Tapa valla jäätmehoolduseeskiri

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 36⁵ ja p 36⁶ ning jäätmeseaduse § 71 lõige 1 alusel, Tapa Vallavolikogu 12.05.2011 vastuvõetud määrus nr 47 „Tapa valla põhimäärus“ § 7 lg 1 alusel:

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korda Tapa Valla haldusterritooriumil.

  (2) Käesolev eeskiri on koostatud jäätmeseadust ja teiste jäätmemajanduse korraldamist reguleerivate õigusaktide alusel.

  (3) Jäätmehoolduseeskiri kehtestatakse eesmärgiga säilitada Tapa vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

  (4) Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kelle valduses on jäätmed, st jäätmevaldajad, on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või oma jäätmed nõuetekohaselt taaskasutama või kõrvaldama.

  (5) Tapa Vallavalitsus korraldab jäätmehooldust ja teostab kontrolli jäätmekäitluse üle valla territooriumil, nõustab valla elanikke ning levitab jäätmeteavet.

  (6) Eeskirjaga määratakse liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa. Liigiti kogutavate jäätmete nimekiri ning liigiti kogutud jäätmete sortimise tähtajad jäätmeliikide kaupa on toodud eeskirja lisas 1.

§ 2.   Mõisted

  (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) Biolagunevate jäätmeteall mõistetakse vastavalt jäätmeseaduse §-le 5 ja 51 anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp, aia-ja pargijäätmed.
  2) Jäätmed on jäätmeseaduse§ 2 lõikes loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema
  3) Ohtlikud jäätmedon jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nim kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
  4) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal oma koostise ja omaduse poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ohtlikke jäätmeid.
  5) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.
  6) Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid.
  7) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus.
  8) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta.
  9) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.
  10) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.
  11) Suurjäätmed ja raskekaalulised jäätmed on mööbliesemed, jalgrattad, vannid, kraanikausid, olmetehnika jm kogukad jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist.
  12) Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisaja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku.
  13) Jäätmevedaja on jäätmekäitleja, kellele on riigihanke tulemusena antud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks.
  14) Tühisõit on jäätmevedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolt eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu.
  15) Tiheasustusalaks eeskirja tähenduses on valla üldplaneeringuga määratud ja hoonestatud tiheasustusalad.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 

§ 3.   Jäätmetekke vältimine ja ohtlikkuse vähendamine

  (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

  (2) Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti.

  (3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

  (4) Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

  (5) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

  (6) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud. Küttekolletes võib keskkonnaameti loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema Tapa Vallavalitsuse nõusolek.

  (7) Okste ja lehtede põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul sügiseste vihmaste ilmade saabumisest kuni kevadise lumesulamise lõppemise ajani tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu, sealhulgas vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes.

  (8) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete paigutamine väljapoole kogumismahuteid ei ole lubatud.

  (9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete töötlemiseks või taaskasutamiseks.

§ 4.   Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmed liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korra.

  (2) Liigiti kogutakse:
  1) vanapaber
  2) biolagunevad jäätmed
  3) ohtlikud jäätmed
  4) vanametall
  5) pakendid
  6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud
  7) põlevjäätmed, sealhulgas puit
  8) suurjäätmed
  9) plast
  10) tekstiil

  (3) Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldaja ja territooriumi haldajad kohustatud ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või ise vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

  (4) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Keskkonnaameti Viru regioonis. Kui jäätmeid antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitselised vahendid.

  (5) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.

  (6) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Tapa Vallavalitsuse loal.

  (7) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juuriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Tapa vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

  (8) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigutama sissekäikude juurde segaolmejäätmete kogumismahuti. Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

  (9) Garaaži omanik peab paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse. Garaažiühistu olemasolu korral või kõrvutiasetsevatel garaažidel on lubatud ühismahuti kasutamine. Garaaži omanik on kohustatud andma jäätmed üle asjakohast jäätmeluba omavale isikule ning tagama garaaži ümbruse korrashoiu.

§ 5.   Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

  (1) Jäätmemahutid peavad olema täielikult lekkekindlad ning ei tohi olla ohtlikud tervisele ega põhjustada keskkonnareostust.

  (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
  1) üldjuhtudel 80, 120, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väike-konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;
  2) kaanega varustatud 2 500 ja 4 500 liitriseid konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressitavatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta.
  3) juhul kui biojäätmete, vanapaberi ja pakendijäätmete käitlemine on korraldatud vastavalt eeskirjale, võib ühe kuni kaheliikmelise leibkonna segaolmejäätmete kogumiseks kasutada kuni 150-liitriseid jäätmekotte. Segaolmejäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg. Jäätmekott tuleb paigutada oma kinnistule nii, et jäätmekotid on kaitstud sademete, muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.
  4) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada või toimetada jäätmekäitluskohta (sh sügavkogumismahutid, presskonteinerid).

  (3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejatega kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

  (4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatakse erinevat värvi jäätmemahuteid:
  1) hall, roheline – olmejäätmed
  2) pruun, must – biolagunevad jäätmed
  3) sinine – paberi- ja papijäätmed
  4) kollane – pakendijäätmed
  5) punane – ohtlikud jäätmed

  (5) Juhul kui kogumismahuti värv ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud tingimustele, peab olema kogumismahutil nähtavas kohas selge ja arusaadava kirjaga silt, millist liiki jäätmeid antud kogumismahutiga kogutakse.

  (6) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

  (7) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tulevad paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

  (8) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavasse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemajad või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule.

  (9) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst.

  (10) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

  (11) Kuni 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m.

  (12) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 

§ 6.   Korraldatud jäätmeveo ulatus ja veopiirkonnad

  (1) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.

  (2) Tapa valla haldusterritoorium on tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Tapa valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe veopiirkonna.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel, ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine, samuti eritehnikat nõudvate presskonteinerite tühjendamine.

  (5) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
  1) segaolmejäätmed – 20 03 01
  2) paber ja kartong - 20 01 01
  3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – 20 01 08.

§ 7.   Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

  (1) Tapa Vallavalitsus korraldab jäätmevedaja leidmise teenuste kontsessiooni vastavalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses kehtestatud korrale ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kestusega kuni viis aastat.

  (2) Korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskoht on logistiliselt ja majanduslikult sobivam euronõuetele vastav prügila, jäätmepõletustehas või ümberlaadimisjaam.

§ 8.   Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine

  (1) Jäätmeveoga hõlmatud jäätmete teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt teenuste kontsessioonil esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest.

  (2) Jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ning edastamine), käsitsi teisaldatava kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite esimene paigaldamine korraldatud jäätmeveo perioodil.

  (3) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.

  (4) Jäätmevedaja saab vallavalitsuselt taotleda teenustasu muutmist kas ühe või mitme jäätmeliigi osas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, millega vedajal polnud võimalik pakkumuse esitamise ajal arvestada ning mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmete käitluskulusid.

  (5) Objektiivseteks loetakse asjaolusid, mis on seotud pakkumise esitamise järgselt kehtestatud riiklike või kohalike maksude ja tasudega.

  (6) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust (sh taotletavate teenustasude kalkulatsiooni, eelnenud majandusaasta raamatupidamise aruannet, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust kehtivates teenustasudes, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust taotletavates teenustasudes).

  (7) Jäätmevedajale makstavaid teenustasusid ei saa muuta sagedamini kui üks kord aasta jooksul ning mitte varem kui aasta pärast hankelepingu sõlmimist.

§ 9.   Korraldatud jäätmeveoga liitumine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmevoepiirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

  (2) Vallavalitsus informeerib jäätmevaldajat kirjalikult päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba, ja eeskirja § 9 kohaselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele nimetatud olmejäätmete valdajatele Tapa valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka garaaži- ja hooneühistud, suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

  (5) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu hanke korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

  (6) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes seda soovivad.

  (7) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmemahutitena kasutatakse sel juhul 80-, 140-, 240-, 370-, 600-, 800-, 2500-, 4500-liitriseid standardseid jäätmemahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirja § 10 sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedusest.

  (8) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigust nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt välja ostetud jäätmemahuti vahetamist juhul, kui jäätmemahuti on tehniliselt korras ning vedaja poolt kasutatav tehnika võimaldab sellise jäätmemahuti tühjendamist. Väljaostetud jäätmemahuti korraldatud jäätmeveoks mittesobimise korral peab uus jäätmevedaja jäätmemahuti välja vahetama tasuta.

  (9) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada mitme naaberkinnistu peale ka ühiseid kogumismahuteid, seejuures peavad jäätmeveolepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutatavad jäätmevaldajad. Ühismahutit soovivad jäätmevaldajad peavad esitama vallavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse milles näidatakse kõik kinnistud, nende omanikud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ning ühismahuti asukoht. Ühismahutit on lubatud kasutada üksnes kõrvuti asetsevatel kinnistutel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotte.

  (10) Mitme kinnistu omanik liitub kõikide tema omandis olevate, veopiirkonnas asuvate kinnistutega ning tal on õigus neil kinnistutel tekkivad jäätmed üle anda tema poolt valitud kinnistul. Vastav taotlus tuleb esitada Tapa Vallavalitsusele.

  (11) Tapa valla korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Tapa Vallavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga.

  (12) Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik taotlus peab sisaldama:
  1) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed);
  2) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused;
  3) ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

  (13) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

  (14) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega, milles sätestatakse:
  1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused;
  2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus;
  3) tähtpäev, millal mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele jäätmeseaduses § 69 lg 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel või talveperioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

  (15) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda vähemalt ühe alljärgneva tingimuste esinemisel:
  1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
  2) aiandusühistute ja suvekodude maa-alal asuv jäätmevaldaja loetakse avalduse alusel mitteliitunuks talveperioodiks (1. oktoober - 30. aprill) juhul, kui ta omab elamumaa sihtotstarbega kinnistut ja ei kasuta seda aastaringselt elamiseks.

  (16) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel või talveperioodil elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatus jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (17) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutmisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

  (18) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud loetud jäätmevaldajate üle teostab järelvalvet vallavalitsus.

4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMETE KOGUMINE, SORTIMINE JA VEDU 

§ 10.   Jäätmete kogumise üldnõuded

  (1) Jäätmemahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja ebameeldiva lõhna tekke, kuid mitte harvemini kui:
  1) Tapa linnas ja Lehtse alevikus vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  2) Imastu, Jootme, Jäneda, Karkuse, Moe, Näo, Patika, Saksi ja Vahakulmu külades rohkem kui nelja korteriga korruselamutes vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
  3) ülejäänud valla territooriumil vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

  (2) Eramajades tiheasustusalal, kus on biojäätmete kompostimine kinnises kompostris jäätmetekke kohas tagatud, võib vallavalitsuse loaga olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

  (3) Jäätmemahutite tühjendamine ja jäätmete vedu võib toimuda tööpäeviti ajavahemikul kell 7.00 – 22.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel 09.00 – 17.00.

  (4) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas.

  (5) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.

  (6) Jäätmeid, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

  (7) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

  (8) Jäätmevedaja peab pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama kogumismahuti selle endisesse asukohta.

  (9) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse.

  (10) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
  1) tule-ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  2) vedelaid jäätmeid;
  3) ohtlikke jäätmeid;
  4) käimlajäätmeid;
  5) kogumiskaevude setteid;
  6) erikäitlust vajavad jäätmed;
  7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
  8) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
  10) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
  11) muid jäätmeid vastavalt vallavalitsuse otsusele.

  (11) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud 30 kraadini C.

  (12) Segunenud olmejäätmeid ning muud kergesti riknevaid ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

  (13) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse:
  1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;
  2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Vanapaberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele;
  3) pakendijäätmeid vastavalt eeskirjas § 9;
  4) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 19 korterit;
  5) vähem kui üheksateistkümne korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul ei rakendata biolagunevate jäätmete eraldi mahutisse liigiti kogumise kohustust elanikele juhul kui:
   5.1 kinnistul tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse eeskirja § 10 kohaselt samal kinnistul;
   5.2 segaolmejäätmete konteinerit tühjendatakse vähemalt üks kord kuus sealjuures biolagunevate aia- ja haljastusjäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle jäätmekäitlejale või kogumisringil.

  (14) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

5. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 11.   Ohtlike jäätmete ja probleemtoodete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik.

  (3) Mahutid ohtlike jäämete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

  (4) Ohtlikud jäätmed, v.a olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

  (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

  (6) Vedelad ohtlikud jäätmed peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

  (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. Avalikud kogumispunktid on Tapa valla jäätmete kogumispunt, avalikes kohtades paiknevad erikonteinerid, patareide kogumiskastid või kogumisringide peatuskohad. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt.

  (8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

  (10) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelvalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

  (11) Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, vanarehvid ning mootorsõidukid ja nende osad) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (12) Elektri- ja elektroonikaseadmetest (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega. Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda jäätmete kogumispunkti.

  (13) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmete kogumispunkti, patareide kogumispunkti või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

  (14) Vanarehvid tuleb üle anda rehvide kogumispunktidesse või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Romusõiduk ja selle osad tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega või vanametalli kogumispunkti.

  (15) Tapa valla jäätmete kogumispunkt asub Tapa linnas Ülesõidu 8.

§ 12.   Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse ja avalikesse kogumismahutitesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

  (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

  (3) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

  (4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, v.a tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses Tapa Vallavalitsuse loal ja tingimustel.

  (5) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutus-organisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmete käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust.

  (6) Pakendijäätmete kogumisviisid Tapa vallas on avalike kogumismahutite kaudu kogumine või kogumine jäätmevaldaja kinnistult eraldi kogumismahuti või jäätmekotiga.

  (7) Pakendijäätmete avalikud kogumismahutid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud.

  (8) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise eest vastutavad juriidilised isikud kooskõlastavad Tapa vallavalitsusega kogumismahutite asukohad ning sõlmivad lepingu, milles sätestatakse kogumismahutite asukohad, kogumismahutite miinimumarv ja miinimummaht, nende tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.

  (9) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma mahutid puhtad ja terved, vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus maha kukkunud või mahuti ümbrusesse paigutatud pakendijäätmed.

  (10) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Kui müügikoha suurus on alla 200 ruutmeetri, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult vallavalitsuse nõusolekul. Kui müügikoha suurus on alla 20 m² ja see asub tiheasutusalal, ei pea tagatisrahaga pakendi tagasi võtmist korraldama müügikohas või selle teenindusmaal.

  (11) Tapa valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete avalike kogumismahutite asukohad avalikustab vallavalitsus valla kodulehel ning kohalikes ajalehtedes.

§ 13.   Biolagunevate jäätmete kompostimine ja ladustamine

  (1) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

  (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

  (3) Tiheasustus aladel väikeelamutes tekkivad toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

  (4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

  (5) Alates 19 korteriga korterelamutes tuleb koguda eraldi biolagunevaid köögijäätmeid, mis ei tohi sisaldada vedelaid jäätmeid. Biolagunevad köögijäätmed tuleb paigutada spetsiaalsesse kogumismahutisse paberist või biolagunevatesse kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata mitte biolagunevaid kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb konteinerid seest katta biolagunevast materjalist kotiga või regulaarselt pesta.

  (6) Kuivkäimla sisu komposteerimine, maasse kaevamine või laiali laotamine on Tapa valla tiheasustusaladel keelatud. Kuivkäimla sisu on lubatud komposteerida omal kinnistul ainult hajaasustuses. Kogumiskaevude fekaale, setteid ja reovett võib vedada reovee vastuvõtusõlme (purgimissõlm). Purgimine toimub vastavalt Tapa Vallavolikogu poolt kinnitatud Tapa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjale.

  (7) Valla haljasaladel tekkivaid aia-ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttes.

  (8) Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa, reoveesetete ja piiritusetööstuse jääkide kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesetete kasutamise korda.

  (9) Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa, reoveesette ja piiritusetööstuse jääkide laotamine lumele, külmunud maale ning kaevule lähemal kui 100 m on keelatud.

  (10) Sõnnikuaun peab olema veekogust, allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100 m ja kaetud.

  (11) Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla.

  (12) Sõnnikuhoidla ja rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse.

  (13) Nitraaditundlikul alal asuv sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel.

  (14) Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute reovee ja fekaalide kogumiskaevud peavad pinnase või pinnasevee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad, ligipääs kaevudele peab olema vaba. Kogumiskaevu omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise. Kogumiskaevu omanik peab säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad kogumiskaevu tühjendamist.

§ 14.   Tervishoiu ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise nõuded

  (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutajad on:
  1) haiglad;
  2) eriarstid;
  3) perearstid, ambulatooriumid ja polikliinikud;
  4) eraarstid;
  5) hambakliinikud;
  6) hooldekodud ja taastusravi asutused,
  7) verekeskused;
  8) hooldusõed, kes teevad hooldust kodus;
  9) loomakliinikud ja loomaarstid.

  (2) Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenust osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise kord on kohustuslik kõikidele Tapa valla tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud “inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud jäätmetena”.

  (3) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
  1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
  2) taaskasutatavad jäätmed, sealhulgas diskreetne vanapaber;
  3) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sh patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
  4) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.

  (4) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.

  (5) Tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ja koristusjäätmed, tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekoti, mis suletakse enne äraviimist. Mahuteid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte.

  (6) Taaskasutatavate jäätmete käitlemine:
  1) klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi kaanega suletavad mahutid ning antakse üle klaasikogumisettevõttele;
  2) vanapaber tuleb anda üle paberikogumisettevõttele.

  (7) Bioloogiliste jäätmete käitlemine
  1) bioloogilised jäätmed on ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed;
  2) bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekotid tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (8) Teravate ja torkivate jäätmete käitlemine
  1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilk-infusiooni voolikute teravad osad jms.
  2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Kanister tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (9) Muude ohtlike jäätmete käitlemine
  1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti või -purki ja markeeritakse sildiga “Ravimijäätmed”. Pakitud ravimijäätmed kogutakse ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlus- ettevõttele;
  2) Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatide, mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb üksteisest eraldi hoida. Need pakitakse plastik- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Elavhõbedajäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele;
  3) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Pakendile tuleb lisada märge “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tuleb üle anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

  (10) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmevaldaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritav, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega.

§ 15.   Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded

  (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

  (2) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 1 m³ päevas või üle 10 m³ kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest.

  (3) Ehitusprojektides peab olema näidatud:
  1) jäätmete hinnanguline kogus, renoveerimise ja lammutuse korral jäätmete liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile
  2) pinnasetööde mahtude bilanss;
  3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
  4) jäätmete edasine suunamine.

  (4) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentidele kohustuslikult õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

  (5) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Tapa Vallavalitsusega ja ehitusluba lammutamiseks. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend, mille vormi kinnitab Tapa Vallavalitsus.

  (6) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd kohe peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseameti järelvalve Lääne-Virumaa vaneminspektoriga.

  (7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreerinud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

§ 16.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused

  (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

  (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

  (3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (4) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja.

  (5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

  (6) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
  1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
  3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekkimise vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteinerisse laadimisel veokisse;
  4) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
  5) kooskõlastama Tapa Vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;
  6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
  7) teavitama oma töötajaid Tapa vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

§ 17.   Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutus-võimalustest. Eraldi tuleb sortida:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja papp;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
  5) raudbetoon- ja betoondetailid;
  6) tõrva mittesisaldav asfalt;
  7) kiled.

  (2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see on majanduslikult ebaotstarbekas, tuleb jäätmed anda üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

  (3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteinerisse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet jälgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

  (4) Mahukaid ehitusjäätmeid, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

  (5) Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

  (6) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks.

  (7) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtlike ehitusjäätmetena.

  (8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Tapa Vallavalitsusega.

§ 18.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  4) saastunud pinnas.

  (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

  (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, va saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritasse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jne.

  (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

  (5) Asbestitööde tegemisel tuleb jälgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema tööinspektsiooni luba.

  (6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

  (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

  (9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelvalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

§ 19.   Suurjäätmete, metalli, plasti ja klaasi kogumise nõuded

  (1) Suurjäätmed veab jäätmevaldaja ise jäätmete kogumispunkti või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta. Vana mööbel, wc-potid ja kraanikausid on võimalik ära anda Tapa linnas Ülesõidu 8 asuvasse kogumispunkti.

  (2) Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale jäätmekäitlusettevõttele või toimetada ise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta.

  (3) Eraldi kogutud plastjäätmed ja tekstiil on võimalik ära anda Lääne-Viru Jäätmekeskuses.

  (4) Eraldi kogutud klaas on võimalik üle anda vallavalitsuse korraldatavatel kogumisaktsioonidel või viia ise Lääne-Viru Jäätmekeskusesse.

6. peatükk JÄRELVALVE JA VASTUTUS 

§ 20.   Järelvalve teostamine

  Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teevad vallavalitsuse poolt volitatud ametnikud eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 21.   Keskkonnasaastatuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Keskkonnainspektsiooni või Tapa Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.

  (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

  (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Tapa Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduse sätestatud korras.

§ 22.   Vastutus

  Eeskirja mittetäitmisel võetakse süüdlased vastutusele ja väärtegude menetlemine toimub vastavuses jäätmeseaduse § 120⁷ sätestatuga.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 23.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
  1) Tapa Vallavolikogu 11.01.2007 määrus nr 42 „Tapa valla jäätmehoolduseeskiri“;
  2) Tapa Vallavolikogu 09.09.2010 määrus nr 17 „Tapa valla korraldatud jäätmeveo eeskiri“.

§ 24.   Määruse avalikustamine ja jõustumine

  (1) Avaldada käesolev määrus Tapa valla ajalehes Sõnumed ning Tapa valla veebilehel.

  (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist.