Rahandus ja eelarveEelarvemenetlus

Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Kambja valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise ning finantsjuhtimise kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Kambja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.03.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2018
Avaldamismärge:RT IV, 08.03.2018, 6

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 1, § 372 lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Kambja valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise ning finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) reguleerib Kambja valla eelarve (edaspidi eelarve) ülesehitust ja liigendust; määrab eelarvestrateegia, eelarve ja majandusaasta aruande koostamise olulisemad tähtajad; reguleerib eelarve ja eelarve seletuskirja koostamist ning eelarve menetlemist volikogus; täpsustab reegleid olukorraks, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata; reguleerib eelarve täitmist ja aruandlust ning reservfondi kasutamise tingimusi ja korda. Korras tuuakse ära meetmed finantsdistsipliini tagamiseks ja finantskontrolliks.

  (2) Kord on täitmiseks kohustuslik Kambja valla ametiasutusele (edaspidi vallavalitsus) ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatavad asutused).

§ 2.   Mõisted

  (1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele;
  2) eelarvestrateegia – valla arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan;
  3) valla eelarve – vallavolikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud eelarve;
  4) lisaeelarve – valla eelarve muutmiseks koostatud eelarve;
  5) alaeelarve - hallatava asutuse eelarve.

  (2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.

2. peatükk EELARVE KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 3.   Eelarve arvestuspõhisus

  Kambja valla eelarve on kassapõhine.

§ 4.   Eelarve ülesehitus ja liigendus

  (1) Eelarve koosneb järgmistest osadest:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevuse tulud;
  4) investeerimistegevuse kulud;
  5) finantseerimistegevus;
  6) likviidsete varade muutus.

  (2) Põhitegevuse tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi alljärgnevalt:
  1) maksutulud;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
  3) saadavad toetused;
  4) muud tegevustulud.

  (3) Põhitegevuse kulud jaotatakse tegevusalade järgi alljärgnevalt:
  1) üldised valitsussektori teenused;
  2) riigikaitse;
  3) avalik kord ja julgeolek;
  4) majandus;
  5) keskkonnakaitse;
  6) elamu- ja kommunaalmajandus;
  7) tervishoid;
  8) vaba aeg, kultuur ja religioon;
  9) haridus;
  10) sotsiaalne kaitse.

  (4) Põhitegevuse kulud jaotatakse lõikes 3 toodud tegevusalade viisi majandusliku sisu järgi alljärgnevalt:
  1) antavad toetused tegevuskuludeks;
  2) muud tegevuskulud.

  (5) Investeerimistegevuse tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi alljärgnevalt:
  1) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
  2) põhivara müük;
  3) osaluste müük;
  4) aktsiate ja osade müük;
  5) tagasilaekuvad laenud;
  6) finantstulud.

  (6) Investeerimistegevuse kulud jaotatakse majandusliku sisu järgi alljärgnevalt:
  1) põhivara soetus;
  2) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
  3) osaluste soetus;
  4) muude aktsiate ja osade soetus;
  5) antavad laenud;
  6) finantskulud.

  (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:
  1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
  2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

  (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse alljärgnevalt:
  1) raha ja pangakontode saldo muutus;
  2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
  3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

  (9) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1. Likviidsete varade muutuses kajastatakse likviidsete varade saldo suurenemine plussiga ja vähenemine miinusega.

  (10) Volikogu poolt kinnitatavas eelarves liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 1- 8 toodud detailsuses.

  (11) Struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste lõikes liigendab vallavalitsus eelarve neljakohaliste kululiikidena.

§ 5.   Reservfond

  (1) Eelarve põhitegevuse kuludes võidakse planeerida reservfond. Reservfondi suuruse igaks eelarveaastaks määrab volikogu eelarve kinnitamisel.

  (2) Reservfondi vahendeid võib kasutada ettenägematute ja põhjendatud väljaminekute tegemiseks:
  1) suurema kahju vältimise eesmärgil avariiliste olukordade kõrvaldamiseks;
  2) arvestuslike kulude katmiseks summas, mis ületab eelarves planeeritud kulusid ja mille tegemise kohustus tuleneb otseselt riigi ja valla õigusaktidest;
  3) eelarve koostamisel mittearvestatud välisabist või laenulepingust vallale tulenevate kohustustega seotud kulude katmiseks;
  4) hüvitiste maksmiseks teenistusest vabastamisel juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisu muutmist ja kui vallavalitsuse või hallatava asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid;
  5) eelarveaasta kestel volikogu otsusega moodustatavate asutuste või nende struktuuriüksuste finantseerimiseks;
  6) muude ettenägemata ning põhjendatud kulude katmiseks.

  (3) Kirjalik taotlus reservfondist raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele koos seletuskirjaga, milles taotleja esitab üksikasjaliku arvestuse taotletava summa kohta ja põhjenduse raha kasutamise otstarbe kohta.

  (4) Vallavalitsusel on õigus:
  1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi;
  2) jätta taotlus rahuldamata koos põhjuste äranäitamisega;
  3) rahuldada taotlus osaliselt koos põhjuste äranäitamisega;
  4) rahuldada taotlus täielikult.

  (5) Vahendite eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (6) Vallavalitsus esitab ülevaate reservfondi kasutamise kohta volikogule majandusaasta aruande koosseisus.

3. peatükk EELARVESTRATEEGIA 

§ 6.   Eelarvestrateegia koostamine

  (1) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument, mis koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

  (2) Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.

§ 7.   Eelarvestrateegia esitamine ja avalikustamine

  (1) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu volikogule koos arengukava muutmise eelnõuga.

  (2) Volikogu võtab eelarvestrateegia määrusega vastu hiljemalt 15. oktoobriks.

  (3) Vallavalitsus esitab andmed eelarvestrateegia kohta Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kehtestatud korras eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.

  (4) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avalikustatakse valla kodulehel dokumendiregistris ja on kättesaadavad vallavalitsuses.

4. peatükk EELARVE KOOSTAMINE, VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 

§ 8.   Eelarve eelnõu koostamine

  (1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab vallavalitsus.

  (2) Eelarveaastale eelneva aasta 1. septembriks väljastab vallavalitsus hallatavatele asutustele alaeelarve koostamiseks eeltäidetud vormid. Vormil on toodud eelmise eelarveaasta tegelik täitmine ja jooksvaks aastaks planeeritud eelarve. Vajadusel antakse ette piirsummad alaeelarve projekti taotluse koostamiseks.

  (3) Hallatavad asutused esitavad vallavalitsusele hiljemalt 30. septembriks alaeelarve liigenduses eelarve taotlused koos seletuskirjadega.

  (4) Hallatava asutuse eelarve taotluse läbivaatamisel vallavalitsuses hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ja eelarvestrateegiale.

  (5) Vallavalitsuse finantsosakond koostab eelarve eelnõu korra § 4 lõigetes 1-8 toodud liigenduses ning esitab selle koos seletuskirjaga 1. novembriks volikogu rahandus- ja majanduskomisjonile arvamuse avaldamiseks.

  (6) Seletuskirjas esitatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nõutud informatsioon.

  (7) Volikogu rahandus- ja majanduskomisjon analüüsib eelarveprojekti ning esitab kirjalikult vallavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.

§ 9.   Eelarve menetlemine ja vastuvõtmine

  (1) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt 1. detsembriks enne eelarveaasta algust.

  (2) Eelarve eelnõud menetletakse valla põhimääruses sätestatud korras, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.

  (3) Eelarve eelnõud arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel.

  (4) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu.

  (5) Pärast eelarve eelnõu esimest lugemist annab volikogu tähtaja eelarve eelnõule muutmise ettepanekute tegemiseks.

  (6) Eelarve eelnõu muutmise ettepanek peab olema tulude ja kulude osas tasakaalus ning muutmise ettepaneku juures peavad olema ettepaneku põhjendused ning kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate suurus.

  (7) Eelarve eelnõu muutmise ettepaneku kohta annab vallavalitsus enne eelarve teist lugemist seisukoha vallavalitsuse istungi protokolli kantava otsusega.

  (8) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekut hääletatakse selle esitaja nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus.

  (9) Peale eelarve vastuvõtmist liigendab vallavalitsus eelarve korra § 4 lõike 11 kohaselt korraldusega kahe nädala jooksul. Eelarveaasta jooksul võib vallavalitsus eelarve liigendust korraldusega muuta.

  (10) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 10.   Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve

  (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

  (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes väiksemas mahus, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

§ 11.   Eelarve avalikustamine

  (1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Kambja valla kodulehel ja on kättesaadav vallavalitsuses. Seletuskiri peab olema kodulehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

  (2) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul valla kodulehel ja on kättesaadav vallavalitsuses. Kodulehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ning rahandus- ja majanduskomisjoni koosolekute protokollid.

§ 12.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamisele kohaldatakse eelarve eelnõu koostamise sätteid. Sätte, mille kohaldamine ei ole olemuslikult vajalik, võib jätta kohaldamata.

  (2) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.

  (3) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta ühe lugemisega. Lisaeelarve muudatusettepanek, mis peab olema korra paragrahvi 9 lõike 6 kohane, esitatakse vähemalt volikogu istungile eelneval päeval.

  (4) Lisaeelarvet ei koostata, kui:
  1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
  3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ning väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

  (5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused kavandada lisaeelarves.

  (6) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusse võtmise kohta volikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.

  (7) Vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikele 2.

§ 13.   Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal

  (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal planeeritakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

  (2) Tegemata jäänud väljaminekute planeerimist järgmisel eelarveaastal menetletakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse sätetega.

5. peatükk EELARVE TÄITMINE JA ARUANDLUS  

§ 14.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

  (2) Vallavalitsus ja hallatavad asutused võivad teha tehinguid eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nimetatud piiranguid.

  (3) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab vallavalitsuse finantsosakond.

  (4) Eelarve täitmise käigustulude kavandatust väiksema laekumise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ette nähtud väljaminekute tegemist, teavitades sellest volikogu.

  (5) Hallatava asutuse eelarve täitmise eest vastutab hallatava asutuse juht.

§ 15.   Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus

  (1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, raamatupidamisstandarditele, raamatupidamise sise-eeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele.

  (2) Eelarve ja lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse Rahandusministeeriumile ministri määrusega kehtestatud tingimustel ja vormidel.

§ 16.   Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab finantsosakond ja esitab vallavalitsusele. Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks seadusandluses sätestatud korras.

  (3) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega hiljemalt 30. juuniks.

  (4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla kodulehel ja on kättesaadav vallavalitsuses.

6. peatükk FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMINE 

§ 17.   Finantsdistsipliini meetmed

  (1) Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe aruandeaasta lõpu seisuga ei tohi olla väiksem kui null.

  (2) Põhitegevuse tulem võib olla aruandeaasta lõpu seisuga käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud lubatavast väärtusest väiksem, kui sellele eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud lubatavale väärtusele.

  (3) Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama majandusaasta põhitegevuse tulude kogusummat.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvestatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

  (5) Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 kehtestatud piirmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra.

§ 18.   Nõuded varadele ja kohustustele

  (1) Likviidseid varasid tohib paigutada kuni üheaastase tähtajaga hoiustesse krediidiasutustes, vahendeid ei tohi paigutada fondidesse.

  (2) Omada võib ainult kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohustuslike ülesannete täitmisega seotud ettevõtetes enamusosalust või enamusaktsiaid.

  (3) Võlakohustusi võib võtta ainult investeeringuteks või olemasolevate võlakohustuste refinantseerimiseks.

  (4) Arvelduskrediiti või lühiajalist laenu käibevahendite juhtimiseks võib võtta ainult tingimusel, et see makstakse aasta lõpu seisuga tagasi.

  (5) Kooskõlas eelarvestrateegiaga võib laenu anda ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks või tagada sõltuva üksuse poolt samaks otstarbeks võetud kohustusi.

  (6) Sõltuvale üksusele võib vallavolikoguga kooskõlastatult laenu anda rahavoogude juhtimise eesmärgil tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks.

  (7) Sõltuvad üksused võivad võtta laenu, kapitalirendi ja järelmaksu kohustusi ning muid kohustusi, mille tagasimakse tähtaeg ületab ühte aastat, ainult investeeringuteks (sh hoonete, rajatiste, seadmete, sõidukite ostmiseks ja parendamiseks) vallavalitsuse sellekohase loa alusel. Loa saamiseks esitab sõltuv üksus taotluse vallavalitsusele.

7. peatükk FINANTSKONTROLL 

§ 19.   Finantsaudit

  (1) Finantsauditi viib läbi vallavolikogu kinnitatud vandeaudiitor, andes hinnangu konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandele.

  (2) Vallavalitsuse sõltuvad üksused esitavad oma auditeeritud majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsusega 31. märtsiks vallavalitsusele.

  (3) Vallavalitsuse konsolideerimisgrupi audiitor koostab majandusaasta aruande kohta sõltumatu audiitori aruande ja esitab selle vallavalitsusele hiljemalt 20. maiks.

§ 20.   Volikogu revisjonikomisjoni kontroll

  (1) Revisjonikomisjon lähtub oma töös kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 48 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahvis 29 nimetatud tingimustest ning valla põhimäärusest.

  (2) Revisjonikomisjon esitab arvamuse majandusaasta aruandele ja ülevaate aasta jooksul tehtud revideerimistest volikogu istungil majandusaasta aruande kinnitamisel.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 21.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks Ülenurme Vallavolikogu 4. juuni 2013 määrus nr 11 „Ülenurme valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse esitamine ning reservfondi kasutamise kord“

§ 22.   Rakendussätted

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist .

Väljaandja:Kambja Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.11.2022
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 29.10.2022, 46

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 1, § 372 lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 21 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Kambja valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise ning finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) reguleerib Kambja valla eelarve (edaspidi eelarve) ülesehitust ja liigendust; määrab eelarvestrateegia, eelarve ja majandusaasta aruande koostamise olulisemad tähtajad; reguleerib eelarve ja eelarve seletuskirja koostamist ning eelarve menetlemist volikogus; täpsustab reegleid olukorraks, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata; reguleerib eelarve täitmist ja aruandlust ning reservfondi kasutamise tingimusi ja korda. Korras tuuakse ära meetmed finantsdistsipliini tagamiseks ja finantskontrolliks.

  (2) Kord on täitmiseks kohustuslik Kambja valla ametiasutusele (edaspidi vallavalitsus) ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatavad asutused).

§ 2.   Mõisted

  (1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele;
  2) eelarvestrateegia – valla arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan;
  3) valla eelarve – vallavolikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud eelarve;
  4) lisaeelarve – valla eelarve muutmiseks koostatud eelarve;
  5) alaeelarve - hallatava asutuse eelarve.

  (2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.

2. peatükk EELARVE KOOSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 3.   Eelarve arvestuspõhisus

  Kambja valla eelarve on tekkepõhine.
[RT IV, 20.11.2018, 5 - jõust. 01.01.2019]

§ 4.   Eelarve ülesehitus ja liigendus

  (1) Eelarve koosneb järgmistest osadest:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevuse tulud;
  4) investeerimistegevuse kulud;
  5) finantseerimistegevus;
  6) likviidsete varade muutus.

  (2) Põhitegevuse tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi alljärgnevalt:
  1) maksutulud;
  2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
  3) saadavad toetused;
  4) muud tegevustulud.

  (3) Põhitegevuse kulud jaotatakse tegevusalade järgi alljärgnevalt:
  1) üldised valitsussektori teenused;
  2) riigikaitse;
  3) avalik kord ja julgeolek;
  4) majandus;
  5) keskkonnakaitse;
  6) elamu- ja kommunaalmajandus;
  7) tervishoid;
  8) vaba aeg, kultuur ja religioon;
  9) haridus;
  10) sotsiaalne kaitse.

  (4) Põhitegevuse kulud jaotatakse lõikes 3 toodud tegevusalade viisi majandusliku sisu järgi alljärgnevalt:
  1) antavad toetused tegevuskuludeks;
  2) muud tegevuskulud.

  (5) Investeerimistegevuse tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi alljärgnevalt:
  1) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
  2) põhivara müük;
  3) osaluste müük;
  4) aktsiate ja osade müük;
  5) tagasilaekuvad laenud;
  6) finantstulud.

  (6) Investeerimistegevuse kulud jaotatakse majandusliku sisu järgi alljärgnevalt:
  1) põhivara soetus;
  2) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
  3) osaluste soetus;
  4) muude aktsiate ja osade soetus;
  5) antavad laenud;
  6) finantskulud.

  (7) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:
  1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
  2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

  (8) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse alljärgnevalt:
  1) raha ja pangakontode saldo muutus;
  2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;
  3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

  (9) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1. Likviidsete varade muutuses kajastatakse likviidsete varade saldo suurenemine plussiga ja vähenemine miinusega.

  (10) Volikogu poolt kinnitatavas eelarves liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 1- 8 toodud detailsuses.

  (11) Struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste lõikes liigendab vallavalitsus eelarve neljakohaliste kululiikidena.

§ 5.   Reservfond

  (1) Eelarve põhitegevuse kuludes võidakse planeerida reservfond. Reservfondi suuruse igaks eelarveaastaks määrab volikogu eelarve kinnitamisel.

  (2) Reservfondi vahendeid võib kasutada ettenägematute ja põhjendatud väljaminekute tegemiseks:
  1) suurema kahju vältimise eesmärgil avariiliste olukordade kõrvaldamiseks;
  2) arvestuslike kulude katmiseks summas, mis ületab eelarves planeeritud kulusid ja mille tegemise kohustus tuleneb otseselt riigi ja valla õigusaktidest;
  3) eelarve koostamisel mittearvestatud välisabist või laenulepingust vallale tulenevate kohustustega seotud kulude katmiseks;
  4) hüvitiste maksmiseks teenistusest vabastamisel juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisu muutmist ja kui vallavalitsuse või hallatava asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid;
  5) eelarveaasta kestel volikogu otsusega moodustatavate asutuste või nende struktuuriüksuste finantseerimiseks;
  6) muude ettenägemata ning põhjendatud kulude katmiseks.

  (3) Kirjalik taotlus reservfondist raha eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele koos seletuskirjaga, milles taotleja esitab üksikasjaliku arvestuse taotletava summa kohta ja põhjenduse raha kasutamise otstarbe kohta.

  (4) Vallavalitsusel on õigus:
  1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi;
  2) jätta taotlus rahuldamata koos põhjuste äranäitamisega;
  3) rahuldada taotlus osaliselt koos põhjuste äranäitamisega;
  4) rahuldada taotlus täielikult.

  (5) Vahendite eraldamine reservfondist vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

  (6) Vallavalitsus esitab ülevaate reservfondi kasutamise kohta volikogule majandusaasta aruande koosseisus.

3. peatükk EELARVESTRATEEGIA 

§ 6.   Eelarvestrateegia koostamine

  (1) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument, mis koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

  (2) Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.

§ 7.   Eelarvestrateegia esitamine ja avalikustamine

  (1) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu volikogule koos arengukava muutmise eelnõuga.

  (2) Volikogu võtab eelarvestrateegia määrusega vastu hiljemalt 15. oktoobriks.

  (3) Vallavalitsus esitab andmed eelarvestrateegia kohta Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kehtestatud korras eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.

  (4) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avalikustatakse valla kodulehel dokumendiregistris ja on kättesaadavad vallavalitsuses.

4. peatükk EELARVE KOOSTAMINE, VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 

§ 8.   Eelarve eelnõu koostamine

  (1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab vallavalitsus.

  (2) Eelarveaastale eelneva aasta 1. septembriks väljastab vallavalitsus hallatavatele asutustele alaeelarve koostamiseks eeltäidetud vormid. Vormil on toodud eelmise eelarveaasta tegelik täitmine ja jooksvaks aastaks planeeritud eelarve. Vajadusel antakse ette piirsummad alaeelarve projekti taotluse koostamiseks.

  (3) Hallatavad asutused esitavad vallavalitsusele hiljemalt 30. septembriks alaeelarve liigenduses eelarve taotlused koos seletuskirjadega.

  (4) Hallatava asutuse eelarve taotluse läbivaatamisel vallavalitsuses hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ja eelarvestrateegiale.

  (5) Vallavalitsuse finantsosakond koostab eelarve eelnõu korra § 4 lõigetes 1-8 toodud liigenduses ning esitab selle koos seletuskirjaga 1. novembriks volikogu rahandus- ja majanduskomisjonile arvamuse avaldamiseks.

  (6) Seletuskirjas esitatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nõutud informatsioon.

  (7) Volikogu rahandus- ja majanduskomisjon analüüsib eelarveprojekti ning esitab kirjalikult vallavalitsusele omapoolsed seisukohad ja ettepanekud. Ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.

§ 81.   Kaasava eelarve rakendamine
[RT IV, 29.10.2022, 5 - jõust. 01.11.2022]

  (1) Kaasava eelarve eesmärgid on:
  1) elanike kaasamine vallaeelarve koostamise protsessi;
  2) elanikele võimaluse andmine erinevate ettepanekute tegemiseks, mille realiseerimisega soovitakse edendada valla elu;
  3) elanikele hääletamisvõimaluse andmine parimate ideede väljaselgitamisel.

  (2) Kaasava eelarve objekt (investeering):
  1) peab pakkuma avalikku hüve;
  2) peab olema avalikus kasutuses (reeglina munitsipaalmaal);
  3) ei tohi selle teostamisel tekitada ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele;
  4) peab olema teostatav ühe eelarveaasta jooksul.

  (3) Kaasava eelarve suurus eelarveaastal määratakse eelarvestrateegiaga vastava aasta kohta. Lõplik summa kajastub vastava aasta eelarves.
[RT IV, 29.10.2022, 5 - jõust. 01.11.2022]

§ 82.   Kaasava eelarve menetlemine
[RT IV, 29.10.2022, 5 - jõust. 01.11.2022]

  (1) Kaasava eelarve menetlust korraldab vallavalitsus, menetlus algatatakse hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembril. Erinevate menetlusetappide (ideekorje, ideede tutvustamine, ideede rahvahääletus ja tulemused) kohta avaldatakse teated ja selgitused valla meediakanalites.

  (2) Vallavalitsusel on õigus koostada kaasava eelarve menetlust täpsustav juhend.

  (3) Kaasava eelarve ideid võib esitada kas e-teenuste keskkonnas, paberkandjal või e-posti teel. Idee esitamisel peab olema märgitud:
  1) idee nimetus (lühidalt idee sisu kokkuvõttev kirjeldus);
  2) idee esitaja nimi ja kontaktandmed (telefon, e-posti aadress);
  3) idee eesmärk ja kirjeldus (mida soovitakse idee elluviimisega saavutada, kellele see on oluline ja kuidas idee elluviimine toimub, miks on selle idee teostamine valla eelarvest vajalik ja oluline);
  4) sihtrühm (kes on idee teostamisest peamised kasusaajad);
  5) eeldatav maksumus (hinnanguline või pakkumusel põhinev maksumus);
  6) muu oluline info (info, mida idee esitaja peab vajalikuks välja tuua).

  (4) Esitatud ideede hindamiseks ja valimiseks moodustatakse vallavanema käskkirjaga komisjon, kes hindab esitatud ideede teostatavust (ajalisest, rahalisest ja tehnilisest aspektist) ja vastavust kaasava eelarve tingimustele. Vallavalitsus võib teha ideede autoritele ka ettepaneku idee kohendamise osas (vähendada mahtu, täpsustada asukohta, liita idee mõne teise sarnase ideega jmt).

  (5) Valitud ideid tutvustatakse ja pannakse rahvahääletusele. Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 14-aastane rahvastikuregistri järgne Kambja valla kodanik. Iga hääletusel osalev vallaelanik saab hääletada kuni kahe erineva idee poolt.

  (6) Rahvahääletuse tulemusena viiakse ellu enim hääli saanud idee/d, mis lähtuvalt eeldatavast maksumusest mahuvad käesoleva määruse § 81 lõike 3 alusel määratud summa sisse. Elluviidavad ideed kinnitab Kambja Vallavalitsus ja elluviimise korraldab vallavalitsus koostöös idee/ideede esitajatega.

  (7) Kui hanke tulemusel selgub, et idee/ideede elluviimise maksumus ületab eelarves ettenähtud rahalisi võimalusi, annab Kambja Vallavalitsus ettepaneku esitajale võimaluse kaasrahastada ettepaneku teostamist puudujäävas osas. Kui ettepaneku esitaja ei soovi võimalust kasutada, siis teostatakse ideede nimekirja paremusjärjestuses järgmine objekt.
[RT IV, 29.10.2022, 5 - jõust. 01.11.2022]

§ 9.   Eelarve menetlemine ja vastuvõtmine

  (1) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt 1. detsembriks enne eelarveaasta algust.

  (2) Eelarve eelnõud menetletakse valla põhimääruses sätestatud korras, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.

  (3) Eelarve eelnõud arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel.

  (4) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu.

  (5) Pärast eelarve eelnõu esimest lugemist annab volikogu tähtaja eelarve eelnõule muutmise ettepanekute tegemiseks.

  (6) Eelarve eelnõu muutmise ettepanek peab olema tulude ja kulude osas tasakaalus ning muutmise ettepaneku juures peavad olema ettepaneku põhjendused ning kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate suurus.

  (7) Eelarve eelnõu muutmise ettepaneku kohta annab vallavalitsus enne eelarve teist lugemist seisukoha vallavalitsuse istungi protokolli kantava otsusega.

  (8) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekut hääletatakse selle esitaja nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus.

  (9) Peale eelarve vastuvõtmist liigendab vallavalitsus eelarve korra § 4 lõike 11 kohaselt korraldusega kahe nädala jooksul. Eelarveaasta jooksul võib vallavalitsus eelarve liigendust korraldusega muuta.

  (10) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 10.   Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve

  (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

  (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes väiksemas mahus, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

§ 11.   Eelarve avalikustamine

  (1) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist Kambja valla kodulehel ja on kättesaadav vallavalitsuses. Seletuskiri peab olema kodulehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

  (2) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul valla kodulehel ja on kättesaadav vallavalitsuses. Kodulehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungite ning rahandus- ja majanduskomisjoni koosolekute protokollid.

§ 12.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamisele kohaldatakse eelarve eelnõu koostamise sätteid. Sätte, mille kohaldamine ei ole olemuslikult vajalik, võib jätta kohaldamata.

  (2) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.

  (3) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta ühe lugemisega. Lisaeelarve muudatusettepanek, mis peab olema korra paragrahvi 9 lõike 6 kohane, esitatakse vähemalt volikogu istungile eelneval päeval.

  (4) Lisaeelarvet ei koostata, kui:
  1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
  3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ning väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

  (5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused kavandada lisaeelarves.

  (6) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusse võtmise kohta volikogule eelarve täitmise aruande koosseisus.

  (7) Vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikele 2.

§ 13.   Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal

  (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal planeeritakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

  (2) Tegemata jäänud väljaminekute planeerimist järgmisel eelarveaastal menetletakse kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse sätetega.

5. peatükk EELARVE TÄITMINE JA ARUANDLUS  

§ 14.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

  (2) Vallavalitsus ja hallatavad asutused võivad teha tehinguid eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nimetatud piiranguid.

  (3) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab vallavalitsuse finantsosakond.

  (4) Eelarve täitmise käigustulude kavandatust väiksema laekumise korral on vallavalitsusel õigus piirata eelarves ette nähtud väljaminekute tegemist, teavitades sellest volikogu.

  (5) Hallatava asutuse eelarve täitmise eest vastutab hallatava asutuse juht.

§ 15.   Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus

  (1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, raamatupidamisstandarditele, raamatupidamise sise-eeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele.

  (2) Eelarve ja lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse Rahandusministeeriumile ministri määrusega kehtestatud tingimustel ja vormidel.

§ 16.   Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab finantsosakond ja esitab vallavalitsusele. Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks seadusandluses sätestatud korras.

  (3) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega hiljemalt 30. juuniks.

  (4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla kodulehel ja on kättesaadav vallavalitsuses.

6. peatükk FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMINE 

§ 17.   Finantsdistsipliini meetmed

  (1) Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe aruandeaasta lõpu seisuga ei tohi olla väiksem kui null.

  (2) Põhitegevuse tulem võib olla aruandeaasta lõpu seisuga käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud lubatavast väärtusest väiksem, kui sellele eelnenud aasta põhitegevuse tulem vastas käesoleva paragrahvi lõikes 1 määratud lubatavale väärtusele.

  (3) Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama majandusaasta põhitegevuse tulude kogusummat.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvestatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

  (5) Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 kehtestatud piirmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra.

§ 18.   Nõuded varadele ja kohustustele

  (1) Likviidseid varasid tohib paigutada kuni üheaastase tähtajaga hoiustesse krediidiasutustes, vahendeid ei tohi paigutada fondidesse.

  (2) Omada võib ainult kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohustuslike ülesannete täitmisega seotud ettevõtetes enamusosalust või enamusaktsiaid.

  (3) Võlakohustusi võib võtta ainult investeeringuteks või olemasolevate võlakohustuste refinantseerimiseks.

  (4) Arvelduskrediiti või lühiajalist laenu käibevahendite juhtimiseks võib võtta ainult tingimusel, et see makstakse aasta lõpu seisuga tagasi.

  (5) Kooskõlas eelarvestrateegiaga võib laenu anda ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks või tagada sõltuva üksuse poolt samaks otstarbeks võetud kohustusi.

  (6) Sõltuvale üksusele võib vallavolikoguga kooskõlastatult laenu anda rahavoogude juhtimise eesmärgil tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks.

  (7) Sõltuvad üksused võivad võtta laenu, kapitalirendi ja järelmaksu kohustusi ning muid kohustusi, mille tagasimakse tähtaeg ületab ühte aastat, ainult investeeringuteks (sh hoonete, rajatiste, seadmete, sõidukite ostmiseks ja parendamiseks) vallavalitsuse sellekohase loa alusel. Loa saamiseks esitab sõltuv üksus taotluse vallavalitsusele.

7. peatükk FINANTSKONTROLL 

§ 19.   Finantsaudit

  (1) Finantsauditi viib läbi vallavolikogu kinnitatud vandeaudiitor, andes hinnangu konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandele.

  (2) Vallavalitsuse sõltuvad üksused esitavad oma auditeeritud majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsusega 31. märtsiks vallavalitsusele.

  (3) Vallavalitsuse konsolideerimisgrupi audiitor koostab majandusaasta aruande kohta sõltumatu audiitori aruande ja esitab selle vallavalitsusele hiljemalt 20. maiks.

§ 20.   Volikogu revisjonikomisjoni kontroll

  (1) Revisjonikomisjon lähtub oma töös kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 48 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse paragrahvis 29 nimetatud tingimustest ning valla põhimäärusest.

  (2) Revisjonikomisjon esitab arvamuse majandusaasta aruandele ja ülevaate aasta jooksul tehtud revideerimistest volikogu istungil majandusaasta aruande kinnitamisel.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 21.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 22.   Rakendussätted

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json