Eurovoci märksõnad (näita)

24 RAHANDUS2436 riigirahandus ja eelarvepoliitikariigirahandusriigieelarve

Teksti suurus:

2018. aasta riigieelarve seadus (lühend - RES2018)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.11.2018
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2017, 31

§ 1. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (tuhandetes eurodes)

§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

 (1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
 1) seaduse § 5 lõike 21 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 429 eurot kuus;
 2) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus;
 3) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus;
 4) seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 107,25-eurose kuusissetuleku korral 220 eurot õppekuus, sissetuleku korral vahemikus 107,26 kuni 214,50 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korral vahemikus 214,51 kuni 429 eurot 75 eurot õppekuus;
 5) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus.

 (2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot.

 (3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 2018. aasta 31. märtsini 2676,70 eurot kuus ja 2018. aasta 1. aprillist 2894 eurot kuus.

 (4) Perehüvitiste seaduse § 39 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 470 eurot kuus.

 (5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus.

 (6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
 1) seaduse § 19 lõike 9 alusel kehtestatav ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot;
 2) seaduse § 23 lõike 6 alusel kehtestatav tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,78 eurot;
 3) seaduse § 231 lõike 4 alusel kehtestatav tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise ülemmäär 1800 eurot koos käibemaksuga kalendriaastas;
 4) seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatav töötutoetuse päevamäär 5,31 eurot;
 5) seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatav stipendiumi päevamäär 3,84 eurot;
 6) seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatav sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas.

 (7) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
 1) seaduse § 72 lõike 6 alusel kehtestatav ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 1118 eurot kuus;
 2) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule, ning ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule;
 3) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 140 eurot kuus;
 4) seaduse § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse määr 492 eurot kuus ja toetuse suurus 115 eurot aastas.

 (8) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 470 eurot.

 (9) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
 1) seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 1 566 000 000 eurot;
 2) seaduse § 61 lõike 5 alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 424 600 000 eurot;
 3) seaduse § 61 lõike 42 alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim lubatud jääk 5 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 500 000 eurot.

 (10) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa kolme protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ette nähtud kulude summast.

 (11) Muuseumiseaduse alusel on:
 1) seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2018. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 81 000 000 eurot;
 2) seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta;
 3) kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituse „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades”, millele saadetavate objektide omanikud on National Gallery of Art (Washington), Statens Museum for Kunst (Kopenhaagen), Musée du Louvre (Pariis), Gemäldegalerie – Staatliche Museen zu Berlin (Berliin), Kujutavate Kunstide Muuseum (Budapest), Mauritshuis – Royal Picture Gallery (Haag), A. S. Puškini nimeline Riiklik Kujutavate Kunstide Muuseum (Moskva) ning Hollandi ja Inglismaa erakogud, kavandatav vedamise periood 21. maist 30. septembrini 2018 ja eksponeerimise periood 7. juunist 16. septembrini 2018 vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 3.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

 (1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:

T – tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses;

AK

– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;

AT

– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;

k

– toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0);

(AKAT) ⚹ k

– kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus;

Cn

– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65. eluaastast) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; kõvakattega tänavad 0,74; kõvakatteta teed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel aasta alguse seisuga, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel 2017. aasta 10. novembri seisuga;

Pn

– arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta eurodes;

Hn

– elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7–15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste arv. 2017. aastal võetakse koefitsient 1,0 ületavast väärtusest arvesse 25 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 7,73-eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on määratud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli lisaga 3;

– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu, põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ning tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes;

TM                        

– kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks vastavalt 2015., 2016. ja 2017. aastal korrutatuna 11,86-ga ning jagatuna 11,6-ga;

– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks eurodes (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2017. aastal), millest on maha arvatud looduskaitsealade soodustused (sealhulgas alates 2018. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealade soodustused, mille mõju on arvestuslike määradega suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta) ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastused;

KK

– kaevandamisõiguse tasude muutmise kompensatsioon vastaval aastal;

VT

– väikesaarte lisatoetus;

Veetee

– regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise lühima vahemaa pikkus kilomeetrites;

D

– arvestuslik toetuse suurus veetee kilomeetri kohta;

VElanik

– püsiasustusega väikesaare ja saarelise osaga valla koosseisu kuuluva väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga;

E

– arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare ja saarelise osaga valla koosseisu kuuluva väikesaare elaniku kohta;

F

– arvestuslik baastoetus väikesaare kohta. Kui elanike arv väikesaarel on alla viie, siis arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest.

 (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tulu- ja kulutasandus on väiksem kui eelmisel aastal tasandusfondist antud toetus, siis antakse tulu- ja kulutasanduseks toetust arvestusega, et vähenemine ei oleks suurem kui 2 protsenti lõike 1 kohaselt arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust.

 (3) Kui ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tulu- ja kulutasandus on väiksem summast, mille ühinenud kohaliku omavalitsuse üksused oleksid saanud kokku eraldiseisvatena, ning vahe ületab 0,1 protsenti lõike 1 alusel arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust, siis suurendatakse ühinemisest tingitud tulu- ja kulutasanduseks arvestatud toetuse vähenemise võrra lõike 1 alusel arvutatud toetust.

 (4) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised:
 1) toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitis 4,42 eurot;
 2) sündide registreerimise kulude hüvitis 10,14 eurot;
 3) surmade registreerimise kulude hüvitis 6,14 eurot;
 4) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise vormistamise kulude hüvitis 4,61 eurot;
 5) Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi vormistamise kulude hüvitis 2,76 eurot;
 6) isaduse vormistamise kulude hüvitis 10,14 eurot;
 7) abielu vormistamise kulude hüvitis 38,71 eurot;
 8) lahutuse vormistamise kulude hüvitis 27,95 eurot;
 9) nime muutmise vormistamise kulude hüvitis 22,12 eurot;
 10) soo muutmise vormistamise kulude hüvitis 7,37 eurot;
 11) vaimulike juhendamise kulude hüvitis 18,43 eurot;
 12) rahvastikuregistri korduva tõendi väljastamise kulude hüvitis 11,06 eurot;
 13) perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemise ning parandamise kulude hüvitis 11,06 eurot.

 (5) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajatega arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega.

§ 4. Riigieelarve kinnitamise täpsusaste

  2018. aasta riigieelarve on koostatud täiseurodes, kuid kinnitatud ümardatuna tuhandeni.

§ 5. Valitsemisalade tegevuskulude liigendamine

  Minister ja riigisekretär liigendavad oma valitsemis- või haldusala eelarve TK-objektikoodiga kavandatud vahendid majandusliku sisu järgi ja administratiivselt, lähtudes kulude täpsustumisest erinevate toetuse saajate vahel.

§ 6. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine

  Vabariigi Valitsusel on õigus põhjendatud juhtudel muuta ministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5 ja 45 objektikoodiga SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile ette nähtud vahendeid riigieelarves vastavale ministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile samal eelarve kontol ette nähtud vahendite ulatuses.

§ 7. Eraldised sihtotstarbeliste vahendite reservist

 (1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto Sihtotstarbeliste vahendite reserv (edaspidi käesolevas paragrahvis reserv) vahendeid eraldab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks.

 (2) Reservist raha eraldamiseks esitavad Rahandusministeeriumile taotluse:
 1) raha taotlemisel ministeeriumile ja tema valitsemisala asutusele – vastav ministeerium;
 2) raha taotlemisel Riigikantseleile või tema haldusalas olevale asutusele – Riigikantselei;
 3) raha taotlemisel Riigikogule, Vabariigi Presidendile, Riigikontrollile, õiguskantslerile ja Riigikohtule – vastav institutsioon või tema ametkond.

 (3) Taotlusele lisatakse taotletavate vahendite üksikasjalik arvestus ja selgitused.

 (4) Rahandusministeerium kontrollib taotlust ja taotletava summa põhjendatust. Käesolevale paragrahvile mittevastava taotluse tagastab Rahandusministeerium taotlejale.

 (5) Reservist eraldatud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt ja säästlikult.

 (6) Reservist eraldatud raha kasutamise kohta peab vahendite saaja oma raamatupidamises eraldi arvestust.

 (7) Reservist eraldatud, kuid kasutamata vahendid ja reservi kasutamata jääk kantakse 2018. aasta 31. detsembriks Vabariigi Valitsuse reservi. Reservi vahendite kasutamise tähtaega võib vastavalt riigieelarve seaduse §-le 33 pikendada ühe eelarveaasta võrra.

§ 8. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise vahendid

  Vabariigi Valitsusel on õigus muuta:
 1) käesoleva seaduse § 1 6. osa 1. jao Riigikantselei haldusala objektikoodiga TK010002 Eesti EL Nõukogu eesistumise tegevuskulud vahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust;
 2) ministeeriumi valitsemisala, Riigikantselei haldusala või põhiseadusliku institutsiooni käesoleva seaduse § 1 eelarve kontode 5 ja 45 objektikoodiga SE000033 Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks vahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust, säilitades vahenditel sama objektikoodi.

§ 9. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kasutamine ja täiendav liigendamine

 (1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ning § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmide vahel piirmääraga vahendite mahtusid kuni viie protsendi ulatuses valitsemisala kulumudeli jaotatavate kulude mahust, kuid mitte rohkem kui 0,25 protsenti valitsemisala kõikidest piirmääraga vahenditest. Piirangut muudatuste tegemisele arvestatakse iga programmi kohta eraldi.

 (2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ning § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmidesisest vahendite liigendust tegevuskulude ja investeeringute vahel, muutmata seejuures riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud kinnisasjadesse investeeringute liigendust.

§ 10. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve

  Käesoleva seaduse § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Soolise võrdõiguslikkuse programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve 197 000 eurot.

§ 11. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon

  Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 12 alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine:
 1) 2018. aastal 2,72 miljonit eurot;
 2) 2019. aastal 4,17 miljonit eurot;
 3) 2020. aastal 5,03 miljonit eurot;
 4) 2021. aastal 2,28 miljonit eurot.

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.11.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2018
Avaldamismärge:RT I, 22.11.2018, 4

§ 1. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (tuhandetes eurodes)

§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

 (1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
 1) seaduse § 5 lõike 21 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 429 eurot kuus;
 2) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus;
 3) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot kalendrikuus;
 4) seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuni 107,25-eurose kuusissetuleku korral 220 eurot õppekuus, sissetuleku korral vahemikus 107,26 kuni 214,50 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korral vahemikus 214,51 kuni 429 eurot 75 eurot õppekuus;
 5) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus.

 (2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot.

 (3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 2018. aasta 31. märtsini 2676,70 eurot kuus ja 2018. aasta 1. aprillist 2894 eurot kuus.

 (4) Perehüvitiste seaduse § 39 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 470 eurot kuus.

 (5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus.

 (6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
 1) seaduse § 19 lõike 9 alusel kehtestatav ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot;
 2) seaduse § 23 lõike 6 alusel kehtestatav tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,78 eurot;
 3) seaduse § 231 lõike 4 alusel kehtestatav tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise ülemmäär 1800 eurot koos käibemaksuga kalendriaastas;
 4) seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatav töötutoetuse päevamäär 5,31 eurot;
 5) seaduse § 35 lõike 6 alusel kehtestatav stipendiumi päevamäär 3,84 eurot;
 6) seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatav sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas.

 (7) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
 1) seaduse § 72 lõike 6 alusel kehtestatav ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 2018. aasta 31. juulini 1118 eurot kuus ja 2018. aasta 1. augustist 1209 eurot kuus;
[RT I, 22.11.2018, 2 - jõust. 23.11.2018]
 2) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule, ning ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule;
 3) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 140 eurot kuus;
 4) seaduse § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse määr 492 eurot kuus ja toetuse suurus 115 eurot aastas.

 (8) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 470 eurot.

 (9) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:
 1) seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 1 566 000 000 eurot;
 2) seaduse § 61 lõike 5 alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 424 600 000 eurot;
 3) seaduse § 61 lõike 42 alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude suurim lubatud jääk 5 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 500 000 eurot.

 (10) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa kolme protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ette nähtud kulude summast.

 (11) Muuseumiseaduse alusel on:
 1) seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2018. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 81 000 000 eurot;
 2) seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta;
 3) kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituse „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades”, millele saadetavate objektide omanikud on National Gallery of Art (Washington), Statens Museum for Kunst (Kopenhaagen), Musée du Louvre (Pariis), Gemäldegalerie – Staatliche Museen zu Berlin (Berliin), Kujutavate Kunstide Muuseum (Budapest), Mauritshuis – Royal Picture Gallery (Haag), A. S. Puškini nimeline Riiklik Kujutavate Kunstide Muuseum (Moskva) ning Hollandi ja Inglismaa erakogud, kavandatav vedamise periood 21. maist 30. septembrini 2018 ja eksponeerimise periood 7. juunist 16. septembrini 2018 vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 3.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

 (1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:

T – tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses;

AK

– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;

AT

– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;

k

– toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0);

(AKAT) ⚹ k

– kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus;

Cn

– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65. eluaastast) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; kõvakattega tänavad 0,74; kõvakatteta teed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel aasta alguse seisuga, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel 2017. aasta 10. novembri seisuga;

Pn

– arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase kohta eurodes;

Hn

– elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse läbi 7–15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide gümnaasiumiõpilaste arv. 2017. aastal võetakse koefitsient 1,0 ületavast väärtusest arvesse 25 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 7,73-eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes on määratud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli lisaga 3;

– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu, põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu ning tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes;

TM                        

– kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks vastavalt 2015., 2016. ja 2017. aastal korrutatuna 11,86-ga ning jagatuna 11,6-ga;

– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks eurodes (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2017. aastal), millest on maha arvatud looduskaitsealade soodustused (sealhulgas alates 2018. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealade soodustused, mille mõju on arvestuslike määradega suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse üksuse kohta) ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastused;

KK

– kaevandamisõiguse tasude muutmise kompensatsioon vastaval aastal;

VT

– väikesaarte lisatoetus;

Veetee

– regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise lühima vahemaa pikkus kilomeetrites;

D

– arvestuslik toetuse suurus veetee kilomeetri kohta;

VElanik

– püsiasustusega väikesaare ja saarelise osaga valla koosseisu kuuluva väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga;

E

– arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare ja saarelise osaga valla koosseisu kuuluva väikesaare elaniku kohta;

F

– arvestuslik baastoetus väikesaare kohta. Kui elanike arv väikesaarel on alla viie, siis arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule viiest.

 (2) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tulu- ja kulutasandus on väiksem kui eelmisel aastal tasandusfondist antud toetus, siis antakse tulu- ja kulutasanduseks toetust arvestusega, et vähenemine ei oleks suurem kui 2 protsenti lõike 1 kohaselt arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust.

 (3) Kui ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud tulu- ja kulutasandus on väiksem summast, mille ühinenud kohaliku omavalitsuse üksused oleksid saanud kokku eraldiseisvatena, ning vahe ületab 0,1 protsenti lõike 1 alusel arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust, siis suurendatakse ühinemisest tingitud tulu- ja kulutasanduseks arvestatud toetuse vähenemise võrra lõike 1 alusel arvutatud toetust.

 (4) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised:
 1) toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitis 4,42 eurot;
 2) sündide registreerimise kulude hüvitis 10,14 eurot;
 3) surmade registreerimise kulude hüvitis 6,14 eurot;
 4) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmise vormistamise kulude hüvitis 4,61 eurot;
 5) Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi vormistamise kulude hüvitis 2,76 eurot;
 6) isaduse vormistamise kulude hüvitis 10,14 eurot;
 7) abielu vormistamise kulude hüvitis 38,71 eurot;
 8) lahutuse vormistamise kulude hüvitis 27,95 eurot;
 9) nime muutmise vormistamise kulude hüvitis 22,12 eurot;
 10) soo muutmise vormistamise kulude hüvitis 7,37 eurot;
 11) vaimulike juhendamise kulude hüvitis 18,43 eurot;
 12) rahvastikuregistri korduva tõendi väljastamise kulude hüvitis 11,06 eurot;
 13) perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste andmehõivekannete tegemise ning parandamise kulude hüvitis 11,06 eurot.

 (5) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajatega arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega.

§ 4. Riigieelarve kinnitamise täpsusaste

  2018. aasta riigieelarve on koostatud täiseurodes, kuid kinnitatud ümardatuna tuhandeni.

§ 5. Valitsemisalade tegevuskulude liigendamine

  Minister ja riigisekretär liigendavad oma valitsemis- või haldusala eelarve TK-objektikoodiga kavandatud vahendid majandusliku sisu järgi ja administratiivselt, lähtudes kulude täpsustumisest erinevate toetuse saajate vahel.

§ 6. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine

  Vabariigi Valitsusel on õigus põhjendatud juhtudel muuta ministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5 ja 45 objektikoodiga SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile ette nähtud vahendeid riigieelarves vastavale ministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile samal eelarve kontol ette nähtud vahendite ulatuses.

§ 7. Eraldised sihtotstarbeliste vahendite reservist

 (1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto Sihtotstarbeliste vahendite reserv (edaspidi käesolevas paragrahvis reserv) vahendeid eraldab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks.

 (2) Reservist raha eraldamiseks esitavad Rahandusministeeriumile taotluse:
 1) raha taotlemisel ministeeriumile ja tema valitsemisala asutusele – vastav ministeerium;
 2) raha taotlemisel Riigikantseleile või tema haldusalas olevale asutusele – Riigikantselei;
 3) raha taotlemisel Riigikogule, Vabariigi Presidendile, Riigikontrollile, õiguskantslerile ja Riigikohtule – vastav institutsioon või tema ametkond.

 (3) Taotlusele lisatakse taotletavate vahendite üksikasjalik arvestus ja selgitused.

 (4) Rahandusministeerium kontrollib taotlust ja taotletava summa põhjendatust. Käesolevale paragrahvile mittevastava taotluse tagastab Rahandusministeerium taotlejale.

 (5) Reservist eraldatud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt ja säästlikult.

 (6) Reservist eraldatud raha kasutamise kohta peab vahendite saaja oma raamatupidamises eraldi arvestust.

 (7) Reservist eraldatud, kuid kasutamata vahendid ja reservi kasutamata jääk kantakse 2018. aasta 31. detsembriks Vabariigi Valitsuse reservi. Reservi vahendite kasutamise tähtaega võib vastavalt riigieelarve seaduse §-le 33 pikendada ühe eelarveaasta võrra.

§ 8. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise vahendid

  Vabariigi Valitsusel on õigus muuta:
 1) käesoleva seaduse § 1 6. osa 1. jao Riigikantselei haldusala objektikoodiga TK010002 Eesti EL Nõukogu eesistumise tegevuskulud vahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust;
 2) ministeeriumi valitsemisala, Riigikantselei haldusala või põhiseadusliku institutsiooni käesoleva seaduse § 1 eelarve kontode 5 ja 45 objektikoodiga SE000033 Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks vahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust, säilitades vahenditel sama objektikoodi.

§ 9. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kasutamine ja täiendav liigendamine

 (1) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ning § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmide vahel piirmääraga vahendite mahtusid kuni viie protsendi ulatuses valitsemisala kulumudeli jaotatavate kulude mahust, kuid mitte rohkem kui 0,25 protsenti valitsemisala kõikidest piirmääraga vahenditest. Piirangut muudatuste tegemisele arvestatakse iga programmi kohta eraldi.

 (2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ning § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmidesisest vahendite liigendust tegevuskulude ja investeeringute vahel, muutmata seejuures riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud kinnisasjadesse investeeringute liigendust. Nimetatud jagude tegevuskulude ja kinnisasjadesse investeeringute vahelist liigendust muudab Vabariigi Valitsus, kohaldamata riigieelarve seaduse § 56 lõikeid 2–4.
[RT I, 22.11.2018, 2 - jõust. 23.11.2018]

§ 10. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve

  Käesoleva seaduse § 1 6. osa 11. jao Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Soolise võrdõiguslikkuse programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve 205 000 eurot.
[RT I, 22.11.2018, 2 - jõust. 23.11.2018]

§ 11. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon

  Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 12 alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine:
 1) 2018. aastal 2,72 miljonit eurot;
 2) 2019. aastal 4,17 miljonit eurot;
 3) 2020. aastal 5,03 miljonit eurot;
 4) 2021. aastal 2,28 miljonit eurot.

§ 12. Luba kapitalirendi kasutamiseks

  Riigieelarve seaduse § 29 lõike 3 alusel on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutusel lubatud uue õppesõiduki soetamiseks sõlmida kapitalirendi tingimustel leping Aktsiaseltsiga SEB Liising. Kohustuse suurus on 32 366 eurot ja lepingu tähtaeg 2023. aasta 15. september.
[RT I, 22.11.2018, 2 - jõust. 23.11.2018]