Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel.
§ 1.
Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse nõuded biogaasijaamadele, mis kasutavad anaeroobse kääritusprotsessi (edaspidi kääritusprotsess) toorainena käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevaid jäätmeid, ning määratletakse protsessi käigus tekkiva kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad, lähtudes kriteeriumidest, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed.
(2) Kääritusjäägi tootja võib kääritusjäägi tootena turule lasta, kui kääritusjääk vastab käesoleva määruse nõuetele.
(3) Määruse kohaldamisalasse ei kuulu olmereovee puhastussetted ja jäätmeseaduse § 1 lõikes 11 nimetatud jäätmed.
(4) Kui jäätmeseaduse reguleerimisalasse mittekuuluvaid biolagunevaid jäätmeid kääritatakse koos lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevate jäätmetega tooteks saamise eesmärgil, kohaldatakse kääritusjäägi tootmisele käesoleva määruse nõudeid.
§ 2.
Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kääritusjääk on biogaasi tootmisprotsessi käigus orgaanilise aine anaeroobsel lagundamisel järele jääv ning põllumajandusliku või keskkonnaseisundi parandamiseks kasutatav materjal, mis on toodetud käesoleva määruse lisades 1 ja 3 nimetatud biolagunevatest jäätmetest ja vastab käesoleva määruse nõuetele;
[RT I, 14.04.2023, 2 - jõust. 17.04.2023]
2) vedel kääritusjääk on kääritusjääk, mis on saadud märgkääritusel või kääritusjäägi separeerimisel saadud vedel fraktsioon. Kuivaine sisaldus vedelas kääritusjäägis on väiksem kui 15%;
3) tahke kääritusjääk on kääritusjääk, mis on saadud kuivkääritusel või kääritusjäägi separeerimisel saadud tahke fraktsioon. Kuivaine sisaldus tahkses kääritusjäägis on vähemalt 15%;
4) kääritusjäägi tootja on jäätmekäitlusettevõtja, kes toodab biolagunevatest jäätmetest kääritusjääki, järgides käesoleva määruse nõudeid;
5) käitluskoht on jäätmekäitluskoht, mis on mõeldud biolagunevate jäätmete käitlemiseks. Käitluskoht koosneb biolagunevate jäätmete ladustusalast, biogaasijaamast, kääritusjäägi hoidlast või tahke kääritusjäägi ladustusalast, vajaduse korral ka kompostimisalast;
6) loomsed kõrvalsaadused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus 1774/2002/EÜ (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), artiklis 9 sätestatud 2. kategooria ja artiklis 10 sätestud 3. kategooria materjal, mis sisaldab loomseid kõrvalsaadusi;
7) võõris on kääritusjäägis sisalduv mullale mitteomane biolagunematu materjal (näiteks klaas, metall, plast vms).
§ 3.
Biolagunevate jäätmete sortimine
(1) Biolagunevatest jäätmetest kääritusjäägi saamiseks tuleb käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevad jäätmed sortida tekkekohas ja kogumisel vältida nende segunemist muude jäätmetega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse tekkekohas sorditud jäätmete hulka ka pakendatud biolagunevad jäätmed.
(3) Tekkekohas sorditud ja liigiti kogutud biolagunevaid jäätmeid võib biogaasijaama jaoks järelsortida, kui biogaasistamisele suunatavad jäätmed sisaldavad muid jäätmeid kui neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 3.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelsortimise kohta peetakse eraldi arvestust ja dokumenteeritakse järgmised andmed:
1) jäätmed üleandnud ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi ja aadress;
2) väljasorditud jäätmete kirjeldus, sealhulgas jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
3) väljasorditud jäätmete kogus tonnides;
4) jäätmekäitleja, kellele väljasorditud jäätmed üle anti, nimi, aadress, registrikood.
§ 4.
Biolagunevate jäätmete vastuvõtmine käitluskohta
(1) Käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevad jäätmed võetakse vastu käitluskoha ladustusalale. Lisas 1 ja lisas 3 nimetatud jäätmed võib vajaduse korral järelsortida ja purustada.
26.10.2023 15:43
Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(2) Käitluskoha ladustusalale võetakse vastu vaid käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevaid jäätmeid. Vältima peab käitluskoha ladustusalale vastu võetud jäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega. Käitluskohas, kus käideldakse lisas 3 nimetatud jäätmeid, ei tohi lisas 3 nimetatud jäätmed seguneda lisas 1 nimetatud jäätmetega.
(3) Kääritusjäägi tootja kontrollib igat saadetist visuaalselt. Kui saadetis sisaldab muid jäätmeid kui neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1 või lisas 3, võib ta keelduda saadetise vastuvõtmisest käitluskohta.
(4) Jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kohta annab kääritusjäägi tootja jäätmeid üle anda soovinud isikule dokumendi. Dokument peab sisaldama järgmist:
1) jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kuupäev ja kellaaeg;
2) jäätmete kirjeldus, sealhulgas jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
3) jäätmeid üle anda soovinud ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi ja aadress;
4) veovahendi registreerimisnumber;
5) kääritusjäägi tootja nimi, aadress, registrikood;
6) dokumendi välja andnud füüsilise isiku nimi, ametikoht ja allkiri.
(5) Käitluskohta vastu võetud jäätmete iga saadetise kohta annab kääritusjäägi tootja jäätmed üleandnud isikule dokumendi. Dokument peab sisaldama järgmist:
1) jäätmete vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg;
2) jäätmete kirjeldus, sealhulgas jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
3) jäätmete kogus tonnides;
4) jäätmed üleandnud ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi ja aadress;
5) veovahendi registreerimisnumber;
6) jäätmetekitaja (jäätmed tekitanud ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi, kes on ise jäätmed käitluskohta toonud või kelle korraldusel on need toodud, muul juhul omavalitsusüksuse või korraldatud olmejäätmeveo piirkonna nimetus, kust jäätmed on kogutud);
7) kääritusjäägi tootja nimi, aadress, registrikood;
8) dokumendi välja andnud füüsilise isiku nimi, ametikoht ja allkiri.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumendid antakse nii jäätmed üle andnud või jäätmeid üle anda soovinud isikule, kui ka säilitakse kääritusjäägi tootja käitluskohas.
26.10.2023 15:43
Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumentidega on õigus tutvuda sertifitseerimisasutusel, Keskkonnaametil ja kohaliku omavalitsuse üksusel või asutusel keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
[RT I, 18.12.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
(8) Käitluskohas peetakse pidevat arvestust vastu võetud jäätmete ajutise ladustamise ja otse kääritusjäägi tootmisesse suunatud materjali kohta, sealhulgas ajutiselt eraldi ladustatud jäätmete liigilise koostise ja vastuvõtmisaja kohta.
§ 5.
Biolagunevate jäätmete ladustamise nõuded
(1) Kui käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevaid jäätmeid ladustatakse enne biogaasistamist käitluskoha ladustusalale, peab ladustamiskoht olema:
1) ümbritsetud taraga;
2) varustatud valveseadmetega või ööpäevaringse valvega;
3) vettpidava pinnakattega;
4) nõrgvee ja sademevee kogumise süsteemiga.
(2) Nõrgvesi ja jäätmetega kokku puutunud sademevesi kogutakse. Suublasse juhitav nõrgvesi ja sademevesi peab vastama veeseaduse § 128 alusel kehtestatud nõuetele.
[RT I, 18.02.2020, 1 - jõust. 21.02.2020]
(3) Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu, nagu hais, tolm, müra, aerosoolid, jäätmete tuulekanne, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja vältimiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.
(4) Käesoleva paragrahvi nõuded kehtivad ka tahke kääritusjäägi ladustusalale.
§ 6.
Biolagunevatest jäätmetest kääritusjäägi tootmise nõuded
(1) Kui biolagunevad jäätmed sisaldavad lisas 1 ja lisas 3 nimetatud loomseteks kõrvalsaadusteks klassifitseeritud jäätmeid, tuleb need biogaasistada biogaasijaamas, mida on tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus 1774/2002/EÜ (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), artikli 24 kohaselt ja mis vastab Komisjoni määruse 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 1069/2009/EÜ, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1–254), artiklis 10 sätestatud nõuetele.
(2) Kääritusjäägi valmistamisel dokumenteerib kääritusjäägi tootja järgmise teabe:
1) kääritusjäägi tootmisesse suunatud materjal, selle kogus tonnides ning jäätmeliikide koodinumbrid ja nimetused;
2) kääritusprotsessi käigus mõõdetud temperatuurid ja mõõtmisajad;
3) kääritusprotsessis toimunud häired.
(3) Kääritusjäägi valmistamisel tuleb arvestada, et kasutatavad biolagunevad jäätmed ei tohi sisaldada ohtlikke aineid või aineid, mis biolagunemisel võivad ohtlikke aineid tekitada, samuti biotsiide ning aineid, mis võivad jäätmete biolagunemist takistada (nt säilitusained või konservandid).
(4) Biogaasijaamast kääritusjäägi otse kasutusse andmise korral võetakse proovid kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajate kindlakstegemiseks järgmiselt:
1) toote sertifikaadi saamiseks esimesel poolaastal kolm korda iga kahe kuu järel, et kontrollida kääritusjäägi vastavust määruse lisas 2 esitatud ohutus- ja kvaliteedinäitajatele;
2) pärast sertifikaadi saamist võetakse proove määruse lisas 2 esitatud ohutus- ja kvaliteedinäitajate kindlakstegemiseks kolm korda aastas iga nelja kuu järel. Kui proovi analüüsitulemused ei vasta käesoleva määruse nõuetele, tuleb kolme kuu jooksul võtta proove kord igas kuus. Kui selle perioodi jooksul vastavad proovide analüüsitulemused käesoleva määruse nõuetele, võib proovivõttu jätkata kolm korda aastas;
3) proovid võetakse segatud homogeensest kääritusjäägi massist.
(5) Kääritusjäägi ladustamise korral võetakse proovid kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajate kindlakstegemiseks siis, kui kääritusprotsess on lõppenud ja enne kui kääritusjääk antakse kasutamiseks tootena. Proovid võetakse segatud homogeensest kääritusjäägi massist.
(6) Lisas 3 nimetatud jäätmetest saadud kääritusjäägist võetakse proovid lisas 2 esitatud ohutus- ja kvaliteedinäitajate kindlakstegemiseks üks kord aastas. Kui proovide analüüsitulemused ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võetakse kordusproov.
(7) Kui kääritusjääk suunatakse edasi kompostimisele tooteks saamise eesmärgil, tuleb järgida keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määruse nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ esitatud nõudeid.
§ 7.
Kääritusjäägi hoiule panemise nõuded
(1) Vedelat kääritusjääki tuleb hoida hoidlas, mis vastab keskkonnaministri 3. oktoobri 2019. a määruse nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastuse vältimiseks ja piiramiseks” § 5 lõigetes 1–3 ja 5 esitatud nõuetele. Vältima peab vedela kääritusjäägi segunemist muude jäätmete või ainetega ja saastumist.
[RT I, 18.02.2020, 1 - jõust. 21.02.2020]
(2) Tahket kääritusjääki võib hoida vaid käitluskohas selleks eraldatud tahke kääritusjäägi ladustusalal. Vältima peab tahke kääritusjäägi segunemist muude jäätmete või ainetega ja saastumist.
(3) Kääritusjäägi hoiule panemisel koostab kääritusjäägi tootja dokumendi, mis sisaldab järgmiseid andmeid:
1) kääritusprotsessis kasutatavad jäätmeliigid;
2) kääritusprotsessi skeem;
3) kääritusprotsessi viibeaeg;
4) kääritusprotsessi temperatuur;
5) kääritusjäägi hoidla ja/või ladustusala kogumaht;
6) kääritusjäägi kasutusotstarve.
§ 8.
Kääritusjäägi tootja enesekontrollisüsteemi ja arvestuse pidamise nõuded
(1) Kääritusjäägi tootja peab kohaldama enesekontrollisüsteemi, et tagada käesoleva määruse nõuete kohane kääritusjäägi tootmine.
(2) Kääritusjäägi tootja enesekontrollisüsteem võib olla jäätmekäitlusettevõtja üldise kvaliteedijuhtimise osa, kui see on vastavuses kvaliteedijuhtimis- või keskkonnajuhtimissüsteemide standarditega.
(3) Enesekontrollisüsteemi rakendamiseks koostatakse enesekontrolliplaan, milles kirjeldatakse kääritusjäägi tootja tegevuse ja tehnoloogilise protsessi kontrollimise abinõusid, sealhulgas esitatakse:
1) käesoleva määruse §-s 5 sätestatud biolagunevate jäätmete ladustuskoha nõuete täitmise kirjeldus;
2) käitluskohta vastu võetud biolagunevate jäätmete kontrolli, järelsortimise ja nõuetele vastavate jäätmete käitluskohas biogaasistamisele suunamise kirjeldus, seejuures käsitletakse ka koguste arvestust ja dokumenteerimist;
3) kääritusjäägi tootmisesse suunatud biolagunevate jäätmete muude jäätmete või ainetega segunemise vältimise meetmete kirjeldus;
4) kääritusjäägi tootmise tehnoloogiline skeem ja kirjeldus;
5) keskkonnahäiringu, nagu hais, tolm, müra, aerosoolid, jäätmete tuulekanne, lindude, näriliste ja putukate kogunemise, vähendamise ja vältimise meetmete kirjeldus;
6) käitluskoha, sealhulgas nõrgvee ja sademevee kogumise süsteemi puhastamise meetmete kirjeldus;
7) ohutus- ja kvaliteedinõuetele vastava kääritusjäägi märgistamise ja hoiule panemise kirjeldus;
8) ohutus- ja kvaliteedinõuetele mittevastava kääritusjäägi käitlemise kord;
9) mõõtevahendite kalibreerimise, kontrolli ja hooldamise kord;
10) kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteediprobleemide tekkepõhjuste väljaselgitamise meetmed;
11) klientide esitatud kaebuste lahendamise kord;
12) probleemidest teavitamise kord.
(4) Enesekontrolliplaan vormistatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning sellele kirjutavad alla kääritusjääki tootva jäätmekäitlusettevõtte juht ning enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise eest vastutavad isikud (edaspidi enesekontrollisüsteemi eest vastutav isik).
(5) Enesekontrollisüsteemi eest vastutav isik dokumenteerib enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise andmed. Enesekontrollisüsteemi rakendamise käigus koostatud protokolle säilitatakse vähemalt viis aastat.
(6) Kääritusjäägi tootja kontrollib enesekontrolliplaani nõuetele vastavust üks kord aastas ja vajaduse korral teeb selles muudatused.
(7) Kääritusjäägi tootja peab jäätmete vastuvõtmise, vastuvõtmisest keeldumise, käitluskoha ladustusalale vastuvõetud jäätmete järelsortimisel väljasorditud jäätmete, käitluskoha ladustusalale suunatud jäätmete ja käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud kääritusjäägi valmistamist käsitleva teabe ning kääritusjäägi turustamisega kaasnevaid dokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitama vähemalt viis aastat.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 7 nimetatud dokumentidega on õigus tutvuda sertifitseerimisasutusel, Keskkonnaametil ja kohaliku omavalitsuse üksusel või asutusel keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
[RT I, 18.12.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
§ 9.
Sertifitseerimisasutus
(1) Kääritusjäägi tootmise korraldust kontrollib ning kääritusjäägi ohutust ja kvaliteeti hindab sertifitseerimisasutus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisasutus peab olema akrediteeritud, kui toote sertifitseerimisasutus ja omama kääritusjäägi sertifitseerimiseks asjaomase hariduse ja kogumusega personali.
§ 10.
Kääritusjäägi nõuetele vastavuse hindamine
(1) Sertifitseerimisasutus väljastab kääritusjäägi tootjale sertifikaadi pärast seda, kui sertifitseerimisasutus on veendunud, et kääritusjäägi tootmise korraldus ja saadav kääritusjääk vastavad käesoleva määruse nõuetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadil on märgitud vähemalt järgmised andmed:
1) sertifitseerimisasutuse nimi, registrikood ja aadress;
2) kääritusjäägi tootja nimi, registrikood ja aadress;
3) viide kääritusjäägi tootja jäätmeloale või keskkonnakompleksloale;
4) vastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
5) sertifikaadi väljastamise ja kehtima hakkamise kuupäev.
(3) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajate hindamiseks vajalikud katsed ja mõõtmised teeb selleks akrediteeritud labor, järgides asjakohaseid standardeid või nende puudumise korral muid usaldusväärseid analüüsimeetodeid.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud labor säilitab kääritusjäägi proove kaks kuud ja proovide analüüsitulemusi viis aastat.
(5) Sertifitseerimisasutus kontrollib sertifikaadi saanud kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootmise korraldust üks kord aastas. Probleemide ilmnemisel suurendab sertifitseerimisasutus kontrollimiste arvu.
(6) Kui sertifitseerimisasutus on avastanud puudusi kääritusjäägi tootmise korralduses, peab kääritusjäägi tootja need kõrvaldama sertifitseerimisasutuse määratud tähtajaks. Tähtaja möödumisel kontrollib sertifitseerimisasutus kääritusjäägi tootmise korraldust uuesti.
(7) Kui sertifitseerimisasutus leiab kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootmise korralduses puudusi ka korduskontrollil, tunnistab sertifitseerimisasutus sertifikaadi kehtetuks. Sertifitseerimisasutus teavitab korduskontrollil avastatud puudustest Keskkonnaametit viie tööpäeva jooksul.
[RT I, 18.12.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
(8) Kääritusjäägi tootja peab tagama, et kääritusjääki, mis ei vasta käesoleva määruse lisas 2 nimetatud ohutus- ja kvaliteedinõuetele, ei lasta tootena turule.
26.10.2023 15:43
Veaparandus: Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva” Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
§ 11.
Kääritusjäägi kohta teabe avaldamine
Kääritusjäägi turule laskmisel annab kääritusjäägi tootja kaasa dokumendi, mis sisaldab järgmist:
1) kääritusjäägi tootja nimi, registrikood ja aadress;
2) kääritusjäägi kogus;
3) peamiste (vähemalt üle 5% massist) jäätmeliikide koodinumbrid ja nimetused, millest kääritusjääk on toodetud;
4) kääritusjäägi kvaliteedinäitajad, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 2;
5) viide, et kääritusjääk on toodetud käesoleva määruse nõuete kohaselt;
6) kääritusjäägi tootja sertifikaadi number;
7) soovitused kääritusjäägi hoidmiseks;
8) kääritusjäägi soovituslik kasutusala ja suhteline kasutatav kogus toote omaduste alusel;
9) kääritusjäägi kasutusjuhis.
§ 12.
Jäätmed, mille biogaasistamisel ei ole sertifitseerimine vajalik
Lisas 3 nimetatud biolagunevatest jäätmetest kääritusjäägi tootmine ei pea vastama käesoleva määruse §-dele 9 ja 10.
§ 13.
Rakendussätted
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni.
(2) Enne käesoleva määruse jõustumist menetlusse võetud sertifikaatide taotluste menetlemisel kohaldatakse käesolevat määrust.
(3) Alates käesoleva määruse jõustumisest toimuvatele kääritusjäägi tootmise kontrollidele kohaldatakse käesolevat määrust.
[RT I, 14.04.2023, 2 - jõust. 17.04.2023]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter