Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2, § 69 lõigete 3 ja 9, § 70 lõike 2 ning § 82 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1.
Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme 19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule” allmeetmete 19.2 „Toetus tegevuste teostamiseks kohaliku arengu strateegia raames”, 19.3 „Kohaliku tegevusgrupi koostöömeetmete ettevalmistamine ja rakendamine” ja 19.4 „Toetus kohaliku tegevusgrupi jooksvate kulude ja elavdamismeetmete jaoks” raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja LEADER-projektitoetuse (edaspidi projektitoetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
2. peatükk Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine ning kohaliku arengu strateegia heakskiitmine
1. jagu Kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitatavad nõuded kohalikule tegevusgrupile
§ 2.
Nõuded kohalikule tegevusgrupile
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetust võib taotleda mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab kohaliku tegevusgrupi kohta kehtestatud nõuetele (edaspidi kohalik tegevusgrupp).
(2) Kohalik tegevusgrupp vastab kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele, kui:
1) tähtajaliselt asutatud kohaliku tegevusgrupi puhul ei ole see tähtaeg lühem kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
2) tal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
3) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
4) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas;
5) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti;
6) ta on avalikustanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna (edaspidi tegevuspiirkond) elanikele teabe kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise kavatsusest neile kättesaadavas väljaandes enne taotluse esitamist.
(3) Kohaliku tegevusgrupi toetust võib taotleda kohalik tegevusgrupp, kes on koostanud strateegia, mis vastab § 6 lõigetes 2 ja 3 ning põllumajandusministri 14. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „LEADERi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” §-des 7 ja 8 sätestatud nõuetele.
§ 3.
Nõuded tegevuspiirkonna kohta
(1) Tegevuspiirkond on territoorium, mis vastab enne haldusterritoriaalse korralduse muutmist haldusreformi seaduse alusel ja korras (edaspidi haldusreform) kohaliku tegevusgrupi liikmeks olnud valdade, sealhulgas vallasiseste linnade, ja kuni 4000 elanikuga linnade territooriumile haldusreformile eelnenud piirides. Tegevuspiirkonna elanike arvus on lubatud põhjendatud erandid, mille aluseks on tegevuspiirkonna elanike arvu vastavus § 2 lõikes 3 nimetatud määruse §-s 3 sätestatud nõuetele sama määruse nõuete kohase strateegia ettevalmistamise ajal.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(11) Tegevuspiirkond võib olla ka enne haldusreformi moodustatud selliste valdade, sealhulgas vallasiseste linnade ja kuni 4000 elanikuga linnade territoorium, mis enne haldusreformi ei olnud kohaliku tegevusgrupi liikmeks ning mis vastasid arengukava peatükis 8.1 nimetatud LEADERi tegevuspiirkonna määratlusele.
[RT I, 30.10.2018, 5 - jõust. 02.11.2018]
(2) Tegevuspiirkonna elanike arv peab olema vahemikus 10 000 – 150 000.
(3) Tegevuspiirkonna elanike arvus on lubatud põhjendatud erandid, mille aluseks on kohaliku tegevusgrupi saarelisus, kultuurilis-etniline eripära või tegevuspiirkonna asustustihedus suurusega alla kümne elaniku ruutkilomeetril.
(4) Tegevuspiirkonna elanike arvu kindlakstegemisel lähtutakse Statistikaameti piirkondliku statistika portaalis avaldatud vastavatest andmetest kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise aasta 1. jaanuari seisu kohta.
§ 4.
Nõuded kohaliku tegevusgrupi liikmesuse kohta
(1) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on vähemalt kolm kohaliku omavalitsuse üksust, välja arvatud juhul, kui kohaliku tegevusgrupi liikmeks olevate kohaliku omavalitsuse üksuste arv on vähenenud haldusreformi tulemusel, vähemalt üks sama kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja vähemalt üks mittetulundusühing või sihtasutus.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kuuluda üksnes ühte kohalikku tegevusgruppi. Kohaliku omavalitsuse üksus, millega ühinenud või liitunud kohaliku omavalitsuse üksused kuulusid enne haldusreformi erinevatesse kohalikesse tegevusgruppidesse, võib samal ajal kuuluda igasse kohalikku tegevusgruppi, kuhu kohaliku omavalitsuse üksusega ühinenud või liitunud kohaliku omavalitsuse üksused kuulusid enne haldusreformi.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(3) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda.
(4) Samale Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori viienda taseme koodile vastavad lõikes 1 nimetatud kohaliku tegevusgrupi liikmed kuuluvad ühte huvirühma.
(5) Kohaliku tegevusgrupi põhikirjas on muu hulgas ette nähtud kohaliku tegevusgrupi avatus uute liikmete vastuvõtmisele ja liikmete nimekirja avalikkus.
(6) Kohaliku tegevusgrupi liikmeks võib olla isik, kes vastab kohaliku tegevusgrupi põhikirjas liikmele kehtestatud nõuetele.
(7) Kui kohaliku tegevusgrupi põhikirjas ei ole ette nähtud nõudeid kohaliku tegevusgrupi liikmeks vastuvõtmise kohta, võetakse kohaliku tegevusgrupi liikmeks kõik tema liikmeks vastuvõtmise avalduse esitanud isikud.
§ 5.
Nõuded kohaliku tegevusgrupi otsustusprotsessi kohta
(1) Kohaliku tegevusgrupi strateegia rakendamise kavaga (edaspidi rakenduskava), kohaliku tegevusgrupi toetusega või projektitoetusega seotud otsuse võib vastu võtta kohaliku tegevusgrupi üldkoosolek, juhatus või põhikirjas ettenähtud muu organ, kui määruses ei ole sätestatud, et asjakohase otsuse võtab vastu kohaliku tegevusgrupi üldkoosolek.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud otsuse võtab vastu kohaliku tegevusgrupi juhatus või muu organ, on selle liikmed esindatud nii, et kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus on alla 50 protsendi.
(3) Lõikes 1 nimetatud otsuse vastuvõtmisel ei ole kohaliku tegevusgrupi üldkoosolekul, juhatuses või muus organis ühegi huvirühma liikmete hääleõigus esindatud üle 49 protsendi.
(4) Kohaliku tegevusgrupi liikmeks olevatest kohaliku omavalitsuse üksustest võivad lõikes 1 nimetatud juhatuse ja muu organi tegevuses osaleda ainult § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuspiirkonda kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused.
§ 6.
Nõuded strateegia kohta
(1) Kohalik tegevusgrupp rakendab strateegiat, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium.
(2) Strateegia koostamise ja muutmise korral peab strateegia rakendamine aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) artiklis 5 nimetatud maaelu arengu toetuste kohta sätestatud ühe või mitme prioriteedi (edaspidi prioriteet) eesmärgi saavutamisele.
(3) Strateegia ja selle muudatused võetakse vastu kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusega.
(4) Strateegiat võib muuta üks kord kalendriaasta jooksul, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu kohalik tegevusgrupp ei vasta enam §-des 3–5 sätestatud nõuetele, või kui strateegia ei vasta kohaliku tegevusgrupi vajadustele.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(5) Kui kohalikust tegevusgrupist astub välja vähemalt üks kohaliku omavalitsuse üksus, muudetakse strateegiat poole aasta jooksul arvates tema väljaastumise päevast.
(6) Strateegia muutmise korral esitab kohalik tegevusgrupp muudetud strateegia Maaeluministeeriumile, näidates ära tehtud muudatuse ja põhjendades seda, ning ärakirja kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusest strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta.
(7) Strateegia võib jätta muutmata juhul, kui § 13 lõike 1 alusel heakskiidetud strateegias piiritletud tegevuspiirkonna territoorium ei muutu haldusreformi tulemusel.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
§ 7.
Nõuded rakenduskava kohta
(1) Kohalik tegevusgrupp esitab iga kalendriaasta kohta koostatud rakenduskava PRIAle hiljemalt eelneva kalendriaasta 15. oktoobriks. Koos rakenduskavaga esitab kohalik tegevusgrupp rakenduskava vastuvõtmise otsuse ärakirja ning otsuse vastu võtnud organi liikmete nimekirja, milles on muu hulgas välja toodud, millist huvirühma liige esindab. Nimetatud dokumendid esitatakse elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(2) Rakenduskava sisaldab selle esitamise aastale järgneval kalendriaastal kavandatud tegevuste ja § 2 lõikes 3 nimetatud määruse §-s 8 sätestatud nõuetele vastavaid strateegia meetmeid ning nende elluviimiseks kavandatud eelarvet.
(3) Rakenduskava sisaldab järgmiseid andmeid:
1) kohaliku tegevusgrupi nimi, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood, kohaliku tegevusgrupi esindaja nimi ning kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse viitenumber;
2) kohaliku tegevusgrupi jooksvate kulude eelarve ja taotletav kohaliku tegevusgrupi toetuse summa;
3) tegevuspiirkonna elavdamise kulude eelarve ja taotletav kohaliku tegevusgrupi toetuse summa;
4) strateegia meetme nimetus, kavandatav eelarve ja taotletav projektitoetuse summa, sealhulgas kohaliku tegevusgrupi esitatavate projektitoetuse taotluste (edaspidi projektitaotlus) eelarve ja kavandatav projektitaotluste vastuvõtu tähtaeg;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
5) strateegia meetme kirjeldus, sealhulgas strateegia meetme nimetus, selle rakendamise vajaduse lühikirjeldus ja eesmärk, toetatavad tegevused, sealhulgas investeering, mille puhul on lubatud taotleda projektitoetust mitmes etapis ja võtta investeering sihtotstarbelisse kasutusse § 42 lõike 7 punktis 1 sätestatust pikema tähtaja jooksul, kohaliku tegevusgrupi nõuded projektitoetuse taotlejale ja projektitoetuse saajale, sealhulgas koos projektitaotlusega esitatavad dokumendid, projektitoetuse maksimaalne suurus ja määr, viide sihtvaldkonnale ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 5 nimetatud prioriteedile, mille eesmärkide saavutamisele strateegia meetme rakendamine enim kaasa aitab, indikaatorid ja sihttasemed, projektitaotluste hindamiskriteeriumid;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
6) kohaliku tegevusgrupi liikmete arv rakenduskava esitamise kuupäeva seisuga.
(4) [Kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
§ 8.
Toetatavad tegevused strateegia rakendamisel
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetust võib taotleda kohaliku tegevusgrupi toimimiseks ja tegevuspiirkonna elavdamiseks, sealhulgas riigisisese koostööprojekti ettevalmistamiseks.
(2) Projektitoetust võib taotleda strateegia meetmete rakendamiseks, sealhulgas LEADERi koostöötegevuse arendamiseks.
§ 9.
Strateegia rakendamise eelarve
(1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 66 lõike 4 alusel maaeluministri kehtestatud strateegia rakendamise eelarve suurus määratakse iga kohaliku tegevusgrupi kohta kogu programmiperioodiks.
(2) Strateegia rakendamise eelarve jaotus kohalike tegevusgruppide vahel määratakse järgmiselt:
1) esimene osa jagatakse võrdselt kohalike tegevusgruppide vahel (edaspidi baaseelarve);
2) teine osa jagatakse, võttes arvesse tegevuspiirkonna sotsiaal-majanduslikke näitajaid, nagu rahvaarv, pindala, üksikisiku tulumaksu laekumine ja kohaliku omavalitsuse üksuse paiknemine saarel;
3) kolmas osa määratakse sõltuvalt strateegia kvaliteedist.
(3) Strateegia rakendamise eelarve esimene osa moodustab strateegia rakendamise eelarvest 20 protsenti, mis jagatakse võrdselt kohalike tegevusgruppide vahel. Strateegia rakendamise eelarve teisest osast moodustab tegevuspiirkonna rahvaarvu osa 24 protsenti, mis jagatakse võrdeliselt kohalike tegevusgruppide tegevuspiirkondade rahvaarvuga, pindala osa 24 protsenti, mis jagatakse võrdeliselt kohalike tegevusgruppide tegevuspiirkondade pindalaga, üksikisiku tulumaksu laekumise osa kümme protsenti, mis jagatakse pöördvõrdeliselt tulumaksu laekumisega tegevuspiikonnas, ning saarelisuse osa kaks protsenti, mis jagatakse võrdselt kohalike tegevusgruppide liikmeteks olevate saarel paiknevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahel.
(4) Strateegia kvaliteedist sõltuv strateegia rakendamise eelarve kolmas osa, mis määratakse § 13 lõikes 1 nimetatud otsuse põhjal, on kõikide kohalike tegevusgruppide jaoks kokku 20 protsenti strateegia rakendamise eelarvest.
(5) Strateegia rakendamise eelarve kolmanda osa määramiseks jagatakse strateegia kvaliteedi eest antav eelarve osa strateegiatele antud hindepunktide summaga ja saadud tulemus korrutatakse igale strateegiale antud hindepunktide summaga.
(6) Strateegia rakendamise eelarve teise osa arvutamisel arvestatakse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuspiirkonda kuuluvate kohaliku omavalitsuse üksuste näitajatega.
(7) Arengukava peatükis 8.1 loetletud üle 4000 elanikuga vallasiseste linnade puhul korrutatakse strateegia rakendamise eelarve teise osa arvutamisel tulemused vähenduskoefitsiendiga 0,75.
(8) Arengukava peatükis 8.1 loetletud valdade puhul, kus rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul kasvanud üle 20 protsendi, kus registreeritud töötus on alla Eesti keskmise ja kus palgatöötaja kuu keskmine brutotulu on Eesti keskmisest vähemalt 20 protsenti kõrgem, korrutatakse strateegia rakendamise eelarve teise osa arvutamisel tulemused vähenduskoefitsiendiga 0,5.
(9) Maaeluministril on õigus muuta kohaliku tegevusgrupi strateegia rakendamise eelarvet proportsionaalselt sellest kohalikust tegevusgrupist välja astunud kohaliku omavalitsuse üksusele ettenähtud eelarve osaga.
(91) Maaeluminister võib suurendada selle kohaliku tegevusgrupi strateegia rakendamise eelarvet, kellel on jäänud kasutamata osa § 2 lõikes 3 nimetatud määruse kohaselt strateegia ettevalmistamiseks antud toetusest, kasutamata jäänud summa võrra.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(10) Kui toetatava tegevuse elluviimisest saadakse tulu, makstakse kohaliku tegevusgrupi toetus välja summas, mis võrdub tegevuse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summa ja saadud tulu vahega, kuid mitte rohkem kui abikõlblike kulude hüvitamiseks antava toetuse summa.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
2. jagu Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine ning strateegia ja rakenduskava heakskiitmine
§ 10.
Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitab kohalik tegevusgrupp, kes vastab §-des 2–5 sätestatud nõuetele ja kelle strateegia vastab § 2 lõikes 3 sätestatud nõuetele, kirjalikult selleks ettenähtud tähtajal PRIAle avalduse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi koos kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlus).
(2) PRIA teatab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtaja ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.
(3) Kohalik tegevusgrupp võib ettenähtud tähtajal esitada ühe kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse.
(4) PRIA koostab kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitatava avalduse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.
§ 11.
Nõuded kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse osaks olevale avaldusele ja taotluse osaks olevatele dokumentidele
(1) Avalduses esitatakse kohaliku tegevusgrupi kohta järgmised andmed:
1) kohaliku tegevusgrupi nimi, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood, kohaliku tegevusgrupi esindaja nimi ja isikukood;
2) tähtajaliselt asutatud kohaliku tegevusgrupi puhul tema asutamise tähtaeg;
3) teave § 2 lõikes 2 punktis 6 nimetatud teavitamise kohta;
4) kohaliku tegevusgrupi veebilehe aadress;
5) kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa tegevuspiirkonna elanike arv ja pindala;
6) kui tegevuspiirkonna elanike arv on alla 10 000 või üle 150 000, märgitakse avalduses põhjendus erisuse kohta;
7) taotletav kohaliku tegevusgrupi toetuse summa;
8) kohaliku tegevusgrupi kinnitus strateegia kvaliteedi eest määratava eelarve osa vastuvõtmise kohta.
(2) Kohalik tegevusgrupp esitab PRIAle koos avaldusega järgmised dokumendid:
1) strateegia ärakiri;
2) ärakiri kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusest strateegia vastuvõtmise kohta;
3) ärakiri teavitusest, millelt on näha kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise teave, ning viide selle väljaande nimele ja ilmumise kuupäevale, milles teavitus on avaldatud;
4) kohaliku tegevusgrupi liikmete nimekiri kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamisele eelneva päeva seisuga, milles on muu hulgas välja toodud, millist huvirühma liige esindab;
5) rakenduskava 2015. ja 2016. aasta kohta;
6) ärakiri kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku või § 5 lõigetes 2–4 sätestatud nõuete kohase juhatuse või muu organi otsusest punktis 5 nimetatud rakenduskava vastuvõtmise kohta;
7) punktis 6 nimetatud otsuse vastu võtnud organi liikmete nimekiri, milles on muu hulgas välja toodud, millist huvirühma liige esindab.
§ 12.
Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse vastuvõtmine ning taotluse ja kohaliku tegevusgrupi nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) PRIA kontrollib kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.
(2) PRIA kontrollib vastuvõetud kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusgrupi ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.
(3) PRIA edastab esitatud strateegia ärakirja Maaeluministeeriumile viie tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluste vastuvõtu lõppemise tähtpäevast.
(4) PRIA edastab teabe strateegia esitanud kohaliku tegevusgrupi nõuetekohasuse kohta Maaeluministeeriumile 35 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluste vastuvõtu lõppemise tähtpäevast.
§ 13.
Strateegia hindamine ja heakskiitmine
(1) Maaeluministeerium hindab nõuetele vastavat strateegiat lisas esitatud hindamiskriteeriumite alusel ja teeb strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 69 lõigete 7 ja 8 alusel 65 tööpäeva jooksul arvates PRIA poolt strateegia esitamisest.
(2) Maaeluministeerium kontrollib strateegia vastavust § 2 lõikes 3 nimetatud määruse §-des 7 ja 8 sätestatud nõuetele.
(3) Strateegiate hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks moodustab maaeluminister hindamiskomisjoni.
(4) Hindamiskomisjon koosneb Maaeluministeeriumi, PRIA ja teise valdkonnaga seotud riigiasutuste ametnikest ning teiste asjaomaste organisatsioonide esindajatest.
(5) Hindamiskriteeriumite miinimumnõue on, et strateegia on saanud igalt hindamiskomisjoni liikmelt vähemalt 14 hindepunkti.
(6) Maaeluminister teeb strateegia heakskiitmise otsuse, kui strateegia vastab nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele ning kohalik tegevusgrupp vastab talle esitatud nõuetele.
(7) Maaeluminister määrab § 9 lõikes 4 nimetatud eelarve jaotuse nende kohalike tegevusgruppide vahel, kelle strateegia vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, seejuures loetakse hindamiskomisjoni liikme antud hindepunktide summaks null, kui ta on andnud strateegiale 14 hindepunkti.
§ 14.
Strateegia muudatuse heakskiitmine
(1) Maaeluministeerium kontrollib strateegia muudatuse nõuetele vastavust 30 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest ja teeb strateegia muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse.
(2) Maaeluministeerium edastab PRIAle ärakirja strateegia või selle muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsusest koos strateegia või selle muudatusega hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.
§ 15.
Rakenduskava heakskiitmine
(1) Rakenduskava ja selle muudatus võetakse vastu kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku või § 5 lõigetes 2–4 sätestatud nõuete kohase juhatuse või muu organi otsusega.
(2) Rakenduskava võib muuta kaks korda aastas ja muudatused koos ärakirjaga kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku või § 5 lõigetes 2–4 sätestatud nõuete kohase juhatuse või muu organi otsusest rakenduskava muudatuse vastuvõtmise kohta ja nimetatud otsuse vastu võtnud organi liikmete nimekirjaga, milles on muu hulgas välja toodud, millist huvirühma liige esindab, esitatakse PRIAle hiljemalt 1. novembriks.
(3) PRIA teeb rakenduskava ja selle muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 70 lõigete 4 ja 5 alusel 30 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
3. peatükk Kohaliku tegevusgrupi toetus
1. jagu Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded hinnapakkumuse kohta ning kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
§ 16.
Abikõlblikud kulud
(1) Toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbliku kulu moodustab tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks vajalike kulude ja abikõlbliku tegevuse või investeeringuobjekti tähistamiseks vajalike sümbolite maksumus.
(2) Kohaliku tegevusgrupi toetuse puhul on abikõlblikud järgmised jooksvad kulud:
1) personalikulud, sealhulgas töötaja lepingujärgne tasu või töötasu, lisatasu, preemia, haigushüvitise tööandjapoolne osa, koondamise tõttu makstav hüvitis, puhkusetasu, asjakohased sõidukulu, lähetuskulu, reisikindlustus ja koolituskulu;
2) tegevuskulud, sealhulgas kulud bürootarvetele, sidekulud, infotehnoloogia, sealhulgas kontoritehnika hooldus- ja paranduskulud, kommunaalkulud, kontoriruumi rentimise kulud, teenustasu pangatoimingute eest, kulud valveteenusele, audiitoritasu, õigusabi kulud ning maamaks;
3) üldkoosoleku, volinike koosoleku, juhatuse, töörühma ja revisjonikomisjoni koosoleku korraldamise kulud;
4) kohaliku tegevusgrupi kontoriruumi ehitus- ja parenduskulud;
5) asjakohased sõidukulud kuni 0,3 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta;
6) mootorsõiduki, sealhulgas kasutatud mootorsõiduki liisimise või rendi kulu kuni 320 eurot kuus. Mootorsõiduki ostmise, liisimise või rentimise kulu ei või ületada 19 200 eurot kohaliku tegevusgrupi kohta arengukava programmiperioodi jooksul;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
7) kohaliku tegevusgrupi omandis oleva või kohaliku tegevusgrupi liisitud mootorsõiduki hooldus- ja remondikulud, kusjuures ühe kohaliku tegevusgrupi kohta on abikõlblikud korraga vaid ühe mootorsõiduki nimetatud kulud;
8) mootorsõiduki liiklus- ja kaskokindlustus;
9) kontoritehnika ja -mööbli ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise kulud;
10) veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud.
(3) Kohaliku tegevusgrupi toetuse puhul on abikõlblikud järgmised tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtavad kulud:
1) asjakohase oskusteabega spetsialistilt, organisatsioonilt või asutuselt strateegia rakendamise ja muutmisega seotud tegevuspiirkonda käsitleva uuringu tellimise kulud;
2) riigisisesel ja välisriigis toimuval seminaril, konverentsil, messil või õppereisil osalemise kulud, sealhulgas osavõtutasu ning riigisisese lähetuse ja välislähetuse kulud;
3) tegevuspiirkonna sidusrühmadele koolituse, seminari, teabepäeva ja muu samalaadse ürituse korraldamise kulud;
4) eksperdihinnangu tellimise kulud, välja arvatud juhul, kui ekspert on ametnik või avalikus teenistuses töötav töötaja või kohaliku tegevusgrupiga töölepingu seaduse või võlaõigusseaduse alusel lepingu sõlminud isik, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega;
5) teabe- ja reklaammaterjali koostamise ja väljaandmise kulud;
6) koostöö arendamise korral kulutused kingitustele kuni 600 eurot kalendriaastas;
7) koostööprojekti ettevalmistamise kulud;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
8) koostööorganisatsioonis osalemise liikmemaks.
(4) [Kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(5) Abikõlblik kulu peab olema põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kohalik tegevusgrupp tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
(6) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud kulud on abikõlblikud alates strateegia heakskiitmisest § 13 lõike 1 alusel või § 2 lõikes 3 nimetatud määruse §-s 9 sätestatud toetatavate tegevuste lõpliku elluviimise kohta viimase maksetaotluse esitamisest PRIAle, kuid kõige varem 1. juulist 2015.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
§ 17.
Mitteabikõlblikud kulud
Kohaliku tegevusgrupi toetuse puhul ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise või liisimine ning üürimise või rentimise kulud, välja arvatud kontoriruumi rentimise ning ürituse korraldamiseks vajaliku maa ja ruumi rentimise kulud;
2) käibemaks juhul, kui kohalikul tegevusgrupil on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel;
3) sularahamaksed üle 63 euro kalendrikuus, välja arvatud lähetuskulud;
4) riigilõiv, tagatismakse, intress ja muu finantsteenusega seotud kulu, välja arvatud kohaliku tegevusgrupi raamatupidamis- ja audiitoriteenuse kulu;
5) toreduslikud kulutused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses ja muud ebaotstarbekad kulutused;
6) viivis, trahv ja muu rahaline karistus ning kohtumenetluse korral menetluskulud;
7) kulutused stipendiumitele, annetustele, meenetele, auhindadele ja kingitustele, välja arvatud § 16 lõike 3 punktis 6 nimetatud kingitused;
8) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
9) kasutatud seadme ja masina, välja arvatud mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulud;
10) liisingulepinguga seotud kulud, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustusmaksed;
11) lähetatu majutuskulud riigisisese lähetuse korral üle 77 euro ööpäevas ja välislähetuse korral üle 128 euro ööpäevas;
12) kohaliku tegevusgrupiga töölepingu seaduse või võlaõigusseaduse alusel lepingu sõlminud isiku või juhatuse liikme isikliku mootorsõiduki kasutamise hüvitis üle 150 euro kalendrikuus juhul, kui kohaliku tegevusgrupi omandis on või kohalik tegevusgrupp on liisinud mootorsõiduki;
13) liisingumakse juhul, kui pärast 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud liisingulepingu kohaselt läheb asja omandiõigus üle toetuse saajale;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
131) mootorsõiduki ostmise kulu, mis tehakse pärast 2018. aasta 1. jaanuari;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
14) muud kulud, mis ei ole tegevuse elluviimisega või investeeringuobjektiga otseselt seotud.
§ 18.
Kaudsete abikõlblike kulude hüvitamine
(1) Kohaliku tegevusgrupi toimimise ja tegevuspiirkonna elavdamise, sealhulgas riigisisese koostööprojekti ettevalmistamise käigus tekkinud kaudsed abikõlblikud kulud hüvitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 67 lõike 1 punktile d ja artikli 68 lõike 1 punktile a kindla määra alusel, mis on kuni 20 protsenti otsestest abikõlblikest kuludest.
(2) Kaudseteks abikõlblikeks kuludeks loetakse kohaliku tegevusgrupi toimimisega ja tegevuspiirkonna elavdamisega seotud tegevuste elluviimisega kaasnevad järgmised kulud:
1) kulud bürootarvetele;
2) sidekulud, sealhulgas telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas veebilehe haldamise kulud, kontoritehnika ost, üür, rent ja liising ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja paranduskulud;
4) kohaliku tegevusgrupi kontoriruumi kommunaalkulud, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumi koristamise kulud;
5) kohaliku tegevusgrupi kontoriruumi rent;
6) kulud valveteenusele;
7) teenustasu pangatoimingu eest;
8) asjakohased sõidukulud;
9) kohaliku tegevusgrupi omandis oleva või kohaliku tegevusgrupi liisitud mootorsõiduki hooldus- ja remondikulud;
10) mootorsõiduki liiklus- ja kaskokindlustus;
11) kontorimööbli ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise kulud;
12) paragrahvi 16 lõike 2 punktides 2–10 ja § 16 lõikes 3 nimetatud kulud, mille käibemaksuta maksumus on alla kümne euro, juhul kui tegemist on teenuse või töö tellimisega või kauba ostmisega.
[RT I, 30.10.2018, 5 - jõust. 02.11.2018]
(3) Otsesteks abikõlblikeks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste elluviimisega kaasnevad järgmised personalikulud:
1) tegevusi elluviiva töötaja, ametniku ja eksperdi tööjõukulud, sealhulgas palk, töötasu, lisatasu, preemia, puhkusetasu või puhkusetoetus;
2) ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muu seadusest tulenev hüvitis;
3) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1 ja 2 nimetatud kuludelt, sealhulgas sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja haigushüvitise tööandjapoolne osa;
4) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.
(4) Kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamaksmisel kaudse abikõlbliku kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita.
§ 19.
Nõuded tegevuse ja investeeringu hinnapakkumuse kohta
(1) Kui tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, on kohalik tegevusgrupp saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos kohaliku tegevusgrupi väljastatud selliste tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus), või saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse, kui tegevuse või investeeringu asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse osutaja, töö pakkuja või kauba müüja.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(2) Väljavalitud tegevuse või investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.
(3) Väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud ning juhul, kui kohalik tegevusgrupp ei ole saanud nõutud arvu hinnapakkumusi või valinud odavaimat hinnapakkumust, peab selle kohta esitama põhjenduse.
(4) Kui tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, ei tohi kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht omada osalust hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda hinnapakkuja juhatusse ega nõukokku.
(5) Kui tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 1000 eurot ning kui hinnapakkuja on kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht või kui kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht on hinnapakkuja osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige, on kohalik tegevusgrupp saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
(6) Kohalik tegevusgrupp ei tohi lõigetes 1–5 sätestatud nõuete eiramiseks jaotada hinnapakkumust osadeks, kui toetatava tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks vajalik teenus, töö või kaup on funktsionaalselt koos toimiv.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(7) Kohalik tegevusgrupp on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses ning peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(8) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, välja arvatud juhul, kui hinnapakkumuseks on väljatrükk hinnapakkuja veebilehelt, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning toetatava tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(9) Ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatise- või ehitusloakohustusliku ehitustegevuse puhul, kus ehitatavaks ehitiseks on ehitusseadustiku tähenduses hoone, peab saadud hinnapakkumus sisaldama lisaks lõikes 8 nimetatud andmetele hoone kohta järgmiseid andmeid:
1) hoone nimetus;
2) ehitisregistri kood;
3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel hoone paikneb või millele kavandatakse hoone ehitada;
4) hoone üldkulud;
5) vastava kululiigi olemasolu korral hoone ettevalmistuskulud, välisrajatiste kulud, aluse- ja vundamendikulud, kandetarindite kulud, fassaadielementide kulud, katusekulud, ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud, sisustuse kulud, inventari kulud, seadmete kulud, tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja ehitusplatsi üldkulud.
(10) PRIA koostab ehitustegevuse puhul hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.
(11) Kui lõikes 1 nimetatud tehniliste tingimuste loetelu on avaldatud riigihangete registris, võib kohalik tegevusgrupp saada vähem kui kolm hinnapakkumust, kui tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus on vahemikus 5000 – 10 000 eurot.
(12) Selles paragrahvis sätestatut ei kohaldata sellise koostööorganisatsiooni tegevuses osalemise suhtes, kelle põhikirjaline eesmärk on kohalike tegevusgruppide huvide esindamine, ning selle eest liikmemaksu tasumise suhtes.
[RT I, 30.10.2018, 5 - jõust. 02.11.2018]
§ 20.
Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Kui kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlus, kohalik tegevusgrupp ja toetatav tegevus vastavad nõuetele ja strateegia on heaks kiidetud, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused.
(2) Kui kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et kohalik tegevusgrupp, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) PRIA teeb kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.
2. jagu Kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja kohustused ning kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmise tingimused ja kord
§ 21.
Kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja kohustused
(1) Kohalik tegevusgrupp teeb abikõlblikud kulutused ja esitab PRIAle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni üks kord kalendrikuus ühe rakenduskava kohta hiljemalt kulutuste tegemise aastale järgneva aasta 30. juuniks. 2023. aastal tehtud kulutuste kohta esitatakse tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid hiljemalt 1. septembriks 2023.
[RT I, 30.10.2018, 5 - jõust. 02.11.2018]
(2) Kohalikul tegevusgrupil ei tohi olla riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.
(3) Kohaliku tegevusgrupi suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(4) Kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohalik tegevusgrupp:
1) kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu tähtaja;
2) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele kättesaadavas väljaandes ning oma veebilehel teabe projektitaotluste vastuvõtu tähtaja kohta, välja arvatud kohaliku tegevusgrupi projektitaotluse puhul, ja projektitaotluste hindamise tähtaja kohta vähemalt neli nädalat enne projektitaotluste vastuvõtu tähtaja algust koos teavituse avalikustamise kuupäevaga;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
3) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel neli nädalat enne projektitaotluste vastuvõtu algust teabe strateegia meetme ning projektitaotluse hindamiskriteeriumite ja hindamise korra, sealhulgas projektitaotluste paremusjärjestuse koostamise korra kohta, mille järgi hindab kohalik tegevusgrupp projektitaotlusi;
4) vaatab läbi ja hindab projektitaotlusi elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas ning teeb kohaliku tegevusgrupi juhatusele või üldkoosolekule asjakohase ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse kohta lähtuvalt strateegiast ja rakenduskavast;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
5) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
6) moodustab projektitaotluste hindamiseks § 5 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuete kohase töörühma, kelle liikmeks ei ole kohaliku tegevusgrupi juhatuse liikmed ega kohaliku tegevusgrupi töötaja;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
7) tagab, et töörühma liige ja projektitaotluse esitanud isik ei ole haldusmenetluse seaduse § 10 lõike 1 tähenduses seotud isikud ning et nimetatud seotuse olemasolu korral taandab töörühma liige end istungilt;
8) tagab, et vähemalt üks kolmandik punktis 6 nimetatud töörühma liikmetest vahetub kolme aasta jooksul arvates nende liikmete valimisest;
9) esitab PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu teabe, milles on muu hulgas märgitud projektitaotluse vastuvõtu tähtaeg, aeg, millal töörühm hindas projektitaotlust, töörühma koosseis, milles on välja toodud kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindajad, iga projektitaotluse koondhindepunktid hindamiskriteeriumite kaupa koos iga koondhindepunkti põhjendusega, hindamata jäetud projektitaotlus koos hindamata jätmise põhjendusega ning muu oluline teave projektitaotluse hindamisega seotud asjaolude kohta;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
91) esitab PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu projektitaotluste hindamise protokolli ärakirja, milles on muu hulgas esitatud oluline teave muu projektitaotluse hindamisega seotud asjaolu kohta, sealhulgas teave töörühma liikme taandamise kohta ja hindamata jäetud projektitaotluse hindamata jätmise põhjendus;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
10) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
11) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
12) esitab PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu punktis 4 nimetatud hindamise tulemuste alusel kohaliku tegevusgrupi juhatuse või üldkoosoleku otsusega vastuvõetud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse kohta koos punktis 9 nimetatud teabe ja punktis 91 nimetatud protokolli ärakirjaga 20 tööpäeva jooksul arvates nimetatud otsuse tegemisest;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
13) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel teabe projektide ja nende tulemuste kohta, sealhulgas § 28 lõike 3 punktis 2 ja §-s 29 nimetatud ühis- ja koostööprojekti eesmärgi, partnerid ja tegevused, pärast projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist PRIA poolt;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
14) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel teabe korraldatava ürituse, sealhulgas kohaliku tegevusgrupi otsustusorganite ja töörühma koosoleku ning tegevuspiirkonna elavdamiseks korraldatava ürituse kohta ja tagab teabe kättesaadavuse kolme kalendriaasta jooksul arvates ürituse toimumise kuupäevast, kuid mitte kauem kui 2023. aasta 31. detsembrini;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
15) esitab iga aasta 15. märtsiks Maaeluministeeriumile seireandmed eelmise kalendriaasta kohta;
16) edastab PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu strateegia meetme punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumid ning punktis 6 nimetatud töörühma liikmete ja asendusliikmete nimekirja vähemalt kümme tööpäeva enne projektitaotluse hindamist;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
17) sisestab elektroonilisse PRIA e-teenuse keskkonda iga projektitaotluse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 5 nimetatud prioriteedile vastava peamise ja vajadusel kaasneva sihtvaldkonna, mille eesmärkide saavutamisele projektitaotluses nimetatud toetatav tegevus või kavandatav investeering enim kaasa aitab, ja teemavaldkonna, millesse projektitaotluses nimetatud toetatav tegevus või kavandatav investeering enim panustab.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(5) Kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohalik tegevusgrupp:
1) viib ellu lõikes 4 nimetatud tegevused ja vastab §-des 3–5 sätestatud nõuetele;
2) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
3) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse;
4) võimaldab teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida kohaliku tegevusgrupi kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil ostetud vara kohapeal;
5) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
6) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
7) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet;
8) säilitab toetusega seotud dokumente vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
9) esitab PRIAle majandusaasta kohta vandeaudiitori kinnitatud rahandusinformatsiooni, milles on märgitud kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse abil ellu viidud tegevustega seotud tulud ja kulud ning muud tulud ja kulud, mis ei ole seotud kohaliku tegevusgrupi toetusega või projektitoetusega, kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
§ 22.
Kohaliku tegevusgrupi toetuse abil tegevuse elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamaksmiseks esitab kohalik tegevusgrupp pärast tegevuse elluviimist või investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu kuni kord kalendrikuus ühe rakenduskava kohta maksetaotluse koos järgmiste dokumentide ärakirjadega:
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
1) raamatupidamise seaduse §-s 7 algdokumendi kohta sätestatud nõuetele vastav selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte;
3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, kui toetatav tegevus on ehitamine või parendamine;
4) tööleping, töövõtuleping või käsundusleping;
5) töötasu maksmist ja töötasuga kaasnevate maksude maksmist tõendav arvelduskonto väljavõte;
6) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvutatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstud töötasu netosumma ja haigushüvitise tööandjapoolne osa;
7) tööajatabel juhul, kui toetuse saaja töötaja täidab kohalikus tegevusgrupis lisaks toetuse raames tehtavale tööle ka muid ülesandeid või töötab kohaliku tegevusgrupi juures osalise tööajaga;
8) koolituse, seminari, teabepäeva või muu samalaadse ürituse päevakava ja sellest osavõtjate nimekiri, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning allkirjad, välja arvatud massiürituste puhul;
9) eksperdihinnangu või uuringu tellimise korral töövõtuleping ja töö üleandmise-vastuvõtmise akt;
10) lähetusse saatmise korraldus, lähetuskulude aruanne koos majutus- ja sõidukulude dokumentide ja päevarahade arvestusega, lähetuskulude maksmist tõendav arvelduskonto väljavõte ning lähetuse tulemuste kokkuvõte;
11) mootorsõiduki kasutamist tõendavad dokumendid, sealhulgas sõidupäevik odomeetri alg- ja lõppnäiduga ning andmetega sõidu kuupäeva, eesmärgi, läbisõidu, lähte- ja sihtpunkti kohta ning sõiduki registreerimistunnistus;
12) ehitise puhul väljavõte eelprojekti joonistest koos eelprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras ning kui ei taotleta toetust ehitusprojekti koostamiseks;
13) ehitusteatise- või ehitusloakohustusliku hoone ehitustegevuse puhul kavandatava hoone maksumuse eelarve vastavalt § 19 lõike 9 nõudele, mis esitatakse Microsoft Exceli tarkvaraga töödeldavas vormingus ning mis on avaldatud PRIA veebilehel;
14) dokument, millest selgub kohaliku tegevusgrupi ülesanne ja rahaline kohustus sellise ürituse korraldamisel, milles ta osaleb partnerina;
141) ühiste kavatsuste kokkulepe, millest selgub kohaliku tegevusgrupi ülesanne tegevuse elluviimisel ja rahaline kohustus juhul, kui kohalik tegevusgrupp osaleb ühise tegevuse korraldamisel teise kohaliku tegevusgrupiga;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
15) hinnapakkumus, mis vastab §-s 19 sätestatud nõuetele.
16) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(11) Lõike 1 punktis 7 nimetatud tööajatabelit ei pea esitama juhul, kui toetuse saaja töötaja tööjõukulu arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68a lõike 5 kohaselt ning lõike 1 punktis 4 nimetatud lepingud sisaldavad toetatava tegevusega seotud tööjõukulude osakaalu tööjõukulude brutosummas.
[RT I, 06.09.2019, 1 - jõust. 09.09.2019]
(2) Kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamaksmiseks liisingulepingu alusel ostetud investeeringuobjekti puhul esitab toetuse saaja PRIAle maksetaotluse koos järgmiste dokumentide ärakirjadega:
1) maksetaotluse esmakordse esitamise korral liisinguandja ja toetuse saaja vahel sõlmitud liisinguleping, maksegraafik ja liisingueseme üleandmise akt ning selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt liisinguandja ostis liisingueseme;
2) maksetaotluse igakordse esitamise korral liisinguandja poolt toetuse saajale väljastatud arve või arve-saateleht;
3) punktis 2 nimetatud arvel või arve-saatelehel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav arvelduskonto väljavõte või maksekorraldus või selle väljatrükk.
(3) [Kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(4) Lõike 1 punktis 1 ning lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud arve-saatelehel või arvel näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.
(5) Maksetaotluses esitab kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja tehtud jooksvate kulude ja tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtud kulude kohta järgmised andmed:
1) kohaliku tegevusgrupi nimi, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood, kohaliku tegevusgrupi esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed;
2) kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
3) kohaliku tegevusgrupi tehtud kulude kogusumma;
4) koolituse, seminari, teabepäeva, õppereisi või muu samalaadse ürituse korraldamisest saadud tulu;
5) teave selle kohta, kas kulud on tehtud osaliselt või täielikult;
6) teave § 25 lõike 1 alusel väljamakstud kohaliku tegevusgrupi toetuse kasutamise kohta;
7) teave lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude tegemist tõendavate dokumentide kohta;
8) teave kaudse abikõlbliku kulu eest arvutatud summa kohta;
9) teave elluviidud tegevuste seirenäitajate kohta.
§ 23.
Kohaliku tegevusgrupi toetuse määr ja suurus
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetust antakse kuni 100 protsenti toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest.
(2) Kohaliku tegevusgrupi toetust antakse kohaliku tegevusgrupi kohta kuni 20 protsenti strateegia rakendamise eelarvest.
§ 24.
Kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.
(2) PRIA teeb kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(3) PRIA teeb kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
§ 25.
Kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 82 lõike 1 punkti 3 kohaselt välja maksta riigieelarvelistest vahenditest pärast kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui tegevuse elluviimist rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktide d ja e kohaselt ning kui kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.
(2) Lõike 1 kohaselt kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamaksmist sooviv kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja esitab elektrooniliselt PRIA e-keskkonna kaudu PRIAle taotluse hiljemalt 1. juuliks 2020.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(3) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamise summa võib § 23 lõike 2 kohaselt arvestatud kohaliku tegevusgrupi toetuse summast moodustada kuni viis protsenti.
(4) Lõikes 2 nimetatud taotluses esitab kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja § 8 lõikes 1 nimetatud tegevuste rahastamiseks enne kulutuste tegemist järgmised andmed:
1) kohaliku tegevusgrupi nimi ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood, kohaliku tegevusgrupi esindaja nimi ja isikukood;
2) kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse viitenumber;
3) taotletav kohaliku tegevusgrupi toetuse summa, mis ei ületa lõikes 3 nimetatud summat;
4) põhjendus, miks on vaja kohaliku tegevusgrupi tegevust rahastada enne kulutuste tegemist;
5) kavandatavad kulutused, mille tegemiseks taotletakse kohaliku tegevusgrupi tegevuse rahastamist enne kulutuste eest tasumist.
(5) Pärast § 20 lõikes 3 nimetatud kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist teeb PRIA lõikes 1 nimetatud kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmise otsuse 20 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest.
(6) Kohalik tegevusgrupp kasutab kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmise otsuse alusel saadud raha abikõlblike kulude eest tasumiseks ja esitab selle tõendamiseks PRIAle §-s 22 nimetatud dokumendid hiljemalt 31. detsembriks 2022.
(7) [Kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
§ 26.
Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2032.
4. peatükk Projektitoetus
1. jagu Projektitoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus
§ 27.
Projektitoetuse taotlejale esitatavad nõuded
(1) Projektitoetust võivad taotleda kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, kohaliku omavalitsuse üksus, sihtasutus, seltsing, põllu- ja maamajanduse valdkonna riigimuuseum ning mittetulundusühing, sealhulgas kohalik tegevusgrupp (edaspidi koos projektitoetuse taotleja).
(2) Kohaliku tegevusgrupi projektitaotlus peab olema vastu võetud kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusega, millest peab nähtuma projektitaotluse vastavus strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele.
(3) Projektitoetuse taotleja vastab projektitoetuse saamiseks esitatavatele nõuetele, kui:
1) ta on seltsing ja seltsinguleping on sõlmitud kirjalikult vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
2) ta vastab strateegia meetmes nimetatud taotleja kohta esitatud nõuetele ning riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
3) tal ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
4) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
5) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
6) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
7) tähtajaliselt asutatud projektitoetuse taotleja puhul ei ole see tähtaeg lühem kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
8) taotleja on esitanud taotluse esitamise hetkeks äriregistrile viimase majandusaasta aruande, mille äriregistrile esitamise tähtaeg on saabunud juhul, kui taotlejal on kohustus esitada äriregistrile majandusaasta aruanne.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(4) Projektitoetuse taotleja ei või toetatava tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist alustada varem ja tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui kohaliku tegevusgrupi poolt projektitaotluse PRIA e-teenuse keskkonnas kinnitamise päevale järgneval päeval.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
§ 28.
Toetatavad tegevused ja nõuded projektitoetuse taotlejale tulenevalt toetatava tegevuse liigist
(1) Projektitoetust võib taotleda strateegia meetmes nimetatud tegevuse, sealhulgas koostööprojekti elluviimiseks.
(2) Kui projektitoetuse taotleja taotleb toetust:
1) ehitise kohta, mida ehitatakse, välja arvatud uus püstitatav hoone või uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk, või kuhu seade paigaldatakse, või mootorsõiduki kohta, kuhu seade paigaldatakse, on see ehitis või mootorsõiduk projektitoetuse taotleja omandis või on antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui projektitoetuse taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja, kes vastab komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisas nimetatud tingimustele (edaspidi koos VKE), või viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui projektitoetuse taotleja ei ole VKE;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
2) uue hoone püstitamiseks, peab kavandatava hoone alune maa olema projektitoetuse taotleja omandis või on selle alusele maale projektitoetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui projektitoetuse taotleja on VKE, või viieks järgnevaks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui projektitoetuse taotleja ei ole VKE;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
3) kogukonna vajadustest lähtuva kogukonnateenuse arendamiseks, peab kogukonnateenus olema kirjeldatud strateegias.
(3) Paragrahvi 30 lõike 2 punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks võib toetust taotleda, kui need viiakse ellu:
1) paragrahvis 29 nimetatud kohaliku tegevusgrupi koostööprojekti osana;
2) kahe- kuni nelja-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, keda nimetatakse partneriteks ning kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusgrupp (edaspidi ühisprojekt) või
3) koolitus- ja teavitustegevusena tegevuspiirkonna ettevõtluse arendamiseks (edaspidi teadmussiirde projekt).
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(4) [Kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(5) [Kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
§ 29.
Nõuded kohaliku tegevusgrupi koostööprojekti kohta
(1) Koostööprojektis osaleb vähemalt kaks kohalikku tegevusgruppi, kes rakendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 nõuetele vastavat strateegiat. Koostööprojektis võib lisaks osaleda muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma piirkonna kohta töötanud välja nimetatud nõuetele vastava strateegia.
(2) Kohalik tegevusgrupp võib taotleda ettevalmistavat toetust piiriülese koostööprojekti (edaspidi koostööprojekti ettevalmistav projekt) algatamiseks, kui ta on sõlminud kavandatava koostööprojekti potentsiaalse partneriga ühiste kavatsuste kokkuleppe, milles sisalduvad andmed kavandatava koostööprojekti partneri ja kavandatava koostööprojekti eesmärgi, sealhulgas kavandatava tegevuse ja koostööprojekti elluviimise ajakava kohta.
(3) Koostööprojekti partnerid sõlmivad koostöökokkuleppe, milles on esitatud järgmised andmed:
1) koostööprojekti nimetus;
2) koostööprojekti partneri nimi, tema esindaja nimi, kontaktandmed, andmed selle kohta, kas koostööprojekti partner on kohalik tegevusgrupp või muu lõikes 1 nimetatud partnerlus, ja komisjoni määratud identifitseerimisnumber, kui koostööprojekti partner on teine kohalik tegevusgrupp;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
3) uue partneri koostööprojektiga liitumise kord;
4) koordineeriva kohaliku tegevusgrupi nimi, tema esindaja nimi ja kontaktandmed;
5) koostööprojekti eesmärkide ja põhitegevuste kirjeldus;
6) koostööprojekti laiem mõju;
7) eeldatavate tulemuste kirjeldus;
8) koostööprojekti elluviimise periood;
9) koostööprojekti partneri kohustused, sealhulgas teave selle kohta, milline on koostööprojekti suhtluskeel;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
10) koostööprojekti partneri eeldatava tegevuse kirjeldus ja kavandatud eelarve koostööprojekti elluviimiseks kaasatud rahastamisvahendite kaupa;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
11) koostööprojekti kogumaksumus kokku;
12) koostööprojekti partneri allkiri.
(4) Koostööprojekti taotluse võib esitada PRIAle pärast koostööprojekti ettevalmistava projekti elluviimist, kui koostööprojekti taotleja on taotlenud toetust koostööprojekti ettevalmistamiseks.
(5) Koostööprojekti taotlus esitatakse PRIAle koos koostöökokkuleppega hiljemalt 31. detsembriks 2020.
(6) Piiriülese koostöö kokkuleppe ärakiri esitatakse PRIAle, kes edastab selle Maaeluministeeriumile. Maaeluministeerium teavitab piiriülese koostöö kokkuleppest Euroopa Komisjoni.
(7) Koostööprojekt viiakse ellu kolme aasta jooksul arvates koostööprojekti taotluse rahuldamise otsuse tegemisest PRIA poolt.
§ 30.
Abikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemise korral
(1) Toetatava tegevuse või investeeringu abikõlbliku kulu moodustavad tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks vajalike kulude maksumus, sealhulgas omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve tegemise maksumus kokku kuni kolm protsenti investeeringuobjekti ehitustööde abikõlblikust maksumusest ning kavandatava ehitise projekteerimistööde maksumus kuni kümme protsenti investeeringuobjekti ehitustööde abikõlblikust maksumusest, ning abikõlbliku tegevuse või investeeringu tähistamiseks vajalike sümbolite maksumus.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(2) Projektitoetuse abikõlblikud kulud on:
1) ehitise ehitamise ja parendamise kulud;
2) veevarustus-, kanalisatsiooni- ja reoveepuhastussüsteemi, elektrisüsteemi ja elektripaigaldise, uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ja juurdepääsutee ehitamise kulud ning nende juurde kuuluvate seadmete ostmise, paigaldamise ja vastava võrguga liitumise (edaspidi koos taristuinvesteering) kulud;
3) masina, seadme, sisseseade või muu põhivara ostmise, liisimise ja paigaldamise kulud, sealhulgas patendi, litsentsi, autoriõiguse ja kaubamärgi omandamine;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
4) maastikusõiduki, veesõiduki, välja arvatud laeva, või mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulud, kui selle sihtotstarve on teenuse osutamine tegevuspiirkonnas ning kui projektitoetust taotleb ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus;
[RT I, 30.10.2018, 5 - jõust. 02.11.2018]
5) infotehnoloogilise lahenduse ja tarkvara ostmise ning paigaldamise kulud;
6) teostatavusuuringu koostamise kulud, sealhulgas uuringud, mis on seotud külade, maapiirkondade ja kõrge loodusliku väärtusega alade kultuuri- ja looduspärandi säilitamise, taastamise ja selle kvaliteedi parandamisega, sealhulgas sotsiaalmajanduslikud aspektid ning keskkonnateadlikkus;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
7) sellise töö, teenuse ja kauba ostmise kulud, mis ei ole punktides 1–6 nimetatud tegevuse osa.
(3) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse osaks võivad olla kavandatava ehitise projekteerimistööde, sealhulgas muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud korras muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud, kavandatavale ehitustööle ehitusseadustiku alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve) tegemise kulud ja muinsuskaitseseaduse alusel kehtestatud korras muinsuskaitselise järelevalve tegemise kulud.
(4) Kasutatud masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki ostmise ja liisimise kulud on abikõlblikud, kui projektitoetust taotlev ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus tõendab, et:
1) masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki ostmiseks või liisimiseks ei ole hinnapakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
2) masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse masina või seadme hinnast madalam;
3) masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki eeldatav kasutusiga on vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui taotleja ei ole VKE, ja vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui taotleja on VKE.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(5) Abikõlblik kulu peab olema mõistlik, põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Projektitoetuse taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
§ 31.
Mitteabikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemise korral
(1) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning üürimise või rentimise kulud, välja arvatud kontoriruumi ja ürituse korraldamiseks vajaliku maa ja ruumi rentimise kulud;
2) käibemaks juhul, kui projektitoetuse taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel;
3) sularahamaksed;
4) riigilõiv, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja muu finantsteenusega seotud kulu;
5) õigus- ja raamatupidamisteenuse kulud, välja arvatud § 32 lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
6) viivis, trahv ja muu rahaline karistus ning kohtumenetluse korral menetluskulud;
7) kulutused stipendiumile, annetustele, auhindadele, meenetele ja kingitustele, välja arvatud kingitused §-s 29 nimetatud koostööprojekti korral;
8) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
9) eksperdi või projektijuhi töötasu, sealhulgas sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed, kui ekspert või projektijuht on ametnik või avalikus teenistuses töötav töötaja või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse töötaja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega;
10) sõiduauto ostmise ja liisimise kulud;
11) kulud, mis on seotud liisingulepinguga, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustusmaksed;
12) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole viie aasta möödudes arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 30. juunil üle läinud toetuse saajale;
13) kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande ja omavalitsusüksuste ühiselt täidetava ülesande asendamiseks tehtud kulud;
[RT I, 30.10.2018, 5 - jõust. 02.11.2018]
14) kulud, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 45, 60 ja 61 sätestatud nõuetega;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
15) projekti toetatava tegevuse elluviimisega seotud üldkulud, välja arvatud ühis-, teadmussiirde, koostöö- ning koostööprojekti ettevalmistava projekti projektijuhtimisega seotud otsesed personalikulud ja kaudsed kulud;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
16) ühis-, teadmussiirde, koostöö- ning koostööprojekti ettevalmistava projekti elluviimisega seotud projektijuhtimise otsesed personalikulud ja kaudsed kulud, kui projektitoetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või põllu- ja maamajanduse valdkonna riigimuuseum;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
17) ühis-, teadmussiirde, koostöö- ning koostööprojekti ettevalmistava projekti elluviimisega seotud projektijuhtimise otsesed personalikulud, mille maksumus ületab 20 protsenti ühis-, teadmussiirde, koostöö- ning koostööprojekti ettevalmistava projekti projektijuhtimisega seotud abikõlblikest kuludest, sealhulgas projektijuhi keskmine brutotunnitasu, mis ületab kümmet eurot;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
18) projektijuhtimise otsesed personalikulud ja kaudsed kulud, mille maksumus on arvutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 45 lõike 2 punktides a ja b nimetatud abikõlblikest kuludest;
19) kasutatud kauba, sealhulgas sõiduki ostmise ja liisimise kulud, välja arvatud § 30 lõikes 4 sätestatud juhul;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
20) kulud, mis ületavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõikes 6 nimetatud võrdlushindade kataloogi kantud asja piirhinda, kui taotletakse toetust asja kohta, mis on kantud nimetatud võrdlushindade kataloogi;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
21) kulud, mille on tasunud ühis- ja koostööprojektis osalev partner;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
22) ehitustegevus, mis ei võimalda selle elluviimise järel ehitist sihipäraselt kasutada;
221) ühis-, teadmussiirde, koostöö- ning koostööprojekti ettevalmistava projekti elluviimisega seotud projektijuhtimisteenus, mille maksumus ületab 20 protsenti ühis-, teadmussiirde, koostöö- ning koostööprojekti ettevalmistava projekti projektijuhtimisega seotud abikõlblikest kuludest;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
23) muud kulud, mis ei ole tegevuse elluviimisega või investeeringu tegemisega otseselt seotud.
(2) Investeeringu tegemine ei ole abikõlblik, kui projektitoetust taotleb seltsing.
§ 32.
Kaudsete abikõlblike kulude hüvitamine
(1) Toetatavate tegevuste elluviimise käigus tekkinud kaudsed abikõlblikud kulud hüvitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktile d ja artikli 68 lõike 1 punktile b kindla määra alusel, mis on 15 protsenti abikõlblikest projektijuhtimise otsestest personalikuludest.
(2) Kaudseteks kuludeks loetakse projektijuhtimisega kaasnevad järgmised tegevuskulud:
1) kulud bürootarvetele;
2) sidekulud, sealhulgas telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika üür, rent ja liising ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja paranduskulud;
4) projektijuhi tööruumi üür või rent ja selle tööruumi kommunaalkulud, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud;
5) sõidukulud;
6) raamatupidamiskulud;
7) toetatava tegevuse elluviimisega seotud pangakonto haldamise kulud ja toetatava tegevuse elluviimisega seotud makse ülekandetasu.
(3) Projektijuhtimise otsesteks personalikuludeks loetakse tegevuste elluviimisega kaasnevad järgmised kulud:
1) tegevusi elluviiva projektijuhi personalikulud, sealhulgas töötasu, lisatasu, preemia, puhkusetasu või puhkusetoetus, mis on kooskõlas samasisulise töö eest makstava palgataseme või töötasuga;
2) töölepingu lõpetamise ja muu seadusest tulenev hüvitis;
3) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1 ja 2 nimetatud kuludelt, sealhulgas sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja haigushüvitise tööandjapoolne osa;
4) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.
(4) Kaudsete kulude hüvitamise korral toetuse väljamaksmisel abikõlbliku kaudse kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita ning selline kulu ei kuulu hüvitamisele kuludokumendi alusel.
§ 33.
Nõuded investeeringu ja tegevuse hinnapakkumuse kohta
(1) Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, on projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt, tööd pakkuvalt või kaupa müüvalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos selliste tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(2) Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus on vahemikus 1000–5000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse osutaja, töö pakkuja või kauba müüja, on projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse, mis sisaldab teavet ostetava või liisitava kauba, töö või teenuse maksumuse ja koguse kohta.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(3) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga.
(4) Väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud ja juhul, kui projektitoetuse saaja ei ole saanud nõutud arvu hinnapakkumusi või valinud odavaimat hinnapakkumust, peab selle kohta esitama põhjenduse.
(5) Projektitoetuse saaja ja isik, kellelt projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja tellib teenuse või töö, välja arvatud projektijuhtimise korral, või ostab kaupa, ning nende osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige või seltsinglane ei tohi kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku ega omada osalust üksteise äriühingus, välja arvatud juhul, kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ei ületa 1000 eurot või kui projektitoetuse saaja on kohalik tegevusgrupp ja tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ei ületa 5000 eurot.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(6) Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 1000 eurot ning kui projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja on kohalik tegevusgrupp ja hinnapakkuja on sama kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht või kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht on hinnapakkuja osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige, on projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.
(7) Projektitoetuse saaja ei tohi lõigetes 1–6 sätestatud nõuete eiramiseks jaotada tegevuse hinnapakkumust osadeks, kui toetatava tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks vajalik teenus, töö või kaup on funktsionaalselt koos toimiv.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(8) Hanke korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(9) Hinnapakkumuse võtmisel järgitakse § 19 lõikes 8 sätestatut ning ehitustegevuse puhul lisaks § 19 lõikes 9 sätestatut.
(10) Kui projektitoetuse saaja taotleb toetust kasutatud masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki ostmiseks, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse kasutatud masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki kohta ja ühe hinnapakkumuse uue samaväärse masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki kohta, kui uus samaväärne masin, seade või eriotstarbelise sõiduk ei ole Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõike 6 kohaselt kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(11) Kui projektitoetuse saaja taotleb toetust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõikes 6 nimetatud võrdlushindade kataloogi kantud asja kohta, ei pea projektitoetuse saaja olema saanud hinnapakkumust.
(12) Kui lõikes 1 nimetatud tehniliste tingimuste loetelu on avaldatud riigihangete registris, võib projektitoetuse saaja saada vähem kui kolm hinnapakkumust, kui tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus on vahemikus 5000 – 10 000 eurot.
§ 34.
Projektitoetuse määr ja suurus
(1) Projektitoetuse määra ja suuruse määramisel arvestatakse selles määruses ja arengukavas sätestatud nõuetega ning riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega, lähtudes lõigetes 2–9 sätestatud toetuse määrast ning lõigetes 10 ja 11 sätestatud toetuse suurusest.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(2) Projektitoetust antakse mittetulundusühingule, sihtasutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele ning põllu- ja maamajanduse valdkonna riigimuuseumile kuni 90 protsenti toetatava tegevuse või investeeringu abikõlblikest kuludest.
(3) Kogukonnateenuse arendamiseks antakse projektitoetust kuni 90 protsenti investeeringu abikõlblikest kuludest, kui projektitaotlus on vastu võetud kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusega.
(4) Teadmussiirde projekti ja § 29 lõikes 1 nimetatud koostööprojekti elluviimiseks antakse projektitoetust kuni 90 protsenti toetava tegevuse abikõlblikest kuludest.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(5) Projektitoetust antakse seltsingule kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.
(51) Paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud kaudsete kulude hüvitamiseks antakse projektitoetust sama määraga, millega antakse projektitoetust § 32 lõikes 3 nimetatud otseste personalikulude hüvitamiseks.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(6) Projektitoetust antakse ettevõtjale kuni 60 protsenti toetatava tegevuse või investeeringu abikõlblikest kuludest. Mittetulundusühingule, sihtasutusele või kohaliku omavalitsuse üksusele antakse projektitoetust kuni 60 protsenti toetatava tegevuse või investeeringu abikõlblikest kuludest, kui projektis kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks.
(7) Taristuinvesteeringu, välja arvatud uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu tegemiseks projektitoetuse taotlemise korral antakse projektitoetust kuni 60 protsenti investeeringu abikõlblikest kuludest. Uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks antakse projektitoetust kuni 90 protsenti abikõlblikest kuludest.
(8) Kohalikule tegevusgrupile antakse § 29 lõikes 2 nimetatud piiriülese koostööprojekti ettevalmistava projekti kohta projektitoetust kuni 100 protsenti abikõlblikest kuludest.
(9) Väikelaeva, maastiku- ja mootorsõiduki, välja arvatud liikurmasina ostmiseks ja liisimiseks projektitoetuse taotlemise korral antakse ettevõtjale, mittetulundusühingule või sihtasutusele projektitoetust kuni 30 protsenti investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest.
[RT I, 30.10.2018, 5 - jõust. 02.11.2018]
(91) Projektitoetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(10) Seltsingule antakse projektitoetust kuni 10 000 eurot ühe projekti kohta.
(11) Projektitoetuse maksimaalne suurus ühe taotluse kohta on 200 000 eurot. Projektitoetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, kui projektitoetuse saaja on varem saanud vähese tähtsusega abi ja kui antav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina.
(12) Projektitoetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
(13) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(14) Kui toetatava tegevuse elluviimisest saadakse tulu, makstakse projektitoetus välja summas, mis võrdub tegevuse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summa ning saadud tulu vahega, kuid mitte rohkem kui abikõlblike kulude hüvitamiseks antava toetuse summa.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
§ 35.
Projektitoetuse taotleja mitterahaline omafinantseering
(1) Mittetulundusühingust või sihtasutusest projektitoetuse taotleja omafinantseeringu osaks võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 61 lõike 3 alusel olla mitterahaline omafinantseering. Mitterahaline omafinantseering on tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks vajalik projektitoetuse taotleja tehtud vabatahtlik tasustamata töö.
(2) Mitterahaline omafinantseering võib moodustada kuni üheksa protsenti mitterahalise omafinantseeringuga seotud toetatava tegevuse või investeeringu abikõlblikest kuludest.
(3) Vabatahtliku tasustamata töö tegemise korral on vabatahtliku tasustamata töö tegija tunnitasu määr kuni neli eurot ning masinat, seadet või mootorsõidukit kasutades kuni kaheksa eurot.
2. jagu Projektitoetuse taotlemine ja projektitaotluse menetlemine
§ 36.
Projektitaotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Projektitoetuse saamiseks esitab projektitoetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIAle kohaliku tegevusgrupi kaudu elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi koos projektitaotlus). Kohalik tegevusgrupp võib esitada projektitaotluse väljaspool ettenähtud tähtaega.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja PRIA veebilehel.
§ 37.
Nõuded projektitaotluse osaks olevale avaldusele ja esitatavatele dokumentidele
(1) Avalduses esitatakse projektitoetuse taotleja ja taotluse kohta järgmised andmed:
1) taotleja nimi, registrikood, taotleja esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed;
2) strateegia meede, mille raames projektitoetust taotletakse;
3) sihtasutuse asutajate ja nõukogu liikmete nimekiri juhul, kui taotleja on sihtasutus, kelle asutajate ja nõukogu liikmete nimekiri pole kättesaadav mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist;
4) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese kuupäeva seisuga mittetulundusühingu liikmete nimekiri, välja arvatud usulised ühendused, juhul, kui taotleja on mittetulundusühing, kelle liikmete nimekiri pole kättesaadav mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist;
5) eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- ja järelevalveorganitesse kuuluvate isikute nimekiri juhul, kui juhtimis- ja järelvalveorganitesse kuuluvate isikute nimekiri ei ole kättesaadav äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist;
6) teave selle kohta, kas projektitoetuse taotleja täidab põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku või ärilist iseloomu;
7) toetatava tegevuse alustamise majandusaasta planeeritav kogutulu, sealhulgas avaliku tulu prognoos või tegelik tulu juhul, kui taotlejaks on sihtasutus või eraõiguslik juriidiline isik;
8) taotleja andmed selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõte;
9) taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtte kohta;
10) prognoositavad andmed jooksva majandusaasta töötajate arvu ja bilansi kogumahu kohta, kui taotlejal ei ole saabunud kohustust esitada majandusaasta aruanne äriregistrile;
11) taotleja olemasolevate ja toetatava tegevuse või kavandatava investeeringu tulemusel loodavate uute töökohtade kohta.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(2) Avalduses esitatakse toetatava tegevuse või investeeringu kohta järgmised andmed:
1) kavandatava investeeringuobjekti või toetatava tegevuse nimetus;
2) toetatava tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise asukoht;
3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel toetatav ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
4) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
5) toetatav tegevus või investeering kululiikide kaupa, sealhulgas omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve kulud, tähistamiseks vajalikud sümbolid ja võrdlushindade kataloogi kood, kui taotletakse toetust asjale või teenusele, mis on kantud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 99 lõikes 6 nimetatud võrdlushindade kataloogi;
6) toetatava tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus, käibemaksu summa, mitterahalise sissemakse arvestuslik maksumus ja toetatava tegevuse või investeeringu abikõlblik maksumus ning toetava tegevuse ja investeeringu maksumus kokku;
7) andmed taotletava projektitoetuse määra ja suuruse kohta;
8) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
9) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
10) toetatava tegevuse või investeeringu eesmärkide kirjeldus;
11) andmed § 28 lõigetes 2 ja 3 nimetatud projektitoetuse taotlejale kehtestatud nõuetele vastavuse ja toetatava tegevuse kohta.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(3) Avalduses esitatakse riigisisese või piiriülese koostööprojekti, sealhulgas piiriülese koostööprojekti ettevalmistava projekti kohta järgmised andmed:
1) koostööprojekti nimetus;
2) koostööprojektis kavandatava tegevuse kirjeldus;
3) koostööprojekti kogumaksumus kokku;
4) koostööprojekti, välja arvatud piiriülese koostööprojekti ettevalmistava projekti koordineeriva kohaliku tegevusgrupi nimi;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
5) koostöökokkuleppe või ühiste kavatsuste kokkuleppe sõlmimise kuupäev;
6) koostööprojekti partneri nimi, tema esindaja nimi ja kontaktandmed;
7) koostööprojekti partneri eelarve, välja arvatud piiriülese koostööprojekti ettevalmistava projekti kohta.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(31) Avalduses esitatakse ühisprojekti kohta järgmised andmed:
1) tegevuskava elluviimise periood;
2) eesmärkide kirjeldus;
3) tegevuse kirjeldus;
4) tegevuskava elluviimise ajakava, milles tegevused on kavandatud ühtlaselt kogu tegevuskava elluviimise perioodile;
5) eeldatavate tulemuste kirjeldus, sealhulgas ühisprojekti laiemast mõjust tegevuspiirkonnale;
6) selle olukorra kirjeldus, mille lahendamisele on ühisprojekt suunatud;
7) ühisprojektis osaleva partneri nimi, registrikood ja kontaktandmed;
8) ühisprojektis osalevate poolte üksikasjalik ülesannete kirjeldus.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(4) Projektitoetuse taotleja esitab PRIAle koos avaldusega järgmised dokumendid, kui need on asjakohased:
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
1) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
2) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
3) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
4) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
5) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
6) seltsingu puhul seltsingulepingu ärakiri;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
7) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
8) projektijuhi elulookirjeldus, kui taotletakse toetust projektijuhtimise kulude kohta;
9) ärakiri kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusest kohaliku tegevusgrupi projektitaotluse või § 28 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse heakskiitmise kohta;
10) ühiste kavatsuste kokkuleppe ärakiri, kui taotletakse toetust kohaliku tegevusgrupi piirülese koostööprojekti ettevalmistamiseks või ühisprojekti elluviimiseks;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
11) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et maa, millele planeeritakse ehitada, kavandatav ehitis, mida ehitatakse või kuhu seade paigaldatakse, või mootorsõiduk, kuhu seade paigaldatakse, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on VKE, ning viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja ei ole VKE, või kui projektitoetust taotletakse uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
12) ärakiri koostööprojekti koostöökokkuleppest ja koostöökokkuleppe eestikeelsest tõlkest juhul, kui koostöökokkulepe on sõlmitud muus keeles;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
13) väljavõte ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga juhul, kui need on nõutavad ehitusseadustiku kohaselt ja kui ei taotleta toetust ehitusprojekti koostamiseks.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(5) Projektitaotluse esitab kohalik tegevusgrupp PRIAle hiljemalt 30. juuniks 2022.
§ 38.
Projektitaotluse vastuvõtmine ning projektitoetuse taotleja, projektitaotluse ja toetatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimine kohalikus tegevusgrupis
(1) Kohalik tegevusgrupp kontrollib elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas projektitaotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(2) Kohalik tegevusgrupp kontrollib projektitoetuse taotleja, projektitaotluse ja toetatava tegevuse vastavust strateegias ja rakenduskavas, sealhulgas strateegia meetmes esitatud nõuetele.
(3) Kui koos projektitaotlusega ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente või kui esitatud dokumendis puuduvad projektitaotluse hindamiseks vajalikud andmed, nõuab kohalik tegevusgrupp projektitoetuse taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist.
§ 39.
Projektitaotluse hindamine kohalikus tegevusgrupis
(1) Projektitaotlusi hindab § 21 lõike 4 punktis 6 nimetatud töörühm § 21 lõike 4 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel.
(2) Kohaliku tegevusgrupi töörühm hindab projektitaotluses esitatud toetatava tegevuse vastavust strateegiale ja rakenduskavale.
(3) Strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele vastavaid projektitaotlusi hindab töörühm § 2 lõikes 3 nimetatud määruse §-des 7 ja 8 sätestatud nõuetele vastavas strateegias ja rakenduskavas esitatud hindamiskriteeriumite alusel ning teeb strateegia meetme eelarve piires Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 70 lõike 6 punktide 5 ja 6 kohaselt PRIAle põhjendatud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning iga projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluse rahastamise suuruse kohta.
(4) Kohalik tegevusgrupp võib jätta projektitaotluse hindamata, kui projektitaotlus ei vasta strateegias või rakenduskavas esitatud nõuetele või kui projektitoetuse taotleja ei ole esitanud § 37 lõigete 1–4 alusel nõutavaid andmeid või dokumente määratud tähtaja jooksul. Kohalik tegevusgrupp edastab hindamata jäetud projektitaotluse PRIAle koos märkusega hindamata jätmise kohta.
(5) Kohaliku tegevusgrupi töörühm jätab hindamata projektitaotluse, mille on esitanud kohalik tegevusgrupp.
(6) Kohalik tegevusgrupp edastab hinnatud projektitaotluse PRIAle koos lõikes 3 nimetatud ettepanekuga ning § 21 lõike 4 punktis 9 nimetatud teabe ja punktis 91 nimetatud protokolliga.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(7) Kohalik tegevusgrupp hindab ja edastab PRIAle lõikes 6 nimetatud teabe elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
§ 40.
Projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetele vastavuse kontrollimine PRIAs
(1) PRIA kontrollib vastuvõetud projektitaotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.
(2) PRIA kontrollib ainult nende projektitoetuse taotlejate nõuetele vastavust, kelle projektitaotlused kuuluvad paremusjärjestuse kohaselt projektitoetusteks ettenähtud eelarveliste vahendite piires täielikule või osalisele rahuldamisele, ja ainult nende taotlejate projektitaotluste nõuetele vastavust.
§ 41.
Projektitaotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) PRIA rahuldab kõik nõuetele vastavad projektitaotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 3 alusel.
(2) Projektitaotlus on nõuetele vastav, kui projektitoetuse taotleja, projektitaotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas, määruses, strateegias ja rakenduskavas sätestatud nõuetele.
(3) Kui projektitaotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, võib PRIA teha projektitaotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades projektitoetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 6 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.
(4) Kui projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et projektitoetuse taotleja, projektitaotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 4 alusel projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(5) PRIA teeb projektitaotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kohalik tegevusgrupp esitas PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu § 39 lõikes 3 nimetatud ettepaneku, § 21 lõikes 4 punktis 9 nimetatud teabe ja punktis 91 nimetatud protokolli. Vajaduse korral võib PRIA otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 90 tööpäevani.
[RT I, 30.10.2018, 5 - jõust. 02.11.2018]
(6) PRIA teeb kohaliku tegevusgrupi projektitaotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusgrupi projektitaotluse esitamisest PRIAle. Vajaduse korral võib PRIA otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 90 tööpäevani.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
3. jagu Projektitoetuse saaja kohustused ning projektitoetuse maksmise tingimused ja kord
§ 42.
Projektitoetuse saaja kohustused
(1) Projektitoetuse saaja viib ellu toetatava tegevuse või teeb investeeringu ja esitab PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu selle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe projektitaotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 31. detsembril 2022.
(2) Projektitoetuse saaja viib ellu § 28 lõike 3 punktis 2 nimetatud ühisprojektis kavandatud tegevuse või teeb investeeringu ja esitab PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu selle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta kuni nelja aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 31. detsembril 2022.
(3) Projektitoetuse saaja viib ellu § 29 lõikes 1 nimetatud koostööprojektis kavandatud tegevuse või teeb investeeringu ja esitab PRIAle elektrooniliselt PRIA e-keskkonna kaudu selle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta kuni kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 31. detsembril 2022.
(4) Kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel, viib projektitoetuse saaja tegevuse ellu ja esitab selle tegemist tõendavad dokumendid kalendriaastas kuni neljas osas ühe taotluse kohta kuni viie aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2023.
(41) Projektitoetuse saaja, kes on kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitanud PRIAle toetuse väljamaksmiseks maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega, millest nähtub, et toetuse saaja on viinud toetatavast tegevusest ellu osa, mille maksumus moodustab vähemalt 45 protsenti kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest, võib viia tegevuse ellu ja võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse. Projektitoetuse saaja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid 30 kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 31. detsembril 2022.
[RT I, 30.10.2018, 5 - jõust. 02.11.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2018]
(5) Projektitoetuse saaja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(6) Projektitoetuse saaja vastab järgmistele nõuetele:
1) tal ei tohi olla riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
2) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(7) Projektitoetuse saaja on kohustatud:
1) võtma projektitoetuse abil tehtud investeeringu sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui strateegia või § 7 lõike 3 punkti 5 kohaselt on ette nähtud pikem tähtaeg, kuid hiljemalt 30. juuniks 2023. aastal;
2) säilitama ja kasutama sihipäraselt projektitoetuse eest ostetud investeeringuobjekti vähemalt kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest juhul, kui projektitoetuse saaja on VKE, ning vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui projektitoetuse saaja ei ole VKE või kui projektitoetuse saaja on VKE ja projektitoetuse eest ehitati uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
3) täitma vabatahtliku tasustamata töö tegemise tõendamiseks töö tegija ja projektitoetuse taotleja poolt allkirjastatud päevikut, milles kajastatakse töö kirjeldus, tehtud töö maht, töö tegemise aeg, tehtava töö ühiku hind, töö tegijad, töö tegemiseks kulunud aeg ja vajaduse korral andmed vabatahtliku tasustamata töö tegemisel kasutatud masina, seadme või mootorsõiduki kohta;
4) eristama selgelt oma raamatupidamises projektitoetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
5) võimaldama teostada projektitoetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida projektitoetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil ostetud vara kohapeal;
6) teavitama PRIAt viivitamata kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest käibemaksuseaduse § 20 alusel kuni viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui projektitoetuse saaja on saanud toetust käibemaksu kohta;
7) esitama projektitoetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet kohaliku tegevusgrupi või PRIA nõudmisel;
8) vastama strateegia meetmes nimetatud nõuetele ning riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
9) omama hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajal ehitusluba või ehitusteatist, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt, ja viimase maksetaotluse esitamise ajal ehitise kasutusluba või kasutusteatist, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
10) tagama, et § 30 lõikes 4 nimetatud kasutatud masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki ostmiseks või liisimiseks ei ole hinnapakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
11) teavitama viivitamata PRIAt ja kohalikku tegevusgruppi taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust;
12) teavitama projektitoetuse abil toetatava tegevuse elluviimisest vastavalt maaeluministri 22. detsembri 2015. a määruses nr 26 „Maaelu arengu toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, toetatud objektide tähistamise ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalusele viitamise täpsem kord perioodil 2014–2020“ kehtestatud nõuetele.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(8) PRIA koostab lõike 7 punktis 3 nimetatud päeviku vormi ja avaldab selle oma veebilehel.
§ 43.
Projektitoetuse tegevuse elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine
(1) Projektitoetuse väljamaksmiseks esitab projektitoetuse saaja pärast tegevuse elluviimist või investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle kohaliku tegevusgrupi kaudu elektrooniliselt PRIA e-keskkonna kaudu maksetaotluse, välja arvatud § 45 lõikes 2 nimetatud juhul, koos § 22 lõike 1 punktides 1–11 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide ärakirjadega ning järgmiste dokumentide ärakirjad:
1) maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
2) kasutatud masina või seadme ostmise või liisimise korral masina või seadme müüja või liisinguandja kinnituskiri selle kohta, et masin või seade vastab § 30 lõike 4 punktis 1 sätestatud nõudele;
3) mittetulundusühingust või sihtasutusest projektitoetuse saaja puhul vabatahtliku tasustamata töö tegemise kohta § 42 lõike 7 punktis 3 nimetatud päevik;
4) ) koolituse, seminari, teabepäeva või muu samalaadse ürituse puhul, mis on ellu viidud ühis-, teadmussiirde, koostööprojekti või koostööprojekti ettevalmistava projekti raames, päevakava ja osavõtjate nimekiri, millele märgitakse lisaks § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmetele tegevuse tähistamiseks vajalikud sümbolid, juriidilise isiku registrikood ja tema põhitegevusala, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
5) ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse puhul kasutatud masina või seadme ostmise ja liisimise korral hinnapakkumus, millel kajastub uue samalaadse masina või seadme hind;
6) paragrahvi 37 lõike 2 punkti 5 kohaselt esitatud toetatava tegevuse või kavandatava investeeringu eeldatava maksumuse arvestuse iga kululiigi kohta saadud hinnapakkumus, mis vastab §-s 33 sätestatud nõuetele;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
7) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
8) selle isiku väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, kui toetust taotletakse § 45 lõike 1 kohaselt toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist;
9) hinnapakkuja kinnitus selle kohta, et ta ei ole masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki ostmiseks või liisimiseks varem saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi juhul, kui toetust taotletakse kasutatud masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki ostmiseks;
10) hinnapakkumus kasutatud masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki kohta ja üks hinnapakkumus uue samaväärse masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki kohta, kui toetust taotletakse kasutatud masina, seadme või eriotstarbelise sõiduki ostmiseks;
11) maa kasutusvalduse leping, mis tõendab, et uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks on maa antud projektitoetuse saajale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(2) Maksetaotluses esitab projektitoetuse saaja elluviidud tegevuse või tehtud investeeringu kohta järgmised andmed:
1) projektitoetuse saaja nimi, registrikood ja selle projektitaotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
2) teave elluviidud tegevuse või tehtud investeeringu summa ja teave toetatava tegevuse osalise või täieliku tegemise kohta;
21) ehitusteatise- või ehitusloakohustusliku hoone ehitustegevuse puhul ehitustegevuse kulude andmed, sealhulgas üldkulude, ettevalmistuskulude, välisrajatiste kulude, aluse- ja vundamendikulude, kandetarindite kulude, fassaadielementide kulude, katusekulude, ruumitarindite kulude, pinnakatete kulude, sisustuse kulude, inventari kulude, seadmete kulude, tehnosüsteemide kulude, ehitusplatsi korralduskulude ning ehitusplatsi üldkulude kohta;
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
3) teave teenuse osutajale, töö pakkujale või kauba müüjale vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa tasumise kohta, kui taotletakse § 45 lõike 1 kohaselt projektitoetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist;
4) teave lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavate dokumentide kohta, mis sisaldab dokumendi numbrit ja dokumendi esitamise kuupäeva, elluviidud tegevuse või tehtud investeeringu käibemaksuga ja käibemaksuta maksumust, teenuse osutaja, töö pakkuja või kauba müüja nime ja registrikoodi ning arve tasumise kuupäeva;
5) teave korraldatud riigihanke kohta;
6) teave selle kohta, kas toetatav tegevus on ellu viidud väljaspool Eestit;
7) teave §-s 32 nimetatud kaudsete abikõlblike kulude hüvitamise kohta;
8) põhjendus tehtud investeeringu või elluviidud tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;
9) andmed toetatava tegevuse elluviimisest saadud tulu kohta;
10) [kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
11) seireandmed;
12) toetatava tegevuse alustamise majandusaasta planeeritava kogutulu, sealhulgas avaliku tulu prognoos või tegelik tulu, kui toetuse saajaks on sihtasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes vastab riigihangete seaduse § 5 sätestatud tunnustele.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(3) Liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.
(4) Paragrahvi 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud arve-saatelehel või arvel näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele või toetatava tegevuse eeldatava maksumuse arvestusele.
(5) [Kehtetu - RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
§ 44.
Projektitoetuse maksmine ja projektitoetuse maksmisest keeldumine
(1) Projektitoetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja üksnes siis, kui projektitoetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.
(2) PRIA teeb projektitoetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel projektitoetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda projektitoetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 43 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(3) PRIA teeb projektitoetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
(4) Projektitoetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA projektitaotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.
§ 45.
Projektitoetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist
(1) Projektitoetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 82 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta välja pärast projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning projektitoetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui projektitoetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Nimetatud rahastamisviisi ei kohaldata liisingulepingu alusel ostetava vara puhul.
(2) Lõike 1 kohaselt projektitoetuse väljamaksmist sooviv projektitoetuse saaja esitab pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist PRIAle kohaliku tegevusgrupi kaudu elektrooniliselt PRIA e-keskkonna kaudu § 43 lõikes 2 nimetatud maksetaotluse koos § 43 lõikes 1 nimetatud dokumentidega.
(3) PRIA teeb projektitoetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda projektitoetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 43 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest, arvestades seejuures projektitoetuse saaja usaldusväärsust.
(4) Elluviidud tegevuse või tehtud investeeringu abikõlblike kulude eest on tasutud ning selle kohta on PRIAle esitatud § 43 lõikes 2 nimetatud maksetaotlus koos § 43 lõike 1 punktis 1 nimetatud dokumentidega seitsme tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest.
(5) PRIA teeb projektitoetuse maksmise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 4 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
§ 46.
Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente projektitoetuse taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2032. aasta 31. detsembrini.
5. peatükk Rakendussätted
§ 47.
Rakendussätted
(1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise aastal teeb PRIA rakenduskava heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.
(2) Põllumajandusministri 21. septembri 2012. a määruse nr 75 „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” alusel antud kohaliku tegevusgrupi toetuse ning § 2 lõikes 3 nimetatud määruse alusel antud toetuse raames liisingulepingu alusel ostetud mootorsõiduki liisingumaksed on abikõlblikud vastavalt § 16 lõike 2 punktile 6 ja § 17 punktile 13.
(3) Kohalik tegevusgrupp võib alustada § 21 lõikes 4 nimetatud tegevuste elluviimist enne § 13 lõikes 1 nimetatud strateegia heakskiitmist ja § 20 lõikes 3 nimetatud otsuse tegemist.
(4) 2017. aastal esitab kohalik tegevusgrupp esimese § 21 lõike 4 punktis 15 nimetatud seirearuande Maaeluministeeriumile 2015. ja 2016. aasta kohta.
(5) Kohalik tegevusgrupp esitab PRIAle 2015. aastal tehtud tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(6) Alates 2017. aasta 1. novembrist ei saa toetust taotleda sellise tegevuse elluviimiseks, mille raames ehitatakse ehitis või tehakse muu investeering maale, mis Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas algatatud maakonnaplaneeringu kohaselt määratakse Rail Balticu raudteetrassi koridori asukohaks.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(7) Paragrahvi 39 lõikes 1 nimetatud elektroonilises PRIA e-teenuse keskkonnas hindamist ei kohaldata projektitaotluse suhtes, mis on esitatud enne selle määruse jõustumist alanud projektitaotluste vastuvõtu tähtajal.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(8) Kohalik tegevusgrupp, kes haldusreformi tulemusel ei vasta §-des 2–5 sätestatud nõuetele, esitab strateegia muudatused hiljemalt 2018. aasta 1. oktoobriks.
[RT I, 31.10.2017, 2 - jõust. 03.11.2017]
(9) Paragrahvi 42 lõiget 41 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. juulist.
[RT I, 30.10.2018, 5 - jõust. 02.11.2018]