Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate ja laevandusettevõtjate tegevusalade loetelu

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega loetletakse tegevusalad, millel tegutsevad käitajad on kohustatud osalema kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi kauplemissüsteem), sealhulgas tegevusalad, millel tegutsevatel paiksete heiteallikate käitajatel peab olema keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba kauplemissüsteemis osalemiseks (edaspidi kauplemissüsteemi luba).

[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]

  (2) Määrus ei laiene käitistele või nende osadele, kus toimub uute toodete ja protsesside uurimis- ja arendustöö või testimine või mis kasutavad ainult biomassi. Ainult biomassi kasutavateks tehnilisteks üksusteks loetakse ka sellised üksused, mis kasutavad fossiilkütuseid ainult käivitamise või seiskamise ajal.

§ 2.  Paiksete heiteallikate käitajate tegevusalade loetelu

  (1) Energeetikaga seotud tegevusalad, kus kauplemissüsteemi luba on kohustuslik:
[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]
  1) üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine;
  2) mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine;
  3) koksiahjude käitamine.

  (2) Metallide tootmise ja töötlemisega seotud tegevusalad, kus kauplemissüsteemi luba on kohustuslik:
[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]
  1) metallimaagi, sealhulgas sulfiidimaagi särdamis- või paagutamistehaste käitamine;
  2) võimsusega üle 2,5 tonni tunnis malmi- või terasetootmise esmase või teisese sulatamise seadmete, sealhulgas pidevvaluseadmete käitamine;
  3) raudmetallide, sealhulgas ferrosulamite tootmiseks või töötlemiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine. Töötlemine hõlmab muu hulgas valtsimispinke, järelsoojendeid, lõõmutusahje, sepikodasid, valukodasid, pindamist ja dekapeerimist;
  4) alumiiniumi esmane tootmine;
  5) alumiiniumi teiseseks tootmiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine;
  6) värviliste metallide tootmiseks või töötlemiseks, sealhulgas sulamite tootmiseks, puhastamiseks ja valamiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine, võttes arvesse kõnealuse tootmisprotsessi kõiki võimsusi, kaasa arvatud kütused redutseerijatena.

  (3) Mineraalsete materjalide töötlemisega seotud tegevusalad, kus kauplemissüsteemi luba on kohustuslik:

[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]
  1) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või teistes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;
  2) lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või teistes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;
  3) klaasi, sealhulgas klaaskiudu tootvate käitiste käitamine, kui sulatamisvõimsus on üle 20 tonni päevas;
  4) põletamise teel keraamikatooteid, katusekive, telliseid, tulekindlaid telliseid, peenkeraamikat või portselani valmistavate käitiste käitamine, kui tootmisvõimsus on üle 75 tonni ööpäevas;
  5) mineraalvilla tootmine isoleermaterjalina, kasutades klaasi, kivi või räbu, sulatusvõimsusega üle 20 tonni päevas;
  6) kipsi kuivatamine või kaltsineerimine või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine.

  (4) Lisaks lõigetes 1–3 nimetatule on kauplemissüsteemi luba kohustuslik järgmistel tegevusaladel:

[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]
  1) paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist;
  2) paberi või papi tootmine võimsusega üle 20 tonni ööpäevas;
  3) tahma tootmiseks, mis hõlmab orgaaniliste ainete, näiteks õlide, tõrvade, krakkimis- ja destilleerimisjääkide koksistamist, üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine;
  4) lämmastikhappe tootmine;
  5) adipiinhappe tootmine;
  6) glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine;
  7) ammoniaagi tootmine;
  8) pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine krakkimise, reformingu, täieliku või osalise oksüdeerimise või samalaadsete protsesside abil tootmisvõimsusega üle 100 tonni päevas;
  9) vesiniku (H₂) ja sünteesgaasi tootmine reformingu või osalise oksüdeerimise teel tootmisvõimsusega üle 25 tonni päevas;
  10) naatriumkarbonaadi (Na₂CO₃) ja naatriumvesinikkarbonaadi (NaHCO₃) tootmine.

  (5) Lõigetes 1–4 nimetatud tegevusaladel tegutsevate käitajate käitistest lähtuva süsinikdioksiidi kogumiseks ja transportimiseks mööda transporditorustikku maapõues säilitamise eesmärgil on kauplemissüsteemi luba kohustuslik.

[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]

  (6) Kui üks käitaja tegutseb samal tootmisterritooriumil lõigete 1–4 ühe lõike mitmes punktis nimetatud tegevusaladel, liidetakse nende tegevusalade võimsused kokku.

§ 3.  Summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamine

  (1) Paikse heiteallika käitaja kauplemissüsteemi loa omamise kohustuse hindamiseks arvutatakse käitise summaarne nimisoojusvõimsus, liites kõigi nimetatud käitise osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused, kus põletatakse kütuseid. Nimetatud arvutuse juures ei võeta arvesse tehnilisi üksusi nimisoojusvõimsusega alla 3 MW ja ainult biomassi kasutavaid tehnilisi üksusi.

[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]

  (2) Kui tehnilist üksust kasutatakse tegevusalal, mille läviväärtus ei ole väljendatud summaarse nimisoojusvõimsusena, hinnatakse paikse heiteallika käitaja kauplemissüsteemi loa omamise kohustust selle tegevuse võimsuse läviväärtuse põhjal.
[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]

  (3) Kui käitis ületab §-s 2 nimetatud tegevuse võimsuse läviväärtust, võetakse kauplemissüsteemi loas arvesse kõik tehnilised üksused, kus põletatakse kütuseid, välja arvatud üksused, mis on ette nähtud ohtlike või olmejäätmete põletamiseks.
[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]

§ 4.  Õhusõidukite käitajate tegevusalade loetelu

  (1) Kõik lennutranspordiga tegelevad õhusõidukite käitajad, kelle õhusõidukid saabuvad lennuväljale või lahkuvad lennuväljalt Euroopa Majanduspiirkonnas, peavad osalema kauplemissüsteemis.

  (2) Kauplemissüsteemis osalemine ei ole kohustuslik järgmistel juhtudel:
  1) lennud, mida sooritatakse eranditult muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi lähetuses viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipea, valitsusjuhi ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil, kui see on lennuplaanis tõendatud asjakohase staatusega;
  2) sõjalennud, mida sooritavad sõjalised õhusõidukid, ning tolli- ja politseitegevusega seotud lennud;
  3) otsingu- ja päästelennud, tuletõrje-, humanitaarabi- ja kiirabilennud asjaomase pädeva asutuse volitusel;
  4) mistahes lennud, mida sooritatakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni II lisas kindlaks määratud visuaallennureeglite järgi;
  5) lennud, mille jooksul ei tehtud vahemaandumisi ja mis lõpevad samal lennuväljal, kust õhusõiduk õhku tõusis;
  6) õppelennud, mida sooritatakse eranditult lennukijuhi litsentsi omandamise või lennumeeskonna liikmete hindamise eesmärgil, kui see on lennuplaanis tõendatud asjakohase staatusega, tingimusel, et lendu ei kasutata reisijate või kauba transpordiks või õhusõidukite positsioneerimiseks või vedamiseks;
  7) lennud, mida sooritatakse eranditult teadusuuringute eesmärgil või õhusõidukite nii õhus kui ka maa peal kasutatavate seadmete kontrollimiseks, katsetamiseks või sertifitseerimiseks;
  8) lennud, mida sooritavad õhusõidukid, mille maksimaalne sertifikaadi järgne stardimass on alla 5700 kg;
  9) lennud, mida sooritatakse seoses nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele (EÜT L 240, 24.08.1992, lk 8–14) ette nähtud avaliku teenuse osutamise kohustusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondade lennuliinidel või sellistel lennuliinidel, mille maht ei ületa 30 000 istekohta aastas;
  10) lennud, mida sooritab ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki käitaja, kelle lendude arv kolmel järjestikusel neljakuulisel perioodil on vähem kui 243 lendu perioodi kohta või kelle tekitatud iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus kokku on alla 10 000 tonni aastas. Nimetatud erandit ei kohaldata lendudele, mida sooritatakse eranditult Euroopa Liidu liikmesriigi lähetuses viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipea, valitsusjuhi ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil;
[RT I, 07.08.2018, 3 - jõust. 10.08.2018]
  11) lennud, mida sooritab alates 1. jaanuarist 2013. a kuni 31. detsembrini 2030. a mitteärilises lennutegevuses kasutatava õhusõiduki käitaja, kelle lendude tekitatud süsinikdioksiidi heitkogus kokku on alla 1000 tonni aastas.
[RT I, 07.08.2018, 3 - jõust. 10.08.2018]

  (3) Ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki käitaja on õhusõiduki käitaja, kes tasu eest osutab avalikkusele regulaar- ja mitteregulaarlendude teenust reisijate, kauba või posti veoks.
[RT I, 07.08.2018, 3 - jõust. 10.08.2018]

§ 5.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a.

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse esimesse kauplemissüsteemi kuuluvate käitajate ja laevandusettevõtjate tegevusalade loetelu, tegevusaladele kohalduvad künnised ja asjakohasel juhul künniste arvutamise alused ning tegevusaladel heitkoguse hulka arvatavate kasvuhoonegaaside loetelu.

[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (2) Määrus ei laiene käitistele või nende osadele, kus toimub uute toodete ja protsesside uurimis- ja arendustöö või testimine või mille puhul on atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kriteeriumitele vastava biomassi põletamisel tekkinud heitkogused keskmiselt moodustanud üle 95% käitise keskmisest kasvuhoonegaaside koguheitest viieaastasel perioodil, mis lõpeb kaks aastat enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 2 alusel antud määruses sätestatud asjakohase eraldamisperioodi algust.

[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

§ 2.   Paiksete heiteallikate ja nendega võrdustatud käitajate tegevusalad ning heitkoguse hulka arvatavad kasvuhoonegaasid

[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (1) [Kehtetu - RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (1¹) Paiksed heiteallikad ja nendega võrdsustatud käitajate tegevusalad ning seiratavad kasvuhoonegaasid on:
  1) kütuste põletamine käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletamisega tegelevad käitised (süsinikdioksiid);
  2) kütuste põletamine olmejäätmete põletamise käitistes summaarse nimisoojusvõimsusega üle 20 MW atmosfääriõhu kaitse seaduse § 166 lõigetes 3, 4, 7 ja 8 ning § 167 lõikes 1 sätestatud ulatuses (süsinikdioksiid);
  3) õli rafineerimine põletusseadmetega, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (süsinikdioksiid);
  4) koksi tootmine (süsinikdioksiid);
  5) metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamine või paagutamine, sealhulgas granuleerimine (süsinikdioksiid);
  6) raua või terase tootmine (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvalu, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis (süsinikdioksiid);
  7) raudmetallide (sh ferrosulamite) tootmine või töötlemine, mille puhul käitatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW. Töötlemine hõlmab muu hulgas valtsimispinke, järelsoojendeid, lõõmutusahje, sepikodasid, valukodasid, pindamist ja dekapeerimist (süsinikdioksiid);
  8) primaaralumiiniumi või alumiiniumoksiidi tootmine (süsinikdioksiid ja perfluorosüsivesinikud);
  9) alumiiniumi teisene tootmine, mille puhul käitatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (süsinikdioksiid);
  10) värviliste metallide tootmine või töötlemine, sealhulgas sulamite tootmine, puhastamine ja valamine, mille puhul kasutatakse põletusseadmeid, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW (sh kütused redutseerijatena, süsinikdioksiid);
  11) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
  12) lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
  13) klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
  14) keraamiliste toodete valmistamine põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamine tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
  15) mineraalvilla tootmine isoleermaterjalina, kasutades klaasi, kivi või räbu, sulatusvõimsusega üle 20 tonni päevas (süsinikdioksiid);
  16) kipsi kuivatamine või kaltsineerimine või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmine tootmisvõimsusel üle 20 tonni kaltsineeritud kipsi või kuivatatud teisest kipsi ööpäevas (süsinikdioksiid);
  17) paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist (süsinikdioksiid);
  18) paberi või papi tootmine võimsusega üle 20 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
  19) tahma tootmine, mis hõlmab orgaaniliste ainete, näiteks õlide, tõrvade, krakkimis- ja destilleerimisjääkide koksistamist, tootmisvõimsusel üle 50 tonni ööpäevas (süsinikdioksiid);
  20) lämmastikhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);
  21) adipiinhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);
  22) glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine (süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid);
  23) ammoniaagi tootmine (süsinikdioksiid);
  24) pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine krakkimise, reformingu, täieliku või osalise oksüdeerimise või samalaadsete protsesside abil tootmisvõimsusega üle 100 tonni päevas (süsinikdioksiid);
  25) vesiniku (H₂) ja sünteesgaasi tootmine tootmisvõimsusega üle 5 tonni päevas (süsinikdioksiid);
  26) naatriumkarbonaadi (Na₂CO₃) ja naatriumvesinikkarbonaadi (NaHCO₃) tootmine (süsinikdioksiid);
  27) punktides 1–26 loetletud tegevusaladel tegutsevate käitajate käitistest kasvuhoonegaaside kogumine nende transportimiseks ja maapõues säilitamiseks (süsinikdioksiid);
  28) kasvuhoonegaaside transportimine maapõues säilitamiseks, välja arvatud kasvuhoonegaaside heitkogus, mis pärineb muult käesolevas määruses nimetatud tegevusalalt (süsinikdioksiid);
  29) kasvuhoonegaaside säilitamine maapõues (süsinikdioksiid).
[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (2) [Kehtetu - RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (3) [Kehtetu - RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (4) [Kehtetu - RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (5) [Kehtetu - RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (6) Kui üks käitaja tegutseb samal tootmisterritooriumil lõike 1¹ mitmes punktis nimetatud tegevusaladel, liidetakse nende tegevusalade võimsused kokku.

[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

§ 3.   Summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamine

  (1) Paikse heiteallika käitaja kauplemissüsteemi loa omamise kohustuse hindamiseks arvutatakse käitise summaarne nimisoojusvõimsus, liites kõigi nimetatud käitise osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused, kus põletatakse kütuseid. Nimetatud arvutuse juures ei võeta arvesse tehnilisi üksusi nimisoojusvõimsusega alla 3 MW.

[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (2) Kui tehnilist üksust kasutatakse tegevusalal, mille läviväärtus ei ole väljendatud summaarse nimisoojusvõimsusena, hinnatakse paikse heiteallika käitaja kauplemissüsteemi loa omamise kohustust selle tegevuse võimsuse läviväärtuse põhjal.
[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]

  (3) Kui käitis ületab §-s 2 nimetatud tegevuse võimsuse läviväärtust, võetakse kauplemissüsteemi loas arvesse kõik tehnilised üksused, kus põletatakse kütuseid, välja arvatud üksused, mis on ette nähtud ohtlike või olmejäätmete põletamiseks.
[RT I, 28.01.2020, 2 - jõust. 31.01.2020]

§ 4.   Õhusõiduki käitajate tegevusalad ja heitkoguse hulka arvatavad kasvuhoonegaasid
[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (1) [Kehtetu - RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (2) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad lennud, mis saabuvad lennuväljale või lahkuvad lennuväljalt Euroopa Majanduspiirkonnas, välja arvatud:
[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]
  1) lennud, mida sooritatakse eranditult muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi lähetuses viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipea, valitsusjuhi ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil, kui see on lennuplaanis tõendatud asjakohase staatusega;
  2) sõjalennud, mida sooritavad sõjalised õhusõidukid, ning tolli- ja politseitegevusega seotud lennud;
  3) otsingu- ja päästelennud, tuletõrje-, humanitaarabi- ja kiirabilennud asjaomase pädeva asutuse volitusel;
  4) mistahes lennud, mida sooritatakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni II lisas kindlaks määratud visuaallennureeglite järgi;
  5) lennud, mille jooksul ei tehtud vahemaandumisi ja mis lõpevad samal lennuväljal, kust õhusõiduk õhku tõusis;
  6) õppelennud, mida sooritatakse eranditult lennukijuhi litsentsi omandamise või lennumeeskonna liikmete hindamise eesmärgil, kui see on lennuplaanis tõendatud asjakohase staatusega, tingimusel, et lendu ei kasutata reisijate või kauba transpordiks või õhusõidukite positsioneerimiseks või vedamiseks;
  7) lennud, mida sooritatakse eranditult teadusuuringute eesmärgil või õhusõidukite nii õhus kui ka maa peal kasutatavate seadmete kontrollimiseks, katsetamiseks või sertifitseerimiseks;
  8) lennud, mida sooritavad õhusõidukid, mille maksimaalne sertifikaadi järgne stardimass on alla 5700 kg;
  9) lennud, mida sooritatakse seoses nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele (EÜT L 240, 24.08.1992, lk 8–14) ette nähtud avaliku teenuse osutamise kohustusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondade lennuliinidel või sellistel lennuliinidel, mille maht ei ületa 50 000 istekohta aastas;
[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]
  10) lennud, mida sooritab ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki käitaja, kelle lendude arv kolmel järjestikusel neljakuulisel perioodil on vähem kui 243 lendu perioodi kohta või kelle tekitatud iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus kokku on alla 10 000 tonni aastas. Nimetatud erandit ei kohaldata lendudele, mida sooritatakse eranditult Euroopa Liidu liikmesriigi lähetuses viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipea, valitsusjuhi ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil;
[RT I, 07.08.2018, 3 - jõust. 10.08.2018]
  11) lennud, mida sooritab alates 1. jaanuarist 2013. a kuni 31. detsembrini 2030. a mitteärilises lennutegevuses kasutatava õhusõiduki käitaja, kelle lendude tekitatud süsinikdioksiidi heitkogus kokku on alla 1000 tonni aastas.
[RT I, 07.08.2018, 3 - jõust. 10.08.2018]

  (2¹) Esimesse kauplemissüsteemi kuuluvad kahes riigis, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel vastu võetud rakendusaktis, asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud, Šveitsi või Ühendkuningriigi ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a lõike 3 alusel vastu võetud rakendusaktis loetletud riikide vahelised lennud ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 168¹ lõigete 1–3 kohaldamisel ka kõik muud kahes kolmandas riigis asuvate lennuväljade vahel toimuvad lennud, mida sooritab õhusõiduki käitaja, kes vastab kõigile järgmistele tingimustele:
  1) õhusõiduki käitajal on mõne liikmesriigi välja antud lennuettevõtja sertifikaat või ta on registreeritud mõnes liikmesriigis, kaasa arvatud asjaomase liikmesriigi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimad piirkonnad ning II lisas nimetatud ülemeremaad ja -territooriumid, ning
  2) käitaja õhusõidukite lennud tekitavad alates 1. jaanuarist 2021. a üle 10 000 tonni CO₂ heitkoguseid aastas, käitades lennukeid, mille maksimaalne sertifikaadi järgne stardimass on üle 5700 kg ja mis sooritavad käesoleva paragrahviga hõlmatud lende, välja arvatud sellised lennud, mille lähte- ja sihtkoht on ühes ja samas liikmesriigis, kaasa arvatud sama liikmesriigi äärepoolseimad piirkonnad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 mõistes.
[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (2²) Lõike 2¹ punkti 2 kohaldamisel ei võeta arvesse järgmist liiki lendude heitkoguseid:
  1) riikliku õhusõidukiga või riiklikel eesmärkidel tehtavad lennud;
  2) humanitaarabilennud;
  3) lennud arstiabi osutamiseks;
  4) sõjalennud;
  5) tuletõrjelennud;
  6) lennud, mis eelnevad või järgnevad humanitaarabi-, meditsiinilisele või tuletõrjelennule, tingimusel, et sellised lennud toimusid sama õhusõidukiga ja nendega oli vaja teha asjaomane humanitaarabi-, meditsiiniline või tuletõrjetegevus, või tuli õhusõiduk pärast neid tegevusi ümber paigutada järgmise tegevuse jaoks.
[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (2³) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevusaladel arvatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse hulka süsinikdioksiidi heitkogus.
[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

  (3) Ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki käitaja on õhusõiduki käitaja, kes tasu eest osutab avalikkusele regulaar- ja mitteregulaarlendude teenust reisijate, kauba või posti veoks.
[RT I, 07.08.2018, 3 - jõust. 10.08.2018]

§ 4¹.   Meretranspordi tegevusalad ja heitkoguse hulka arvatavad kasvuhoonegaasid

  (1) Esimesse kauplemissüsteemi kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.05.2015, lk 55–76), hõlmatud meretransporditegevus, mida teevad laevad kogumahutavusega üle 5000, välja arvatud artikli 2 lõikes 1a nimetatud meretransporditegevus.

  (2) Lõikes 1 nimetatud määruse artikli 2 lõikega 1b hõlmatud meretransporditegevus ei kuulu kauplemissüsteemi kuni 31. detsembrini 2026. a.

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegevusaladel arvatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse hulka süsinikdioksiidi heitkogus ning alates 1. jaanuarist 2026. a süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogus.
[RT I, 10.10.2025, 5 - jõust. 13.10.2025]

§ 5.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a.