Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel.
§ 1.
Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu ning reguleeritakse jäätmete liigitamist ohtlikeks ja tavajäätmeteks.
§ 2.
Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) ohtlik aine – aine, mis on klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355 – edaspidi CLP-määrus), I lisa 2.–5. osas;
2) raskmetall – iga antimoni-, arseeni-, kaadmiumi-, kroom(VI)-, vase-, plii-, elavhõbeda-, nikli-, seleeni-, telluuri-, talliumi- ja tinaühend ning need materjalid metallilises vormis, juhul kui need on klassifitseeritud ohtlikeks aineteks;
3) siirdemetallid – iga skandiumi-, vanaadiumi-, mangaani-, koobalti-, vase-, ütriumi-, nioobiumi-, hafniumi-, volframi-, titaani-, kroomi-, raua-, nikli-, tsingi-, tsirkooniumi-, molübdeeni- ja tantaaliühend ning need materjalid metallilises vormis, juhul kui need on klassifitseeritud ohtlikeks aineteks;
4) polüklooritud bifenüülid ja polüklooritud terfenüülid (edaspidi PCB-d) – PCB-d jäätmeseaduse § 271 lõike 3 tähenduses;
5) stabiliseerimine – protsess, mis muudab jäätmetes sisalduvate ohtlike koostisainete omadusi ja ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks;
6) osaliselt stabiliseeritud jäätmed – jäätmed, mis pärast stabiliseerimist sisaldavad ohtlikke koostisaineid, mille omadused ei ole muutunud täielikult mitteohtlikeks ja võivad eralduda keskkonda lühema, keskmise või pikema aja jooksul;
7) tahkestamine – protsess, mis muudab lisaainete abil ainult jäätmete füüsikalist olekut ega muuda nende keemilisi omadusi.
§ 3.
Jäätmete liigitamise üldnõuded
(1) Jäätmed liigitatakse ohtlikeks ja tavajäätmeteks jäätmenimistu alusel.
(2) Ohtlikeks jäätmeteks liigitatakse kõik jäätmenimistus tärniga tähistatud jäätmed.
(3) Jäätmenimistu kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
(4) Asja esinemine jäätmenimistus ei tähenda alati selle kuulumist jäätmete hulka. Asi loetakse jäätmeks siis, kui see vastab jäätmeseaduse § 2 lõikes 1 sätestatule.
§ 4.
Jäätmenimistu ülesehitus
(1) Jäätmeliigid on jäätmenimistus määratud kuuekohaliste koodinumbritega ning kahe- ja neljakohaliste jäätmenimistu jaotiste ja alajaotiste koodinumbritega, mis tähistavad kolme liigitustasandit.
(2) Iga jäätmeliigi käsitlemisel viidatakse ka kõrgemalseisvale liigitustasandile.
§ 5.
Jäätmete liigitamine jäätmenimistu alusel
(1) Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad jaotisekoodid 01–12 või 17–20, mille hulgast valitakse jäätmeliigi kuuekohaline koodinumber. Mõnes tootmisvaldkonnas võib tekkida ka mitmesse jaotisesse või alajaotisesse liigitatavaid jäätmeid.
(2) Lõikes 1 kirjeldatud jäätmeliigi koodinumbri valimisel ei valita numbriga 99 lõppevaid koodinumbreid, millega tähistatakse alajaotisesse kuuluvaid, kuid jäätmenimistus otseselt nimetamata jäätmeliike.
(3) Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu jäätmete jaoks sobivat koodi, leitakse see jaotisest 13, 14 või 15.
(4) Liigiti kogutud pakendijäätmed, sealhulgas kodumajapidamises tekkinud pakendijäätmed ja mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segud, liigitatakse alajaotise 15 01 järgi.
(5) Kui lõigetes 1–4 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed jaotisesse 16.
(6) Kui lõigetes 1–5 nimetatud jaotistes sobivat jäätmeliiki ei leidu, liigitatakse jäätmed lõikes 2 nimetatud numbriga 99 lõppeva koodinumbriga, mis jäätmete tekkevaldkonnale kõige paremini sobib.
§ 6.
Jäätmete ohtlikeks jäätmeteks liigitamine
(1) Nende jäätmete suhtes, millele võib määrata nii ohtlike kui ka tavajäätmete koodid, kehtivad järgmised tingimused:
1) jäätmenimistu ohtlike jäätmete kood, mille kirjelduses on konkreetne või üldine viide ohtlikele ainetele, määratakse ainult jäätmetele, mis sisaldavad asjakohaseid ohtlikke aineid, mille tõttu on jäätmetel üks või mitu komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa (ELT L 365, 19.12.2014, lk 89–96 – edaspidi komisjoni määrus (EL) 1357/2014), loetletud ohtlikku omadust HP1–HP8 või HP10–HP15;
2) jäätmete ohtlike omaduste kindlaksmääramisel võetakse arvesse CLP-määruse VI lisa punktis 1.1.3.1 ainete identifitseerimise, klassifitseerimise ja märgistamisega seotud märkusi B, D, F, J, L, M, P, Q, R ja U ning punktis 1.1.3.2 segude klassifitseerimise ja märgistamisega seotud märkusi 1, 2, 3 ja 5, kus see on asjakohane;
3) jäätmeid, mis sisaldavad polüklooritud dibenso-p-dioksiine ja polüklooritud dibensofuraane (edaspidi PCDD/PCDF), DDT-d (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaani), klordaani, heksaklorotsükloheksaane (sealhulgas lindaani), dieldriini, endriini, heptakloori, heksaklorobenseeni, kloordekooni, aldriini, pentaklorobenseeni, mireksit, toksafeeni, heksabromobifenüüli või PCB-d Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45–77) IV lisas nimetatud sisalduse piirväärtustest rohkem, klassifitseeritakse ohtlikeks.
[RT I, 13.12.2019, 9 - jõust. 01.01.2020]
(2) Pärast jäätmete ohtlike omaduste hindamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud meetodil, võttes arvesse käesoleva määruse §-s 7 sätestatud tingimusi, määratakse jäätmetele jäätmenimistust asjakohane ohtlike või tavajäätmete kood.
(3) Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 kohaseid sisalduse piirväärtusi ei kohaldata kompaktses olekus puhaste metallisulamite suhtes, mis on ohtlike ainetega saastumata. Ohtlikeks jäätmeteks peetavad sulamijäätmed on jäätmenimistus eraldi loetletud ja tähistatud tärniga.
(4) Pinnast ja süvenduspinnast käsitlevas jäätmenimistu alajaotises nimetatud jäätmeid ei liigitata ohtlikeks, kui pinnases ohtliku aine sisaldus ei ületa piirväärtuse suurimat piirarvu, mis on kehtestatud veeseaduse § 265 lõike 10 alusel tööstusmaale.
§ 7.
Jäätmete ohtlike omaduste hindamine
(1) Jäätmete ohtlike omaduste hindamisel kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014 sätestatud kriteeriume.
(2) Ohtlike omaduste HP4, HP6 ja HP8 hindamisel kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1357/2014 nimetatud üksikute ainete piirväärtusi. Kui jäätmed sisaldavad teatavat ainet selle piirväärtusest vähem, ei arvestata seda piirmäära arvutamisel.
(3) Ohtliku omaduse HP9 hindamisel võetakse arvesse jäätmetes sisalduvaid nakkustekitajaid, mis on võimelised põhjustama nakkushaigust või eriti ohtlikku nakkushaigust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses.
(4) Ohtliku omaduse HP14 hindamisel võetakse arvesse CLP-määruse I lisa 4. ja 5. osas sätestatud kriteeriume. HP14 hindamisel CLP-määruse I lisa 4. osa järgi loetakse korrutustegur võrdseks ühega (M=1).
(5) Ohtliku omaduse hindamisel järgitakse komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 kohaseid jäätmete ohtlike ainete sisaldusi või kui CLP-määruses ei ole sätestatud teisiti, tehakse katse kooskõlas Komisjoni määrusega (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.5.2008, lk 1–739), või muude rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite ja juhenditega, võttes arvesse CLP-määruse artiklit 7 loomade ja inimestega katsete tegemise kohta.
(6) Kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud nii katse kui ka komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 kohaselt ohtlike ainete sisalduste alusel, on katse tulemused ülimuslikud.
§ 8.
Ülesanded ja kohustused jäätmete liigitamisel
(1) Jäätmevaldaja liigitab oma valduses olevad jäätmed ohtlikeks või tavajäätmeteks käesoleva määruse alusel.
(2) Keskkonnaamet (edaspidi amet) nõuab lisaandmete esitamist, kui ta ei nõustu jäätmevaldaja tehtud jäätmete liigitamist käsitlevate järeldustega või loeb esitatud põhjendusi ebapiisavaks, ja määrab selleks tähtaja. Tähtaja määramisel arvestab amet lisaandmete laadi ja kättesaadavust.
[RT I, 18.12.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
(3) Jäätmevaldaja esitab lõikes 2 nimetatud materjalid ametile kas jäätmeloa või keskkonnakompleksloa taotlusmaterjalide hulgas või ameti nõudmisel ameti määratud viisil.
[RT I, 18.12.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
§ 9.
Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 2016. aasta 1. jaanuaril.