Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kord

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1, § 20, § 21 ja § 22, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p5 ja Haapsalu Linnavolikogu 18.03.2016.a määruse nr 43 „Sotsiaalteenuste osutamise kord“ § 1 lg 3 alusel.

§ 1.   Mõisted

1) Üldhooldusteenus - kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

2) Päevahoiuteenus - ajutiselt väljaspool kodu osutatav päevane üldhooldusteenus.

3) Intervallhooldusteenus - ajutiselt väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus.

4) Hooldustöötaja ja abihooldustöötaja - väljaspool kodu osutatava teenuse vahetu osutaja.

5) Teenuse taotleja - isik, kes soovib saada väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust.

6) Teenuse saaja - isik, kes saab väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust.

7) Teenuse osutaja - võib olla eraisik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 2.   Teenuse sihtgrupp

  (1) Teenuse sihtgruppi kuuluvad isikud, kes vajavad püsivalt või ajutiselt igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenustest inimese toimetuleku ning turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.

  (2) Ajutiselt võivad väljaspool kodu pakutavat hooldusteenust vajada inimesed, kelle kõrvalabi vajadus on tingitud muutuvast terviseseisundist (kroonilised haigused, mida iseloomustavad ägenemise ja remissiooni perioodid) või kelle elukeskkond ajutiselt ei võimalda tal kodus toime tulla, näiteks lähedased ei saa teatud kindla perioodi jooksul oma lähedast hooldada haiguse või töö tõttu või vajadusel puhata hoolduskoormusest (sobivad näiteks intervallhooldus- või päevahoiuteenus).

§ 3.   Teenuse eesmärk

  Teenuse eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 4.   Teenuse sisu ja kirjeldus

  (1) Teenuse osutaja tagab teenuse saajale hooldustoimingud ja muud toetavad ning toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

  (2) Hooldusplaani koostab teenuse osutaja koos teenuse saaja või tema seadusliku esindajaga 30 päeva jooksul teenuse saajale teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaani eesmärk on tagada teenuse saaja turvalisus, toimetulek ja elukvaliteedi säilimine. Hooldusplaanis määratletakse hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus ning eesmärgid, lähtudes konkreetse teenuse saaja abivajadustest.

  (3) Juhul, kui teenuse saaja jõuab hooldusteenusele Haapsalu Linnavalitsuse (edaspidi nimetatud linnavalitsus) suunamisel, siis lähtub teenuse osutaja teenuse suunamiskirjas toodud infost hindamise käigus tuvastatud kõrvalabi vajaduse ja teenusele seatud eesmärkide kohta.

  (4) Juhul, kui teenuse saajale on koostatud rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise plaan, juhtumiplaan või õendusabi osutamisega seonduvad dokumendid, siis võtab teenuse osutaja hooldusplaani koostamisel arvesse ka kirjeldatud dokumentides toodut.

  (5) Hooldusplaani koostamisel hinnatakse vajadusel ka tervishoiuteenuse vajalikkust, mistõttu on oluline kaasata hooldusplaani koostamisele perearst või pereõde või geriaatrilise hindamise meeskonna liige.

  (6) Hooldusplaan vaadatakse üle ja korrigeeritakse vähemalt üks kord poole aasta jooksul.

§ 5.   Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse raames tagatakse teenuse saajale järgmised toimingud:
  1) hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel jne);
  2) majutamine nõuetele vastavates ruumides;
  3) toitlustamine vähemalt 3 korda päevas;
  4) esmatasandi arstiabi kättesaadavuse korraldamine (sh perearsti visiidid, koduõendusteenus jms);
  5) kaasamine aktiviseerivatesse tegevustesse (näiteks huvitegevus, ühistegevus);
  6) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).

§ 6.   Intervallhooldusteenus

  (1) Intervallhooldusteenuse maht ja sagedus määratakse kindlaks linnavalitsuse poolt lähtudes teenuse saaja kõrvalabi vajadusest ning hoolduskoormusega isiku töögraafikust, eeldusel et teenuse saaja viibib teenusel ajal, mil see soodustab teda hooldava isiku töötamist. Teenusel viibitakse üks ööpäev kuni 21 järjestikust kalendripäeva, kuid mitte rohkem kui 220 päeva kalendriaastas.

  (2) Intervallhooldusteenuse raames tagatakse järgmised toimingud:
  1) hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel jne);
  2) majutamine nõuetele vastavates ruumides;
  3) toitlustamine vähemalt 3 korda päevas;
  4) esmatasandi arstiabi kättesaadavuse korraldamine (sh perearsti visiidid, koduõendusteenus jms);
  5) kaasamine aktiviseerivatesse tegevustesse (näiteks huvi- ja ühistegevus);
  6) vajadusel transporditeenuse korraldamine teenusele tulemiseks ja teenuselt lahkumiseks, juhul kui hoolduskoormusega inimesel puudub võimalus enda transporti kasutada;
  7) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).

§ 7.   Päevahoiuteenus

  (1) Teenust osutatakse isikutele, kes öisel ajal on suutelised iseseisvalt hakkama saama oma kodus või neile on öisel ajal tagatud hooldus ja järelevalve mitteformaalse hoolduse kaudu või kui isiku lähedastel pole võimalik päevasel ajal teda hooldada või kui lähedased vajavad hoolduskoormuse vähendamist.

  (2) Päevahoiuteenuse lühemaks võimalikuks perioodiks on 2 tundi ja maksimum perioodiks 12 tundi ühes kalendripäevas. Päevahoiuteenuse pakkumisel lähtutakse teenuse osutaja töökorraldusest.

  (3) Päevahoiuteenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel ja teenuse maht ning sagedus määratakse kindlaks linnavalitsuse poolt, lähtudes teenuse saaja kõrvalabi vajadusest ja hoolduskoormusega inimese töögraafikust, mis esitatakse linnavalitsusele.

  (4) Päevahoiuteenuse raames tagatakse järgmised toimingud:
  1) hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel);
  2) toitlustamise korraldamine (kohapealse toitlustamise tagamine või võimaluste loomine teenuse saajate poolt kaasa võetud toidu soojendamiseks ja säilitamiseks);
  3) vajadusel transporditeenuse korraldamine teenusele tulemiseks ja teenuselt lahkumiseks, juhul kui hoolduskoormusega inimesel puudub võimalus enda transporti kasutada;
  4) esmatasandi arstiabi kättesaadavuse korraldamine (sh perearsti visiidid, koduõendusteenus jms);
  5) võimaluste loomine puhkamiseks (voodite tagamine lõunaune magamiseks);
  6) tegevused füüsilise seisundi säilitamiseks (võimlemine, jalutamine jms);
  7) tegevused kognitiivsete võimete säilitamiseks (ristsõnade lahendamine, muusika, käsitöö jms);
  8) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).

§ 8.   Teenuse taotlemine ja määramine Haapsalu linnavalitsuse finantseerimisel

  (1) Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja linnavalitsusele taotluse.

  (2) Vajadusel esitatakse koos taotlusega dokumendid teenuse taotleja ja tema ülalpidamiskohustusega isikute majandusliku olukorra kohta (näiteks sissetulekud, kasutuses olev raha, sh pangahoiused ning väärtpaberid, teenuse taotlejale ja ülalpidamiskohustusega isiku(te)le kuuluvad kinnisvara ning sõidukid jne).

  (3) Teenuse määramise algatab sotsiaalvaldkonna ametnik, kes hindab taotletava teenuse vajadust hindamisinstrumendi abil (lisa 1).

  (4) Sotsiaalvaldkonna ametnik esitab teenuse taotluse koos hindamise tulemuste, täiendavate dokumentidega ja omapoolse ettepanekuga sotsiaalkomisjonile.

  (5) Sotsiaalkomisjon otsustab teenuse määramise ja selle osutamise tingimused 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

  (6) Sotsiaalkomisjoni otsus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.

  (7) Sotsiaalvaldkonna ametnik teavitab teenuse taotlejat arusaadaval viisil teenuse määramise või keeldumise kohta 5 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

  (8) Kui teenuse taotlejal on õigus teenust saada, soovitab või aitab sotsiaalvaldkonna ametnik leida sobivaid teenusepakkujaid. Kui hindamise käigus teenuse taotleja teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik teenuse taotleja toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui teenuse taotleja sellega ei nõustu, on tal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie.

  (9) Juhul, kui linnavalitsus tasub osaliselt teenuse taotleja üldhooldusteenuse eest, eelistab taotleja kas linnavalitsusega või linna osalusega seotud teenuse osutajat, või sobivat madalaima kohamaksumusega teenuse osutajat.

§ 9.   Teenuse taotlemine ja määramine teenuse saaja finantseerimisel

  Kui teenuse saaja või tema lähedased finantseerivad teenust kogu ulatuses ise, võib teenuse osutaja poole pöörduda ka otse ilma linnavalitsust kaasamata.

§ 10.   Teenuse maht

  (1) Linnavalitsus selgitab välja abi saamiseks pöördunud teenuse saaja abivajaduse ja sellele vastava abi. Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga teenuse saaja puhul eraldi (sotsiaalhoolekande seaduse § 15).

  (2) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel teenuse saaja terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine (sotsiaalhoolekande seaduse § 28 lg 1).

§ 11.   Teenuse pakkumise koht

  Väljaspool kodu osutatavaid teenuseid osutatakse väljaspool teenuse saaja kodu.

§ 12.   Teenuse finantseerimine

  (1) Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenus (sh päevahoid ja intervallhooldus) on teenuse saajale üldjuhul tasuline.

  (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 16 lg 1 alusel võib sotsiaalteenuste osutamise eest tasu võtta. Võetav tasu oleneb teenuse osutaja poolt kehtestatud hinnast ja teenust saava isiku ning tema ülalpidamiskohustusega isiku(te) majanduslikust olukorrast.

  (3) Juhul, kui teenuse saaja ei suuda teenuse eest täies ulatuses tasuda, pannakse tasu maksmise kohustus teenuse saaja ülalpidamiskohustusega liikmetele.

  (4) Teenuse saajale, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on kohustatud andma ülalpidamist isiku abikaasa, lahuselav abikaasa, lahutatud abikaasa, teenuse saaja täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (perekonnaseaduse § 16 lg 1 ja lg 3, § 73, § 96 ja § 97).

  (5) Kui linnavalitsus kasutab avalikku raha teenuse saaja hooldamiseks hooldekodus, peab ta olema veendunud, et teenuse saaja ja tema perekond ei ole võimelised seda ise tegema.

  (6) Teenuse eest tasumisel arvestatakse teenuse saaja omaosalusega mitte rohkem kui 95% tema vanaduspensionist, tagades selliselt teenuse saaja isiklikuks kasutamiseks raha, et minimaalses mahus otsustada, mil viisil oma vajadusi rahuldada.

§ 13.   Teenuse lepingu sõlmimine ja lõpetamine

  (1) Teenuse osutamise aluseks on osapoolte vaheline leping, milles märgitakse teenuse osutamise periood, maht, tegevuste loetelu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.

  (2) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel.

§ 14.   Nõuded teenuse osutajale

  (1) Teenuse osutaja tagab sellise personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ning toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud teenuse saaja hooldusplaanis.

  (2) Hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arv ja kvalifikatsioon sõltub teenuse saajate kõrvalabi vajaduse olemusest ning ulatusest.

  (3) Hooldusteenust pakuvad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.

  (4) Teenuse osutaja tagab minimaalselt 1 täiskoormusega hooldustöötaja 20 teenuse saaja kohta ööpäevaringselt ja 0,5 koormusega abihooldaja ajal, mis ei ole ööaeg.

  (5) Teenust ei tohi osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenuse saaja elu, tervise ja vara.

§ 15.   Teenuse saaja tagasiside

  Teenuse saaja tagasiside kogumise aluseks on:
  1) Käesolev kord;
  2) teenuse standardit;
  3) teenuse osutaja ettepanekute ja kaebuste esitamise kord või tagasisidesüsteemi;

§ 16.   Teenuse väljundid

  (1) Käesoleva korra lisa nr 2 teenuse saajalt saadud tagasiside põhjal koostatud analüüs;

  (2) Teenuse kasutamise tulemusena säilib või suureneb teenuse saaja võimalikult iseseisev toimetulek ja talle tagatakse võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Tulemuslikkust hindavad teenuse saaja, teenuse osutaja ja sotsiaalvaldkonna ametnik.

§ 17.   Kaebuste käsitlemine, menetlemine ja järelevalve

  (1) Kaebuste käsitlemisel, menetlemisel ja järelevalve teostamisel lähtutakse käesolevast teenuse osutamise korrast.

  (2) Teenuse saajat ja olemasolu korral tema seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist.

  (3) Teenuse osutamise järelvalvet teostab teenuse osutaja ja linnavalitsus.

  (4) Teenuse osutamisega seotud kaebuste ilmnemisel informeerivad teenuse saaja või hooldustöötaja/abihooldustöötaja koheselt teenuse osutajat.

  (5) Teenuse osutaja kontrollib pretensioonide õigustatust, kuulab ära kõik osapooled, kogub täiendavaid andmeid ja kaasab vajadusel vastava teenuse ala asjatundjaid.

  (6) Kui teenuse saajal on pretensioone teenuse osutaja vastu, siis kontrollib linnavalitsus kaebuste õigustatust ja teeb vajadusel teenuse osutajale ettekirjutise puuduste kõrvaldamiseks.

  (7) Kõik vaidlused, mis tulenevad väljaspool kodu osutatava teenuse lepingu täitmisest, samuti küsimused, mis on lepingus reguleerimata, lahendatakse lepingu poolte vahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus vastavalt kehtivale seadusandlusele kohtus.

  (8) Riiklikku järelevalvet käesolevas õigusaktis sätestatud nõuete täitmise üle teostab kuni 31.12.2017 Lääne Maavalitsus ning alates 01.01. 2018.a Sotsiaalkindlustusamet.

§ 18.   Rakendussäte

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.