Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1.
Reguleerimisala
Määrusega sätestatakse Elva valla elanikele ja vältimatu abi korras isikutele, kes ajutiselt viibivad Elva valla territooriumil Elva valla eelarve vahenditest ja riigieelarvest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) kirjeldus, rahastamine ning nende taotlemise tingimused ja kord.
§ 2.
Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine
(1) Määrust kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt antavate määrustega.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
(2) Sotsiaalhoolekandelist abi saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning sotsiaalhoolekandelise abi õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.
(3) Määruses kasutatakse mõisteid käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.
(4) Käesolevas määruses kasutatud mõistet sotsiaaleluruumid all mõistetakse valla omandis olevaid eluruume, mis jagunevad sotsiaalkorteriteks ja sotsiaalpindadeks (üksik tuba).
2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI KORRALDAMISE PÄDEVUS JA ÜLDISED PÕHIMÕTTED
§ 3.
Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel
(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Elva valla ülesandeid täidab üldiselt Elva Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi Vallavalitsus).
(2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Elva Vallavalitsus (edaspidi täitevorgan).
(3) Käesoleva korraga Elva Vallavalitsusele kui organile pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib Vallavalitsus delegeerida valla hallatavatele asutustele, muudele sotsiaalteenust osutavatele isikutele või asutustele.
(4) Elva Vallavolikogu (edaspidi Vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.
§ 4.
Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted
(1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.
(2) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.
(3) Vallavalitsus peab abivajajast teada saamisel hindama sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ja vastava abi. Vajadusel abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.
(4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on Vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama, lähtudes eelkõige isiku vajadusest ning selgitama välja parima asjakohase abi (sotsiaalteenuse osutamine, sotsiaaltoetuse andmine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.
(5) Vallavalitsus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning toetuse andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada Vallavalitsuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.
§ 5.
Vaidluse lahendamine
(1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib esitada vaide Elva Vallavalitsusele. Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
(2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest Elva Vallavalitsusele, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
(3) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Isikul on võimalik halduskohtusse pöörduda ka vaide esitamise asemel, ilma eelnevalt vaidemenetlust läbimata.
[RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
3. peatükk SOTSIAALTEENUSED
1. jagu Üldsätted
§ 6.
Teenuste loetelu
(1) Elva valla poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltransporditeenus;
9) eluruumi tagamine;
10) võlanõustamine;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus;
14) täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused.
(2) [Kehtetu - RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
§ 7.
Teenuste taotlemine
(1) Teenuse taotlemise õigus on isikul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub Elva vallas ning kes vajab igapäevaeluga toimetulemiseks kõrvalabi. Vältimatu sotsiaalabi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise hetkel viibib.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Teenuse saamiseks esitatakse Vallavalitsusele taotlus isiku enda, tema pereliikme või muu isiku poolt.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(3) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
(4) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt taotlejat puudutavaid täiendavaid dokumente teenuse vajalikkuse hindamiseks, sealhulgas taotleja ja tema pere- ning leibkonnaliikmete sissetulekuid tõendavaid dokumente.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(5) Sissetulekute hulka ei arvata riigi või valla eelarve vahenditest makstavaid ühekordseid sotsiaaltoetusi.
§ 8.
Abivajaduse hindamine
(1) Abivajaduse hindamise käigus hinnatakse taotleja toimetulekut ja võimet osaleda ühiskonnaelus, lähtudes isiku personaalsest tegevusvõimest ning tema elukeskkonnast.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Teenuse hindamisel arvestatakse taotleja konkreetseid vajadusi ning vajadusel taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut, varanduslikku seisu, eluasemekulusid ja muid püsikulusid.
(3) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) infosüsteemi ja muude infosüsteemide.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
(4) Isikule, kes vajab iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet. Isiku kirjalikul nõusolekul koostatakse juhtumiplaan STARis. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist ning toimuvad perioodilised vahehindamised vähemalt kord aastas.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
§ 9.
Teenuste määramine
(1) Teenuse määramise otsustab Vallavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest või teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil. Teenuse määramise keeldumisest esitatakse põhjused, mis tulenevad käesolevast määrusest ja/või abivajaduse hindamise tulemustest.
(3) Vallavalitsusel on õigus hinnata teenuse taotleja toimetulekut igapäevases keskkonnas.
(4) [Kehtetu - RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
(5) Teenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
3) teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga;
4) abivajaduse katavad riiklikud või Elva valla toetused ja teised teenused;
5) abivajaduse hindamise tulemuse alusel ei ole teenuse määramine ega ka muu abi andmine põhjendatud.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(6) [Kehtetu -RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
(7) Täitevorgan võib delegeerida teenuste osutamise sotsiaalhoolekande seaduses esitatud nõuetele vastavale juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
§ 10.
Teenuste maksumus
(1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu. Elva valla poolt rahastatavate teenuste tasu tingimused ja määra kehtestab täitevorgan korraldusega.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
(2) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.
(3) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
§ 11.
Teenuste kulutuste tagasinõudmine
(1) Vallavalitsus nõuab seaduses sätestatud juhtudel isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.
(2) Vallavalitsusel on teenuste andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.
§ 12.
Teenuse andmise peatamine või lõpetamine
[Kehtetu – RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused
1. jaotis Koduteenus
§ 13.
Koduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
(3) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
§ 14.
Koduteenuse taotlemine
Teenuse saamiseks esitatakse taotlus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 15.
Koduteenuse määramine
(1) Koduteenuse võimaldamiseks teeb Vallavalitsus pärast dokumentide laekumist kodukülastuse, mille käigus hindab isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuse vajadust.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) [Kehtetu - RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
(3) Koduteenust osutatakse Vallavalitsuse haldusakti alusel, milles lepitakse kokku teenuse maht ning poolte õigused ja kohustused. Haldusakti lisaks on hinnakiri ja hoolduskava, kus määratakse teenuste loetelu ja sagedus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 16.
Koduteenuse eest tasumine
Koduteenus on tasuline. Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel.
2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
§ 17.
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
§ 18.
Väljaspool kodu üldhooldusteenuse taotlemine
(1) Teenuse saamiseks esitatakse taotlus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Teenust taotlev isik või tema seaduslik esindaja põhjendab taotluses hooldusteenuse vajadust.
§ 19.
Väljaspool kodu üldhooldusteenuse määramine
(1) Vallavalitsus selgitab pärast taotluse saamist välja isiku vajaduse ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele viies läbi hindamise lähtudes käesoleva määruse paragrahvist 8.
(2) Vallavalitsus otsustab väljaspool kodu ülhooldusteenuse määramise või keeldumise lähtudes käesoleva määruse paragrahvist 9.
(3) Vallavalitsus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusakti, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.
[RT IV, 26.05.2023, 49 - jõust. 29.05.2023]
§ 20.
Väljaspool kodu üldhooldusteenuse eest tasumine
(1) Kui vallavalitsus on välja selgitanud, et isik vajab ööpäevaringset üldhooldusteenust ja otsustanud teenuse osutamise vajalikkuse, rahastatakse teenuskoha maksumust valla eelarvest ja isikult võetavast tasust.
(2) Valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid:
1) tööjõukulud;
2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
4) koolituse ja supervisiooni kulud.
(3) Vallavalitsus võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi 2 lõikes sätestatud kulude tasumise piirmäära, mis peab tagama teenuse saajale teenuse kättesaadavuse seaduses sätestatud tingimustel. Kui teenuse saaja on valinud teenuskoha üldhooldusteenuse osutaja juures, kus on teenuse eest valla eelarvest rahastatava osa maksumus suurem kui valla kehtestatud piirmäär, siis tasub teenuse saaja üle piirmäära jääva osa oma vahenditest.
(4) Isikult võetavast tasust rahastatakse teenuse saaja teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
(5) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab vallavalitsus valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus. Sissetulekuna võetakse arvesse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(6) Kui isikult võetava tasu suurus on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud vallavalitsuse kohustusest, tasub puudujääva osa teenuse saaja või tema ülalpidamiskohustusega isik.
[RT IV, 26.05.2023, 49 - jõust. 29.05.2023]
3. jaotis Tugiisikuteenus
§ 21.
Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu
(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.
(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
(4) Tugiisikuteenust ei tohi vahetult osutada isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
[RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
(5) Tugiisikuteenuse sihtgrupid on eelkõige:
1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või nende igapäevast toimetulekut raskendavate olude tõttu;
2) erivajadusega lapsed;
3) last kasvatavad isikud, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning talle turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
4) lapsed ja noored asendushooldusteenusel või eestkostel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(6) Tugiisikuteenuse tegevused on eelkõige:
[RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
2) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;
3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
4) koos teenusesaajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
6) vastutava ametniku või lastekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenusele jõudmiseks;
8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega emotsionaalse toe pakkumine.
[RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
(7) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
(8) Vallavalitsus abistab teenust saama õigustatud isikut tugiisiku leidmisel. Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus.
§ 22.
Tugiisikuteenuse taotlemine
Teenuse saamiseks esitatakse taotlus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 23.
Tugiisikuteenuse määramine
(1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab Vallavalitsus isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse ulatuse.
(2) Tugiisikuteenus määratakse tähtajaliselt.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(3) [Kehtetu - RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(4) Tugiisikuteenus määratakse Vallavalitsuse haldusaktiga, milles sätestatakse:
1) abi saaja;
2) tugiisikuteenuse osutaja;
3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud, eesmärgid ja teenuse maht.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 24.
Tugiisikuteenuse eest tasumine
Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.
[RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
4. jaotis Täisealise isiku hooldus
§ 25.
Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu
(1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Täisealise isiku hooldus (edaspidi ka hooldamine) on eelkõige hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks, sh hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel ning ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
[RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
§ 26.
Täisealise isiku hoolduse taotlemine
Teenuse saamiseks esitatakse taotlus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 27.
Täisealise isiku hoolduse seadmise tingimused
(1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
(2) Hooldajaks ei määrata isikut, kellel on raske või sügav puue.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
(3) Üks hooldaja võib hooldada kuni kolme hooldatavat.
§ 28.
Täisealise isiku hoolduse seadmine
(1) Teenuse taotlemisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
(2) Hooldatavale seatakse hooldus ja määratakse hooldaja Vallavalitsuse haldusaktiga.
(3) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni abivajaduse äralangemiseni.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
(4) Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldaja ülesanded Vallavalitsuse haldusaktis.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
§ 29.
Täisealise isiku hoolduse eest tasumine
(1) Täisealise isiku hoolduse teenus on teenuse saajale tasuta.
(2) Hooldajal on õigus hooldajatoetusele vastavalt käesoleva määruse paragrahvides 96-99 sätestatud tingimustel ja korras.
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
5. jaotis Isikliku abistaja teenus
§ 30.
Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes) vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.
(3) [Kehtetu - RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
(4) Isikliku abistaja teenust ei tohi vahetult osutada isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
[RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
§ 31.
Isikliku abistaja teenuse taotlemine
Teenuse saamiseks esitatakse taotlus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 32.
Isikliku abistaja teenuse määramine
(1) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab Vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.
(2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab Vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud isiklik abistaja vastab nõuetele.
(3) Vajadusel abistab Vallavalitsus sobiva isikliku abistaja leidmisel. Vajalik on mõlema isiku nõusolek.
(4) Isiklik abistaja määratakse Vallavalitsuse haldusaktiga, milles sätestatakse kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 33.
Isikliku abistaja teenuse eest tasumine
Isikliku abistaja teenus on tasuline. Teenuse tasu määratakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 10.
6. jaotis Varjupaigateenus
§ 34.
Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu
(1) Varjupaigateenuse eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.
(2) Varjupaigateenust on õigus saada abivajajal, kes viibib abivajaduse hetkel Elva valla haldusterritooriumil.
§ 35.
Varjupaigateenuse taotlemine
(1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Vallavalitsus on vajadusel kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.
(2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab Vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.
§ 36.
Varjupaigateenuse määramine ja tasumine
(1) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.
(2) Varjupaigateenus on teenuse saajale tasuline. Teenust saama õigustatud isik osaleb teenuse eest tasumisel vastavalt majanduslikele võimetele ning vastavalt teenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale.
7. jaotis Turvakoduteenus
§ 37.
Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu
(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Turvakoduteenust saama õigustatud isikud:
1) lapsed, kes vajavad abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealine isik, kes vajab turvalist keskkonda.
(3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.
§ 38.
Turvakoduteenuse taotlemine
(1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid Vallavalitsus on kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.
(2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab Vallavalitsus isikule selgitama teenusele suunamise vajadust ja eeldatavat perioodi.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 39.
Turvakoduteenuse määramine ja tasumine
(1) Turvakoduteenuse määramiseks on Vallavalitsus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.
(2) Turvakoduteenus on teenuse saajale tasuta.
8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus
§ 40.
Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu
Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
§ 41.
Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine
(1) Teenuse saamiseks esitatakse taotlus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Sotsiaaltransporditeenuse taotlemisel hinnatakse abivajadust käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
(3) [Kehtetu - RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
§ 42.
Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumine
Sotsiaaltransporditeenus on tasuline. Teenuse tasu määratakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 10.
9. jaotis Eluruumi tagamine
§ 43.
Eluruumi tagamise eesmärk ja sisu
Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on võimaldada ajutine eluruum isikule või perekonnale, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline oma vajadustele vastavat eluruumi tagama.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 44.
Puudega isikule eluruumi tagamine
Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab Vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.
§ 45.
Sotsiaalkorter ja sotsiaalelamu
(1) Eluruumi tagamise teenuse korraldab Vallavalitsus Elva vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.
(2) Vallavolikogu määrab otsusega need eluruumid või elamud, mida kasutatakse eluruumi tagamise teenuse korraldamiseks. Teenusena kasutusele antavat eluruumi võib anda kasutusse sotsiaalkorterina või sotsiaalühiskorterina. Elamut, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena, nimetatakse sotsiaalelamuks.
(3) Sotsiaalkorter on eluaseme teenusena üksi elava isiku või isiku ja tema perekonna või kahe isiku, kes on kooselus ning moodustavad ühise leibkonna, kasutusse antav eluruum.
(4) Vallavalitsus võib sama eluruumi kasutamise võimalust pakkuda ainult isikutele, kes soovivad ühes eluruumis elada.
[RT IV, 26.02.2022, 38 - jõust. 01.03.2022]
§ 46.
Eluruumi tagamise taotlemine
Teenuse saamiseks esitatakse taotlus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 47.
Eluruumi määramine
(1) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.
(2) Eluruumi tagamise teenus määratakse isikule lepinguga kuni üheks aastaks.
(3) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse isikuga üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused. Koos üürilepinguga sõlmitakse Vallavalitsuse haldusakt, milles määratakse isikule kohustus osaleda abivajaduse hindamise käigus tuvastatud probleemide lahendamiseks vajalikes sotsiaalprogrammides või nõustamisteenustes.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 48.
Eluruumi üürileping
(1) Eluruumi kasutusse andmiseks sõlmitakse taotlejaga kirjalik üürileping. Üürileping sõlmitakse 15 tööpäeva jooksul Vallavalitsuse otsuse taotlejale teatavakstegemisest arvates. Nimetatud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta üürilepingu sõlmimata jätmisel taotleja poolt on Vallavalitsusel õigus tunnistada vastav otsus kehtetuks.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
(2) Eluruumi üürilepingus sätestatakse, et eluruum antakse kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluaseme tagamise teenuse osutamiseks ning et üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu.
(3) Üürilepingu tähtaja lõppemisel võib taotleja põhjendatud avalduse ja Vallavalitsuse korralduse alusel eluruumi üürilepingut pikendada.
(4) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord.
§ 49.
Eluruumi tagamise teenuse eest tasumine
(1) Eluruumi tagamise teenus on tasuline.
(2) Teenuse tasu suurus määratakse käesoleva määruse paragrahv 10 alusel. Eluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.
(3) Määratud teenuse hinda käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.
(4) Kõrvalkulude suurus sõltub eluruumi kasutamisega seotud Elva valla või kolmandate isikute osutatud teenuste tegelikust maksumusest ning vajalikest kuludest elamu hoolduseks.
10. jaotis Võlanõustamisteenus
§ 50.
Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu
Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme
§ 51.
Võlanõustamiseteenuse taotlemine
(1) Teenuse saamiseks esitatakse taotlus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Vallavalitsuse algatusel on õigus määrata isikule võlanõustamisteenus tema nõusoleku alusel.
§ 52.
Võlanõustamisteenuse määramine
Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse paragrahv 8 alusel.
§ 53.
Võlanõustamisteenuse eest tasumine
Võlanõustamisteenus on teenuse saajale tasuta.
11. jaotis Lapsehoiuteenus
§ 54.
Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Lapsehoiuteenust võimaldatakse
1) 1,5 kuni 3 aastase lapse vanematele nende nõusolekul lasteaiakoha asemel;
2) kuni 18-aastasele raske või sügava puudega lapsele.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(3) 18 aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku puhul võib lapsehoiuteenust osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta 18 aastaseks sai.
§ 55.
Lapsehoiuteenuse taotlemine
Teenuse saamiseks esitatakse taotlus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 56.
Lapsehoiuteenuse määramine
(1) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate teiste teenuste mahust.
(2) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab Vallavalitsus lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.
§ 57.
Lapsehoiuteenuse eest tasumine
Lapsehoiuteenuse eest tasub üldjuhul lapsevanem. Vallavalitsus võib toetada lapsevanemaid lapsehoiuteenuse eest tasumisel.
12. jaotis Asendushooldusteenus
§ 58.
Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.
(3) Asendushooldusteenust osutatakse:
1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva määruse § 59 lõikes 1 nimetatud juhul;
2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva;
3) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul periooditi.
§ 59.
Asendushooldusteenusele õigustatud isik
(1) Vallavalitsus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
1) lapse vanem on surnud;
2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
4) laps on vanemast eraldatud.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab Vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse:
1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.
(3) Vallavalitsus võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.
§ 60.
Asendushooldusteenuse eest tasumine
Asendushooldusteenuse eest tasutakse
1) Elva valla eelarvest, kui Vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Elva vald;
2) asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.
13. jaotis Järelhooldusteenus
§ 61.
Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu
(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel Vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
§ 62.
Järelhooldusteenusele õigustatud isik
(1) Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
3) isiku 25-aastaseks saamiseni.
(2) Vallavalitsus võib tagada järelhooldusteenuse isikule, kes:
1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.
§ 63.
Järelhooldusteenuse eest tasumine
Järelhooldusteenust rahastatakse Elva valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.
14. jaotis Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused
§ 64.
Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk ja sisu
(1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eesmärk on osutada abivajajatele teenuseid lähtuvalt isiku tegelikust vajadusest.
(2) Täiendavateks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
1) psühholoogi nõustamisteenus;
2) perenõustamisteenus;
3) perelepitusteenus;
4) kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine;
5) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;
6) [kehtetu - RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
61) toiduabi;
[RT IV, 26.05.2023, 49 - jõust. 29.05.2023]
7) viipekeele tõlketeenus;
8) integreeritud hoolekandeteenused (mh koduteenus, isikliku abistaja teenus või tugiisikuteenus) ehk abivajaja vajadustele vastavalt kombineeritud teenus;
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
9) muud toetavad teenused.
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
§ 65.
Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste taotlemine
(1) Teenuse saamiseks esitatakse taotlus.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Vallavalitsuse algatusel on õigus isik suunata tema nõusolekul vajaduspõhisele teenusele.
§ 66.
Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste määramine
(1) Teenuse määramisel hinnatakse isiku abivajadust käesoleva määruse paragrahv 8 alusel. Käesoleva määruse paragrahv 64 lõikes 2 punktis 61 sätestatud teenuse saamise aluseks on kehtiv 1,5-kordne riiklikult kehtestatud toimetulekupiir pereliikme kohta.
[RT IV, 26.05.2023, 49 - jõust. 29.05.2023]
(2) Erakorralisel juhul korraldatakse teenust koheselt.
(3) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste osutamise kohta koostatakse vajadusel haldusakt või haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks teenuse kirjelduse, üldised juhised ja finantseerimise.
§ 67.
Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eest tasumine
(1) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste eest võib võtta tasu (välja arvatud käesoleva määruse paragrahv 64 lõikes 2 punktis 61 nimetatud teenuse eest).
[RT IV, 26.05.2023, 49 - jõust. 29.05.2023]
(2) Täiendavate vajaduspõhiste sotsiaalteenuste tasu suurus määratakse vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 10.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
4. peatükk VÄLTIMATU SOTSIAALABI
§ 68.
Vältimatu sotsiaalabi eesmärk ja sisu
(1) Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on tagada teenuste kaudu sotsiaalselt abitus olukorras olevale isikule (sh ajutiselt Eestis viibivatele välismaalastele) hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise peavarju, sotsiaalnõustamise ja transpordi elatusvahendite kaotuse või puudumise või eluaseme ootamatu kasutuskõlbmatuks muutumise korral.
(2) Vältimatu sotsiaalabi teenuseid osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
§ 69.
Teenuse osutamine ja selle eest tasumine
(1) Vältimatu sotsiaalabi teenuste osutamise kulud kantakse Elva valla eelarvest ja on isikule ajaliselt ja koguseliselt piiritletud ning tasuta.
(2) Kui isik soovib vältimatu sotsiaalabi teenuseid kasutada kauem kui käesolevas korras määratletud, tasub isik teenuse osutamise kulud vastavalt tegelikele kulutustele temale teenuse osutamisel või kehtestatud hinnakirjale ja temale osutatavat teenust ei käsitleta enam vältimatu sotsiaalabina.
(3) Alates ajast, mil isiku rahvastikuregistri andmetel väljaspool Elva valda registreeritud elukoha omavalitsusele või välisriigi esindusele on teatatud isiku vältimatu sotsiaalabi vajadusest, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ja muid sotsiaalteenuseid kooskõlastatult isiku registreeritud elukoha omavalitsusega või vastava välisriigi esindusega ning teenuse osutajal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.
§ 70.
Vältimatu sotsiaalabi osutamise lõpetamine
Vältimatu sotsiaalabi osutamine lõpetatakse, kui isik:
1) ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras;
2) toimetulek on tagatud muude toetuste ja teenustega, mis ei ole vältimatu sotsiaalabi.
5. peatükk SOTSIAALTOETUSED
1. jagu Üldsätted
§ 71.
Sotsiaaltoetuste liigid ja määrad
(1) Elva valla eelarvest makstavad toetused jagunevad sissetulekust mittesõltuvateks, isiku, perekonna või leibkonna sissetulekust sõltuvateks ja erakorralisteks sotsiaaltoetusteks.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Sissetulekust mittesõltuvad toetused:
1) sünnitoetus;
2) ranitsatoetus;
3) matusetoetus.
(3) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
1) tervisetoetused;
2) toetused lastega peredele;
3) lapse toiduraha katmise toetus;
4) muude erakorraliste kulutuste hüvitamine.
(4) Erivajadusest tulenevad toetused:
1) hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale;
2) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale.
(5) Toetuste määrad kehtestab Vallavolikogu eraldi määrusega.
(6) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
§ 72.
Toetuse saaja
Toetust makstakse isikule, kelle elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Elva vald, välja arvatud matusetoetuse puhul. Erandina makstakse toetust vältimatu abi korras Elva valla territooriumil viibivale isikule. Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides ka tema vanem, eestkostja, hooldaja või muu isik.
2. jagu Toetuste taotlemise ja määramise tingimused
§ 73.
Toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitatakse Vallavalitsusele taotlus isiku enda, tema pereliikme, eestkostja või hooldaja poolt.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus taotleda isikul või perekonnal, kelle netosissetulek (taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekust on maha arvatud jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud) ühes kuus on väiksem kui riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordne määr pereliikme kohta.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(3) Sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse taotlemisel lisatakse taotlusele
1) sotsiaalhoolekande seaduse § 133 alusel taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekute ja perekonna jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude suurust tõendavad dokumendid;
2) tehtud kulutusi tõendavad dokumendid, mille kompenseerimiseks sotsiaaltoetust taotletakse. Kuludokument ei või taotlemise hetkel olla vanem kui 30 kalendripäeva.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(4) Vallavalitsusel on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis põhjendavad toetuse või teenuse vajadust, kohtuda taotlejaga, vajadusel külastada abivajaja elukohta ning teha päringuid andmeregistritesse.
§ 74.
Toetuste määramine
(1) Taotlused vaatab läbi Vallavalitsus, kes kontrollib esitatud andmete õigsust. Toetus määratakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) [Kehtetu - RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(3) Sissetulekutest sõltuvate toetuste määramisest võib keelduda kui:
1) taotleja on esitanud valeandmeid;
2) taotleja ei esita nõutavaid täiendavaid dokumente;
3) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
4) taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
5) taotleja ei vasta määrusega kehtestatud tingimustele;
6) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt.
§ 75.
Toetuste maksmine
(1) Toetus makstakse välja Vallavalitsuse haldusakti alusel.
(2) Määratud toetus makstakse taotlejale sularahas või kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest:
1) taotleja pangakontole või;
2) taotleja nõusolekul taotleja poolt volitatud isiku või avalduse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole;
3) toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks taotleja hoolekannet korraldava isiku pangakontole.
(3) Toetuse maksmise erisused sätestatakse vastava toetuse liigi juures.
(4) Toetuste maksmine toimub valla eelarvest.
3. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused
1. jaotis Sünnitoetus
§ 76.
Sünnitoetuse eesmärk ja sisu
(1) Sünnitoetuse eesmärk on lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste osaline katmine. Sünnitoetust makstakse kahes jaos.
(2) Sünnitoetust makstakse ühele lapsevanemale lapse sünni puhul, kui vanema ning lapse rahvastikuregistrijärgseks elukohaks lapse sünni hetkel on Elva vald.
(3) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.
§ 77.
Sünnitoetuse taotlemine ja määramine
(1) Sünnitoetuse taotlemiseks esitab lapsevanem kolme kuu jooksul pärast lapse sündi Vallavalitsusele taotluse.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
(2) Sünnitoetus määratakse lapse sünnikuupäeval kehtinud sünnitoetuse määras. Mitmike sünni puhul makstakse toetust igale lapsele.
(3) Sünnitoetust ei määrata, kui laps sündis surnult.
§ 78.
Sünnitoetuse maksmine
(1) Toetuse esimese osa maksmine toimub määruse § 76 alusel.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
(2) Toetuse teine osa makstakse välja hiljemalt 10 päeva pärast lapse aastaseks saamist, tingimusel, et laps ja üks lapsevanem on rahvastikuregistri andmetel olnud püsivalt Elva valla elanikud.
(3) Toetus makstakse välja taotluses märgitud arvelduskontole. Toetuse taotleja on kohustatud vallavalitsusele teatama oma isikuandmete ja/või arvelduskonto muutumisest.
2. jaotis Ranitsatoetus
§ 79.
Ranitsatoetuse eesmärk ja sisu
Ranitsatoetuse eesmärk on lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine. Toetust makstakse ühekordse toetusena Elva valla eelarvest.
§ 80.
Ranitsatoetuse taotlemine
(1) Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem Vallavalitsusele taotluse.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
(2) Taotlusi võetakse vastu 1. augustist kuni 31. oktoobrini.
(3) Ranitsatoetust on õigus taotleda esmakordselt 1. klassi mineva lapse ühel vanemal, kui lapse ja ühe vanema rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on Elva vald. Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse ranitsatoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.
(4) Ranitsatoetust ei maksta juhul, kui sama lapse eest on taotluse esitamise seisuga Vallavalitsuse ees võlgnevus lasteaia kohatasu ja toiduraha osas.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
3. jaotis Matusetoetus
§ 81.
Matusetoetuse eesmärk ja sisu
(1) Matusetoetuse eesmärk on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaline katmine. Toetust makstakse ühekordse toetusena Elva valla eelarvest.
(2) Matusetoetust makstakse matuse korraldajale selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel Elva vallas.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
(3) Matusetoetust makstakse matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Elva vallas ja kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik saada toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel lahkunu elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
(4) Vallavalitsus ei maksa isiku abivajadust hindamata matusetoetust, kui isikule on makstud matusetoetust teisest kohaliku omavalitsuse üksusest.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
§ 82.
Matusetoetuse taotlemine
Toetuse taotlemiseks esitab matuse korraldaja Vallavalitsusele taotluse ühe kuu jooksul alates isiku surma registreerimisest.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
§ 83.
Matusetoetuse maksmine
(1) Matusetoetus makstakse isiku surmakuupäeval kehtinud matusetoetuse määras.
(2) Matusetoetus makstakse riigieelarvest Elva vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahenditest ja nende lõppemisel Elva valla eelarvest.
4. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused
1. jaotis Tervisetoetus
§ 84.
Tervisetoetuse eesmärk ja sisu
Tervisetoetuse eesmärk on isiku terviserikkest, kroonilisest haigusest või muust tervislikust seisundist tulenevast erivajadusest kulutuste hüvitamine, mida ei rahastata Eesti Haigekassa või Sotsiaalkindlustusameti vahenditest. Tervisetoetust tasutakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning on ette nähtud hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.
§ 85.
Tervisetoetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab isik Vallavalitsusele taotluse.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Toetust saab taotleda:
1) retseptiravimitele tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks;
2) lapsele prillide ostmiseks;
3) tehniliste ning muude abivahendite ostmise ja rentimise omaosaluskulude osaliseks hüvitamiseks;
4) eriarsti vastuvõtule, raviprotseduuridele ja hoolekandeasutusse sõitmisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks;
5) põetus- ja hooldusvahendite ostu kulude osaliseks hüvitamiseks;
6) muude tervisega seotud ja erivajadusest tulenevate kulude katmiseks.
(3) Toetuse suurus on kuni 50% isiku omaosalusest. Toetus võib olla suurem, kui see on vajalik toetuse saajale riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri tagamiseks.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
2. jaotis Toetused lastega peredele
§ 86.
Lastega perede toetuste eesmärk ja sisu
(1) Lastega perede toetuse eesmärk on laste kasvatamisega seotud kulutuste osaline hüvitamine laste ja perede heaolu tagamisel ning elukvaliteedi tõstmisel.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Toetust makstakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning see on ette nähtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks. Toetuse suurus kalendriaastas on ühe lapse kohta kuni kahekordne riiklikult kehtestatud toimetulekupiir. Erandjuhul võib toetus olla suurem, kui see on vajalik lapse heaolu tagamiseks.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 87.
Lastega perede toetuste taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab isik Vallavalitsusele taotluse.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Toetust saab taotleda:
1) koolitarvete, riiete, jalanõude jne ostmiseks;
2) lapse õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks (klassiekskursioon, teatri külastus jms);
3) muude kulutuste katmiseks.
3. jaotis Lapse toiduraha katmise toetus
§ 88.
Lapse toiduraha katmise toetuse eesmärk ja sisu
Lapse toiduraha katmise toetuse eesmärk on vähekindlustatud peredele toetuse andmine lapse toitlustamise kulude katteks koolieelses lasteasutuses (sealhulgas lastehoid), üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses käivale lapsele. Kui lapse toitlustaja on Elva valla asutus või hallatav asutus, loetakse toetus soodustuseks.
§ 89.
Lapse toiduraha katmise toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitatakse Vallavalitsusele taotlus lapsevanema, hooldaja või eestkostja poolt.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse 1.09.-31.01. perioodi eest hiljemalt 20. septembriks ja 1.02.-31.08. perioodi eest hiljemalt 20. jaanuariks.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(3) Erakorralistel juhtudel võetakse taotlusi vastu ka muul ajal.
§ 90.
Lapse toiduraha katmise toetuse määramine
(1) Toetusega hüvitatakse üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpilase kooli pidaja poolt kehtestatud toidupäeva maksumuse maksimummäära ja riigi poolt eraldatud koolilõuna toetuse vahe.
(11) Toetusega hüvitatakse koolieelses lasteasutuses käiva lapse toidukulud 50% ulatuses juhul, kui peale eluasemekulude tasumist jääb sissetulek leibkonnaliikme kohta alla kahekordse riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ja 100 % ulatuses, kui pere on toimetulekutoetuse saaja.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Otsus toetuse määramise kohta tehakse hiljemalt 30. septembriks ja 31. jaanuariks.
(3) Toetust ei maksta välja toetuse saajale, vaid kantakse üle teenuse osutaja arvelduskontole esitatud arve alusel. Vajadusel annab vallavalitsus välja garantiikirja toetuse ülekandmise kohta.
4. jaotis Muude erakorraliste kulutuste hüvitamine
§ 91.
Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise eesmärk ja sisu
Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise toetuse eesmärk on osaliselt leevendada isiku või tema perekonna elu, tervist või toimetulekut ohustavat olukorda.
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
§ 92.
Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab isik või erandkorras kolmas isik Vallavalitsusele taotluse, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid taotluse põhjendatuse kinnitamiseks (politsei, päästeamet, tervishoiuasutus vms).
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
(2) Toetust saab taotleda
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
1) õnnetusjuhtumi, tulekahju, varguse, haiguse või muu raske sündmuse korral;
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
2) elukorralduse või eluasemega seotud kulude katmiseks, mille tegemise vajadus on vältimatu.
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
§ 93.
Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise määramine ja maksmine
(1) Toetuse määramisel võetakse arvesse isiku või perekonna toimetulekuvõimet ning elukondlikke vajadusi. Erakorraliste kulutuste hüvitamiseks määratakse toetust ulatuses, mis tagab isikule kehtiva toimetulekupiiri.
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
(2) Toetus määratakse ja makstakse koheselt, kui ohus on inimese tervis ja elu või kui toetuse hilisem maksmine toob kaasa täiendavaid kulutusi.
5. jagu Erivajadusest tulenevad toetused
§ 94.
Erivajadusest tulenevate toetuste eesmärk ja sisu
Erivajadusest tulenevate toetuste eesmärk on isiku puudest tingitud lisakulutuste osaline hüvitamine, et tagada puudest tuleneva lisakulu tõttu isiku tavapärane toimetulek ja tegevusvõime.
§ 95.
Erivajadusest tulenevate toetuste liigid
Elva valla eelarvest määrab ja maksab Vallavalitsus alljärgnevaid erivajadusest tulenevaid toetusi:
1) hooldajatoetust täisealise puudega isiku hooldajale;
2) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale.
1. jaotis Hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale
§ 96.
Hooldajatoetuse täisealise puudega isiku hooldajale eesmärk ja sisu
(1) Täisealise puudega isiku hooldaja hooldajatoetuse (edaspidi hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut.
(2) Hooldajatoetus on täisealise puudega isiku hooldajale või kohtuotsuse alusel määratud eestkostjale makstav igakuine toetus.
(3) Hooldajatoetust makstakse raske ja sügava puudega isiku hooldamise eest. Toetuse määrad kinnitab Vallavolikogu.
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
§ 97.
Hooldajatoetuse taotlemine
Hooldajatoetuse saamiseks esitab taotleja Vallavalitsusele taotluse.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
§ 98.
Hooldajatoetuse määramine
(1) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni hooldatavale määratud puude kehtivuse lõppemiseni või seatud eestkoste lõpptähtajani.
(2) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.
(3) Hooldajatoetus määratakse tagasiulatuvalt puude määramise kuupäevast, kui hooldajatoetuse saaja on esitanud avalduse hooldajatoetuse pikendamiseks 30 päeva jooksul peale puude määramise otsuse tegemist.
(4) Hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama Vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.
§ 99.
Hooldajatoetuse maksmine
(1) Hooldajatoetus makstakse igakuiselt jooksva kuu eest taotluses märgitud isiku arvelduskontole hiljemalt jooksva kuu 20. tööpäevaks.
(2) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega isikut ja kellele Vallavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.
2. jaotis Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale
§ 100.
Hooldajatoetuse puudega lapse hooldajale eesmärk ja sisu
(1) Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse (edaspidi hooldajatoetus) eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.
(2) Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse (edaspidi puudega laps) hooldamise eest lapsevanemale, eestkostjale või perehoolduslepingu alusel last hooldavale isikule, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.
(3) Hooldajatoetuse määra kinnitab Vallavolikogu.
§ 101.
Hooldajatoetuse taotlemine
Toetuse saamiseks esitab puudega lapse vanem, hooldaja või eestkostja Vallavalitsusele taotluse.
[RT IV, 11.02.2023, 5 - jõust. 14.02.2023]
§ 102.
Hooldajatoetuse määramine
(1) Vallavalitsus teeb kogutud andmete põhjal 10 tööpäeva jooksul otsuse hooldajatoetuse määramise või mittemääramise kohta.
(2) Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas
1) iga kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest või
2) iga 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest.
(3) Hooldajatoetust ei määrata:
1) taotlejale, kes saab töötuskindlustuse hüvitist;
[RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
2) taotlejale, kes saab vanemahüvitist;
3) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.
(4) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.
(5) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lapsele määratud puude lõpptähtajani või seatud eestkoste või perehoolduslepingu lõpptähtajani.
(6) Hooldajatoetust määratakse tagasiulatuvalt puude tuvastamise kuupäevast, kui hooldajatoetuse saaja on esitanud avalduse hooldajatoetuse pikendamiseks 30 päeva jooksul peale puude tuvastamise otsuse tegemist.
(7) Puudega lapse hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama Vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.
§ 103.
Hooldajatoetuse maksmine
(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest ning see kantakse üle selleks õigustatud isiku pangakontole hiljemalt jooksva kuu 20. tööpäevaks.
(2) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele Vallavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.
(3) [Kehtetu - RT IV, 08.10.2020, 4 - jõust. 11.10.2020]
6. jagu Riigieelarvest kaetavate toetuste maksmine
§ 104.
Toimetulekutoetus
(1) Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab Vallavalitsus toimetulekutoetust.
(2) Toimetulekutoetust määrab ja maksab Vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.
(3) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab Vallavalitsus.
7. jagu Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine
§ 105.
Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendite kasutamine
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutab Vallavalitsus alljärgnevalt:
1) sotsiaaltöötajate koolituskuludeks;
2) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;
3) sotsiaaltöötajate täiendavate teenistusülesannete täitmise hüvitamiseks.
[RT IV, 06.03.2019, 51 - jõust. 09.03.2019]
§ 106.
Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse kasutamine
(1) Riigieelarvest Elva vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab Vallavalitsus raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.
(2) Toetavad teenused on:
1) lapsehoiuteenus;
2) sotsiaaltransporditeenus;
3) tugiisikuteenus;
4) muud teenused, mis aitavad parandada raske ja sügava puudega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.
(3) 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isiku puhul võib Vallavalitsus riigieelarvest Elva vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.
§ 107.
Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse kasutamine
Riigieelarvest Elva vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ka korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.
§ 108.
Matuse korraldamise kulude katmise toetuse kasutamine
Riigieelarvest Elva vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus
1) matusetoetuse maksmiseks käesolevas määruses sätestatud korras;
2) Elva valla poolt matuse korraldamise kulude katmiseks.
§ 109.
Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine arvestus
(1) Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Elva valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.
(2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.
6. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 110.
Määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 1101.
Järelevalve
(1) Vallavalitsuse ja Vallavalitsuse ametiisikute poolt määrusega sätestatud nõuete täitmist, haldusaktide õiguspärasust ning tegevuse otstarbekust kontrollib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel teenistusliku järelevalve korras täitevorgan.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
(2) Haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.
[RT IV, 05.05.2021, 2 - jõust. 08.05.2021]
§ 111.
Määruse rakendamine
Enne käesoleva määruse jõustumist Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla volikogu ja valitsuse õigusaktide alusel antud haldusaktid sotsiaaltoetuste määramise kohta kehtivad nendes märgitud tähtajani.
§ 112.
Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter