Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõike 1 ja § 14 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1.
Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) eelarvelistest vahenditest sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise, maksmise tingimused ning korra.
(2) Linnavalitsuse eelarvelistest vahenditest makstakse toetust elanikele, kelle Eesti Rahvastikuregistri järgne (edaspidi rahvastikuregister) alaline elukoht on Viljandi linn ning vältimatu abina isikutele, kes viibivad Viljandi linnas ja on hätta sattunud.
(3) Linnavalitsuse eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust mittesõltuvaid toetusi makstakse linnaelanikuks olemise väärtustamiseks, sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse toimetulekuraskuste leevendamiseks.
§ 2.
Mõisted
Käesolevas korras käsitletavad mõisted:
1) sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus;
2) toetus – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus;
3) leibkond - abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. Leibkond võib koosneda ka ainult ühest inimesest.
4) Vähekindlustatud leibkond- leibkond, kelle sissetulek peale eluasemekulude maha arvamist on ühe leibkonnaliikme kohta kuus väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kahekordne toimetulekupiir. Eluasemekulude arvestamise aluseks on sotsiaalhoolekande seaduses välja toodud toimetulekutoetuse arvestamise alused.
2. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, MENETLEMINE JA MAKSMINE
§ 3.
Toetuste määramise alused
(1) Toetuse ja selle suuruse määramisel arvestatakse taotleja konkreetset vajadust, toetuse maksmise tingimusi, linna eelarves kalendriaastaks toetuste maksmiseks ette nähtud vahendite kogumahtu, linnavalitsuse ja Viljandi Linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kehtestatud toetuste määra.
(2) Toetusi määratakse toetust vajava isiku kirjaliku avalduse alusel. Toetust võib leibkonnale taotleda ka mõni teine isik (hooldaja, õpetaja, sotsiaaltööspetsialist jms) juhul, kui toetust vajav isik on teadlik ja nõus toetuse taotlemisega, kuid ise mingil põhjusel toetust taotleda ei saa. Taotluse esitaja kinnitab oma allkirjaga toetust vajava isiku teadlikkuse ja nõusoleku.
(3) Linnavalitsus kehtestab makstavate toetuste määrad (v.a matusetoetuse) ning toetuste taotlemise avalduste vormid.
(4) Toetuste taotleja kinnitab taotluse allkirjastamisega esitatud andmete õigsust ning annab nõusoleku töödelda taotlusel märgitud isikute andmeid avalduse lahendamise eesmärgil.
(5) Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise kohta peab arvestust linnavalitsuse sotsiaalamet (edaspidi sotsiaalamet).
§ 4.
Maksmise üldtingimused
(1) Leibkonna sissetulekust sõltuvate toetuste arvestamise aluseks on leibkonna kõikide liikmete kolme eelneva kalendrikuu keskmine sissetulek.
(2) Sissetulekute hulka ei arvata:
1) ühekordseid toetusi, mida on leibkonnale makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt leibkonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
3) puuetega inimeste toetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetust;
4) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
5) riigi tagatisel antavat õppelaenu;
6) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule võib linnavalitsuse sotsiaalkomisjon (edaspidi sotsiaalkomisjon) leibkonna sissetulekute hulka mitte arvata sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.
(4) Kui taotleja või tema leibkonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.
§ 5.
Toetuse määramise tingimused
(1) Sotsiaalametil on õigus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid sh väljavõtteid taotleja ja tema leibkonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepinguid ja muid otsustamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente.
(2) Toetuse menetlemisest ja maksmisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) kui taotleja või tema leibkonnaliikme kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või leibkonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
2) taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abivajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
3) taotleja või tema leibkonnaliige on töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;
4) toetuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta muude teenuste või toetustega;
5) taotleja ei esita nõutud täiendavaid dokumente või ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida või ei paranda avalduses esinevaid puudusi määratud tähtajaks;
6) taotleja on teadvalt andmeid varjanud või esitanud valeandmeid;
7) taotleja või tema leibkonnaliikmete suhtes esineb muid asjaolusid, mis sotsiaalkomisjoni liikmete arvamusel ei anna alust toetuse määramiseks.
(3) Kui toetus maksti isikule käesoleva paragrahvi 5 lõikes 2 p 6 sätestatud asjaoludel, tagastab isik saadu vabatahtlikult. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib toetuse määraja teha isikule ettekirjutuse toetuse tagastamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral nõutakse toetus tagasi seaduses sätestatud korras.
§ 6.
Toetuse määramine
(1) Toetuse taotlused vaadatakse sotsiaalkomisjoni istungil läbi vähemalt üks kord kuus.
(2) Sotsiaalkomisjon otsustab käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud toetuste määramise. Käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud toetust on sotsiaalkomisjonil õigus määrata kuni 200 euro ulatuses.
(3) Vältimatu sotsiaalabi kohesel vajadusel on sotsiaalameti juhatajal õigus määrata toetust ühe isiku puhul ühe juhtumi kohta kuni 50 euro ulatuses.
(4) Põhjendatud otsus toetuse määramisest keeldumise kohta tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.
(5) Sotsiaalameti spetsialistil on õigus määrata sünnitoetust vastavalt käesoleva määruse § 14 lõigetes 1-3 ja lõikes 7 sätestatud tingimustele.
(6) Sotsiaalameti spetsialistil on õigus määrata sünnipäevatoetust 100-aastastele ja vanematele vastavalt käesoleva määruse § 15 sätestatud tingimustele.
(7) [Kehtetu - RT IV, 07.09.2018, 18 - jõust. 10.09.2018]
(8) Sotsiaalameti spetsialistil on õigus määrata matusetoetust vastavalt käesoleva määruse § 18 sätestatud tingimustele.
(9) [Kehtetu - RT IV, 05.05.2018, 16 - jõust. 08.05.2018]
(10) [Kehtetu - RT IV, 07.09.2018, 18 - jõust. 10.09.2018]
(11) Volikogu ainupädevuses on käesoleva määruse § 8 lõikes 2 punktis 5 nimetatud matusetoetuse määra kehtestamine.
(12) Sotsiaalameti spetsialistil on õigus määrata koolimineku toetust vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud tingimustele.
[RT IV, 30.10.2018, 4 - jõust. 02.11.2018]
(13) Sotsiaalameti spetsialistil on õigus määrata koolilõpetamise toetust vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatud tingimustele.
[RT IV, 30.10.2018, 4 - jõust. 02.11.2018]
(14) Sotsiaalameti spetsialistil on õigus otsustada toidupaki andmine vähekindlustatud leibkondadele ja põhjendatud juhtudel toimetulekuraskustes leibkondadele.
[RT IV, 30.10.2018, 4 - jõust. 02.11.2018]
(15) Sotsiaalameti spetsialistil on õigus määrata ühekordset toetust varjupaigas viibivale isikule varjupaigateenuse eest maksmiseks ühe kalendrikuu öömajateenuse ulatuses ühe juhtumi kohta arvestusega, et kui isik saab sissetulekuid üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri, siis võib toetuse määramisel arvestada isiku omaosaluseks summa, mis on üle toimetulekupiiri.
[RT IV, 30.10.2018, 4 - jõust. 02.11.2018]
(16) Sotsiaalameti spetsialistil on õigus määrata lasteaialaste toitlustamise toetust vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele.
[RT IV, 05.06.2019, 3 - jõust. 08.06.2019]
§ 7.
Toetuse maksmine
Toetus kantakse kümne tööpäeva jooksul pärast toetuse määramist taotlusel märgitud pangakontole või teenust osutava isiku või asutuse pangakontole. Erandkorras võib toetuse välja maksta linnavalitsuse kassast.
3. peatükk TOETUSTE LIIGID
§ 8.
Toetuste liigid
(1) Sissetulekust sõltuvad toetused:
1) lasteaialaste toitlustamise toetus;
2) koolimineku toetus;
3) kooli lõpetamise toetus;
4) üliõpilaste sotsiaalne toetus;
5) ühekordne toetus.
(2) Sissetulekust mittesõltuvad toetused:
1) sünnitoetus;
2) sünnipäevatoetus 100-aastastele ja vanematele;
3) [kehtetu - RT IV, 05.05.2018, 16 - jõust. 08.05.2018]
4) [kehtetu - RT IV, 07.09.2018, 18 - jõust. 10.09.2018]
5) matusetoetus.
§ 9.
Lasteaialaste toitlustamise toetus
(1) Toitlustamise toetust makstakse vähekindlustatud leibkondadele koolieelsetes lasteasutustes käivate laste toitlustamise toetamiseks.
(2) Taotlusi koos lisadokumentidega (kõikide leibkonnaliikmete kolme eelneva kuu pangakontode väljavõtted ja eluasemekulude arved) võetakse vastu kolm korda kalendriaastas: 1.-20. aprill, toetus määratakse perioodiks mai-august; 1.-20. august, toetus määratakse perioodiks september-detsember; 1.-20. detsember, toetus määratakse perioodiks jaanuar-aprill.
[Kehtetu - RT IV, 04.12.2020, 55 - jõust. 07.12.2020, rakendatakse alates 01.01.2021.]
(3) Pärast tähtaega esitatud avaldusi menetletakse jooksvalt, toetus määratakse kõikide menetlemiseks vajalike dokumentide laekumisele järgnevast kalendrikuust.
[RT IV, 04.12.2020, 55 - jõust. 07.12.2020, rakendatakse alates 01.01.2021]
(4) Vähekindlustatud leibkondade koolieelsetes lasteasutustes käivate laste toitlustamise toetus kantakse lasteaia või toitlustust pakkuva ettevõtte arvele arve alusel.
§ 10.
Koolimineku toetus
(1) Koolimineku toetust makstakse jooksval kalendriaastal toimetulekutoetust saanud leibkondade üldharidus- või keskharidus- või kutseõppeasutuses käivate kuni 19-aastaste (k.a) laste toetamiseks. Toetust ei maksta nendele õpilastele, kes viibivad akadeemilisel puhkusel.
(2) Koolimineku toetuse taotleja esitab vormikohase avalduse koos tõendiga õppimise kohta (üldhariduskooli õpilased õpilaspilet, kutseõppeasutuses käivad õpilased kooli tõendi õppimise kohta) ajavahemikul 1. august kuni 31. oktoober.
[RT IV, 30.10.2018, 4 - jõust. 02.11.2018]
(3) Toetuse taotleja esitab taotluse ja nõutavad lisadokumendid ette nähtud tähtajaks. Pärast määratud tähtaega esitatud taotlusi menetlusse ei võeta.
§ 11.
Koolilõpetamisetoetus
(1) Koolilõpetamisetoetust makstakse jooksval kalendriaastal toimetulekutoetust saanud perede laste üldharidus- või keskharidus- või kutseõppeasutuses käivate kuni 19-aaste (k.a) laste toetamiseks.
(2) Koolilõpetamisetoetuse taotleja esitab vormikohase avalduse koos lisadokumentidega (koolilõputunnistus, kõikide leibkonnaliikmete kolme eelneva kuu pangakontode väljavõtted) hiljemalt üks kuu pärast kooli lõpetamist.
(3) Toetuse taotleja esitab taotluse ja nõutavad lisadokumendid ette nähtud tähtajaks. Pärast määratud tähtaega esitatud taotlusi menetlusse ei võeta.
§ 12.
Üliõpilaste sotsiaalne toetus
(1) Üliõpilaste sotsiaalset toetust makstakse vähekindlustatud leibkonda kuuluvale üliõpilasele, kes õpib Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi litsentsi omavas kõrgkoolis päevases õppes ning kelle õppeedukus viimasel semestril on vähemalt hea. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel olevatele üliõpilastele.
(2) Esmakursuslastel võetakse sügissemestril aluseks gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete keskmine.
(3) Üliõpilaste sotsiaalse toetuse taotleja esitab vormikohase avalduse koos lisadokumentidega (kõikide leibkonnaliikmete kolme eelneva kuu pangakontode väljavõtted, eluasemekulude arved) kaks korda aastas: 1-30. september, toetus määratakse perioodide september-detsember toetamiseks ja 1- 28. veebruar, toetus määratakse perioodide jaanuar-mai toetamiseks.
(4) Toetuse taotleja esitab taotluse ja nõutavad lisadokumendid ette nähtud tähtajaks. Pärast määratud tähtaega esitatud taotlusi menetlusse ei võeta.
§ 13.
Ühekordne toetus
(1) Ühekordset toetust makstakse vähekindlustatud leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks, eraomandi parendamiseks toetust üldjuhul ei maksta (v.a „Puudega isiku eluruumi kohandamise kulude hüvitamise kord'' alusel makstav toetus). Arvesse võetakse taotluse esitamise eelsel kolmel kalendrikuul tehtud kulutused.
[RT IV, 04.12.2020, 55 - jõust. 07.12.2020, rakendatakse alates 01.01.2021]
1) retseptiravimitele ja ravikuludele (vajalik arsti soovitus- või kinnituskiri);
2) sagedasel raviprotseduuridel käimisel transpordikuludele (vajalik arsti tõend visiitide kohta);
3) prillide ja mitmesuguste hädavajalike abivahendite kuludele;
4) sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate sotsiaalteenuste kulude osaliseks katmiseks;
5) õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste sündmustega seotud väljaminekutele.
(2) Sotsiaalkomisjon võib otsustada ühekordse toetuse maksmise:
1) leibkondadele, kelle sissetulekud ületavad käesolevas määruses kehtestatud sissetulekupiiri, kuid toetus on hädavajalik leibkonna iseseisva toimetuleku säilitamiseks;
2) määrata toetust sotsiaalameti töötaja põhjendatud ettepanekul.
(3) Haigekassa poolt ravikindlustamata linnakodanike tervise parandamiseks ja säilitamiseks hädavajalike raviteenuste osutamiseks antakse toetust linnaarsti garantiikirja alusel, tema äraolekul annab garantiikirja sotsiaalameti juhataja, konsulteerides linnaarsti ja/või vastava perearstiga. Toetus kantakse raviteenuse osutajale arve alusel.
(4) Leibkondadele, kellele on toetus või teenus hädavajalik iseseisva toimetuleku säilimiseks, võimaldades linnakodanikul võimalikult kaua oma kodus elada võib sotsiaalameti töötaja põhjendatud otsusel toetust määrata suulise avalduse alusel (sauna-, supiköögiteenus, apteegi kaubad, nõustamisteenus jms). Toetus kantakse teenuseosutajale arve alusel.
(5) Ühekordse toetuse taotleja esitab vormikohase avalduse koos lisadokumentidega (hädavajalikke kulutusi tõendavad dokumendid, kõikide leibkonnaliikmete kolme eelneva kuu pangakontode väljavõtted ja eluasemekulude arved) sotsiaalametile, taotlusi võetakse vastu jooksvalt.
§ 14.
Sünnitoetus
(1) Sünnitoetust makstakse lapse vanemale või lapse eestkostjale, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on lapse sünnihetkel rahvastikuregistris registreeritud Viljandi linn ning vastsündinu on registreeritud taotluse esitamise hetkel Viljandi linna.
[RT IV, 29.12.2022, 91 - jõust. 01.01.2023]
(11) Sünnitoetust makstakse lapse vanemale, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on lapse sünnihetkel rahvastikuregistris registreeritud Viljandi linn ning sünni kohta väljastatakse lapsele meditsiinidokument, millel on lapse unikaalne kood (esitada surnultsündi tõendav dokument).
[RT IV, 29.12.2022, 91 - jõust. 01.01.2023]
(2) Sünnitoetuse taotleja esitab vormikohase avalduse sünnitoetuse saamiseks sotsiaalametile enne lapse kolmekuuseks saamist. Sünnitoetust ei maksta, kui laps on riiklikul ülalpidamisel või kui sünnitoetust on lapse eest makstud mõnest teisest omavalitsusest.
(3) Lapse lapsendamisel või lapse üle eestkoste seadmisel võib sünnitoetust taotleda enne lapse üheaastaseks saamist.
(4) Sünnitoetuse saanud lapsele kingitakse linna vapiga hõbelusikas, mis antakse üle linnapea pidulikul vastuvõtul.
(5) Kalendriaastal sündinud ja kvartali jooksul pärast lapse sündi Eesti Rahvastikuregistris Viljandi linna registreeritud lapsed on oodatud iga kvartali järgselt linnapea vastuvõtule, kus lapsele kingitakse Viljandi linna vapiga hõbelusikas.
[RT IV, 29.12.2022, 91 - jõust. 01.01.2023]
(6) Vastuvõtud toimuvad kvartalijärgsel kuul. Vastuvõtu toimumisest teavitatakse taotlejat kirjalikult rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Juhul, kui taotleja on andnud nõusoleku saata taotlusega seotud dokumendid oma e-posti aadressile, saadetakse vastuvõtu elektrooniline kutse ka taotleja e-posti aadressile. Nimekirjad koostab kantselei ja kutsete saatmise ning linnapea piduliku vastuvõtu korraldab avalike suhete ja turismiamet.
[RT IV, 29.12.2022, 91 - jõust. 01.01.2023]
(7) Toetuse taotleja esitab taotluse ette nähtud tähtajaks. Pärast määratud tähtaega esitatud taotlusi menetlusse ei võeta.
§ 15.
Sünnipäevatoetus 100-aastastele ja vanematele
Sünnipäevatoetust makstakse vastavalt Eesti Rahvastikuregistri andmetele 100-aastastele ja vanematele Viljandi linna kodanikele. Nimekirjad koostab kantselei ja õnnitluste üleandmise korraldab avalike suhete ja turismiamet.
[RT IV, 29.12.2022, 91 - jõust. 01.01.2023]
§ 16.
Eluruumide kohandamise toetus
[Kehtetu - RT IV, 05.05.2018, 16 - jõust. 08.05.2018]
§ 17.
Eakate linnatranspordi toetus
[Kehtetu - RT IV, 07.09.2018, 18 - jõust. 10.09.2018]
§ 18.
Matusetoetus
(1) Matusetoetust makstakse isiku matusekulude katteks, kelle viimane elukoht oli elanike registris Viljandi linn. Matusetoetuse saamise õigus on matuse korraldajal.
[RT IV, 01.04.2021, 16 - jõust. 04.04.2021]
(11) Matusetoetust makstakse isiku matusekulude katteks, kellel puudub rahvastikuregistris isikukood, kuid kelle vanem on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on lapse surma hetkel rahvastikuregistris registreeritud Viljandi linn. Taotluse juurde tuleb esitada surmateatis (surnultsündi tõendav dokument).
[RT IV, 01.04.2021, 16 - jõust. 04.04.2021]
(2) Matuse korraldaja esitab vormikohase taotluse.
[RT IV, 28.06.2019, 42 - jõust. 01.07.2019]
(3) Toetuse taotluse peab esitama kolme kalendrikuu jooksul peale linnakodaniku surma, hilinenud taotluste puhul toetust ei maksta.
(4) Matusetoetuse määr on 250 eurot.
4. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 19.
Vaidluste lahendamine
(1) Kontrolli ja järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab linnavalitsus.
(2) Toetuste määramise otsusega mittenõustumise korral on toetuse taotlejal õigus pöörduda vaidega linnavalitsuse poole.
(3) Linnavalitsuse otsusega mittenõustumise korral on toetuse taotlejal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse isikule teatavaks tegemise päevast.
§ 20.
[Käesolevast tekstist välja jäetud].
§ 21.
Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2018.
§ 22.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter