3) Toetuse maksimaalne piirmäär rakendusuuringute toetuse taotlemisel on:
  1) 70% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 30% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on väikeettevõtja;
  2) 60% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 40% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on keskmise suurusega ettevõtja;
  3) 50% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 50% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on suurettevõtja.

  (4) Toetuse maksimaalne piirmäär toetuse taotlemisel tootearenduse toetuse taotlemiseks on:
  1) 45% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 55% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on väikeettevõtja;
  2) 35% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 65% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on keskmise suurusega ettevõtja;
  3) 25% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 75% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on suurettevõtja.

  (5) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

  (6) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata.

  (7) Riigiabi puhul peavad käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele.

  (8) Taotleja ja partneri omaosaluse määrad sõltuvad taotleja või partneri suurusest/käibest ja on määratud vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 17. juunist 2014, Lisa I artiklile 2.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Toetuse taotleja võib olla järgmine Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik või äriühing:
  1) väikeettevõtja;
  2) keskmise suurusega ettevõtja;
  3) suurettevõtja.

  (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid.

  (21) Taotlejaks ja partneriks ei saa olla positiivselt evalveeritud eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused, sealhulgas tehnoloogia arenduskeskused, mis on saanud toetust väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (3) Toetuse taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

  (4) Taotlejale ja partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta või kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

  (5) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast meetmest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

  (6) Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  3) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]
  4) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse ning partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi;
  7) järgima perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 26 sätestatud kohustusi seoses hankimisega.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

§ 11.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi või dokumente:
  1) üldandmed taotleja ja partneri kohta;
  2) projekti läbiviimise koht;
  3) taotleja arendusplaan, milles esitatakse ülevaade tellitavate rakendusuuringute ja/või tootearenduse mahust ja sisust. Arendusplaan sisaldab tegevuskava, kus on kirjeldatud rakendusuuringu või tootearenduse põhieesmärgid, uuringu teaduslik uudsus, peamised meetodid, eeldatavad tulemused ja nende rakendamine. Arendusplaanis peab sisalduma info uuringut läbiviiva avaliku TA asutuse uurimisrühma või teadlaste kohta ja koostööst tekkiv lisaväärtus;
  4) taotleja äriplaan vastavalt rakendusüksuse kehtestatud näidisele rakendusuuringu või tootearenduse tulemuste kasutamise kohta;
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]
  5) projekti tegevuste eeldatav ajakava;
  6) projekti eelarve käesoleva määruse § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud toetatavate tegevuste ja käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatud abikõlblike kulude lõikes;
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]
  7) teiste partnerite kaasamisel partneri nimi ja kinnitus osalemise kohta;
  8) taotleja ja partneri rahalise panuse kirjalik kinnitus;
  9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  10) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  11) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
  12) taotleja ja tema partnerite majandustulemuste aruanne, mis ei ole vanem kui kuus kuud.
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Juhul kui taotletava toetuse summa on suurem kui 500 000 eurot, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5 ja 6 nimetatud andmed, kinnitused ja dokumendid esitada inglise keeles.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 12.   Taotlusvooru avamine

  (1) Toetust saab taotleda jooksvalt või vooruliselt.

  (2) Toetuse taotlemise kuulutab välja rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

  (3) Rakendusüksus kaasab taotluste sisuliseks hindamiseks ja seireks meetme juhtkomisjoni.

  (4) Toetuse taotlemine on üldjuhul jooksev ja see lõppeb eelarve ammendumisel või meetme juhtkomisjoni ettepanekul.

  (5) Rakendusüksus võib korraldada nutika spetsialiseerumise juhtkomitee või meetme juhtkomisjoni ettepanekul suunatud taotlusvoorusid.

  (6) Taotlusvoorude korraldamise vajaduse otsustab rakendusasutus meetme juhtkomisjoni ettepanekul.

  (7) Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtpäevadest annab rakendusüksus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 13.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamine

  Taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu taotlusvooru väljakuulutamisel nimetatud tähtaja jooksul.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

5. peatükk Taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine 

§ 14.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab rakendusüksus kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel juhtudel.

§ 15.   Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.

  (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja või partner ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli taotleja või partneri ja kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas;
  3) avalik TA asutus on taotleja või partneri asutaja või juhatuse liige või omab nendes osalust või on taotleja või partneri oluline rahastaja.

  (4) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16.   Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Hinnatakse ainult nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi.

  (2) Hindamise viib läbi meetme juhtkomisjon rakendusüksuse kinnitatud hindamis- ja valikumenetluse juhendi järgi. Hindamis- ja valikumenetluse juhendi koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumitest.

  (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks kaasab meetme juhtkomisjon hindamiseksperdid. Meetme juhtkomisjoni töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (4) Hindamises osalevad meetme juhtkomisjoni liikmed ja hindamiseksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

  (5) Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (sh panus avalike TA asutuste ja ettevõtete koostöösse, sobituvus nutika spetsialiseerumise kasvualadesse): 30% koondhindest;
  2) projekti majanduslik mõju ja efektiivsus (sh vastavus taotleja ja partnerite vajadustele, äriplaani relevantsus ning taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia ning projekti eelarve põhjendatus): 30% koondhindest;
  3) projekti põhjendatus ja teostatavus (sh arendusplaani teaduslik kvaliteet ja metoodika, uuringu läbiviijate tase ja kogemused, läbiviidavate tegevuste kirjeldus, ajakava): 30% koondhindest;
  4) projekti mõju läbivatele teemadele (sh seotus Eesti majandusega, regionaalse arenguga, keskkonnahoiuga, kodanikuühiskonna arenguga, soolise võrdõiguslikkusega ja võrdsete võimaluste tagamisega, ühtse riigivalitsemisega, infoühiskonna edendamisega): 10% koondhindest.

  (6) Taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hindeid võib anda sammuga 0,5 punkti.

  (7) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on alla 3 või punktides 2–4 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne alla 2,5 punkti, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku ning taotlust lõpuni ei hinnata.

  (8) Taotluse koondhinde otsustab hindamiskomisjon, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid.

  (9) Meetme juhtkomisjon teeb vastavalt lõigetes 4–6 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud tulemustele rakendusüksusele ettepaneku taotluste rahuldamise kohta ning vajadusel motiveeritud ettepaneku taotlejatega täpsemate rahastamise tingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks. Meetme juhtkomisjon võib teha taotlejale ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks toetuse suuruse ja taotluse sisu osas.

  (10) Meetme juhtkomisjon esitab lõigetes 5–9 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud koondhinnangul põhineva koondettepaneku ning iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta taotlus rahuldamata. Meetme juhtkomisjon võib seejuures teha ettepaneku projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks.

  (11) Hindamise täpsem korraldus reguleeritakse hindamisjuhendis.

§ 17.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Meetme juhtkomisjoni ettepaneku põhjal teeb rakendusüksus otsuse:
  1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
  2) rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega;
  3) jätta taotlus rahuldamata.

  (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
  2) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil otsuse tegemist;
  3) taotleja või partner ei võimalda taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist;
  4) meetme juhtkomisjon on rakendusüksusele teinud ettepaneku jätta taotlus rahuldamata;
  5) käesolevas määruses esitatud muud nõuded ei ole täidetud.

  (3) Taotluse menetlus lõpetatakse, kui taotleja on esitanud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks.

  (4) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused.

  (5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (6) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

  (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 18.   Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
  1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
  2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
  3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega kui on taotletud.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

  (4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

  (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes käesoleva määruse § 19 lõikest 5.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 19.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud käesoleva määruse § 9 lõikes 10 kirjeldatud projekti kallinemise korral.

  (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 000 eurot, muudatused on seotud eelarveridadega ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse rakendusüksusega. Taotleja omapoolsete muudatuste korral ei tohi muutuda projekti abikõlblike kulude summa ega toetuse summa.

  (3) Juhul kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuskava muutub olulisel määral või kogueelarves tehtav muudatus on suurem kui 10 000 eurot, esitab toetuse saaja rakendusüksusele taotluse otsuse muutmiseks.

  (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 16 lõikes 4 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või juhtkomisjoni.

  (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

  (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt.

7. peatükk Aruannete esitamine 

§ 21.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Lisaks regulaarselt esitatavatele maksetaotlustele esitab toetuse saaja rakendusüksusele sõltuvalt projekti pikkusest struktuuritoetuse registri „e-Toetus” vahendusel aruandeid, mis esitatakse vähemalt iga 6 kuu tagant. Aruande vormi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult meetme juhtkomisjoniga.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (2) Aruannete menetlemisel rakendusüksus:
  1) kontrollib 10 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud;
  2) puuduste esinemisel aruandes annab toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
  3) juhul kui aruandes puudusi ei esine, suunab selle 5 tööpäeva jooksul meetme juhtkomisjonile, kes hindab aruannete sisu, kaasates vajadusel eksperte ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projektide jätkuvaks rahastamiseks, tingimuslikuks rahastamiseks või rahastamise lõpetamiseks;
  4) teeb meetme juhtkomisjoni ettepaneku alusel 5 tööpäeva jooksul haldusotsuse muudatuse.

  (3) Projekti lõppedes esitab taotleja rakendusüksusele struktuuritoetuse registri „e-Toetus” vahendusel lõpparuande. Lõpparuande vormi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult meetme juhtkomisjoniga. Lõpparuanne peab muu hulgas sisaldama informatsiooni intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (4) Lõpparuande menetlemisel rakendusüksus:
  1) kontrollib 10 tööpäeva jooksul lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud;
  2) puuduste esinemisel lõpparuandes annab toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
  3) juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, suunab selle 5 tööpäeva jooksul meetme juhtkomisjonile, kes hindab lõpparuande sisu, kaasates vajadusel eksperte ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projekti tulemuste heakskiitmiseks ja lõpliku toetuse väljamaksmiseks.

  (5) Juhul kui aruande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

8. peatükk Toetuse maksmine 

§ 22.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 19–20 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktidele 1 ja 2 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse §-dele 19–20.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt väljatöötatud vormil. Toetuse saaja esitab maksetaotluse vähemalt kord kuue kuu tagant.
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Ettemakseid toetuse saajale võib teha põhjendatud juhtudel ühendmääruse §-des 19–20 toodud tingimustel ja korras. Ettemakse tegemise võimalus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (5) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist mitte kauem kui 60 tööpäeva.

  (6) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (7) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis võib rakendusüksus määrata puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (8) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise, projekti kulude abikõlblikkuse ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõpparuande kinnitamiseni makstakse toetusest välja kuni 90% projektile taotluse rahuldamise otsusega eraldatud toetuse summast.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (9) Rakendusüksus võib ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (10) Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makseid tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (11) Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel ei tehta makset toetuse saajale ajal, kui tal on ühendmääruse § 18 või § 19 kohane ettemakse abikõlblikeks kuludeks kasutamine nõutud ajaks ja ulatuses dokumentaalselt tõendamata.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (12) Kui makse tehakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetuse saajale, on toetuse saajal kohustus esitada rakendusüksusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Palgakulude ja kaasnevate maksude korral esitatakse maksmist tõendavad dokumendid rakendusüksusele kümne kalendripäeva jooksul pärast kaasnevate maksude tasumist.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (13) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 alusel peatada järgmise maksetaotluse menetlemise kuni käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kohustuse täitmiseni.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

9. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid 

§ 23.   Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

  (2) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, ning:
  1) esitab rakendusüksusele avaliku TA asutusega ja partneritega sõlmitud lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sh toetatava rakendusuuringu või tootearenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi ning projekti raames soetatavate ja/või loodavate materiaalsete ja immateriaalsete varade kuuluvus ja jaotus, arvestades käesoleva lõike punktis 3 toodut, hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse saamisest;
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]
  2) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  3) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
  4) tagama kestvuse nõude 5 aasta jooksul vastavalt Struktuuritoetuste seaduse § 24 punktis 14 sätestatule. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele kohaldatakse 3 aasta pikkust kestvuse nõuet.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (3) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 24.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
  2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
  3) õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  5) vajadusel algatada toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
  6) teostada muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) korraldama taotlusvoorude läbiviimist, sh koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms;
  2) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  3) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama meetme juhtkomisjonile ning rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
  4) konsulteerima vajadusel korraldusasutuse ja rakendusasutusega hankedokumentide kooskõlastamisel;
  5) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sh läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti aruanded, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning edastama kinnitatud aruanded meetme juhtkomisjonile teadmiseks;
  6) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  7) teavitama rakendusasutust ja meetme juhtkomisjoni toetuse kasutamise häiretest;
  8) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42;
  9) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates päevast, mil meetme alusel anti viimane üksikabi;
  10) muud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 25.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45 ja 46.

  (2) Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49.

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2021, 64

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks” tegevuse 4.2.3 „Teadus- ja arendustegevuse programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

  (2) Kui käesoleva määruse § 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (3) Kui käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (4) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

  (5) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (6) Meetme tegevuse rakendamisel arvestatakse Riigikogu 22. jaanuari 2014. a otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020” ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2014. a otsusega heaks kiidetud „Konkurentsivõime kava „Eesti 2020”” eesmärkidega.

§ 2.   Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses:
  1) meede on käesoleva määruse mõistes „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks” tegevuse 4.2.3 „Teadus- ja arendustegevuse programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” alategevus 4.2.3.1 „Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades”;
  2) teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine;
  3) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks;
  4) rakendusuuringud on vastavalt üldisele grupierandi määrusele kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu (ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise) jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. Rakendusuuringute täpsemal määratlemisel kasutatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatorit. Käesoleva määruse mõistes loetakse rakendusuuringuteks nimetatud klassifikaatori tasanditele 1–6 sobituvad uuringud. Uuringud, mis vastavad klassifikaatori tasanditele 7–9 käsitletakse tootearendusena;
  5) tootearendus on vastavalt üldisele grupierandi määrusele olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Tootearendus on rakenduslik tegevus või uuring, mille tulemus paigutub Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori tasanditele 7–9;
  6) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad (edaspidi kasvuvaldkonnad) on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” määratud kasvuvaldkonnad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse võimalik konkurentsieelis saavutada: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine. Kasvuvaldkondade siseste alamvaldkondade valiku täpsemal määratlemisel võetakse arvesse majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14-0042 moodustatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee protokollilisi otsuseid ja soovitusi;
  7) väikeettevõtja on vastavalt üldise grupierandi määruse Lisa I artiklile 2 selline äriühing, mis annab tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot;
  8) keskmise suurusega ettevõtja on vastavalt üldise grupierandi määruse Lisa I artiklile 2 selline äriühing, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot;
  9) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse Lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele;
  10) meetme juhtkomisjon on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” tegevuse 4.2.3 „Teadus- ja arendustegevuse programm nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades” elluviidavate tegevuste kavandamiseks, koordineerimiseks ja hindamiseks;
  11) nutika spetsialiseerumise juhtkomitee on majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2014 käskkirjaga nr 14-0042 loodud kogu, kuhu kuuluvad ministeeriumite, Riigikantselei, Rektorite Nõukogu ja ettevõtjate esindajad. Juhtkomitee ülesanne on jälgida nutika spetsialiseerumise püstitatud eesmärkide täitmist ja nende suunas liikumist ning vajadusel teha ettepanekuid muudatusteks strateegiate meetmetes ja tegevustes või algatada strateegiate muutmine;
  12) avaliku teadus- ja arendusasutusena ehk avaliku TA asutusena on käesoleva määruse kontekstis määratletud ülikoolid, avalik-õiguslikud ja riigi asutatud teadus- ja arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja riigi asutatud sihtasutuste koosseisus tegutsevad kõrgkoolid, samuti positiivselt evalveeritud eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused;
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]
  13) partner on projekti kaasatav § 10 lõike 1 kohane ettevõte, kes ei ole ise taotleja, kuid osaleb lepingu alusel elluviidavate rakendusuuringute või tootearenduste tellimises.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärgid ja oodatavad tulemused

  (1) Toetuse andmise eesmärgid on lähtuvalt Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiast „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020”:
  1) aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduse rahastamisele avalikes TA asutustes;
  2) tõsta Eesti avalike TA asutuste motivatsiooni ja valmisolekut ettevõtlusele vajalike rakendusuuringute ja tootearendusprojektide läbiviimiseks kasvuvaldkondades;
  3) soodustada teadmussiiret ettevõtete ja Eesti avalike TA asutuste vahel.

  (2) Toetuse andmise tulemusena:
  1) Eesti teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks;
  2) Eesti avalikud TA asutused teevad tihedat koostööd ettevõtetega. Rakendusuuringute elluviimise tulemusel kasvab TA asutuste ja ettevõtete koostööprojektide arv ja tulemuslikkus ning ettevõtted saavad toote/teenuse edasiseks arendamiseks vajalikku informatsiooni, oskusteavet ja tehnoloogilisi lahendusi. Tootearenduse tulemusel saavad ettevõtted oma toote/teenuse prototüübi testitud toimimiskeskkonnas, viimistleda ja kvalifitseerida süsteeme ning testida toodet/teenust reaalselt eksisteerival kujul toimimiskeskkonnas.

§ 4.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
[RT I, 05.08.2020, 1 - jõust. 01.09.2020]

§ 5.   Meetme juhtimine

  (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

  (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
[RT I, 18.03.2020, 1 - jõust. 01.04.2020]

  (3) Rakendusüksuse nõustamiseks, taotluste hindamiseks, meetme arengu- ja tegevussuundade hindamiseks ja kavandamiseks moodustab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur rakendusasutuse ettepanekul meetme juhtkomisjoni. Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid ning rakendusüksuse esindaja vaatlejana.
[RT I, 29.12.2021, 43 - jõust. 01.01.2022]

  (4) Meetme juhtkomisjon:
  1) annab rakendusüksusele ja rakendusasutusele nõu elluviidavate tegevuste kavandamiseks, koordineerimiseks ja hindamiseks;
  2) vaatab läbi avatud taotlusvooru taotlusvormid, hindamisjuhendi ja muud dokumendid enne nende kinnitamist rakendusüksuse poolt ja esitab rakendusüksusele oma ettepanekud;
  3) teeb rakendusüksusele ettepanekud aruannete hindamise tulemuste kinnitamiseks;
  4) teeb rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks;
  5) analüüsib projektide edukust ja kvaliteeti ning teeb põhjendatud juhtudel rakendusasutusele ja rakendusüksusele ettepanekud projektide eesmärkide, tegevuskava või eelarve muutmiseks;
  6) teeb rakendusasutusele ja rakendusüksusele vajadusel ettepanekuid suunatud temaatiliste taotlusvoorude ja/või voorude fookuste muutmise osas;
  7) osaleb meetme vahehindamises kolme aasta möödudes alates meetme käivitamisest ja lõpphindamises meetme tegevuste lõppedes ning esitab hindamise tulemused koos omapoolsete ettepanekutega rakendusasutusele ja rakendusüksusele.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Meetme tegevuse eesmärgist ja oodatavatest tulemustest tulenevalt toetatakse ettevõtteid nende huvides kasvuvaldkondades läbiviidavate rakendusuuringute, mis toimuvad avalikes TA asutustes, läbiviimise rahastamisel.

  (2) Kasvuvaldkondades toetatakse ettevõtteid nende huvides tootearenduse, mis toimub avalikes TA asutustes, läbiviimise rahastamisel.

  (3) Toetatakse ainult nende rakendusuuringute ja tootearenduste läbiviimise rahastamist, kus taotleja osaleb projektis omapoolse rahalise panusega.

  (4) Rakendusuuringuid või tootearendust ei rahastata nendes avalikes TA asutustes, kellel on toetust taotlevas äriühingus või tema partneris osalus, asutaja- või liikmeõigused või kelle rahastajaks ta olulisel määral on.

  (5) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud tegevused alustatud enne taotluse esitamist.

  (6) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, siis taotluse esitamise nõue enne tegevustega alustamist ei kohaldu.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse:
  1) käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud avalikelt TA asutustelt tellitud uuringute, tehnilise teabe ja sisseostetud või litsentseeritud patentide teenuste kulud;
  2) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks seadmete kasutuskulu maksumuse arvestamist läbi asutuse amortisatsiooniarvestuse metoodika, kui seade on soetatud ja toetuse saaja on selle eest tasunud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis põhineb üldiselt aktsepteeritaval raamatupidamistaval;
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]
  3) muud projektiga otseselt seotud tegevuskulud nagu materjalikulud, varustuse ja samalaadsete toodete kulud;
  4) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 3 sätestatud tingimustele;
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]
  5) turutingimustel ostetud ja üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud kulude osakaal ei tohi ületada 40% projekti abikõlblikest kuludest.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (2) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 mitteloetletud kulud.
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ga 2 ja §-ga 5, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2014 kuni 31. august 2023.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (2) Abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg ei saa olla pikem kui 3 aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus kooskõlastatult meetme juhtkomisjoniga projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (3) Kui projekti raames taotletakse käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud riigiabi, ei tohi ühtegi kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud kohustust võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

§ 9.   Toetuse piirsummad ja osakaal

  (1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 2 miljonit eurot ühe projekti kohta.

  (2) Taotletava toetuse minimaalne summa on 20 000 eurot ühe projekti kohta.

  (3) Toetuse maksimaalne piirmäär rakendusuuringute toetuse taotlemisel on:
  1) 70% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 30% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on väikeettevõtja;
  2) 60% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 40% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on keskmise suurusega ettevõtja;
  3) 50% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 50% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on suurettevõtja.

  (4) Toetuse maksimaalne piirmäär toetuse taotlemisel tootearenduse toetuse taotlemiseks on:
  1) 45% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 55% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on väikeettevõtja;
  2) 35% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 65% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on keskmise suurusega ettevõtja;
  3) 25% abikõlblike kulude maksumusest ning omafinantseeringu määr vähemalt 75% projekti abikõlblikest kuludest, kui toetuse taotleja on suurettevõtja.

  (5) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

  (6) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata.

  (7) Riigiabi puhul peavad käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele.

  (8) Taotleja ja partneri omaosaluse määrad sõltuvad taotleja või partneri suurusest/käibest ja on määratud vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 17. juunist 2014, Lisa I artiklile 2.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Toetuse taotleja võib olla järgmine Eesti äriregistrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik või äriühing:
  1) väikeettevõtja;
  2) keskmise suurusega ettevõtja;
  3) suurettevõtja.

  (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid.

  (21) Taotlejaks ja partneriks ei saa olla positiivselt evalveeritud eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused, sealhulgas tehnoloogia arenduskeskused, mis on saanud toetust väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (3) Toetuse taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

  (4) Taotlejale ja partnerile antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta või kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

  (5) Juhul kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast meetmest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

  (6) Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  3) tõendama projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]
  4) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse ning partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi;
  7) järgima perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 26 sätestatud kohustusi seoses hankimisega.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

§ 11.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi või dokumente:
  1) üldandmed taotleja ja partneri kohta;
  2) projekti läbiviimise koht;
  3) taotleja arendusplaan, milles esitatakse ülevaade tellitavate rakendusuuringute ja/või tootearenduse mahust ja sisust. Arendusplaan sisaldab tegevuskava, kus on kirjeldatud rakendusuuringu või tootearenduse põhieesmärgid, uuringu teaduslik uudsus, peamised meetodid, eeldatavad tulemused ja nende rakendamine. Arendusplaanis peab sisalduma info uuringut läbiviiva avaliku TA asutuse uurimisrühma või teadlaste kohta ja koostööst tekkiv lisaväärtus;
  4) taotleja äriplaan vastavalt rakendusüksuse kehtestatud näidisele rakendusuuringu või tootearenduse tulemuste kasutamise kohta;
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]
  5) projekti tegevuste eeldatav ajakava;
  6) projekti eelarve käesoleva määruse § 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud toetatavate tegevuste ja käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatud abikõlblike kulude lõikes;
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]
  7) teiste partnerite kaasamisel partneri nimi ja kinnitus osalemise kohta;
  8) taotleja ja partneri rahalise panuse kirjalik kinnitus;
  9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  10) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  11) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
  12) taotleja ja tema partnerite majandustulemuste aruanne, mis ei ole vanem kui kuus kuud.
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Juhul kui taotletava toetuse summa on suurem kui 500 000 eurot, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3, 5 ja 6 nimetatud andmed, kinnitused ja dokumendid esitada inglise keeles.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 12.   Taotlusvooru avamine

  (1) Toetust saab taotleda jooksvalt või vooruliselt.

  (2) Toetuse taotlemise kuulutab välja rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

  (3) Rakendusüksus kaasab taotluste sisuliseks hindamiseks ja seireks meetme juhtkomisjoni.

  (4) Toetuse taotlemine on üldjuhul jooksev ja see lõppeb eelarve ammendumisel või meetme juhtkomisjoni ettepanekul.

  (5) Rakendusüksus võib korraldada nutika spetsialiseerumise juhtkomitee või meetme juhtkomisjoni ettepanekul suunatud taotlusvoorusid.

  (6) Taotlusvoorude korraldamise vajaduse otsustab rakendusasutus meetme juhtkomisjoni ettepanekul.

  (7) Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest ja taotlusvooru tähtpäevadest annab rakendusüksus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 13.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamine

  Taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna kaudu taotlusvooru väljakuulutamisel nimetatud tähtaja jooksul.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

5. peatükk Taotluse menetlemine, hindamine ja rahuldamine 

§ 14.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab rakendusüksus kuni 10-tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele, mis pikeneb lisateabe küsimiseks või puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatult pikendada ka muudel juhtudel.

§ 15.   Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.

  (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja või partner ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli taotleja või partneri ja kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas;
  3) avalik TA asutus on taotleja või partneri asutaja või juhatuse liige või omab nendes osalust või on taotleja või partneri oluline rahastaja.

  (4) Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16.   Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Hinnatakse ainult nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi.

  (2) Hindamise viib läbi meetme juhtkomisjon rakendusüksuse kinnitatud hindamis- ja valikumenetluse juhendi järgi. Hindamis- ja valikumenetluse juhendi koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumitest.

  (3) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks kaasab meetme juhtkomisjon hindamiseksperdid. Meetme juhtkomisjoni töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (4) Hindamises osalevad meetme juhtkomisjoni liikmed ja hindamiseksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

  (5) Taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (sh panus avalike TA asutuste ja ettevõtete koostöösse, sobituvus nutika spetsialiseerumise kasvualadesse): 30% koondhindest;
  2) projekti majanduslik mõju ja efektiivsus (sh vastavus taotleja ja partnerite vajadustele, äriplaani relevantsus ning taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia ning projekti eelarve põhjendatus): 30% koondhindest;
  3) projekti põhjendatus ja teostatavus (sh arendusplaani teaduslik kvaliteet ja metoodika, uuringu läbiviijate tase ja kogemused, läbiviidavate tegevuste kirjeldus, ajakava): 30% koondhindest;
  4) projekti mõju läbivatele teemadele (sh seotus Eesti majandusega, regionaalse arenguga, keskkonnahoiuga, kodanikuühiskonna arenguga, soolise võrdõiguslikkusega ja võrdsete võimaluste tagamisega, ühtse riigivalitsemisega, infoühiskonna edendamisega): 10% koondhindest.

  (6) Taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hindeid võib anda sammuga 0,5 punkti.

  (7) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on alla 3 või punktides 2–4 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne alla 2,5 punkti, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku ning taotlust lõpuni ei hinnata.

  (8) Taotluse koondhinde otsustab hindamiskomisjon, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid.

  (9) Meetme juhtkomisjon teeb vastavalt lõigetes 4–6 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud tulemustele rakendusüksusele ettepaneku taotluste rahuldamise kohta ning vajadusel motiveeritud ettepaneku taotlejatega täpsemate rahastamise tingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks. Meetme juhtkomisjon võib teha taotlejale ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks toetuse suuruse ja taotluse sisu osas.

  (10) Meetme juhtkomisjon esitab lõigetes 5–9 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud koondhinnangul põhineva koondettepaneku ning iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus taotletust väiksemas mahus või jätta taotlus rahuldamata. Meetme juhtkomisjon võib seejuures teha ettepaneku projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks.

  (11) Hindamise täpsem korraldus reguleeritakse hindamisjuhendis.

§ 17.   Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Meetme juhtkomisjoni ettepaneku põhjal teeb rakendusüksus otsuse:
  1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
  2) rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega;
  3) jätta taotlus rahuldamata.

  (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta nõuetele või kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on teadlikult esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
  2) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil otsuse tegemist;
  3) taotleja või partner ei võimalda taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist;
  4) meetme juhtkomisjon on rakendusüksusele teinud ettepaneku jätta taotlus rahuldamata;
  5) käesolevas määruses esitatud muud nõuded ei ole täidetud.

  (3) Taotluse menetlus lõpetatakse, kui taotleja on esitanud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks.

  (4) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused.

  (5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (6) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

  (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 18.   Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
  1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
  2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus reaalne;
  3) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas mahus toetusega kui on taotletud.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

  (4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal kohest õigust toetuse maksetele, sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

  (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes käesoleva määruse § 19 lõikest 5.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 19.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud käesoleva määruse § 9 lõikes 10 kirjeldatud projekti kallinemise korral.

  (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 000 eurot, muudatused on seotud eelarveridadega ning toetuse saaja kooskõlastab vastava muudatuse rakendusüksusega. Taotleja omapoolsete muudatuste korral ei tohi muutuda projekti abikõlblike kulude summa ega toetuse summa.

  (3) Juhul kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuskava muutub olulisel määral või kogueelarves tehtav muudatus on suurem kui 10 000 eurot, esitab toetuse saaja rakendusüksusele taotluse otsuse muutmiseks.

  (4) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 16 lõikes 4 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või juhtkomisjoni.

  (5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

  (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt.

7. peatükk Aruannete esitamine 

§ 21.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Lisaks regulaarselt esitatavatele maksetaotlustele esitab toetuse saaja rakendusüksusele sõltuvalt projekti pikkusest struktuuritoetuse registri „e-Toetus” vahendusel aruandeid, mis esitatakse vähemalt iga 6 kuu tagant. Aruande vormi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult meetme juhtkomisjoniga.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (2) Aruannete menetlemisel rakendusüksus:
  1) kontrollib 10 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud;
  2) puuduste esinemisel aruandes annab toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
  3) juhul kui aruandes puudusi ei esine, suunab selle 5 tööpäeva jooksul meetme juhtkomisjonile, kes hindab aruannete sisu, kaasates vajadusel eksperte ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projektide jätkuvaks rahastamiseks, tingimuslikuks rahastamiseks või rahastamise lõpetamiseks;
  4) teeb meetme juhtkomisjoni ettepaneku alusel 5 tööpäeva jooksul haldusotsuse muudatuse.

  (3) Projekti lõppedes esitab taotleja rakendusüksusele struktuuritoetuse registri „e-Toetus” vahendusel lõpparuande. Lõpparuande vormi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult meetme juhtkomisjoniga. Lõpparuanne peab muu hulgas sisaldama informatsiooni intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (4) Lõpparuande menetlemisel rakendusüksus:
  1) kontrollib 10 tööpäeva jooksul lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud;
  2) puuduste esinemisel lõpparuandes annab toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
  3) juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, suunab selle 5 tööpäeva jooksul meetme juhtkomisjonile, kes hindab lõpparuande sisu, kaasates vajadusel eksperte ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projekti tulemuste heakskiitmiseks ja lõpliku toetuse väljamaksmiseks.

  (5) Juhul kui aruande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

8. peatükk Toetuse maksmine 

§ 22.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ja 19–20 ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktidele 1 ja 2 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse §-dele 19–20.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt väljatöötatud vormil. Toetuse saaja esitab maksetaotluse vähemalt kord kuue kuu tagant.
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Ettemakseid toetuse saajale võib teha põhjendatud juhtudel ühendmääruse §-des 19–20 toodud tingimustel ja korras. Ettemakse tegemise võimalus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (5) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist mitte kauem kui 60 tööpäeva.

  (6) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (7) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis võib rakendusüksus määrata puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (8) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise, projekti kulude abikõlblikkuse ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõpparuande kinnitamiseni makstakse toetusest välja kuni 90% projektile taotluse rahuldamise otsusega eraldatud toetuse summast.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (9) Rakendusüksus võib ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel teha makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja), kui toetuse saaja on maksetaotluses nii avaldanud ja ta on saanud arve väljastajalt kinnituse, et ta on sellest teadlik. Rakendusüksuse õigus teha makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja või partneri poolt täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (10) Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makseid tingimusel, et rakendusüksusel on võimalik menetleda maksetaotlust arvel märgitud maksetähtajaks.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (11) Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel ei tehta makset toetuse saajale ajal, kui tal on ühendmääruse § 18 või § 19 kohane ettemakse abikõlblikeks kuludeks kasutamine nõutud ajaks ja ulatuses dokumentaalselt tõendamata.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (12) Kui makse tehakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetuse saajale, on toetuse saajal kohustus esitada rakendusüksusele nõutud maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Palgakulude ja kaasnevate maksude korral esitatakse maksmist tõendavad dokumendid rakendusüksusele kümne kalendripäeva jooksul pärast kaasnevate maksude tasumist.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

  (13) Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 alusel peatada järgmise maksetaotluse menetlemise kuni käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kohustuse täitmiseni.
[RT I, 08.05.2020, 4 - jõust. 11.05.2020]

9. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused ning finantskorrektsioonid 

§ 23.   Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

  (2) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, ning:
  1) esitab rakendusüksusele avaliku TA asutusega ja partneritega sõlmitud lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sh toetatava rakendusuuringu või tootearenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi ning projekti raames soetatavate ja/või loodavate materiaalsete ja immateriaalsete varade kuuluvus ja jaotus, arvestades käesoleva lõike punktis 3 toodut, hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse saamisest;
[RT I, 29.12.2016, 10 - jõust. 01.01.2017]
  2) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  3) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
  4) tagama kestvuse nõude 5 aasta jooksul vastavalt Struktuuritoetuste seaduse § 24 punktis 14 sätestatule. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele kohaldatakse 3 aasta pikkust kestvuse nõuet.
[RT I, 12.02.2019, 1 - jõust. 15.02.2019]

  (3) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 24.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
  2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
  3) õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  4) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  5) vajadusel algatada toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
  6) teostada muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) korraldama taotlusvoorude läbiviimist, sh koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms;
  2) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  3) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama meetme juhtkomisjonile ning rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
  4) konsulteerima vajadusel korraldusasutuse ja rakendusasutusega hankedokumentide kooskõlastamisel;
  5) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sh läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti aruanded, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning edastama kinnitatud aruanded meetme juhtkomisjonile teadmiseks;
  6) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  7) teavitama rakendusasutust ja meetme juhtkomisjoni toetuse kasutamise häiretest;
  8) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42;
  9) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates päevast, mil meetme alusel anti viimane üksikabi;
  10) muud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 25.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45 ja 46.

  (2) Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json