Teksti suurus:

Eelarveklassifikaator

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.06.2019
Avaldamismärge:RT I, 14.03.2018, 4

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse eelarveklassifikaator, mille alusel toimub eelarvestamine, finantsjuhtimine ja seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (2) Määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud valdkondades ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

§ 2.   Eelarveklassifikaator

  (1) Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestuspõhimõtete ja -objektide kogum, mis on aluseks riigieelarve koostamisel, ministeeriumi valitsemisala eelarve liigendamisel, eelarve piirmäärade seadmisel, arvestuse pidamisel ja seire korraldamisel ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.

[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (2) Eelarveklassifikaator on toodud käesoleva määruse lisas 1.

§ 3.   Üld- ja arvestuspõhimõtted

  (1) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid:
  1) arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes sisalduv informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav selle kasutajatele, kellel on sellest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
  2) järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Põhimõtete muutmisel on vajalik luua seosed eelnevate perioodidel kasutatud põhimõtete ja esitlusviisidega, et tagada erinevate perioodide omavaheline võrreldavus;
  3) läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt eelarve ja finantsaruanne on korrapäraselt kättesaadav neile, kellel on õigus selles sisalduvat informatsiooni teada ja kasutada;
  4) objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
  5) olulisuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada nende põhjal tehtavaid otsuseid;
  6) optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses täiendava detailsuse saavutamine ei tohi muutuda kulukamaks kui selle kasutamisest saadav kasu;
  7) sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses lähtutakse tulude, kulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel nende majanduslikust sisust, mitte nende tekkimise aluseks lepingute ja muude dokumentide juriidilisest vormist.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
  1) [kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]
  2) tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest;
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]
  3) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud programmide lõikes. Kulud kajastatakse tegevuste või teenuste lõikes.

[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

2. peatükk Arvestusobjektide kasutamine 

§ 4.   Arvestusobjektide liigitus

  (1) Arvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]
  1) organisatsioon ja eelarveüksus;
  2) eelarve liik;
  3) eelarve konto;
  4) eelarve objekt;
  5) tegevusala, kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
  6) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
  7) toetus.

[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Riigieelarve piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
  1) eelarveüksus;
  2) eelarve liik;
  3) eelarve konto;
  4) eelarve objekt;
  5) tegevusala, kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
  6) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
  7) toetus.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Kuluarvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
  1) tulu-/kuluüksus;
  2) projekt;
  3) majanduslik sisu;
  4) ressurss/kulukoht.

[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Strateegiliseks planeerimiseks ja seireks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
  1) organisatsioon;
  2) planeerimistasand.
  3) [kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]
  4) [kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

§ 5.   Organisatsioon

  (1) Arvestusobjekti „Organisatsioon” (edaspidi organisatsioon) alusel peetakse arvestust asutuste lõikes ning strateegilises planeerimises kasutatakse seda eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks.

[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Organisatsioonid on toodud käesoleva määruse lisas 2.

§ 6.   Eelarveüksus

  (1) Arvestusobjekti „Eelarveüksus“ (edaspidi eelarveüksus) alusel liigendatakse riigieelarve vahendid asutuste või nende struktuuriüksuste lõikes, peetakse nende üle arvestust ja seatakse eelarve piirmäärad.

  (2) Asutuse eelarve liigendamisega rohkema kui ühe eelarveüksuse vahel luuakse eraldi eelarveüksuse tunnused. Kõigi eelarveüksuste üle peetakse arvestust ja nende eelarve kasutamiseks seatakse piirmäärad.
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

§ 7.   Eelarve liik

  (1) Arvestusobjekti „Eelarve liik” (edaspidi eelarve liik) alusel peetakse arvestust ja liigendatakse riigieelarve vahendid riigieelarve seadusest tulenevatele riigieelarve piirmäärade seadmise ja järgmisse eelarveaastasse ülekandmise põhimõtetele vastavalt.

[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Eelarve liigid on toodud käesoleva määruse lisas 3.

§ 8.   Eelarve konto

  (1) Arvestusobjekti „Eelarve konto” (edaspidi eelarve konto) alusel peetakse arvestust majandusliku sisu järgi ning seatakse riigieelarve piirmäärad.

  (2) Eelarve kontod on toodud käesoleva määruse lisas 4.

§ 9.   Eelarve objekt

  (1) Arvestusobjekti „Eelarve objekt” (edaspidi eelarve objekt) kasutatakse juhul, kui konkreetse aasta riigieelarves või Vabariigi Valitsuse poolt riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel kinnitatavas liigenduses määratletakse eelarve sihtotstarve detailsemalt lisaks eelarve liigile ja eelarve kontole.

  (2) Eelarve objekt esitatakse kaheksakohalise koodina, milles:
  1) esimene ja teine koht näitavad tähekombinatsioonina eelarve objekti liigi koodi;
  2) kolmas ja neljas koht näitavad tähe- või numbrikombinatsioonina üleriigilist objekti või objekti kasutavat valitsemis- või haldusala või tehingupartneri koodi vastavaid numbrikohti;
  3) viies kuni kaheksas koht on objekti tunnus, sealhulgas tehingupartneri koodi korral selle neli viimast numbrit.

  (3) Tehingupartneri koode kasutatakse eelarve objektina eelarve ja selle täitmise aruande konsolideerimiseks.

  (4) Eelarve objektide liigid on toodud käesoleva määruse lisas 5.

§ 10.   Tegevusala

  (1) Arvestusobjekti „Tegevusala” (edaspidi tegevusala) kasutatakse arvestuse pidamiseks ja aruandluse saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (Classification of the Functions of Government, COFOG) lõikes.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Tegevusala kasutatakse arvestuse pidamiseks siis, kui valitsemisala ei ole läinud üle tegevuspõhisele eelarvele.

  (3) Eelarve piirmäärad seatakse majandusarvestuse tarkvaras SAP (edaspidi SAP) tegevusalade kaupa, kui asutus ei ole läinud üle tegevuspõhisele eelarvele. Asutusel on õigus eelarve piirmäärad ühelt tegevusalalt teisele ümber tõsta. Piirmäärade ümbertõstmiseks saadab asutus teatise Rahandusministeeriumile.
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (4) [Kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

§ 11.   Planeerimistasand

  (1) Planeerimistasandid on:
  1) tulemusvaldkond;
  2) programm;
  3) meede;
  4) tegevus;
  5) teenus;
  6) tegevusala.

  (2) Riigieelarve limiidid seatakse programmi tasandile.

  (3) Arvestusobjektile „Planeerimistasand“ (edaspidi planeerimistasand) seatakse eesmärk ja mõõdik, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Planeerimistasandile sihi määramiseks seatav eesmärk peab olema mõõdetav või hinnatav.

  (5) Meetmele ei pea eesmärki seadma, sellisel juhul on eesmärgiks programmi eesmärk.

  (6) Tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, sellisel juhul on eesmärgiks programmi või meetme eesmärk.

  (7) Mõõdikut kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide või oodatud tulemuste saavutamise hindamiseks.

  (8) Tegevusele seatud mõõdik peab näitama tegevuse oodatud tulemust ja tegevuse panust programmi või meetme eesmärgi saavutamisse.

  (9) Tegevusalale ei seata eesmärki ega mõõdikut.

[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

§ 111.   Eesmärk
[Kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

§ 112.   Mõõdik
[Kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

§ 12.   Toetus

  (1) Arvestusobjekti „Toetus” (edaspidi toetus) lõikes seatakse piirmäärad ja peetakse arvestust eelarve kontode lõikes.

[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Toetuste eelarve avab Rahandusministeerium sildfinantseerimisvahendite kasutamise taotlusega esitatud välistoetuse saamist kinnitava dokumendi alusel või Riigi Tugiteenuste Keskus pärast vastavate toetusvahendite laekumist.

[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (3) Sildfinantseerimisvahendite taotlemise kord on sätestatud riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega.

§ 13.   Tulu-/kuluüksus

  Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus“ lõikes peetakse kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa ja seatakse kuluarvestuses piirmäärad.

[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

§ 14.   Majanduslik sisu

  (1) Arvestusobjekti „Majanduslik sisu“ (edaspidi majanduslik sisu) lõikes peetakse raamatupidamisarvestust ja kuluarvestust, grupeerides majandustehingud nende sisust lähtudes.
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (2) Majanduslik sisu kuni 6-kohaliste koodidena on määratud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisas 1.
[RT I, 28.10.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Majanduslikku sisu võib detailsemalt määrata, kasutades 6-kohaliste kontode alamkontosid.

§ 15.   Projekt

  (1) Arvestusobjektiga „Projekt“ (edaspidi projekt) määratakse omavahel seotud ülesannete hulk, mida täidetakse kindlate piirangute raames, nagu ajakava ja eelarve. Projekti kohta peetakse arvestust lähtuvalt asutuse vajadustest.

[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (2) Projektile võib asutus SAP-is seada eelarve.
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (3) Projektipõhine arvestus on kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral.

§ 16.   Ressurss/kulukoht

  (1) Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht” (edaspidi ressurss/kulukoht) kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuseks.

  (2) Ressurss/kulukoht on kasutusel tegevuste ja ressursside kohta kuluarvestuse pidamiseks.

  (3) Tegevuste või teenuste maksumusi arvestatakse asutuses väljatöötatud kuluarvestuse mudeli alusel.

3. peatükk Arvestusobjektide kodeerimine ja koodi kasutamine 

§ 17.   Arvestusobjektide kodeerimine

  (1) Arvestusobjektide kasutamiseks luuakse ühtsete põhimõtete alusel koodid.
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (2) Rahandusministeerium kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
  1) eelarve liik;
  2) eelarve konto;
  3) eelarve objekt;
  4) organisatsioon;
  5) eelarveüksus;
  6) toetuse tase „Toetuse liik” ja tase „Organisatsioon”;
  7) projekti tase „Organisatsioon”;
  8) majanduslik sisu;
  9) planeerimistasand;

[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
  10) ressursi/kulukoha tase „Ressursi liik” ja tase „Organisatsioon”;
  11) tegevusala;
  12) tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksuse tunnus (T/K)” ja tase „Organisatsioon”.
  13) [kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (3) Asutus kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
  1) tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksus – tase 1”, tase „Tulu-/kuluüksus – tase 2”, tase „Tulu-/kuluüksus – tase 3” ja tase „Tulu-/kuluüksus – tase 4”;
  2) projekti tase „Projekt”;
  3) ressursi/kulukoha tase „Ressurss/tegevus/kulukogum”;
  4) toetuse tase „Toetus”.

§ 18.   Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäära olemasolu kontrollimisel

  (1) [Kehtetu - RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Asutused, kes ei kasuta SAP-i, esitavad eelarve muudatuste ja eelarve täitmise andmete kohta aruande Riigi Tugiteenuste Keskusele hiljemalt järgmise kuu 25. kuupäevaks.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Eelarve kontona kasutatakse käesoleva määruse lisaga 4 kehtestatud kõige detailsemat eelarve kontot.

  (4) [Kehtetu - RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Kui asutus kasutab SAP-i, lisatakse tuludele, kuludele ning investeerimis- ja finantseerimistehingutele SAP-is:
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]
  1) organisatsiooni ja eelarveüksuse tunnus;
  2) eelarve liik;
  3) eelarve konto;
  4) eelarve objekt, välja arvatud tuludest sõltuvate kulutuste korral;
  5) asutustel, kes pole läinud üle tegevuspõhisele eelarvele, tegevusala tase 1, asutustel, kellel on tegevuspõhine eelarve, planeerimistasandi tase 6 „Tegevusala“;

[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]
  6) toetus, kui kulutus on seotud välistoetuse kasutamisega.

  (6) SAP-i kasutavate asutuste eelarve piirmäärade piisavuse kontroll toimub SAP-is. Sealjuures kontrollitakse eelarve piisavust lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodust järgmiste erisustega:
  1) tegevuspõhise eelarve korral kontrollitakse piirmäära piisavust programmi tasandil;
  2) tegevuspõhise eelarve korral kontrollitakse piirmäära piisavust eelarve kontodel I, K või F.

[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

§ 19.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.06.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 07.06.2019, 6

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse eelarveklassifikaator, mille alusel toimub eelarvestamine, finantsjuhtimine ja seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (2) Määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud valdkondades ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse käesolevas määruses ministeeriumi ja selle valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 2.   Eelarveklassifikaator

  (1) Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestuspõhimõtete ja -objektide kogum, mille alusel peetakse käesolevas määruses sätestatu kohaselt arvestust ja kuluarvestust ning korraldatakse seiret ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ettevalmistamisel, riigieelarve koostamisel ja liigendamisel, eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmisel ja jälgimisel (edaspidi piirmäärade seadmine) ning eelarve kasutamisel ja millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (2) Eelarveklassifikaator on toodud käesoleva määruse lisas 1.

§ 3.   Üld- ja arvestuspõhimõtted

  (1) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid:
  1) arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes sisalduv informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav selle kasutajatele, kellel on sellest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
  2) järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Põhimõtete muutmisel on vajalik luua seosed eelnevate perioodidel kasutatud põhimõtete ja esitlusviisidega, et tagada erinevate perioodide omavaheline võrreldavus;
  3) läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt eelarve ja finantsaruanne on korrapäraselt kättesaadav neile, kellel on õigus selles sisalduvat informatsiooni teada ja kasutada;
  4) objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
  5) olulisuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada nende põhjal tehtavaid otsuseid;
  6) optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses täiendava detailsuse saavutamine ei tohi muutuda kulukamaks kui selle kasutamisest saadav kasu;
  7) sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses lähtutakse tulude, kulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel nende majanduslikust sisust, mitte nende tekkimise aluseks lepingute ja muude dokumentide juriidilisest vormist.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
  1) [kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]
  2) tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest;
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]
  3) tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse vähemalt kulud, välja arvatud käibemaksukulu, ning investeeringud programmide lõikes, kulud sealjuures teenuste tegevuste või teenuste lõikes.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

2. peatükk Arvestusobjektide kasutamine 

§ 4.   Arvestusobjektide liigitus

  (1) Arvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]
  1) organisatsioon ja eelarveüksus;
  2) eelarve liik;
  3) eelarve konto;
  4) eelarve objekt;
  5) tegevusala;
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]
  6) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
  7) toetus;

[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]
  8) tehingupartneri kood.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (2) Eelarve piirmäärade seadmiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
  1) organisatsioon ja eelarveüksus;
  2) eelarve liik;
  3) eelarve konto;
  4) eelarve objekt;
  5) planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
  6) toetus.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (3) Kuluarvestuse pidamiseks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
  1) eelarve liik;
  2) eelarve konto;
  3) eelarve objekt;
  4) organisatsioon;
  5) tegevusala;
  6) planeerimistasand;
  7) toetus;
  8) tulu-/kuluüksus;
  9) projekt;
  10) tehingupartneri kood;
  11) ressurss/kulukoht;
  12) tugiteenus;
  13) teenuse tegevus;
  14) klient.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (4) Strateegiliseks planeerimiseks ja seireks kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:
  1) organisatsioon;
  2) planeerimistasand.
  3) [kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]
  4) [kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

§ 5.   Organisatsioon

  (1) Arvestusobjekti „Organisatsioon” (edaspidi organisatsioon) alusel peetakse arvestust asutuste lõikes ja seatakse eelarve piirmäärad ning strateegilises planeerimises kasutatakse seda eesmärkide ja mõõdikute andmekorjeks.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (2) Organisatsioonid on toodud käesoleva määruse lisas 2.

§ 6.   Eelarveüksus

  (1) Arvestusobjekti „Eelarveüksus“ (edaspidi eelarveüksus) alusel liigendatakse riigieelarve vahendid asutuste või nende struktuuriüksuste lõikes, peetakse nende üle arvestust ja seatakse eelarve piirmäärad.

  (2) Asutuse eelarve liigendamisega rohkema kui ühe eelarveüksuse vahel luuakse eraldi eelarveüksuse tunnused. Kõigi eelarveüksuste üle peetakse arvestust ja nende eelarve kasutamiseks seatakse piirmäärad.
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (3) Eelarveüksused on toodud määruse lisas 2.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 7.   Eelarve liik

  (1) Arvestusobjekti „Eelarve liik” (edaspidi eelarve liik) alusel liigendatakse vahendid riigieelarve seadusest tulenevatele põhimõtetele vastavalt piirmääraga ja piirmäärata vahenditeks, peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (2) Eelarve liigid on toodud käesoleva määruse lisas 3.

§ 8.   Eelarve konto

  (1) Arvestusobjekti „Eelarve konto” (edaspidi eelarve konto) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust majandusliku sisu alusel ning seatakse eelarve piirmäärad.

  (2) Eelarve kontod on järgmised:
  1) eelarve üldised kontod „Tulud” (edaspidi tulud), „Kulud” (edaspidi kulud), „Investeeringud” (edaspidi investeeringud) ja „Finantseerimistehingud” (edaspidi finantseerimistehingud);
  2) eelarve konto 15 (põhivara soetused);
  3) eelarve konto 358 (saadud kodumaised toetused, sealhulgas välistoetuste kaasrahastus);
  4) eelarve konto 359 (saadud välistoetused);
  5) rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” (edaspidi üldeeskiri) kontod käesoleva määruse lisas 4 sätestatud ulatuses ja vähemalt selles sätestatud detailsuses.

  (3) Ministeeriumi valitsemisala võib suurendada eelarve kontode detailsust, kui käesolevas määruses sätestatud muude arvestusobjektide abil ei ole tagatud vahendite eristatavus.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 9.   Eelarve objekt

  (1) Arvestusobjekti „Eelarve objekt” (edaspidi eelarve objekt) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad. Eelarve objekti kasutatakse juhul, kui eelarve liigenduses määratakse eelarve sihtotstarve lisaks eelarve liigile ja eelarve kontole detailsemalt.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (2) Eelarve objekt esitatakse kaheksakohalise koodina, milles:
  1) esimene ja teine koht näitavad tähekombinatsioonina eelarve objekti liigi koodi;
  2) kolmas ja neljas koht näitavad tähe- või numbrikombinatsioonina üleriigilist objekti või objekti kasutavat valitsemis- või haldusala vastavaid numbrikohti;
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]
  3) viies kuni kaheksas koht on objekti tunnus.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (3) [Kehtetu - RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (4) Eelarve objektide liigid on toodud käesoleva määruse lisas 5.

§ 10.   Tegevusala

  Arvestusobjekti „Tegevusala” (edaspidi tegevusala) kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks ning aruandluse saamiseks rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatori (Classification of the Functions of Government, COFOG) lõikes.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 11.   Planeerimistasand

  (1) Arvestusobjekti „Planeerimistasand” (edaspidi planeerimistasand) kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ning eelarve piirmäärade jälgimiseks. Tegevuspõhise liigenduse planeerimistasanditeks on:
  1) tulemusvaldkond;
  2) programm;
  3) meede;
  4) programmi tegevus;
  5) põhiteenus.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (3) Planeerimistasandile seatakse eesmärk ja mõõdik, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisti.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (4) Planeerimistasandile seatav eesmärk peab olema mõõdetav või hinnatav.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (5) Meetmele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui programmil on vaid üks meede. Sellisel juhul on eesmärgiks programmi eesmärk.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (6) Programmi tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, kui meetmel on vaid üks tegevus. Sellisel juhul on eesmärgiks meetme eesmärk.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (7) Mõõdikut kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide saavutamise hindamiseks.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (8) [Kehtetu - RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (9) [Kehtetu - RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 111.   Eesmärk
[Kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

§ 112.   Mõõdik
[Kehtetu - RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

§ 12.   Toetus

  (1) Arvestusobjekti „Toetus” (edaspidi toetus) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust ning seatakse eelarve piirmäärad.

  (2) Arvestusobjekti kasutatakse välistoetuse ja selle kaasrahastamise (edaspidi koos nimetatud välistoetus) ning struktuuritoetuse registris menetletud siseriiklike toetusprogrammi vahendite kajastamisel.

  (3) Välistoetuse kaasrahastamine käesoleva määruse tähenduses hõlmab nii välistoetusega makstavat riiklikku kaasfinantseeringut kui ka riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks täiendavalt makstavat omafinantseeringut.

  (4) Toetuse vahendamise kolmeosaline kood, mille osad eristatakse üksteisest sidekriipsuga, koostatakse käesoleva määruse lisades 2 ja 6 sätestatud tunnuste abil järgmiselt:
  1) esimesse osasse märgitakse vahendamise tunnus, toetuse kood, vahendaja valitsemisala tunnus ja fondi tunnus;
  2) teise osasse märgitakse vahendaja kood ja rakendusperioodi kood;
  3) kolmandasse osasse märgitakse toetuse meetme tegevuse number koos rakendusskeemi järjekorranumbriga. Kui toetust ei ole menetletud struktuuritoetuse registris, siis märgitakse kolmandasse osasse kuni üheksakohaline tähtedest või numbritest koosnev vabalt valitud tunnus.

  (5) Toetuse kasutamise kolmeosaline kood koostatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu kohaselt ja alljärgnevast lähtudes:
  1) esimeses osas ei kasutata vahendamise ja fondi tunnuseid ning valitsemisala tunnus asendatakse asutuse administratiivse tunnusega;
  2) teises osas asendatakse vahendaja kood fondi tunnusega;
  3) kolmanda osa vabalt valitud tunnus võib olla kuni kümnekohaline.

  (6) Toetus planeeritakse ministeeriumi eelarves, kuni selgub selle saaja riigiasutus või kui toetuse saaja ei ole riigiasutus. Toetuse planeerimisel toetuse saaja või projekti elluviimisesse kaasatud riigiasutuse eelarves vähendatakse samaväärselt toetuse eelarvet teises riigiasutuses.

  (7) Välistoetuse kasutamisel enne selle laekumist lähtutakse rahandusministri 10. septembri 2014. a määruses nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri” toodud vastavast korrast.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 121.   Tehingupartneri kood

  (1) Arvestusobjekti „Tehingupartneri kood” (edaspidi tehingupartneri kood) alusel peetakse arvestust ja kuluarvestust riigiasutuste lõikes konsolideerimise võimaldamiseks, kui vahendeid ei olnud võimalik kohe planeerida neid kasutava eelarveüksuse lõikes.

  (2) Tehingupartnerite koodid on toodud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisas 2.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 13.   Tulu-/kuluüksus

  Arvestusobjekti „Tulu-/kuluüksus“ lõikes peetakse kuluarvestust asutuse struktuuriüksuste kaupa.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 131.   Tugiteenus, teenuse tegevus ja klient

  Arvestusobjekte „Tugiteenus”, „Teenuse tegevus” ja „Klient” kasutatakse kuluarvestuse pidamiseks.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 14.   Majanduslik sisu
[Kehtetu - RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 15.   Projekt

  (1) Arvestusobjektiga „Projekt“ (edaspidi projekt) määratakse omavahel seotud ülesannete hulk, mida täidetakse kindlate piirangute raames, nagu ajakava ja eelarve. Projekti kohta peetakse kuluarvestust lähtuvalt asutuse vajadustest.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (2) Projektile võib asutus SAP-is seada eelarve.
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (3) Projektipõhine kuluarvestus on kohustuslik materiaalse ja immateriaalse vara soetamise ja renoveerimise korral.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 16.   Ressurss/kulukoht

  (1) Arvestusobjekt „Ressurss/kulukoht” (edaspidi ressurss/kulukoht) kirjeldab asutuse tegevusi või asutuse kasutuses olevaid vahendeid kuluarvestuseks.

  (2) Ressurss/kulukoht on kasutusel tegevuste ja ressursside kohta kuluarvestuse pidamiseks.

  (3) Tegevuste või teenuste maksumusi arvestatakse asutuses väljatöötatud kuluarvestuse mudeli alusel.

3. peatükk Arvestusobjektide kodeerimine ja koodi kasutamine 

§ 17.   Arvestusobjektide kodeerimine

  (1) Arvestusobjektide kasutamiseks luuakse ühtsete põhimõtete alusel koodid.
[RT I, 14.03.2018, 2 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2018. aasta 1. jaanuarist.]

  (2) Kõik arvestusobjektid ja lisas 1 toodud arvestusobjektide tasemed, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud, kodeerib Rahandusministeerium.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (3) Asutus kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:
  1) tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksus – tase 1”, tase „Tulu-/kuluüksus – tase 2”, tase „Tulu-/kuluüksus – tase 3” ja tase „Tulu-/kuluüksus – tase 4”;
  2) projekti tase „Projekt”;
  3) ressursi/kulukoha tase „Ressurss/tegevus/kulukogum”;
  4) [kehtetu - RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]
  5) tugiteenus;
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]
  6) teenuse tegevus;
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]
  7) klient.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 18.   Arvestusobjektide kasutamine eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute seadmiseks ning jälgimiseks
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (1) [Kehtetu - RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (2) Asutused, kes ei kasuta SAP-i, esitavad eelarve muudatuste ja eelarve täitmise andmete kohta aruande Riigi Tugiteenuste Keskusele hiljemalt järgmise kuu 25. kuupäevaks.
[RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Eelarve piirmäärad on vahenditel, mis ei ole nimetatud riigieelarve seaduse § 32 lõikes 2; kasutamise piirangud vastavalt laekumisele on vahenditel, mis on nimetatud riigieelarve seaduse § 32 lõike 2 punktis 1 ning § 32 lõikes 3, arvestades ka käesoleva määruse § 12 lõikes 7 sätestatut.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (4) [Kehtetu - RT I, 16.12.2016, 7 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Eelarve piirmäärad ja kasutamise piirangud seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarve üldistele kontodele K, I ja F järgmiste arvestusobjektide lõikes:
  1) organisatsioon ja eelarveüksus;
  2) eelarve liik, kusjuures eelarve liikide 42–45 korral kuludele, investeeringutele ja finantseerimistehingutele ühiselt;
  3) eelarve objekt, välja arvatud tuludest sõltuvate kulutuste korral;
  4) toetus, kui kulutus on seotud välistoetuse kasutamisega või kui toetus on registreeritud struktuuritoetuse registris.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

  (6) Eelarve piirmäärade ja kasutamise piirangute jälgimine planeerimistasandite lõikes toimub kuluarvestuse infosüsteemis.
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

4. peatükk Rakendussätted 
[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 181.   Määruse kohaldamine

  (1) Määruse kuni 2019. aasta 9. juunini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse 2019. aasta riigieelarvele ja sellele eelnenud riigieelarvetele ning nendega seotud aktidele ja toimingutele, välja arvatud erisus käesoleva paragrahvi lõikes 2.

  (2) Ministeeriumi valitsemisala tagab riigieelarve infosüsteemis kõikide käesoleva määruse § 12 lõikele 2 vastavate toetuste vahendite kajastamise riigiasutuste (eelarveüksuste) lõikes vastavalt käesoleva määruse § 12 lõikes 6 sätestatule hiljemalt 2019. aasta 31. detsembriks.

[RT I, 07.06.2019, 4 - jõust. 10.06.2019]

§ 19.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

/otsingu_soovitused.json