Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 60 lõike 5 ja § 69 lõike 10 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse:
  1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hind, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab;
  2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest ülevõetava tasu maksimaalne suurus ühes kalendriaastas ja tasu arvestamise kord;
  3) sõidu- ja majutuskulude maksimaalne maksumus õigustatud isiku ja alla 16-aastase õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja kord;
[RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]
  4) rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid.

§ 2.   Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind

  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hind, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab, on sätestatud käesoleva määruse lisas 1.

§ 3.   Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest ülevõetava tasu maksimaalne suurus ühes aastas ja tasu arvestamise kord

  (1) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 1 ja 8 nimetatud isiku eest on 1395 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 16-aastaseks.

  (2) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest on 1395 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 19-aastaseks.

  (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isiku eest on 483 eurot kalendriaastas. Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 1000 eurot kalendriaastas. Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniplaani alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 747,10 eurot kalendriaastas.
[RT I, 17.04.2018, 2 - jõust. 01.08.2018]

  (4) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isiku eest, kellel on psüühikahäire, on 2325 eurot kalendriaastas.

  (5) Sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikul, kellel on liikumispuue, on õigus saada käesoleva määruse lisas sätestatud teenusena füsioterapeudi teenust või füsioterapeudi grupitöö teenust kolmekordses piirmahus.

  (6) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalset suurust suurendatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud isikutel:
  1) kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule on osutatud rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise teenust (edaspidi rehabilitatsiooniplaani koostamine) käesoleva määruse lisas sätestatud maksimaalse maksumuse ulatuses või sellest on kasutamata jäänud vähem kui rehabilitatsiooniplaani koostamise maksumus, kuid isikule on vaja koostada rehabilitatsiooniplaan tulenevalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-st 2¹ – rehabilitatsiooniplaani koostamiseks selle maksimaalse maksumuse võrra;
  2) kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikule on osutatud rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise teenust maksimaalse maksumuse ulatuses või sellest on kasutamata jäänud vähem kui rehabilitatsiooniplaani täiendamise maksumus, kuid isiku rehabilitatsiooniplaani on vaja täiendada tulenevalt sotsiaalhoolekande seaduse § 82 lõikest 1 – rehabilitatsiooniplaani täiendamiseks selle maksimaalse maksumuse võrra.

[RT I, 17.04.2018, 2 - jõust. 01.08.2018]

§ 4.   Sõidu- ja majutuskulude hüvitamine

  (1) Majutuskulude maksimaalne maksumus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud õigustatud isiku kohta on 23,97 eurot ühes ööpäevas ja 119,85 eurot ühes kalendriaastas.

[RT I, 05.07.2017, 4 - jõust. 01.09.2017]

  (2) Majutuskulude maksimaalne maksumus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isiku kohta, kellel on psüühikahäire, on 23,97 eurot ühes ööpäevas ja 838,95 eurot ühes kalendriaastas.

  (2¹) Majutuskulude maksimaalne maksumus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud alla 16-aastase õigustatud isiku saatja kohta on 76% käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majutuskulude maksimaalsest maksumusest.
[RT I, 05.07.2017, 4 - jõust. 01.09.2017]

  (3) Kui isik kasutab teenuse saamise ajal majutust teenuseosutaja juures, makstakse majutushüvitis majutatud päevade eest teenuseosutajale.

  (4) Sõidukulude piirmäär ühe kilomeetri kohta on 0,10 eurot. Sõidukulude maksimaalne maksumus isiku kohta ühes kalendriaastas on 41,55 eurot. Õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja sõidukulu hüvitatakse kokku ühekordse sõidukulude maksimaalse maksumuse ulatuses. Kui isik või tema esindaja esitab kuludokumendina sõidupileti, hüvitatakse isikule ja tema esindajale sõidupileti maksumus.
[RT I, 05.07.2017, 4 - jõust. 01.09.2017]

  (5) Sõidukulude hüvitamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse ja kuludokumendid. Taotluses märgitakse:
  1) õigustatud isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, postiaadress ja telefoninumber;
  2) õigustatud isiku saatja sõidukulu hüvitamise taotlemisel saatja nimi ja isikukood või sünniaeg, postiaadress ja telefoninumber;
  3) Sotsiaalkindlustusameti otsuse või suunamiskirja number;
  4) arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse;
  5) lähtekoht, sihtkoht ja läbitud vahemaa kilomeetrites, vajaduse korral selgitus;
  6) taotlusele lisatud sõidukulu tõendavate dokumentide loetelu.

  (6) Sotsiaalkindlustusamet otsustab sõidukulude hüvitamise või sellest keeldumise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul taotluse, kuludokumentide ja rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohta arve saamise päevast arvates.

  (7) Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust on vajalik osutada õigustatud isiku igapäevases keskkonnas, arvestatakse teenuseosutaja sõidule kuluv aeg teenuse osutamise aja hulka, võttes aluseks isiku juurde sõitva spetsialisti osutatava teenuse tunnihinna.
[RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

  (8) Sõidukulusid ei hüvitata tagasiulatuvalt rohkem kui eelmise eelarveaasta eest.
[RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

§ 5.   Sõidu- ja majutuskulude maksimaalne maksumus õigustatud isiku ja alla 16-aastase õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas
[Käesolevast tekstist välja jäetud - RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

§ 6.   Sõidu- ja majutuskulude hüvitamise kord ning sõidukulude määr
[Käesolevast tekstist välja jäetud - RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

§ 7.   Rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid

  Rehabilitatsiooniprogrammi hindamisskaala ja selle täpsustatud hindamiskriteeriumid on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.

§ 8.   Rakendussätted

  (1) Käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud isikul, kes esitas taotluse ja kelle rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt, on õigus riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalsele suurusele 1395 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 18-aastaseks.

  (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud isikul, kes esitas taotluse ning kelle rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt, on õigus saada käesoleva määruse lisas sätestatud teenusena füsioterapeudi teenust või füsioterapeudi grupitöö teenust selle kehtestatud piirmahus kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 18-aastaseks.

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

§ 9.   Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a.

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 60 lõike 5 ja § 69 lõike 10 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse:
  1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hind, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab;
  2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest ülevõetava tasu maksimaalne suurus ühes kalendriaastas ja tasu arvestamise kord;
  3) sõidu- ja majutuskulude maksimaalne maksumus õigustatud isiku ja alla 16-aastase õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja kord;
[RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]
  4) rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid.

§ 2.   Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind

  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hind, mille eest riik tasu maksmise kohustuse üle võtab, on sätestatud käesoleva määruse lisas 1.

§ 3.   Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest ülevõetava tasu maksimaalne suurus ühes aastas ja tasu arvestamise kord

  (1) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku eest on 2695 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 16-aastaseks.

[RT I, 09.01.2024, 19 - jõust. 12.01.2024, rakendatakse alates 01.01.2024]

  (2) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest on 2695 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 19-aastaseks.
[RT I, 09.01.2024, 19 - jõust. 12.01.2024, rakendatakse alates 01.01.2024]

  (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–7 nimetatud isiku eest on 1275 eurot kalendriaastas. Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 56 lõikes 3 nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi alusel, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus 1800 eurot kalendriaastas.
[RT I, 18.01.2022, 1 - jõust. 21.01.2022, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2022]

  (4) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3, 4 ja 9 nimetatud isiku eest, kellel on psüühikahäire, on 4300 eurot kalendriaastas.
[RT I, 18.01.2022, 1 - jõust. 21.01.2022, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2022]

  (5) Sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikul, kellel on liikumispuue, on õigus saada käesoleva määruse lisas sätestatud teenusena füsioterapeudi teenust või füsioterapeudi grupitöö teenust kolmekordses piirmahus.

  (6) [Kehtetu - RT I, 18.01.2022, 1 - jõust. 21.01.2022, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2022]

§ 4.   Sõidu- ja majutuskulude hüvitamine

  (1) Majutuskulude maksimaalne maksumus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud õigustatud isiku kohta on 24,09 eurot ühes ööpäevas ja 120,45 eurot ühes kalendriaastas.

[RT I, 09.01.2024, 19 - jõust. 12.01.2024, rakendatakse alates 01.01.2024]

  (2) Majutuskulude maksimaalne maksumus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isiku kohta, kellel on psüühikahäire, on 24,09 eurot ühes ööpäevas ja 843,15 eurot ühes kalendriaastas.
[RT I, 09.01.2024, 19 - jõust. 12.01.2024, rakendatakse alates 01.01.2024]

  (2¹) Majutuskulude maksimaalne maksumus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud alla 16-aastase õigustatud isiku saatja kohta on 76% käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majutuskulude maksimaalsest maksumusest.
[RT I, 05.07.2017, 4 - jõust. 01.09.2017]

  (3) Kui isik kasutab teenuse saamise ajal majutust teenuseosutaja juures, makstakse majutushüvitis majutatud päevade eest teenuseosutajale.

  (4) Sõidukulude piirmäär ühe kilomeetri kohta on 0,10 eurot. Sõidukulude maksimaalne maksumus isiku kohta ühes kalendriaastas on 41,55 eurot. Õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja sõidukulu hüvitatakse kokku ühekordse sõidukulude maksimaalse maksumuse ulatuses. Kui isik või tema esindaja esitab kuludokumendina sõidupileti, hüvitatakse isikule ja tema esindajale sõidupileti maksumus.
[RT I, 05.07.2017, 4 - jõust. 01.09.2017]

  (5) Sõidukulude hüvitamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse. Taotluses märgitakse:
[RT I, 09.01.2024, 19 - jõust. 12.01.2024]
  1) õigustatud isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, postiaadress ja telefoninumber;
  2) õigustatud isiku saatja sõidukulu hüvitamise taotlemisel saatja nimi ja isikukood või sünniaeg, postiaadress ja telefoninumber;
  3) Sotsiaalkindlustusameti otsuse või suunamiskirja number;
  4) arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse;
  5) lähtekoht, sihtkoht ja läbitud vahemaa kilomeetrites, vajaduse korral selgitus.
  6) [kehtetu - RT I, 09.01.2024, 19 - jõust. 12.01.2024]

  (6) Sotsiaalkindlustusamet otsustab sõidukulude hüvitamise või sellest keeldumise 20 tööpäeva jooksul taotluse ja rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohta isikupõhise üksikaruande saamise päevast arvates.
[RT I, 09.01.2024, 19 - jõust. 12.01.2024]

  (7) Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust on vajalik osutada õigustatud isiku igapäevases keskkonnas, arvestatakse teenuseosutaja sõidule kuluv aeg teenuse osutamise aja hulka, võttes aluseks isiku juurde sõitva spetsialisti osutatava teenuse tunnihinna.
[RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

  (8) Sõidukulusid ei hüvitata tagasiulatuvalt rohkem kui eelmise eelarveaasta eest.
[RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

§ 5.   Sõidu- ja majutuskulude maksimaalne maksumus õigustatud isiku ja alla 16-aastase õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas
[Käesolevast tekstist välja jäetud - RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

§ 6.   Sõidu- ja majutuskulude hüvitamise kord ning sõidukulude määr
[Käesolevast tekstist välja jäetud - RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

§ 7.   Rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid

  Rehabilitatsiooniprogrammi hindamisskaala ja selle täpsustatud hindamiskriteeriumid on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.

§ 8.   Rakendussätted

  (1) Käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud isikul, kes esitas taotluse ja kelle rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt, on õigus riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalsele suurusele 1395 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 18-aastaseks.

  (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud isikul, kes esitas taotluse ning kelle rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt, on õigus saada käesoleva määruse lisas sätestatud teenusena füsioterapeudi teenust või füsioterapeudi grupitöö teenust selle kehtestatud piirmahus kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 18-aastaseks.

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]

§ 8¹.   Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumine 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. detsembrini 2022. a seoses COVID-19 levikuga
[Kehtetu - RT I, 18.01.2023, 4 - jõust. 21.01.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a.]

§ 9.   Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2016. a.

  (2) [Kehtetu - RT I, 29.12.2016, 20 - jõust. 01.01.2017]