Viru-Nigula valla põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõigete 1 ja 2 ning § 22 lõike 1 punktide 9 ja 23 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Viru-Nigula valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
  1) valla omavalitsusorganite valimise ja moodustamise kord ning nende pädevus;
  2) volikogu esimehe ja aseesimeeste ning vallavanema valimise kord;
  3) vallavalitsuse ning valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord;
  4) valla arengukava ja eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
  5) valla esindamise kord;
  6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
  7) valla sümbolid ja nende kasutamise kord.

§ 2.   Viru-Nigula valla õiguslik staatus, territoorium ja keskus

  (1) Viru-Nigula vald (edaspidi vald) kui omavalitsusüksus moodustatakse ning valla territoorium ja asustusüksuste jaotus kehtestatakse seaduse alusel.

  (2) Viru-Nigula vald on avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses.

  (3) Viru-Nigula vald on moodustunud Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemise teel ning on nende õigusjärglane.

  (4) Valla omavalitsusorganite Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Viru-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) juriidiline asukoht ning Viru-Nigula valla keskus on valla asustusüksus Kunda linn (vallasisene linn).

  (5) Viru-Nigula Vallavalitsus asub aadressil Kasemäe 19, Kunda linn, 44107 Viru-Nigula vald. Valla teenuskeskused asuvad Aseri alevikus ja Viru-Nigula alevikus.

§ 3.   Valla omavalitsusorganid

  (1) Valla esinduskogu on volikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

  (2) Valla täitevorgan on vallavalitsus, mille moodustab volikogu.

§ 4.   Valla sümbolid

  (1) Valla sümbolid on lipp ja vapp. Valla vapi ja lipu kirjeldused ning kujutised on lisatud käesolevale määrusele vastavalt Lisale 1 ja Lisale 2.
[RT IV, 27.10.2018, 44 - jõust. 30.10.2018]

  (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides Eesti lipu seaduses toodud põhimõtteid, käesolevas paragrahvis sätestatut ja head tava. Valla lippu tuleb kohelda väärikalt. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

  (3) Valla lippu võib kasutada või heisata:
  1) alaliselt valla ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel ja vallale kuuluvatel hoonetel või nimetatud hoonete juures asuvates lipumastides;
  2) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonidega kohtumistel;
  3) valla ametlikel üritustel ja valla asutuste üritustel;
  4) valla territooriumil asuvatel elu-, äri- või büroohoonetel teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
  5) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.

  (4) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
  1) koos Euroopa Liidu lipu ja Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule, mis omakorda on vasakul Euroopa Liidu lipust;
  2) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
  3) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
  4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.

  (5) Valla vapi kujutist kasutatakse:
  1) volikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuse pitsatil;
  2) volikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuse dokumendiplankidel;
  3) valla ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste kodulehtedel.

  (6) Valla vapi kujutist võib kasutada:
  1) ametiasutuse hallatavate asutuste dokumendiplankidel, pitsatil või sümbolites;
  2) valla asutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;
  3) valla tunnustusavaldustel ja meenetel, ametlikel trükistel ja märkidel;
  4) ametiasutuse teadetel, esitlustel, kutsetel ja kaartidel;
  5) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, et tähistada valla poolt vastava ürituse, isiku, organisatsiooni või projekti toetamist;
  6) vallavalitsusega kooskõlastatult hoonete välisseintel, ruumide siseseintel, sõidukitel jms, vastuvõttude jm pidulike sündmuste puhul ning valla esindamisel avalikel üritustel.

  (7) Valla vapi värvideta (mustvalge) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.

  (8) Valla vapi kasutamine toimub vastavalt vallavalitsuse heaks kiidetud stiiliraamatule.

§ 5.   Valla tunnustusavaldused

  Vald avaldab tunnustust aukodaniku tiitli, teenetemärgi (aumärgi) andmisega. Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena eraisikutele ja organisatsioonidele või ettevõtetele omistatavad tunnustusavaldused ning nende andmise tingimused ja korra sätestab vallavalitsus eraldi määrusega.

§ 6.   Valla asustusüksuste sümbolid

  Valla asustusüksustel (vallasisesel linnal, alevikel ja küladel) võivad olla kasutusel asustusüksuse sümbolitena vapp ja lipp, mille kasutusse võtmine kooskõlastatakse vallavalitsusega.

§ 7.   Valla logo ja tunnuslause

  (1) Vallavalitsusel on õigus avaliku konkursi korras välja töötada valla logo ja tunnuslause, mida võib kasutada trükistel, meenetel, üritustel, esitlustel, messidel, rekvisiitidel, plakatitel, meedias jm kohtades valla tutvustamisel.

  (2) Valla logo ja tunnuslause kasutamise korra kehtestab vallavalitsus.

  (3) Logo ja tunnuslause kasutamise loa kolmandatele isikutele annab vallavalitsus.

§ 8.   Valla korporatiivne identiteet

  (1) Valla korporatiivne identiteet on kogum visuaalseid ja sõnalisi vahendeid, mis aitavad identifitseerida valda kui ühtset organisatsiooni koos selle ametiasutuse, ametiasutuse hallatavate asutuste ja juriidiliste isikutega, kelle üle on vallal valitsev mõju.

  (2) Valla korporatiivse identiteedi kujundab vallavalitsus, kasutades selleks valla sümboleid ning muid visuaalseid ja sõnalisi vahendeid ning lahendusi.

  (3) Korporatiivse identiteedi kujundamisel on vallavalitsusel õigustellida ja kehtestada stiiliraamat jt reeglistikke, milles toodud juhised on kohustuslikud täitmiseks kõigile vallavalitsuse hallatavatele asutustele ja valla valitseva mõju all olevatele juriidilistele isikutele.

§ 9.   Valla ametiasutus

  (1) Valla ametiasutus on Viru-Nigula vallavalitsus (edaspidi ametiasutus), mida juhib vallavanem ja mille peamine ülesanne on õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud avaliku võimu teostamine.

  (2) Ametiasutus täidab ametiasutuse põhimääruse ja muude õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.

  (3) Ametiasutuse põhimääruse kinnitab volikogu.

  (4) Ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ja palgamäärad kinnitab volikogu ning seda muudab vallavalitsus volikogu kinnitatud palgafondi piires.

  (5) Ametiasutuse moodustamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu. Ametiasutuse moodustamiseks vajalike õigusaktide eelnõud algatatakse, menetletakse ning vormistatakse käesoleva põhimäärusega sätestatud õigusaktide menetlemise üldises korras.

§ 10.   Ametiasutuse hallatavad asutused

  (1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on ametiasutuse pädevusse kuuluvate avalike ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks moodustatud iseseisev asutus, mis ei ole juriidiline isik. Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu. Õigusaktidest tulenevaid ülesandeid täites esindavad nad valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut.

  (2) Hallatavate asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise korra sätestab volikogu eraldi määrusega.

2. peatükk VOLIKOGU 

§ 11.   Volikogu moodustamine

  (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel seaduses sätestatud ajavahemikuks.

  (2) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses volikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (3) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Viru-Nigula valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

§ 12.   Volikogu ja volikogu liige

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses sätetatud korras läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse.

  (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

  (3) Volikogu liikme tegevus on avalik.

§ 13.   Volikogu esimehe valimine

  (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu esimehe valimist volikogu uue koosseisu esimesel istungil korraldab valla valimiskomisjon. Sama kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muudel juhtudel korraldab volikogu esimehe valimist volikogu moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

  (3) Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse volikogu liikmete seast. Ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Häältelugemiskomisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe.

  (4) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

  (5) Volikogu liikmele peab olema tagatud võimalus täita hääletussedel hääletuskabiinis või muus salajast hääletamist võimaldavas ruumis.

§ 14.   Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine

  (1) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmise õigus on volikogu liikmetel.

  (2) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik või suuline ettepanek. Kandideerimise kohta annab kandidaat kirjaliku või suulise nõusoleku.

  (3) Kandidaatide nimed reastatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada.

  (4) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

  (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, siis tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast ise või tutvustab kandidaadi esitanud isik kandidaati pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

§ 15.   Volikogu esimehe valimise läbiviimise kord

  (1) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidaatide tutvustamist ning küsimustele vastamist väljastab valimisi korraldav komisjon vallakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid volikogu liikmetele allkirja vastu.

  (2) Istungi juhataja kuulutab välja salajase hääletamise.

  (3) Enne hääletamist kontrollib valimisi korraldav komisjon hääletuskasti, kinnitab, et see oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi ning pitseerib hääletuskasti.

  (4) Hääletussedelile kirjutab volikogu liige selle kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab.

  (5) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. Enne hääletuskasti laskmist paneb valimisi korraldava komisjoni liige hääletussedeli tühjale küljele pitsati jäljendi.

  (6) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, siis on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimisi korraldavalt komisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

  (7) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle valimisi korraldava komisjoni ettepanekul lõppenuks kuulutanud.

§ 16.   Volikogu esimehe valimise tulemuste väljaselgitamine

  (1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu või kelle poolt ta hääletas, loetakse kehtetuks.

  (2) Hääletustulemused teeb teatavaks valimisi korraldava komisjoni esimees. Hääletustulemused fikseerib valimisi korraldav komisjon hääletustulemuste protokollis, millele kirjutavad alla kõik valimisi korraldava komisjoni liikmed. Hääletustulemuste protokoll koos hääletajate nimekirjaga säilitatakse volikogu istungi protokolli juures. Kasutatud hääletussedeleid säilitatakse kolmkümmend päeva peale hääletust ning siis hävitatakse.

  (3) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (4) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, siis kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine vastavalt eespool toodud korrale. Kandideerida võib ka valituks mitteosutunud isik.

  (5) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis kutsutakse volikogu istung uuesti kokku. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

  (6) Pärast hääletustulemuste teatavakstegemist selgitab valimisi korraldav komisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimisi korraldavale komisjonile kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimisi korraldav komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimisi korraldava komisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

  (7) Kui volikogu esimehe valimised viib läbi valla valimiskomisjon, siis valimistulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega.

  (8) Kui volikogu esimehe valimised viib läbi volikogu liikmetest moodustatud häältelugemiskomisjon, siis vormistatakse valimistulemused volikogu otsusega. Otsust eraldi hääletusele ei panda.

§ 17.   Volikogu aseesimehe valimine

  (1) Volikogul on kuni kaks aseesimeest. Volikogu otsustab aseesimeeste arvu volikogu esimehe ettepanekul. Volikogu teise aseesimehe valimised toimuvad pärast esimese aseesimehe valimise lõppemist.

  (2) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (3) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (4) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees.

  (5) Volikogu aseesimehe valimise salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni.

  (6) Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse volikogu liikmete seast. Ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Häältelugemise komisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe.

§ 18.   Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus

  (1) Volikogu esimees:
  1) juhib ja korraldab volikogu tööd ning annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
  3) korraldab volikogu istungitele saabunud materjalide menetlemist, koostab esitatud eelnõude ja küsimuste alusel volikogu istungi päevakorra projekti;
  4) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust, sh määrab vajadusel eelnõu arutamiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja kutsub vajadusel kokku komisjonide ühise koosoleku;
  5) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu;
  6) esindab valda ja volikogu vastavalt seadustele ning volikogu õigusaktidele;
  7) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;
  8) korraldab ja kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;
  9) edastab ajakirjanikele volikogu ametlikku informatsiooni;
  10) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nendele antud vastustest.

  (2) Volikogu aseesimees:
  1) abistab volikogu esimeest volikogu istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel;
  2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

  (3) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, siis otsustab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu esimees.

§ 19.   Volikogu esimehe asendamine

  (1) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, samuti volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab.

  (2) Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.

  (3) Kui volikogu on valinud kaks aseesimeest, siis määrab volikogu esimeest asendava aseesimehe volikogu esimees. Kui esimees ei ole määranud teda asendavat aseesimeest, siis asendab volikogu esimeest aseesimeestest vanem aseesimees, tema puudumisel noorem aseesimees.

  (4) Kui volikogu aseesimeestel ei ole võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, siis asendab volikogu esimeest volikogu istungil kohalviibiv vanim volikogu liige.

§ 20.   Volikogu komisjonide moodustamine

  (1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ning muude ülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

  (2) Alatised komisjonid moodustatakse omavalitsuse tegevusvaldkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetluses olevatele õigusaktidele hinnangu andmiseks. Volikogu peab alatise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni.

  (3) Üksikprobleemide lahendamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alatine komisjon.

  (4) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk või ülesanded, tegevusvaldkond, liikmete arv (kuni üksteist liiget) ja koosseis. Ajutise komisjoni moodustamise otsuses määratakse ka komisjoni tegutsemise tähtaeg.

§ 21.   Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine ning ülesanded

  (1) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu liikmel on üks hääl.

  (2) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

  (3) Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine toimub isikuvalimiste korra kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (4) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
  3) korraldab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakordade koostamise ning koosolekute protokollimise;
  4) kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut;
  5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul;
  6) annab komisjoni tööst aru volikogule ning esindab komisjoni volikogu istungil;
  7) allkirjastab komisjonile esitatud pöördumiste ja märgukirjade vastused.

  (5) Komisjoni esimehel on õigus võtta komisjoni menetlusse lisaks volikogu esimehe poolt määratule teisi volikogus arutusele tulevaid eelnõusid.

  (6) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või tema puudumisel vanim kohalviibiv komisjoni liige.

§ 22.   Volikogu komisjoni koosseis

  (1) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

  (2) Komisjoni, v.a revisjonikomisjoni, koosseisu võivad kuuluda liikmed, kes ei kuulu volikogusse.

  (3) Volikogu komisjoni koosseisu, v.a revisjonikomisjon, kinnitab komisjoni esimehe esildusel volikogu oma otsusega, mis võetakse vastu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus, tagades soovitavalt proportsionaalse esindatuse komisjoni koosseisus, arvestades komisjoni moodustamise otsuses märgitud komisjoni suurust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud proportsionaalse esindatuse põhimõtte täitmiseks teeb komisjoni esimees volikokku valitud erakondade ja valimisliitude esindajatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse teha ettepanekuid komisjoni liikmete kinnitamiseks. Avalduses toob komisjoni esimees välja, mitmele komisjoni liikme kohale on erakonnal ja valimisliidul õigus vastavalt lõikes 3 toodud proportsionaalsuse põhimõttele lõikes 1 sätestatud volikogu liikme õigusega enne volikokku mittekuuluvate isikute kohta ettepaneku tegemist. Kui erakonnad ja valimisliidud ei tee komisjoni esimehe avalduses toodud tähtajaks oma ettepanekut, siis teeb komisjoni esimees iseseisvalt ettepanekud kõigepealt volikogu liikmetele ja seejärel tema poolt vabalt valitud volikokku mittekuuluvatele isikutele.

  (5) Kui volikogu liikmele ei ole tehtud ettepanekut kuuluda ühtegi komisjoni, siis on tal õigus otsustada, millise komisjoni koosseisu, v.a revisjonikomisjon, ta soovib kuuluda. Volikogu liige teeb sellisel juhul oma otsuse teatavaks volikogu istungil, kus esitab volikogu esimehele kirjaliku sooviavalduse. Sellisel juhul kinnitatakse volikogu liige komisjoni koosseisu volikogu otsusega volikogu liikme sooviavalduse alusel selle esitamisele järgneval volikogu istungil. Volikogu otsust hääletusele ei panda. Volikogu liige on kohustatud eelnimetatud õiguse teostamisel arvestama lõikes 3 sätestatud proportsionaalse esindatuse põhimõtet, millega vastuolus olevaid sooviavaldusi ei rahuldata. Sooviavalduse mitterahuldamise kohta teeb volikogu põhjendatud otsuse, mida volikogu liikmel on õigus õigusaktide sätestatud korras vaidlustada.

§ 23.   Volikogu komisjoni ja komisjoni liikme volituste kestus

  (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. Komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu otsusega komisjoni esimehe esildusel, aluseks võttes käesolevas paragrahvis sätestatut või volikogu liikme sooviavalduse alusel volikogu otsusega.

  (2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada. Komisjoni esimehe tagasiastumisel kinnitab volikogu uue esimehe esildusel komisjoni uue koosseisu.

  (3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja, kuid mitte kauem kui komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volitused. Volikogu võib oma otsusega lõpetada ajutise komisjoni volitused ennetähtaegselt.

  (4) Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda, esitades avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks ja tema volitused lõpevad avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui avalduse esitamisele järgnev tööpäev.

  (5) Volikogu võib oma otsusega komisjoni liikme volitused lõpetada komisjoni esimehe esilduse alusel, kui komisjoni liige ei ole mõjuva põhjuseta osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul või üle pooltel koosolekutel viimase 12 kuu jooksul. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.

  (6) Volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja volikogu liikmest komisjoni liikme volitused peatuvad või lõpevad automaatselt samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumise või lõppemisega.

§ 24.   Komisjoni pädevus

  (1) Volikogu komisjon:
  1) selgitab välja oma töövaldkonnas valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) vaatab läbi oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõud;
  3) vaatab läbi dokumendid, mis on talle suunanud menetlemiseks volikogu või volikogu esimees;
  4) vaatab läbi vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid ning isikute avaldused.

  (2) Komisjonil on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakti eelnõu koostamine;
  2) algatada arutelusid;
  3) teha ettepanekuid oma töövaldkonnas volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
  4) välja töötada komisjoni tööplaan;
  5) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  6) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

  (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide
vastuvõtmisel soovitusliku ja nõuandva iseloomuga.

  (4) Komisjoni rahaliste vahendite kasutamine saab toimuda eelarves ettenähtud vahendite
piires ja kooskõlastatult volikogu esimehega.

§ 25.   Revisjonikomisjon

  (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega volikogu liikmete hulgast.

  (2) Revisjonikomisjon kontrollib kohaliku omavalitsuse tegevust vastavalt seadustes ja muudes õigusaktides sätestatule. Kontrolli aluseks on revisjonikomisjoni otsusega kinnitatud tööplaan, v.a juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel.

  (3) Revisjonikomisjon võib kontrollida:
  1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;
  2) valla ametiasutuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;
  3) valla sõlmitud lepingute täitmist;
  4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust;
  5) valla majandusaasta aruannet enne selle kinnitamist volikogus;
  6) volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete, vallavanema ja volikogu määratud ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioone.

  (4) Kontrolli teostavad isikud nimetab revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni otsuse alusel võib kontrolli teostamisse kaasata vastava ala spetsialisti või vallavalitsuse ametniku.

  (5) Kontrolli teostamiseks volitatud isikul (isikutel) on õigus:
  1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia läbi vajadusel inventuure;
  2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva teabe esitamist;
  3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

  (6) Kontrolli teostamisel ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd ning peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. Kontrollitav peab võimaldama kontrolli teostamiseks vajalikud tingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijale (kontrollijatele) organisatsioonilist ja tehnilist abi.

  (7) Revisjonikomisjon võib kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

  (8) Kontrollimise tulemused vormistatakse:
  1) õigusrikkumiste mittetuvastamisel revisjonikomisjoni koosoleku protokollilise otsusega, milles on toodud ettepanekud asutuse töö paremaks korraldamiseks või pisipuuduste kõrvaldamiseks;
  2) õigusrikkumiste ilmnemisel revisjonikomisjoni aktiga, millele kirjutavad alla kõik liikmed ning kontrollijad.

  (9) Revisjoniaktis märgitakse asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Revisjoniaktis esitatakse kontrolli tulemus, mis sisaldab muu hulgas:
  1) olukorra kirjeldust;
  2) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
  3) õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
  4) vallavara kasutamise õigsust;
  5) eelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
  6) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
  7) viidet õigusaktile, mida on rikutud;
  8) järeldust, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu; varalise kahju ilmnemisel esitatakse aktis selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvestamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad;
  9) revisjonikomisjoni ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks või tegevuse parandamiseks.

  (10) Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollija ei tohi kolmandatele isikutele avaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud informatsiooni, millele tal kontrollimise käigus ligipääs tekib. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust.

  (11) Revisjonikomisjoni protokoll, otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle 10 (kümne) päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

  (12) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Aruanne avaldatakse valla veebilehel koos majandusaasta aruandega.

§ 26.   Volikogu fraktsiooni moodustamine ja registreerimine

  (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt kolm volikogu liiget. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.

  (2) Fraktsioon moodustatakse volikogu volituste ajaks.

  (3) Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja soovi korral aseesimehe, kes samal ajal ei või olla volikogu esimees ega aseesimees.

  (4) Fraktsiooni moodustamise ja registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud.

  (5) Informatsiooni fraktsiooni registreerimise avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungil. Fraktsiooni tegevus algab selle registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli.

§ 27.   Fraktsiooni koosseisu muutmine ja tegevuse lõppemine

  (1) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni kui ka volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (3) Fraktsiooni liikme võib ilma tema avalduseta fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel, kõigi allkirjastatud otsusel. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (4) Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegsel lõppemisel lõpeb ka volikogu liikme kuuluvus fraktsiooni.

  (5) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli.

  (6) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

  (7) Fraktsiooni tegevuse lõppemisest teavitab volikogu esimees volikogu istungil ning vastav märge kantakse istungi protokolli.

§ 28.   Fraktsiooni õigused

  Fraktsioonil on õigus:
  1) algatada oma liikmete kaudu volikogu õigusakte;
  2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
  3) seada üles kandidaate volikogu valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele;
  4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna;
  5) võtta volikogu istungi iga päevakorrapunkti arutelu käigus kuni viieminutiline vaheaeg.

§ 29.   Volikogu istung

  (1) Volikogu töö vorm on istung. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (1¹) Volikogul on õigus Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorra ajal viia volikogu istung läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) kasutades (näiteks e-post, telefon, videolahendus).
[RT IV, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020, rakend. 18.03.2020]

  (2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulikuus korralist istungit ei toimu.

  (3) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll, mis allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates ja avalikustatakse valla dokumendiregistris. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed. Volikogu istungid helisalvestatakse ja helisalvestisi säilitatakse kuus kuud peale istungi toimumist.

  (4) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Volikogu liige kirjutab oma allkirja osavõtulehele, mis hiljem lisatakse istungi protokollile. Volikogu liikme hilinemine või lahkumine istungi toimumise ajal ajutiselt või lõplikult fikseeritakse istungi protokollis.

  (5) Istung algab päevakorra eelnõu arutamise ning selle kinnitamisega.

  (6) Volikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 4 tundi. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorra küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, kas pikendada volikogu tööd samal istungil või lükata küsimuse arutelu edasi järgmisele istungile.

  (7) Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu ei otsusta teisiti.

§ 30.   Volikogu istungi ettevalmistamine

  (1) Volikogu esimees korraldab arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist koostöös vallavalitsusega. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

  (2) Ettepaneku küsimuse võtmiseks volikogu päevakorda võivad teha volikogu liikmed, komisjonid, vallavalitsus, vallavanem, vallasekretär ja vallaelanikud seaduses sätestatud korras. Ettepaneku esitaja valmistab ette küsimuse aruteluks vajalikud materjalid ja esitab need volikogu esimehele ja valla kantseleisse päevakorda panekuks.

  (3) Eelnõu vormistatakse vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele.

  (4) Otsuse või määruse eelnõule lisatakse seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid.

  (5) Volikogu esimees võib eelnõud suunata vallavalitsusele ja komisjonidele arutusele.

  (6) Volikogu liikmed, komisjonid ja vallavalitsus esitavad oma seisukohad eelnõu kohta volikogu esimehele ja vallasekretärile. Muutmisettepanekud esitatakse kirjalikult vähemalt üks päev enne volikogu istungit.

§ 31.   Volikogu istungi kokkukutsumine

  (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.

  (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu arvulisest koosseisust, sealhulgas volikogu esimees või aseesimees.

  (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses näidata ära istungi toimumise aeg ja koht ning arutlusele tulevad küsimused ja ettekandjad. Kutsele peavad olema lisatud arutamisele tulevad eelnõud ja lisamaterjalid. Kutse koos lisamaterjaliga peab olema volikogu liikmetele edastatud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

  (4) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt neljandik volikogu liikmetest või vallavalitsus nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu vastava ettepaneku esitamisest.

  (5) Volikogu liige teatab istungilt puudumisest või istungile hilinemisest enne istungi algust volikogu esimehele või volikogu sekretärile.

  (6) Istungile kutsutavatele isikutele saadetakse e-posti teel teade, kus on ära näidatud päevakorrapunkt, mille arutamise juurde teda kutsutakse ja vajaduse korral ka selle päevakorrapunktiga seotud materjalid.

§ 32.   Volikogu istungi päevakord

  (1) Volikogu arutab istungil kutses märgitud ja vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele vormistatud eelnõusid. Päevakord sisaldab arutusele tulevaid küsimusi, nende järjekorda ja küsimuste ettekandjate nimesid.

  (2) Volikogu istungi päevakorra esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.

  (3) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
  1) volikogu esimees;
  2) volikogu liikmed;
  3) vallavanem;
  4) vallavalitsuse liikmed;
  5) volikogu komisjonid.

  (4) Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.

§ 33.   Volikogu istungi läbiviimine

  (1) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
  1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
  2) kutsutud külalistest teatamine;
  3) istungi päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

  (2) Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks ja selle põhjendamiseks.

  (3) Istungi juhataja teeb teatavaks päevakorra eelnõu ja selle kohta laekunud ettepanekud. Laekunud ettepanekud lahendab istungi juhataja ükshaaval, pannes need hääletamisele üksnes juhul, kui nad on eelnevalt esitatud kirjalikult istungi juhatajale. Eelnõu autori poolt aktsepteeritud parandusettepanekut ei pea panema hääletamisele, kui volikogu liige seda ei nõua.

  (4) Seejärel paneb istungi juhataja päevakorra projekti hääletusele.

  (5) Eelnõude arutamine volikogu istungil ei ole kohustuslik, volikogu võib kohe hakata hääletama, kui selle ettepaneku teeb vastav komisjon või vallavalitsus. Arutelu on kohustuslik, kui seda nõuab vallavanem, vallavalitsus või volikogu liige.

  (6) Päevakorraküsimuse arutamine istungil koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest, ettepanekutest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi, mis tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt ilma omapoolsete kommentaarideta, saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.

  (7) Istungi juhataja ettepanekul võib küsimuse arutelu toimuda vabas vormis.

  (8) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Teistele istungil viibivatele isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.

  (9) Päevakorra igas küsimuses on käesoleva paragrahvi lõikes 8 loetletud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile.

  (10) Päevakorraküsimuse arutamisel on aega:
  1) ettekandeks kuni 15 minutit;
  2) kaasettekandeks kuni 10 minutit;
  3) küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale – kuni 2 küsimust igalt osalejalt;
  4) sõnavõtuks kuni 5 minutit;
  5) repliigiks kuni 2 minutit;
  6) ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit.

  (11) Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule.

  (12) Volikogu istungi juhataja:
  1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste korral vajaliku kvoorumi olemasolu;
  2) jälgib istungi päevakorrast ja küsimuste arutelukorrast kinnipidamist;
  3) katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
  4) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;
  5) kuulutab välja volikogu otsustuste vastuvõtmise;
  6) paneb eelnõud hääletusele esitamise järjekorras;
  7) kuulutab välja istungi avamise, vaheajad ja lõppemise haamrilöögiga.

  (13) Sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras.

  (14) Arutelu käigustehtud muudatused ja ettepanekud protokollitakse.

  (15) Muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult.

  (16) Volikogu võib katkestada küsimuse arutelu poolthäälte enamusega, kui ilmneb, et:
  1) eelnõu on ette valmistamata;
  2) eelnõu ei vasta kehtivatele seadustele;
  3) otsuse tegemiseks tuleb leida kompromissvariant.

  (17) Katkestamise ettepanek pannakse hääletamisele pärast eelnõu algataja arvamuse ärakuulamist. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute tegemise tähtaja kohta.

  (18) Arutelu antud päevakorrapunktis lõpeb kas viimase esinemisega või lõpetatakse volikogu poolthäälte enamusega.

  (19) Enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta.

  (20) Volikogu määruse eelnõud arutatakse kahel lugemisel, kui volikogu ei otsusta teisiti.

  (21) Muudatusettepanekute vastuvõtmise, eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega.

  (22) Volikogu liikme nõudmisel võib hääletada iga muudatusettepanekut eraldi.

  (23) Teisele lugemisele esitatakse eelnõu terviktekst, mis sisaldab volikogu istungil vastuvõetud muudatusettepanekuid ja millesse on sisse viidud valdkonna komisjoni(de) poolt tehtud muudatusettepanekud.

  (24) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.

  (25) Volikogu istungi lõpus toimub infotund maksimaalselt 30 minuti jooksul, millel volikogu liige saab esitada küsimusi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.

§ 34.   Hääletamine volikogus

  (1) Volikogu otsustab ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige või see on sätestatud volikogu õigusaktis.

  (2) Volikogu otsustab küsimusi poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja.

  (3) Hääletamine on avalik, sealhulgas ka umbusaldushääletus.

  (4) Volikogu liige hääletab käe tõstmisega.

  (5) Enne hääletamist istungi juhataja sõnastab selgelt hääletatava küsimuse. Hääletamistulemused kinnitab istungi juhataja ja teeb need teatavaks haamrilöögiga.

  (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Sel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

  (7) Hääletamisel, kus ükski kandidaat või ettepanek ei saanud nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletamisvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi või ettepaneku vahel.

  (8) Ettepanekud hääletatakse nende esitamise järjekorras.

§ 35.   Salajane hääletamine

  (1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel hääletussedeliga.

  (2) Salajast hääletamist viib läbi kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon (edaspidi komisjon).

  (3) Komisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle ning väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid.

  (4) Komisjon teeb kindlaks:
  1) volikogu liikmete nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletussedelite saanute arvu;
  2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
  3) kehtivate ja kehtetute hääletussedelite arvu.

  (5) Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ja vormistab komisjoni protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega.

§ 36.   Arupärimine

  (1) Igal volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

  (2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus kümne tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

§ 37.   Istungi dokumendid

  (1) Volikogul on õigus üldaktidena vastu võtta määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Volikogul on õigus vastu võtta pöördumisi ja muid dokumente, mis ei ole kohustusliku iseloomuga. Dokumentidele kirjutab alla istungi juhataja.

  (2) Volikogu istungid protokollitakse.

  (3) Protokolli kantakse:
  1) istungi number, toimumise aeg ja koht;
  2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg;
  3) istungi juhataja ja protokollija nimi;
  4) osavõtjate, puuduvate volikogu liikmete ja kutsutute nimed;
  5) päevakord;
  6) arutatud küsimuste kohta esitatud ettepanekud;
  7) vastuvõetud otsused;
  8) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
  9) eriarvamused.

  (4) Volikogu liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus, mille ta esitab kas istungi ajal või viie päeva jooksul peale protokolli avalikustamist ning mis lisatakse protokollile.

  (5) Istungit protokollib volikogu sekretär, tema puudumisel korraldab protokollimise vallasekretär.

  (6) Protokollijal on õigus sõna saada repliigiks ja küsimusteks igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli koostamiseks.

  (7) Protokollile ja vastuvõetud dokumentidele kirjutab alla istungi juhataja.

  (8) Volikogu istungil arutatud küsimustest avaldatakse lühikokkuvõtte valla ajalehes.

  (9) Istungite protokollid ja õigusaktid säilitatakse alaliselt.

  (10) Volikogu istungist on audiosalvestusi õigusteha istungi protokollijal. Salvestist kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Salvestist säilitatakse 6 kuud.

§ 38.   Õigusaktide täitmise kontroll

  Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus.

§ 39.   Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamine

  (1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees arutamiseks või vastamiseks volikogu vastavale komisjonile. Kui küsimuse lahendamine on vallavalitsuse pädevuses, siis suunatakse see vallavalitsusele.

  (2) Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu pädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus.

  (3) Enne avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise arutamist komisjoni koosolekul tutvub üks komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu.

  (4) Küsimuste arutamiseks istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja.

§ 40.   Umbusaldusmenetlus

  (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.

  (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

  (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

  (4) Umbusalduse algatamise avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus.

  (5) Umbusalduse algatamise avaldus registreeritakse valla kantseleis hiljemalt järgmisel tööpäeval.

  (6) Juhul, kui isik, kelle vastu on algatatud umbusaldusmenetlus, ei viibi volikogu istungil, teavitab kantselei teda umbusalduse algatamise avalduse registreerimise päeval väljastusteatega kirjas. Kirjale lisatakse volikogule esitatud dokumentide koopiad. Umbusalduse menetlemisel teeb üks umbusalduse algatajatest kuni 10-minutilise ettekande. Iga volikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust.

  (7) Isikul, kelle suhtes umbusaldusmenetlus on algatatud, on õigus esineda kuni 10- minutilise kõnega.

  (8) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

  (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

  (10) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega.

  (11) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige.

  (12) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

  (13) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni seaduses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise.

  (14) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus.

§ 41.   Töö tasustamine

  Volikogu ja komisjonide liikmetele makstakse tasu volikogu ja komisjonide tööst osavõtu eest vastavalt volikogu poolt kinnitatud määrusele.

§ 42.   Volikogu tegutsemisvõimetus

  Volikogu tegutsemisvõimetuse alused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.

3. peatükk VALLAVANEM JA VALLAVALITSUS 

§ 43.   Vallavanem

  (1) Vallavanem:
  1) esindab Viru-Nigula valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib Viru-Nigula valda kui omavalitsusüksust;
  2) juhib vallavalitsuse tegevust;
  3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.

  (2) Vallavanemaks võib volikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätestatud nõuetele ning kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

§ 44.   Vallavanema valimine

  (1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Vallavanem valitakse käesolevas põhimääruses volikogu esimehe valimisele sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (3) Vallavanema valimise salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni.

  (4) Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse volikogu liikmete seast. Ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Häältelugemise komisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe.

  (5) Kui volikogu otsustab korraldada vallavanema leidmiseks avaliku konkursi, kehtestab volikogu oma otsusega konkursi tingimused ja korra. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatu kehtib ka avaliku konkursi tulemusel leitud vallavanema kandidaadi valimisel.

§ 45.   Vallavanema volitused

  (1) Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.

  (2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alustel vallavanema volituste lõppemiseni.

  (3) Vallavanema volitused peatuvad ning tal ei ole ajutiselt õigust ja volitusi esindada Viru-Nigula valda ega vallavalitsust ja täita muid vallavanema pädevusse pandud ülesandeid:
  1) puhkuse ajal;
  2) ajutise töövõimetuse ajal ravikindlustuse seaduse tähenduses;
  3) aja- või asendusteenistuses viibimise ajal;
  4) õppekogunemise ajal või mobilisatsiooni tõttu reservväelasena teenistuskohustusi täites;
  5) kui talt on kohtuotsuse alusel võetud ära või peatatud vallavanema ametikohal tegutsemise õigus;
  6) ajal, kui ta on arestis või vahi all.

§ 46.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem on vallavalitsuse kui kollegiaalse haldusorgani juht, kes:
  1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
  2) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
  3) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  4) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
  5) juhib vallavalitsuse istungeid;
  6) annab vallavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju;
  7) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning korraldab nende täitmist.

  (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui ametiasutuse juht, kes:
  1) juhib ja korraldab ametiasutuse tööd;
  2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
  3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;
  4) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

  (3) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud või volikogu poolt pandud ülesandeid.

§ 47.   Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine

  (1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.

  (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

  (3) Vallavanema teenistuskohustuste täitmist Eesti Vabariigi piires ei käsitleta teenistuslähetusena. Vallavanema teenistuskohast äraolekul rohkem kui 3 (kolm) päeva peab teavitama sellest volikogu esimeest.

  (4) Vallavanema sise- ja välislähetustele suunamine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga, andes teada sellest volikogule.

  (5) Vallavanema lähetuskulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 48.   Vallavanema asendamine

  (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige. Samuti võib vallavanem oma käskkirjaga määrata ettenägematuteks juhtumiteks mitu asendajat ja enda asendamise järjekorra, mille alusel asuvad asetäitjad vallavanemat vajadusel asendama.

  (2) Kui asendajateks nimetatud isik(ud) ei saa mingil põhjusel vallavanemat asendada või asendajat ei ole nimetatud, siis asendab vallavanemat vallavalitsuse vanim liige.

  (3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse ja vallavalitsuse ametiasutuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“.

  (4) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud vallavanemat vallavalitsuse või volikogu poolt asendama määratud vallavalitsuse liige. Kui vastavat toimingut või tehingut ei saa teha vallavanemat asendama määratud isik, teostab need kõigi õiguste ja kohustustega vallavalitsuse vanim liige.

§ 49.   Vallavanema vabastamine või tagasiastumine

  (1) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel (tagasiastumine) või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistusse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni.

  (2) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) tema tagasiastumise korral;
  2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
  5) tema surma korral.

  (3) Umbusalduse avaldamise korral vabastatakse vallavanem ametist volikogu otsusega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist volikogu otsusega kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ametikohale mittesobivuse tõttu.

  (5) Vallavanema tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljemalt kui kahe nädala jooksul, üle andma asjaajamise ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

  (6) Vallavanema surma korral loetakse vallavanema teenistussuhe lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast ning volikogu määrab vallavanema asendaja või valib uue vallavanema.

§ 50.   Vallavanema tasustamine ning soodustuste määramine

  (1) Vallavanema palga ja lisatasud määrab volikogu oma otsusega.

  (2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab volikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

§ 51.   Vallavalitsus

  (1) Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, mille moodustab volikogu ja mida juhib vallavanem. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

  (2) Vallavalitsus lahendab käesoleva põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega valla pädevusse antud ülesandeid.

  (3) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid eelkõige õigusaktide andmise ning täitmisega, valla majandustegevuse, elanike kaasamise, kontrolli ning praktilise tegevuse kaudu.

  (4) Vallavalitsus kinnitatakse ametisse pärast igakordset vallavanema valimist.

§ 52.   Vallavalitsuse moodustamine

  (1) Vallavalitsuse koosseisu ja struktuuri esitab volikogule kinnitamiseks vallavanem, kes saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus.

  (2) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu, mis ei või olla vähem kui kolm liiget, ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem hiljemalt kahe kuu jooksul volikogule kirjalikult vallavalitsuse isikulise koosseisu ametisse kinnitamiseks.

  (3) Vallavalitsuse liikme kandidaadiks võib esitada ja liikmeks võib kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõuetele. Vallavalitsuse liikmeks kinnitamise kohta annab isik kirjaliku nõusoleku koos kinnitusega seaduse nõuetele vastavuse kohta, mille vallavanem esitab volikogule koos ettepanekuga vallavalitsuse isikulise koosseisu kinnitamiseks.

  (4) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

  (5) Vallavalitsuse koosseisu või üksiku vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (6) Vallavolikogu otsusel võib vallavalitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavalitsuse palgalise liikme ametisse nimetamise ning talle töötasu ning muude hüvede määramise kohta tehakse lisaks vallavalitsuse isikulise koosseisu kinnitamisele eraldi volikogu otsus. Vallavalitsuse palgalise liikme õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

  (7) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esilduse alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 53.   Vallavalitsuse ja vallavalitsuse liikme volituste tähtaeg

  (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval juhul, kui ametisse on kinnitatud üle poole volikogu kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvust.

  (2) Vallavalitsuse volitused kehtivad seni, kuni volikogu kinnitab ametisse uue vallavalitsuse. Vallavanema volituste lõppemisel täidab vallavalitsus oma ülesandeid seni, kuni volikogu kinnitab ametisse uue vallavalitsuse. Pärast igakordset vallavanema valimist kinnitatakse uuesti ka vallavalitsuse isikuline koosseis.

  (3) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaja lõppu:
  1) vallavanema avalduse alusel volikogu otsusega;
  2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
  5) tema tagasiastumise korral;
  6) tema surma korral.

  (4) Vallavanema taotlusel või umbusalduse avaldamise korral vabastatakse vallavalitsuse liige ametist volikogu otsusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavalitsuse liikme ametist volikogu otsusega kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ametikohale mittesobivuse tõttu.

  (6) Vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul, üle andma asjaajamise ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

  (7) Vallavalitsuse liikme surma korral loetakse vallavalitsuse liikme volitused lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast ning volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.

§ 54.   Vallavalitsuse pädevus

  (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis on seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

  (2) Vallavalitsus:
  1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
  2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või vallavalitsuse õigusaktiga on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse ning lahendab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud vallavalitsusele.

  (3) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema antud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid. Vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse määrab vajadusel kindlaks vallavanem käskkirjaga.

§ 55.   Vallavalitsuse istung ja õigusaktid

  (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Kõigi vallavalitsuse liikmete nõusolekul võib istungi läbi viia e-istungina.

  (2) Vallavalitsuse istung toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus.

  (3) Vallavalitsuse istungi kutse koos päevakorra projekti ja arutusele tulevate materjalidega edastatakse vallavalitsuse liikmetele ja kutsutud isikutele hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist.

  (4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima vallasekretäri või teda asendavat isikut hiljemalt istungile eelneval päeval.

  (5) Vallavalitsuse istung on kinnine, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Vallavanem või tema asendaja võib vajaduse korral kutsuda istungile ka teisi isikuid (eelnõude ettekandjad, seotud isikud vms).

  (6) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu kinnitatud vallavalitsuse arvulisest koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema määratud asendaja.

  (7) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll avalikustatakse Viru-Nigula valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval.

  (8) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad Viru-Nigula valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ning paberkandjal vallavalitsuse kantseleis.

  (9) Vallavalitsuse töökorra, sealhulgas istungi ettevalmistamise, läbiviimise ja küsimuste päevakorda võtmise täpsema korra ning vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded sätestab vallavalitsus eraldi õigusaktiga.

§ 56.   Vallavalitsuse komisjon

  (1) Vallavalitsus võib oma ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone.

  (2) Komisjoni moodustab ning selle koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega.

  (3) Komisjoni moodustamise korralduses sätestatakse komisjoni nimi, komisjoni koosseis, eesmärk ja ülesanded.

  (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

  (5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.

  (6) Komisjoni protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast koosolekut ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

  (7) Komisjoni otsustused on vallavalitsusele soovitusliku iseloomuga.

  (8) Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab vallavalitsus.

§ 57.   Asustusüksuse vanem ja asustusüksuse vanemate kogu

  (1) Valla asustusüksuste elanikel on õigus valida ennast esindama suhetes valla organite ja asutustega linna, aleviku- või küla esindaja (edaspidi asustusüksuse vanem).

  (2) Asustusüksuse vanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse perioodi kehtestab volikogu eraldi statuudiga.

  (3) Volikogu kehtestatud tingimustel ja korras moodustatakse vallavalitsuse nõuandva organina asustusüksuse vanemate kogu.

  (4) Asustusüksuse vanemate kogu töö vorm on koosolek. Asustusüksuse vanemate kogu töötab vallavalitsuse sätestatud korras.

4. peatükk VALLA ESINDAMISE KORD 

§ 58.   Valla esindamine

  (1) Valda esindavad oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem, samuti nende poolt volitatud esindajad

  (2) Seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.

  (3) Esindusõiguse piiritlemise vajaduse korral tuleb arvestada otstarbekuse põhimõtet ning võimalusel lähtuda alljärgnevatest tingimustest:
  1) volikogu ning volikogu esimees esindavad valda volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel;
  2) vallavalitsus ning vallavanem esindavad valda vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel

§ 59.   Valla esindamine kohtus

  (1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.

  (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu pädev isik.

  (3) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.

5. peatükk VÄLISSUHTED 

§ 60.   Välissuhted

  (1) Vallal on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasuliku koostööd kõigi omavalitsusüksuste ja nende hallatavate asutustega väljaspool Eesti Vabariiki. Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piirides volikogu, vallavalitsus, valla ametiasutus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.

  (2) Volikogu otsustab:
  1) valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides;
  2) välisriigi kohaliku omavalitsusüksuse tunnistamise Viru-Nigula valla sõprusomavalitsuseks;
  3) valla esindaja määramise rahvusvahelises organisatsioonis liikmeõiguste teostamiseks või koostöö tegemisel.

  (3) Vallavalitsus:
  1) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
  2) korraldab sõpruslepingute sõlmimise ettevalmistamist ja täitmist;
  3) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
  4) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

  (4) Volikogul, vallavalitsusel, valla ametiasutusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus oma pädevuse piires osaleda rahvusvahelistes arenguprogrammides ja -koostööprojektides ning sõprussuhete arendamise eesmärgil sõlmida rahvusvahelise koostöö lepinguid, kui sõlmitava lepinguga ei kaasne rahalisi kulutusi ning ei võeta muid varalisi kohustusi.

  (5) Kui välislepingu sõlmimisega kaasnevad kohustused vallale või lisakulutused vallaeelarvest, siis annab valla omavalitsusorganitele või nende volitatud esindustele või isikutele loa välislepingu sõlmimiseks volikogu.

6. peatükk VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA 

§ 61.   Valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise üldised põhimõtted

  (1) Valla arengukava ja eelarvestrateegia (edaspidi koos kavad) eelnõude koostamist korraldab vallavalitsus ning kinnitab volikogu oma määrusega.

  (2) Vallavalitsus vaatab kavad vähemalt kord aastas üle ning vajadusel esitab volikogule kinnitamiseks muudatusettepanekud.

  (3) Kavad ja nende muutmine peavad olema kinnitatud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

  (4) Kavad on aluseks valla eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele, valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

  (5) Arengukava eesmärk on tagada valla majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ning looduskeskkonna tasakaalustatud pikaajaline areng.

  (6) Eelarvestrateegia on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostatud selgitustega finantsplaan.

  (7) Kavad peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vald on võtnud kohustusi pikemaks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peavad kavades olema plaanitud valdkondlikud tegevused vastavate kohustuste ulatuses.

  (8) Arengukava peab sisaldama vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses märgitut ning olema kooskõlas valla kehtiva üldplaneeringuga. Lisaks peavad vallal olema valdkondlikud ja hallatavate asutuste arengukavad, mille koostamise kohustus tuleneb seadustest vm õigusaktist või kui vald peab valdkonna arengukava koostamist vajalikuks.

  (9) Eelarvestrateegia peab sisaldama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatut ning olema kooskõlas arengukava ja vallale võetud kohustustega.

  (10) Vallavalitsus kehtestab määrusega kavade koostamise, muutmise ja kinnitamise korrad.

§ 62.   Valla arengukava ja eelarvestrateegia täitmise kontroll

  (1) Arengukava täitmise eest vastutab vallavalitsus.

  (2) Igal aastal koostab vallavalitsus aruande arengukava täitmise kohta eelmisel kalendriaastal ning esitab selle majandusaasta aruande koosseisus hiljemalt juunikuuks volikogule. Aruandes tuleb anda hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsida eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust. Vajadusel esitatakse koos aruandega volikogule eelnõu kavade muutmiseks.

7. peatükk VALLA EELARVE JA FINANTSJUHTIMINE 

§ 63.   Eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted

  (1) Valla eelarve koostatakse igaks kalendriaastaks eelarvestrateegia alusel arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks.

  (2) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi, koostatakse vallaeelarve muutmiseks vajadusel lisaeelarve.

  (3) Eelarve ja lisaeelarve koostamise üldised põhimõtted on:
  1) eelarve hõlmab kindla perioodi, s.o eelarveaasta, tulusid ja kulusid;
  2) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud;
  3) eelarve peab olema tasakaalus;
  4) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad;
  5) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal valla elanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast.

  (4) Eelarve ja lisaeelarve koostamise ja täitmise korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras.

  (5) Eelarve liigendamise, koostamise, menetlemise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise ning eelarve aruandluse täpsem kord sätestatakse volikogu määrusega.

§ 64.   Finantsjuhtimise üldised põhimõtted

  (1) Finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks.

  (2) Finantsjuhtimise aluseks on:
  1) eelarvestrateegia;
  2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud vallaeelarve ja lisaeelarve;
  3) vallaeelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;
  4) läbipaistev ja aus aruandlus.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja kord ning reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja kord sätestatakse eraldi volikogu määrusega.

8. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMINE, AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 

§ 65.   Õigusakti eelnõu koostamine

  (1) Õigusakti eelnõu koostamise korraldab selle algataja- volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele üleandmist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks valla kantseleile.

  (3) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees eelnõu vajadusel ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.

  (4) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele.

  (5) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul arvates selle registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. Komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.

  (6) Korrektselt vormistatud õigusakti eelnõu esitatakse valla kantseleisse hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
  1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
  2) milliste õigusaktidega on küsimus käesoleval ajal reguleeritud;
  3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
  4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise käigus;
  5) vallavalitsuse seisukoht eelnõu suhtes, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
  6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.

  (7) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

  (8) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või komisjoni esitatud eelnõu.

  (9) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ning haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid. Määruse eelnõule tuleb lisada eelnõu seletuskiri.

  (10) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

  (11) Valla õigusaktide vorminõuded kehtestab vallavalitsus asutuse dokumendihaldust reguleerivas korras.

§ 66.   Õigusakti eelnõu kättesaadavaks tegemine

  (1) Volikogu päevakorras olevad õigusaktide eelnõud tehakse üldiselt kättesaadavaks, avalikustades need valla veebilehel hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit, mille päevakorda need esitatakse.

  (2) Vallavalitsuse määruste eelnõud tehakse üldiselt kättesaadavaks, avalikustades need valla veebilehel hiljemalt kaks tööpäeva enne vallavalitsuse istungit, millele need vastuvõtmiseks esitatakse.

  (3) Üldiselt ei tehta kättesaadavaks õigusaktide eelnõusid, mis sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks määratud teavet.

§ 67.   Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine

  (1) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud õigusakti vastuvõtmise pädevust omavas organis nõutud häälteenamuse.

  (2) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

  (3) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

  (4) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.

  (5) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

§ 68.   Õigusaktide jõustumine ja avalikustamine

  (1) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele.

  (2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

  (3) Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

  (4) Õigusaktid tehakse kättesaadavaks ametiasutuse dokumendiregistris peale nende allkirjastamist. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Viru-Nigula valla veebilehelt. Õigusaktid on kõigile kättesaadavad ka vallavalitsuses kohapeal.

  (5) Üldiselt kättesaadavaks ei tehta õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

  (6) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise korraldab vallavalitsuse kantselei.

9. peatükk Rakendussätted 

§ 69.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 70.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõigete 1 ja 2 ning § 22 lõike 1 punktide 9 ja 23 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Viru-Nigula valla põhimäärusega (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
  1) valla omavalitsusorganite valimise ja moodustamise kord ning nende pädevus;
  2) volikogu esimehe ja aseesimeeste ning vallavanema valimise kord;
  3) vallavalitsuse ning valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord;
  4) valla arengukava ja eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
  5) valla esindamise kord;
  6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord;
  7) valla sümbolid ja nende kasutamise kord.

§ 2.   Viru-Nigula valla õiguslik staatus, territoorium ja keskus

  (1) Viru-Nigula vald (edaspidi vald) kui omavalitsusüksus moodustatakse ning valla territoorium ja asustusüksuste jaotus kehtestatakse seaduse alusel.

  (2) Viru-Nigula vald on avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses.

  (3) Viru-Nigula vald on moodustunud Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemise teel ning on nende õigusjärglane.

  (4) Valla omavalitsusorganite Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Viru-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) juriidiline asukoht ning Viru-Nigula valla keskus on valla asustusüksus Kunda linn (vallasisene linn).

  (5) Viru-Nigula Vallavalitsus asub aadressil Kasemäe 19, Kunda linn, 44107 Viru-Nigula vald. Valla teenuskeskused asuvad Aseri alevikus ja Viru-Nigula alevikus.

§ 3.   Valla omavalitsusorganid

  (1) Valla esinduskogu on volikogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

  (2) Valla täitevorgan on vallavalitsus, mille moodustab volikogu.

§ 4.   Valla sümbolid

  (1) Valla sümbolid on lipp ja vapp. Valla vapi ja lipu kirjeldused ning kujutised on lisatud käesolevale määrusele vastavalt Lisale 1 ja Lisale 2.
[RT IV, 27.10.2018, 44 - jõust. 30.10.2018]

  (2) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides Eesti lipu seaduses toodud põhimõtteid, käesolevas paragrahvis sätestatut ja head tava. Valla lippu tuleb kohelda väärikalt. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

  (3) Valla lippu võib kasutada või heisata:
  1) alaliselt valla ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel ja vallale kuuluvatel hoonetel või nimetatud hoonete juures asuvates lipumastides;
  2) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonidega kohtumistel;
  3) valla ametlikel üritustel ja valla asutuste üritustel;
  4) valla territooriumil asuvatel elu-, äri- või büroohoonetel teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
  5) muudel juhtudel vallavalitsuse loal.

  (4) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
  1) koos Euroopa Liidu lipu ja Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule, mis omakorda on vasakul Euroopa Liidu lipust;
  2) koos Eesti riigilipuga Eesti riigilipust vasakule;
  3) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti riigilipust;
  4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega paremalt vasakule tähestikulises järjekorras.

  (5) Valla vapi kujutist kasutatakse:
  1) volikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuse pitsatil;
  2) volikogu, vallavalitsuse ja valla ametiasutuse dokumendiplankidel;
  3) valla ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste kodulehtedel.

  (6) Valla vapi kujutist võib kasutada:
  1) ametiasutuse hallatavate asutuste dokumendiplankidel, pitsatil või sümbolites;
  2) valla asutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;
  3) valla tunnustusavaldustel ja meenetel, ametlikel trükistel ja märkidel;
  4) ametiasutuse teadetel, esitlustel, kutsetel ja kaartidel;
  5) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, et tähistada valla poolt vastava ürituse, isiku, organisatsiooni või projekti toetamist;
  6) vallavalitsusega kooskõlastatult hoonete välisseintel, ruumide siseseintel, sõidukitel jms, vastuvõttude jm pidulike sündmuste puhul ning valla esindamisel avalikel üritustel.

  (7) Valla vapi värvideta (mustvalge) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele.

  (8) Valla vapi kasutamine toimub vastavalt vallavalitsuse heaks kiidetud stiiliraamatule.

§ 5.   Valla tunnustusavaldused

  Vald avaldab tunnustust aukodaniku tiitli, teenetemärgi (aumärgi) andmisega. Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena eraisikutele ja organisatsioonidele või ettevõtetele omistatavad tunnustusavaldused ning nende andmise tingimused ja korra sätestab vallavalitsus eraldi määrusega.

§ 6.   Valla asustusüksuste sümbolid

  Valla asustusüksustel (vallasisesel linnal, alevikel ja küladel) võivad olla kasutusel asustusüksuse sümbolitena vapp ja lipp, mille kasutusse võtmine kooskõlastatakse vallavalitsusega.

§ 7.   Valla logo ja tunnuslause

  (1) Vallavalitsusel on õigus avaliku konkursi korras välja töötada valla logo ja tunnuslause, mida võib kasutada trükistel, meenetel, üritustel, esitlustel, messidel, rekvisiitidel, plakatitel, meedias jm kohtades valla tutvustamisel.

  (2) Valla logo ja tunnuslause kasutamise korra kehtestab vallavalitsus.

  (3) Logo ja tunnuslause kasutamise loa kolmandatele isikutele annab vallavalitsus.

§ 8.   Valla korporatiivne identiteet

  (1) Valla korporatiivne identiteet on kogum visuaalseid ja sõnalisi vahendeid, mis aitavad identifitseerida valda kui ühtset organisatsiooni koos selle ametiasutuse, ametiasutuse hallatavate asutuste ja juriidiliste isikutega, kelle üle on vallal valitsev mõju.

  (2) Valla korporatiivse identiteedi kujundab vallavalitsus, kasutades selleks valla sümboleid ning muid visuaalseid ja sõnalisi vahendeid ning lahendusi.

  (3) Korporatiivse identiteedi kujundamisel on vallavalitsusel õigustellida ja kehtestada stiiliraamat jt reeglistikke, milles toodud juhised on kohustuslikud täitmiseks kõigile vallavalitsuse hallatavatele asutustele ja valla valitseva mõju all olevatele juriidilistele isikutele.

§ 9.   Valla ametiasutus

  (1) Valla ametiasutus on Viru-Nigula vallavalitsus (edaspidi ametiasutus), mida juhib vallavanem ja mille peamine ülesanne on õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud avaliku võimu teostamine.

  (2) Ametiasutus täidab ametiasutuse põhimääruse ja muude õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.

  (3) Ametiasutuse põhimääruse kinnitab volikogu.

  (4) Ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ja palgamäärad kinnitab volikogu ning seda muudab vallavalitsus volikogu kinnitatud palgafondi piires.

  (5) Ametiasutuse moodustamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu. Ametiasutuse moodustamiseks vajalike õigusaktide eelnõud algatatakse, menetletakse ning vormistatakse käesoleva põhimäärusega sätestatud õigusaktide menetlemise üldises korras.

§ 10.   Ametiasutuse hallatavad asutused

  (1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on ametiasutuse pädevusse kuuluvate avalike ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks moodustatud iseseisev asutus, mis ei ole juriidiline isik. Hallatav asutus ei teosta avalikku võimu. Õigusaktidest tulenevaid ülesandeid täites esindavad nad valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut.

  (2) Hallatavate asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise korra sätestab volikogu eraldi määrusega.

2. peatükk VOLIKOGU 

§ 11.   Volikogu moodustamine

  (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel seaduses sätestatud ajavahemikuks.

  (2) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest või seoses volikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (3) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Viru-Nigula valla valimiskomisjoni (edaspidi valimiskomisjon) otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

§ 12.   Volikogu ja volikogu liige

  (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses sätetatud korras läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse.

  (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

  (3) Volikogu liikme tegevus on avalik.

§ 13.   Volikogu esimehe valimine

  (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu esimehe valimist volikogu uue koosseisu esimesel istungil korraldab valla valimiskomisjon. Sama kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muudel juhtudel korraldab volikogu esimehe valimist volikogu moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

  (3) Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse volikogu liikmete seast. Ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Häältelugemiskomisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe.

  (4) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

  (5) Volikogu liikmele peab olema tagatud võimalus täita hääletussedel hääletuskabiinis või muus salajast hääletamist võimaldavas ruumis.

§ 14.   Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmine

  (1) Volikogu esimehe kandidaatide ülesseadmise õigus on volikogu liikmetel.

  (2) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik või suuline ettepanek. Kandideerimise kohta annab kandidaat kirjaliku või suulise nõusoleku.

  (3) Kandidaatide nimed reastatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada.

  (4) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.

  (5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, siis tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast ise või tutvustab kandidaadi esitanud isik kandidaati pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada ühe küsimuse.

§ 15.   Volikogu esimehe valimise läbiviimise kord

  (1) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidaatide tutvustamist ning küsimustele vastamist väljastab valimisi korraldav komisjon vallakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid volikogu liikmetele allkirja vastu.

  (2) Istungi juhataja kuulutab välja salajase hääletamise.

  (3) Enne hääletamist kontrollib valimisi korraldav komisjon hääletuskasti, kinnitab, et see oli enne hääletussedelite kasti laskmist tühi ning pitseerib hääletuskasti.

  (4) Hääletussedelile kirjutab volikogu liige selle kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab.

  (5) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti. Enne hääletuskasti laskmist paneb valimisi korraldava komisjoni liige hääletussedeli tühjale küljele pitsati jäljendi.

  (6) Kui hääletussedel rikutakse enne selle hääletuskasti laskmist, siis on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimisi korraldavalt komisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse hääletajate nimekirja vastav märge.

  (7) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle valimisi korraldava komisjoni ettepanekul lõppenuks kuulutanud.

§ 16.   Volikogu esimehe valimise tulemuste väljaselgitamine

  (1) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole üheselt arusaadavalt märgitud, kas hääletaja on kandidaadi poolt või vastu või kelle poolt ta hääletas, loetakse kehtetuks.

  (2) Hääletustulemused teeb teatavaks valimisi korraldava komisjoni esimees. Hääletustulemused fikseerib valimisi korraldav komisjon hääletustulemuste protokollis, millele kirjutavad alla kõik valimisi korraldava komisjoni liikmed. Hääletustulemuste protokoll koos hääletajate nimekirjaga säilitatakse volikogu istungi protokolli juures. Kasutatud hääletussedeleid säilitatakse kolmkümmend päeva peale hääletust ning siis hävitatakse.

  (3) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (4) Kui hääletusel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, siis kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine vastavalt eespool toodud korrale. Kandideerida võib ka valituks mitteosutunud isik.

  (5) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis kutsutakse volikogu istung uuesti kokku. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

  (6) Pärast hääletustulemuste teatavakstegemist selgitab valimisi korraldav komisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimisi korraldavale komisjonile kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimisi korraldav komisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimisi korraldava komisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

  (7) Kui volikogu esimehe valimised viib läbi valla valimiskomisjon, siis valimistulemused kinnitatakse valla valimiskomisjoni otsusega.

  (8) Kui volikogu esimehe valimised viib läbi volikogu liikmetest moodustatud häältelugemiskomisjon, siis vormistatakse valimistulemused volikogu otsusega. Otsust eraldi hääletusele ei panda.

§ 17.   Volikogu aseesimehe valimine

  (1) Volikogul on kuni kaks aseesimeest. Volikogu otsustab aseesimeeste arvu volikogu esimehe ettepanekul. Volikogu teise aseesimehe valimised toimuvad pärast esimese aseesimehe valimise lõppemist.

  (2) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete seast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (3) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (4) Volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees.

  (5) Volikogu aseesimehe valimise salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni.

  (6) Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse volikogu liikmete seast. Ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Häältelugemise komisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe.

§ 18.   Volikogu esimehe ja aseesimehe pädevus

  (1) Volikogu esimees:
  1) juhib ja korraldab volikogu tööd ning annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
  3) korraldab volikogu istungitele saabunud materjalide menetlemist, koostab esitatud eelnõude ja küsimuste alusel volikogu istungi päevakorra projekti;
  4) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust, sh määrab vajadusel eelnõu arutamiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja kutsub vajadusel kokku komisjonide ühise koosoleku;
  5) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu;
  6) esindab valda ja volikogu vastavalt seadustele ning volikogu õigusaktidele;
  7) kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;
  8) korraldab ja kontrollib volikogu õigusaktide täitmist;
  9) edastab ajakirjanikele volikogu ametlikku informatsiooni;
  10) informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja nendele antud vastustest.

  (2) Volikogu aseesimees:
  1) abistab volikogu esimeest volikogu istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel;
  2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

  (3) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, siis otsustab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu esimees.

§ 19.   Volikogu esimehe asendamine

  (1) Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul, kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, samuti volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab.

  (2) Volikogu esimehe asendamisel on aseesimehel kõik volikogu esimehe õigused ja kohustused.

  (3) Kui volikogu on valinud kaks aseesimeest, siis määrab volikogu esimeest asendava aseesimehe volikogu esimees. Kui esimees ei ole määranud teda asendavat aseesimeest, siis asendab volikogu esimeest aseesimeestest vanem aseesimees, tema puudumisel noorem aseesimees.

  (4) Kui volikogu aseesimeestel ei ole võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, siis asendab volikogu esimeest volikogu istungil kohalviibiv vanim volikogu liige.

§ 20.   Volikogu komisjonide moodustamine

  (1) Volikogu moodustab volikogu tegevuse kavandamiseks, töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ning muude ülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

  (2) Alatised komisjonid moodustatakse omavalitsuse tegevusvaldkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ning menetluses olevatele õigusaktidele hinnangu andmiseks. Volikogu peab alatise komisjonina moodustama revisjonikomisjoni.

  (3) Üksikprobleemide lahendamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alatine komisjon.

  (4) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega, milles märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk või ülesanded, tegevusvaldkond, liikmete arv (kuni üksteist liiget) ja koosseis. Ajutise komisjoni moodustamise otsuses määratakse ka komisjoni tegutsemise tähtaeg.

§ 21.   Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine ning ülesanded

  (1) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu liikmel on üks hääl.

  (2) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Komisjoni aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat.

  (3) Volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine toimub isikuvalimiste korra kohaselt, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (4) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
  3) korraldab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakordade koostamise ning koosolekute protokollimise;
  4) kutsub kokku ja juhatab komisjoni koosolekut;
  5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul;
  6) annab komisjoni tööst aru volikogule ning esindab komisjoni volikogu istungil;
  7) allkirjastab komisjonile esitatud pöördumiste ja märgukirjade vastused;
  8) otsustab kaalukate põhjuste ilmnemisel elektroonilise koosoleku läbiviimise või koosolekul elektroonilise osalemise.
[RT IV, 31.03.2021, 12 - jõust. 03.04.2021rakend. 11.03.2021]

  (5) Komisjoni esimehel on õigus võtta komisjoni menetlusse lisaks volikogu esimehe poolt määratule teisi volikogus arutusele tulevaid eelnõusid.

  (6) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või tema puudumisel vanim kohalviibiv komisjoni liige.

§ 22.   Volikogu komisjoni koosseis

  (1) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

  (2) Komisjoni, v.a revisjonikomisjoni, koosseisu võivad kuuluda liikmed, kes ei kuulu volikogusse.

  (3) Volikogu komisjoni koosseisu, v.a revisjonikomisjon, kinnitab komisjoni esimehe esildusel volikogu oma otsusega, mis võetakse vastu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus, tagades soovitavalt proportsionaalse esindatuse komisjoni koosseisus, arvestades komisjoni moodustamise otsuses märgitud komisjoni suurust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud proportsionaalse esindatuse põhimõtte täitmiseks teeb komisjoni esimees volikokku valitud erakondade ja valimisliitude esindajatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse teha ettepanekuid komisjoni liikmete kinnitamiseks. Avalduses toob komisjoni esimees välja, mitmele komisjoni liikme kohale on erakonnal ja valimisliidul õigus vastavalt lõikes 3 toodud proportsionaalsuse põhimõttele lõikes 1 sätestatud volikogu liikme õigusega enne volikokku mittekuuluvate isikute kohta ettepaneku tegemist. Kui erakonnad ja valimisliidud ei tee komisjoni esimehe avalduses toodud tähtajaks oma ettepanekut, siis teeb komisjoni esimees iseseisvalt ettepanekud kõigepealt volikogu liikmetele ja seejärel tema poolt vabalt valitud volikokku mittekuuluvatele isikutele.

  (5) Kui volikogu liikmele ei ole tehtud ettepanekut kuuluda ühtegi komisjoni, siis on tal õigus otsustada, millise komisjoni koosseisu, v.a revisjonikomisjon, ta soovib kuuluda. Volikogu liige teeb sellisel juhul oma otsuse teatavaks volikogu istungil, kus esitab volikogu esimehele kirjaliku sooviavalduse. Sellisel juhul kinnitatakse volikogu liige komisjoni koosseisu volikogu otsusega volikogu liikme sooviavalduse alusel selle esitamisele järgneval volikogu istungil. Volikogu otsust hääletusele ei panda. Volikogu liige on kohustatud eelnimetatud õiguse teostamisel arvestama lõikes 3 sätestatud proportsionaalse esindatuse põhimõtet, millega vastuolus olevaid sooviavaldusi ei rahuldata. Sooviavalduse mitterahuldamise kohta teeb volikogu põhjendatud otsuse, mida volikogu liikmel on õigus õigusaktide sätestatud korras vaidlustada.

§ 23.   Volikogu komisjoni ja komisjoni liikme volituste kestus

  (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest. Komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu otsusega komisjoni esimehe esildusel, aluseks võttes käesolevas paragrahvis sätestatut või volikogu liikme sooviavalduse alusel volikogu otsusega.

  (2) Volikogu alatiste komisjonide volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ka varem lõpetada. Komisjoni esimehe tagasiastumisel kinnitab volikogu uue esimehe esildusel komisjoni uue koosseisu.

  (3) Volikogu ajutiste komisjonide volitused kestavad komisjonide moodustamise otsuses märgitud tähtaja, kuid mitte kauem kui komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volitused. Volikogu võib oma otsusega lõpetada ajutise komisjoni volitused ennetähtaegselt.

  (4) Komisjoni liige võib igal ajal tagasi astuda, esitades avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks ja tema volitused lõpevad avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui avalduse esitamisele järgnev tööpäev.

  (5) Volikogu võib oma otsusega komisjoni liikme volitused lõpetada komisjoni esimehe esilduse alusel, kui komisjoni liige ei ole mõjuva põhjuseta osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul või üle pooltel koosolekutel viimase 12 kuu jooksul. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest.

  (6) Volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe ja volikogu liikmest komisjoni liikme volitused peatuvad või lõpevad automaatselt samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumise või lõppemisega.

§ 24.   Komisjoni pädevus

  (1) Volikogu komisjon:
  1) selgitab välja oma töövaldkonnas valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) vaatab läbi oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõud;
  3) vaatab läbi dokumendid, mis on talle suunanud menetlemiseks volikogu või volikogu esimees;
  4) vaatab läbi vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid ning isikute avaldused.

  (2) Komisjonil on õigus:
  1) algatada volikogu õigusakti eelnõu koostamine;
  2) algatada arutelusid;
  3) teha ettepanekuid oma töövaldkonnas volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
  4) välja töötada komisjoni tööplaan;
  5) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
  6) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

  (3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide
vastuvõtmisel soovitusliku ja nõuandva iseloomuga.

  (4) Komisjoni rahaliste vahendite kasutamine saab toimuda eelarves ettenähtud vahendite
piires ja kooskõlastatult volikogu esimehega.

§ 25.   Revisjonikomisjon

  (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega volikogu liikmete hulgast.

  (2) Revisjonikomisjon kontrollib kohaliku omavalitsuse tegevust vastavalt seadustes ja muudes õigusaktides sätestatule. Kontrolli aluseks on revisjonikomisjoni otsusega kinnitatud tööplaan, v.a juhul, kui kontrolli teostatakse volikogu ülesandel.

  (3) Revisjonikomisjon võib kontrollida:
  1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;
  2) valla ametiasutuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;
  3) valla sõlmitud lepingute täitmist;
  4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust;
  5) valla majandusaasta aruannet enne selle kinnitamist volikogus;
  6) volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete, vallavanema ja volikogu määratud ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioone.

  (4) Kontrolli teostavad isikud nimetab revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni otsuse alusel võib kontrolli teostamisse kaasata vastava ala spetsialisti või vallavalitsuse ametniku.

  (5) Kontrolli teostamiseks volitatud isikul (isikutel) on õigus:
  1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia läbi vajadusel inventuure;
  2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva teabe esitamist;
  3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.

  (6) Kontrolli teostamisel ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd ning peab järgima kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. Kontrollitav peab võimaldama kontrolli teostamiseks vajalikud tingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijale (kontrollijatele) organisatsioonilist ja tehnilist abi.

  (7) Revisjonikomisjon võib kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

  (8) Kontrollimise tulemused vormistatakse:
  1) õigusrikkumiste mittetuvastamisel revisjonikomisjoni koosoleku protokollilise otsusega, milles on toodud ettepanekud asutuse töö paremaks korraldamiseks või pisipuuduste kõrvaldamiseks;
  2) õigusrikkumiste ilmnemisel revisjonikomisjoni aktiga, millele kirjutavad alla kõik liikmed ning kontrollijad.

  (9) Revisjoniaktis märgitakse asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Revisjoniaktis esitatakse kontrolli tulemus, mis sisaldab muu hulgas:
  1) olukorra kirjeldust;
  2) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
  3) õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
  4) vallavara kasutamise õigsust;
  5) eelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
  6) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
  7) viidet õigusaktile, mida on rikutud;
  8) järeldust, kas on tekitatud vallale otsest kahju või on saamata jäänud tulu; varalise kahju ilmnemisel esitatakse aktis selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvestamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad;
  9) revisjonikomisjoni ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks või tegevuse parandamiseks.

  (10) Kontrollija võib kontrollimise käigustalle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollija ei tohi kolmandatele isikutele avaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud informatsiooni, millele tal kontrollimise käigus ligipääs tekib. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust.

  (11) Revisjonikomisjoni protokoll, otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle 10 (kümne) päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

  (12) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Aruanne avaldatakse valla veebilehel koos majandusaasta aruandega.

§ 26.   Volikogu fraktsiooni moodustamine ja registreerimine

  (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt kolm volikogu liiget. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.

  (2) Fraktsioon moodustatakse volikogu volituste ajaks.

  (3) Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja soovi korral aseesimehe, kes samal ajal ei või olla volikogu esimees ega aseesimees.

  (4) Fraktsiooni moodustamise ja registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud.

  (5) Informatsiooni fraktsiooni registreerimise avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungil. Fraktsiooni tegevus algab selle registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli.

§ 27.   Fraktsiooni koosseisu muutmine ja tegevuse lõppemine

  (1) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni kui ka volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (3) Fraktsiooni liikme võib ilma tema avalduseta fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel, kõigi allkirjastatud otsusel. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

  (4) Volikogu liikme volituste peatumisel või volituste ennetähtaegsel lõppemisel lõpeb ka volikogu liikme kuuluvus fraktsiooni.

  (5) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli.

  (6) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

  (7) Fraktsiooni tegevuse lõppemisest teavitab volikogu esimees volikogu istungil ning vastav märge kantakse istungi protokolli.

§ 28.   Fraktsiooni õigused

  Fraktsioonil on õigus:
  1) algatada oma liikmete kaudu volikogu õigusakte;
  2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
  3) seada üles kandidaate volikogu valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele;
  4) võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna;
  5) võtta volikogu istungi iga päevakorrapunkti arutelu käigus kuni viieminutiline vaheaeg.

§ 29.   Volikogu istung

  (1) Volikogu töö vorm on istung. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (1¹) Volikogul on õigus Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorra ajal viia volikogu istung läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) kasutades (näiteks e-post, telefon, videolahendus).
[RT IV, 05.05.2020, 3 - jõust. 08.05.2020, rakend. 18.03.2020]

  (1²) Volikogu esimees võib otsustada volikogu istungi läbiviimise elektrooniliselt, sätestades elektroonilise istungi läbiviimise ja istungil osalemise korra.
[RT IV, 31.03.2021, 12 - jõust. 03.04.2021rakend. 11.03.2021]

  (2) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulikuus korralist istungit ei toimu.

  (3) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll, mis allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates ja avalikustatakse valla dokumendiregistris. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed. Volikogu istungid helisalvestatakse ja helisalvestisi säilitatakse kuus kuud peale istungi toimumist.

  (4) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Volikogu liige kirjutab oma allkirja osavõtulehele, mis hiljem lisatakse istungi protokollile. Volikogu liikme hilinemine või lahkumine istungi toimumise ajal ajutiselt või lõplikult fikseeritakse istungi protokollis.

  (5) Istung algab päevakorra eelnõu arutamise ning selle kinnitamisega.

  (6) Volikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 4 tundi. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorra küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, kas pikendada volikogu tööd samal istungil või lükata küsimuse arutelu edasi järgmisele istungile.

  (7) Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu ei otsusta teisiti.

§ 30.   Volikogu istungi ettevalmistamine

  (1) Volikogu esimees korraldab arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist koostöös vallavalitsusega. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

  (2) Ettepaneku küsimuse võtmiseks volikogu päevakorda võivad teha volikogu liikmed, komisjonid, vallavalitsus, vallavanem, vallasekretär ja vallaelanikud seaduses sätestatud korras. Ettepaneku esitaja valmistab ette küsimuse aruteluks vajalikud materjalid ja esitab need volikogu esimehele ja valla kantseleisse päevakorda panekuks.

  (3) Eelnõu vormistatakse vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele.

  (4) Otsuse või määruse eelnõule lisatakse seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid.

  (5) Volikogu esimees võib eelnõud suunata vallavalitsusele ja komisjonidele arutusele.

  (6) Volikogu liikmed, komisjonid ja vallavalitsus esitavad oma seisukohad eelnõu kohta volikogu esimehele ja vallasekretärile. Muutmisettepanekud esitatakse kirjalikult vähemalt üks päev enne volikogu istungit.

§ 31.   Volikogu istungi kokkukutsumine

  (1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees.

  (2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu arvulisest koosseisust, sealhulgas volikogu esimees või aseesimees.

  (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses näidata ära istungi toimumise aeg ja koht ning arutlusele tulevad küsimused ja ettekandjad. Kutsele peavad olema lisatud arutamisele tulevad eelnõud ja lisamaterjalid. Kutse koos lisamaterjaliga peab olema volikogu liikmetele edastatud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

  (4) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt neljandik volikogu liikmetest või vallavalitsus nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu vastava ettepaneku esitamisest.

  (5) Volikogu liige teatab istungilt puudumisest või istungile hilinemisest enne istungi algust volikogu esimehele või volikogu sekretärile.

  (6) Istungile kutsutavatele isikutele saadetakse e-posti teel teade, kus on ära näidatud päevakorrapunkt, mille arutamise juurde teda kutsutakse ja vajaduse korral ka selle päevakorrapunktiga seotud materjalid.

§ 32.   Volikogu istungi päevakord

  (1) Volikogu arutab istungil kutses märgitud ja vastavalt valla põhimääruses sätestatud nõuetele vormistatud eelnõusid. Päevakord sisaldab arutusele tulevaid küsimusi, nende järjekorda ja küsimuste ettekandjate nimesid.

  (2) Volikogu istungi päevakorra esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.

  (3) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
  1) volikogu esimees;
  2) volikogu liikmed;
  3) vallavanem;
  4) vallavalitsuse liikmed;
  5) volikogu komisjonid.

  (4) Päevakorra kinnitab volikogu avalikul hääletamisel.

§ 33.   Volikogu istungi läbiviimine

  (1) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
  1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
  2) kutsutud külalistest teatamine;
  3) istungi päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

  (2) Enne päevakorras olevate küsimuste arutamist antakse sõna arupärimise või õigusakti eelnõu üleandmiseks ja selle põhjendamiseks.

  (3) Istungi juhataja teeb teatavaks päevakorra eelnõu ja selle kohta laekunud ettepanekud. Laekunud ettepanekud lahendab istungi juhataja ükshaaval, pannes need hääletamisele üksnes juhul, kui nad on eelnevalt esitatud kirjalikult istungi juhatajale. Eelnõu autori poolt aktsepteeritud parandusettepanekut ei pea panema hääletamisele, kui volikogu liige seda ei nõua.

  (4) Seejärel paneb istungi juhataja päevakorra projekti hääletusele.

  (5) Eelnõude arutamine volikogu istungil ei ole kohustuslik, volikogu võib kohe hakata hääletama, kui selle ettepaneku teeb vastav komisjon või vallavalitsus. Arutelu on kohustuslik, kui seda nõuab vallavanem, vallavalitsus või volikogu liige.

  (6) Päevakorraküsimuse arutamine istungil koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest, ettepanekutest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi, mis tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt ilma omapoolsete kommentaarideta, saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.

  (7) Istungi juhataja ettepanekul võib küsimuse arutelu toimuda vabas vormis.

  (8) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Teistele istungil viibivatele isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.

  (9) Päevakorra igas küsimuses on käesoleva paragrahvi lõikes 8 loetletud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile.

  (10) Päevakorraküsimuse arutamisel on aega:
  1) ettekandeks kuni 15 minutit;
  2) kaasettekandeks kuni 10 minutit;
  3) küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale – kuni 2 küsimust igalt osalejalt;
  4) sõnavõtuks kuni 5 minutit;
  5) repliigiks kuni 2 minutit;
  6) ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit.

  (11) Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule.

  (12) Volikogu istungi juhataja:
  1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste korral vajaliku kvoorumi olemasolu;
  2) jälgib istungi päevakorrast ja küsimuste arutelukorrast kinnipidamist;
  3) katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
  4) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;
  5) kuulutab välja volikogu otsustuste vastuvõtmise;
  6) paneb eelnõud hääletusele esitamise järjekorras;
  7) kuulutab välja istungi avamise, vaheajad ja lõppemise haamrilöögiga.

  (13) Sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras.

  (14) Arutelu käigustehtud muudatused ja ettepanekud protokollitakse.

  (15) Muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult.

  (16) Volikogu võib katkestada küsimuse arutelu poolthäälte enamusega, kui ilmneb, et:
  1) eelnõu on ette valmistamata;
  2) eelnõu ei vasta kehtivatele seadustele;
  3) otsuse tegemiseks tuleb leida kompromissvariant.

  (17) Katkestamise ettepanek pannakse hääletamisele pärast eelnõu algataja arvamuse ärakuulamist. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute tegemise tähtaja kohta.

  (18) Arutelu antud päevakorrapunktis lõpeb kas viimase esinemisega või lõpetatakse volikogu poolthäälte enamusega.

  (19) Enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta.

  (20) Volikogu määruse eelnõud arutatakse kahel lugemisel, kui volikogu ei otsusta teisiti.

  (21) Muudatusettepanekute vastuvõtmise, eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega.

  (22) Volikogu liikme nõudmisel võib hääletada iga muudatusettepanekut eraldi.

  (23) Teisele lugemisele esitatakse eelnõu terviktekst, mis sisaldab volikogu istungil vastuvõetud muudatusettepanekuid ja millesse on sisse viidud valdkonna komisjoni(de) poolt tehtud muudatusettepanekud.

  (24) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.

  (25) Volikogu istungi lõpus toimub infotund maksimaalselt 30 minuti jooksul, millel volikogu liige saab esitada küsimusi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.

§ 34.   Hääletamine volikogus

  (1) Volikogu otsustab ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige või see on sätestatud volikogu õigusaktis.

  (2) Volikogu otsustab küsimusi poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja.

  (3) Hääletamine on avalik, sealhulgas ka umbusaldushääletus.

  (4) Volikogu liige hääletab käe tõstmisega.

  (5) Enne hääletamist istungi juhataja sõnastab selgelt hääletatava küsimuse. Hääletamistulemused kinnitab istungi juhataja ja teeb need teatavaks haamrilöögiga.

  (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Sel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

  (7) Hääletamisel, kus ükski kandidaat või ettepanek ei saanud nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletamisvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi või ettepaneku vahel.

  (8) Ettepanekud hääletatakse nende esitamise järjekorras.

§ 35.   Salajane hääletamine

  (1) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel hääletussedeliga.

  (2) Salajast hääletamist viib läbi kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon (edaspidi komisjon).

  (3) Komisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle ning väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid.

  (4) Komisjon teeb kindlaks:
  1) volikogu liikmete nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletussedelite saanute arvu;
  2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
  3) kehtivate ja kehtetute hääletussedelite arvu.

  (5) Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist ja vormistab komisjoni protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega.

§ 36.   Arupärimine

  (1) Igal volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

  (2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus kümne tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

§ 37.   Istungi dokumendid

  (1) Volikogul on õigus üldaktidena vastu võtta määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Volikogul on õigus vastu võtta pöördumisi ja muid dokumente, mis ei ole kohustusliku iseloomuga. Dokumentidele kirjutab alla istungi juhataja.

  (2) Volikogu istungid protokollitakse.

  (3) Protokolli kantakse:
  1) istungi number, toimumise aeg ja koht;
  2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg;
  3) istungi juhataja ja protokollija nimi;
  4) osavõtjate, puuduvate volikogu liikmete ja kutsutute nimed;
  5) päevakord;
  6) arutatud küsimuste kohta esitatud ettepanekud;
  7) vastuvõetud otsused;
  8) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
  9) eriarvamused.

  (4) Volikogu liikmel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus, mille ta esitab kas istungi ajal või viie päeva jooksul peale protokolli avalikustamist ning mis lisatakse protokollile.

  (5) Istungit protokollib volikogu sekretär, tema puudumisel korraldab protokollimise vallasekretär.

  (6) Protokollijal on õigus sõna saada repliigiks ja küsimusteks igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli koostamiseks.

  (7) Protokollile ja vastuvõetud dokumentidele kirjutab alla istungi juhataja.

  (8) Volikogu istungil arutatud küsimustest avaldatakse lühikokkuvõtte valla ajalehes.

  (9) Istungite protokollid ja õigusaktid säilitatakse alaliselt.

  (10) Volikogu istungist on audiosalvestusi õigusteha istungi protokollijal. Salvestist kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Salvestist säilitatakse 6 kuud.

§ 38.   Õigusaktide täitmise kontroll

  Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus.

§ 39.   Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamine

  (1) Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees arutamiseks või vastamiseks volikogu vastavale komisjonile. Kui küsimuse lahendamine on vallavalitsuse pädevuses, siis suunatakse see vallavalitsusele.

  (2) Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu pädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus.

  (3) Enne avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise arutamist komisjoni koosolekul tutvub üks komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse eelnõu.

  (4) Küsimuste arutamiseks istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja.

§ 40.   Umbusaldusmenetlus

  (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.

  (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

  (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

  (4) Umbusalduse algatamise avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus.

  (5) Umbusalduse algatamise avaldus registreeritakse valla kantseleis hiljemalt järgmisel tööpäeval.

  (6) Juhul, kui isik, kelle vastu on algatatud umbusaldusmenetlus, ei viibi volikogu istungil, teavitab kantselei teda umbusalduse algatamise avalduse registreerimise päeval väljastusteatega kirjas. Kirjale lisatakse volikogule esitatud dokumentide koopiad. Umbusalduse menetlemisel teeb üks umbusalduse algatajatest kuni 10-minutilise ettekande. Iga volikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust.

  (7) Isikul, kelle suhtes umbusaldusmenetlus on algatatud, on õigus esineda kuni 10- minutilise kõnega.

  (8) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

  (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

  (10) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega.

  (11) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige.

  (12) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

  (13) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni seaduses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise.

  (14) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus.

§ 41.   Töö tasustamine

  Volikogu ja komisjonide liikmetele makstakse tasu volikogu ja komisjonide tööst osavõtu eest vastavalt volikogu poolt kinnitatud määrusele.

§ 42.   Volikogu tegutsemisvõimetus

  Volikogu tegutsemisvõimetuse alused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses.

3. peatükk VALLAVANEM JA VALLAVALITSUS 

§ 43.   Vallavanem

  (1) Vallavanem:
  1) esindab Viru-Nigula valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib Viru-Nigula valda kui omavalitsusüksust;
  2) juhib vallavalitsuse tegevust;
  3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.

  (2) Vallavanemaks võib volikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätestatud nõuetele ning kellel ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

§ 44.   Vallavanema valimine

  (1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Vallavanem valitakse käesolevas põhimääruses volikogu esimehe valimisele sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

  (3) Vallavanema valimise salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni.

  (4) Häältelugemiskomisjoni liikmed määratakse volikogu liikmete seast. Ettepanekuid komisjoni koosseisu kohta võib teha iga volikogu liige. Komisjoni koosseisu ei või kuuluda kandidaadiks üles seatud volikogu liige. Komisjoni koosseis kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega ning komisjoni koosseis fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Häältelugemise komisjon määrab enda hulgast komisjoni esimehe.

  (5) Kui volikogu otsustab korraldada vallavanema leidmiseks avaliku konkursi, kehtestab volikogu oma otsusega konkursi tingimused ja korra. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatu kehtib ka avaliku konkursi tulemusel leitud vallavanema kandidaadi valimisel.

§ 45.   Vallavanema volitused

  (1) Ametisse valimisest saab vallavanem volituse moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamisest.

  (2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alustel vallavanema volituste lõppemiseni.

  (3) Vallavanema volitused peatuvad ning tal ei ole ajutiselt õigust ja volitusi esindada Viru-Nigula valda ega vallavalitsust ja täita muid vallavanema pädevusse pandud ülesandeid:
  1) puhkuse ajal;
  2) ajutise töövõimetuse ajal ravikindlustuse seaduse tähenduses;
  3) aja- või asendusteenistuses viibimise ajal;
  4) õppekogunemise ajal või mobilisatsiooni tõttu reservväelasena teenistuskohustusi täites;
  5) kui talt on kohtuotsuse alusel võetud ära või peatatud vallavanema ametikohal tegutsemise õigus;
  6) ajal, kui ta on arestis või vahi all.

§ 46.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem on vallavalitsuse kui kollegiaalse haldusorgani juht, kes:
  1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;
  2) kinnitab vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
  3) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
  4) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;
  5) juhib vallavalitsuse istungeid;
  6) annab vallavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju;
  7) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning korraldab nende täitmist.

  (2) Vallavanem on vallavalitsuse kui ametiasutuse juht, kes:
  1) juhib ja korraldab ametiasutuse tööd;
  2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
  3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;
  4) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

  (3) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud või volikogu poolt pandud ülesandeid.

§ 47.   Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine

  (1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.

  (2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga.

  (3) Vallavanema teenistuskohustuste täitmist Eesti Vabariigi piires ei käsitleta teenistuslähetusena. Vallavanema teenistuskohast äraolekul rohkem kui 3 (kolm) päeva peab teavitama sellest volikogu esimeest.

  (4) Vallavanema sise- ja välislähetustele suunamine vormistatakse volikogu esimehe käskkirjaga, andes teada sellest volikogule.

  (5) Vallavanema lähetuskulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 48.   Vallavanema asendamine

  (1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige. Samuti võib vallavanem oma käskkirjaga määrata ettenägematuteks juhtumiteks mitu asendajat ja enda asendamise järjekorra, mille alusel asuvad asetäitjad vallavanemat vajadusel asendama.

  (2) Kui asendajateks nimetatud isik(ud) ei saa mingil põhjusel vallavanemat asendada või asendajat ei ole nimetatud, siis asendab vallavanemat vallavalitsuse vanim liige.

  (3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse ja vallavalitsuse ametiasutuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad „vallavanema ülesannetes“.

  (4) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud vallavanemat vallavalitsuse või volikogu poolt asendama määratud vallavalitsuse liige. Kui vastavat toimingut või tehingut ei saa teha vallavanemat asendama määratud isik, teostab need kõigi õiguste ja kohustustega vallavalitsuse vanim liige.

§ 49.   Vallavanema vabastamine või tagasiastumine

  (1) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel (tagasiastumine) või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistusse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni.

  (2) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) tema tagasiastumise korral;
  2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
  5) tema surma korral.

  (3) Umbusalduse avaldamise korral vabastatakse vallavanem ametist volikogu otsusega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist volikogu otsusega kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ametikohale mittesobivuse tõttu.

  (5) Vallavanema tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljemalt kui kahe nädala jooksul, üle andma asjaajamise ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

  (6) Vallavanema surma korral loetakse vallavanema teenistussuhe lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast ning volikogu määrab vallavanema asendaja või valib uue vallavanema.

§ 50.   Vallavanema tasustamine ning soodustuste määramine

  (1) Vallavanema palga ja lisatasud määrab volikogu oma otsusega.

  (2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab volikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

§ 51.   Vallavalitsus

  (1) Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, mille moodustab volikogu ja mida juhib vallavanem. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

  (2) Vallavalitsus lahendab käesoleva põhimäärusega ja teiste volikogu õigusaktidega valla pädevusse antud ülesandeid.

  (3) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid eelkõige õigusaktide andmise ning täitmisega, valla majandustegevuse, elanike kaasamise, kontrolli ning praktilise tegevuse kaudu.

  (4) Vallavalitsus kinnitatakse ametisse pärast igakordset vallavanema valimist.

§ 52.   Vallavalitsuse moodustamine

  (1) Vallavalitsuse koosseisu ja struktuuri esitab volikogule kinnitamiseks vallavanem, kes saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus.

  (2) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu, mis ei või olla vähem kui kolm liiget, ja struktuuri kinnitamist esitab vallavanem hiljemalt kahe kuu jooksul volikogule kirjalikult vallavalitsuse isikulise koosseisu ametisse kinnitamiseks.

  (3) Vallavalitsuse liikme kandidaadiks võib esitada ja liikmeks võib kinnitada isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse nõuetele. Vallavalitsuse liikmeks kinnitamise kohta annab isik kirjaliku nõusoleku koos kinnitusega seaduse nõuetele vastavuse kohta, mille vallavanem esitab volikogule koos ettepanekuga vallavalitsuse isikulise koosseisu kinnitamiseks.

  (4) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast enne hääletamist, volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus.

  (5) Vallavalitsuse koosseisu või üksiku vallavalitsuse liikme ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (6) Vallavolikogu otsusel võib vallavalitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavalitsuse palgalise liikme ametisse nimetamise ning talle töötasu ning muude hüvede määramise kohta tehakse lisaks vallavalitsuse isikulise koosseisu kinnitamisele eraldi volikogu otsus. Vallavalitsuse palgalise liikme õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

  (7) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esilduse alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 53.   Vallavalitsuse ja vallavalitsuse liikme volituste tähtaeg

  (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval juhul, kui ametisse on kinnitatud üle poole volikogu kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvust.

  (2) Vallavalitsuse volitused kehtivad seni, kuni volikogu kinnitab ametisse uue vallavalitsuse. Vallavanema volituste lõppemisel täidab vallavalitsus oma ülesandeid seni, kuni volikogu kinnitab ametisse uue vallavalitsuse. Pärast igakordset vallavanema valimist kinnitatakse uuesti ka vallavalitsuse isikuline koosseis.

  (3) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse vallavanema volituste ajaks. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaja lõppu:
  1) vallavanema avalduse alusel volikogu otsusega;
  2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;
  5) tema tagasiastumise korral;
  6) tema surma korral.

  (4) Vallavanema taotlusel või umbusalduse avaldamise korral vabastatakse vallavalitsuse liige ametist volikogu otsusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavalitsuse liikme ametist volikogu otsusega kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ametikohale mittesobivuse tõttu.

  (6) Vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul, üle andma asjaajamise ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

  (7) Vallavalitsuse liikme surma korral loetakse vallavalitsuse liikme volitused lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast ning volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.

§ 54.   Vallavalitsuse pädevus

  (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis on seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

  (2) Vallavalitsus:
  1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
  2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või vallavalitsuse õigusaktiga on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse ning lahendab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud vallavalitsusele.

  (3) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema antud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid. Vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse määrab vajadusel kindlaks vallavanem käskkirjaga.

§ 55.   Vallavalitsuse istung ja õigusaktid

  (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Kõigi vallavalitsuse liikmete nõusolekul võib istungi läbi viia e-istungina.

  (2) Vallavalitsuse istung toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus.

  (3) Vallavalitsuse istungi kutse koos päevakorra projekti ja arutusele tulevate materjalidega edastatakse vallavalitsuse liikmetele ja kutsutud isikutele hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist.

  (4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima vallasekretäri või teda asendavat isikut hiljemalt istungile eelneval päeval.

  (5) Vallavalitsuse istung on kinnine, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Vallavanem või tema asendaja võib vajaduse korral kutsuda istungile ka teisi isikuid (eelnõude ettekandjad, seotud isikud vms).

  (6) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu kinnitatud vallavalitsuse arvulisest koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema määratud asendaja.

  (7) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll avalikustatakse Viru-Nigula valla veebilehel ja valla kantseleis hiljemalt seitsmendal tööpäeval.

  (8) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad Viru-Nigula valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ning paberkandjal vallavalitsuse kantseleis.

  (9) Vallavalitsuse töökorra, sealhulgas istungi ettevalmistamise, läbiviimise ja küsimuste päevakorda võtmise täpsema korra ning vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded sätestab vallavalitsus eraldi õigusaktiga.

§ 56.   Vallavalitsuse komisjon

  (1) Vallavalitsus võib oma ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone.

  (2) Komisjoni moodustab ning selle koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega.

  (3) Komisjoni moodustamise korralduses sätestatakse komisjoni nimi, komisjoni koosseis, eesmärk ja ülesanded.

  (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

  (5) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.

  (6) Komisjoni protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast koosolekut ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

  (7) Komisjoni otsustused on vallavalitsusele soovitusliku iseloomuga.

  (8) Komisjoni tegevuse lõpetamise otsustab vallavalitsus.

§ 57.   Asustusüksuse vanem ja asustusüksuse vanemate kogu

  (1) Valla asustusüksuste elanikel on õigus valida ennast esindama suhetes valla organite ja asutustega linna, aleviku- või küla esindaja (edaspidi asustusüksuse vanem).

  (2) Asustusüksuse vanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse perioodi kehtestab volikogu eraldi statuudiga.

  (3) Volikogu kehtestatud tingimustel ja korras moodustatakse vallavalitsuse nõuandva organina asustusüksuse vanemate kogu.

  (4) Asustusüksuse vanemate kogu töö vorm on koosolek. Asustusüksuse vanemate kogu töötab vallavalitsuse sätestatud korras.

4. peatükk VALLA ESINDAMISE KORD 

§ 58.   Valla esindamine

  (1) Valda esindavad oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem, samuti nende poolt volitatud esindajad

  (2) Seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.

  (3) Esindusõiguse piiritlemise vajaduse korral tuleb arvestada otstarbekuse põhimõtet ning võimalusel lähtuda alljärgnevatest tingimustest:
  1) volikogu ning volikogu esimees esindavad valda volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel;
  2) vallavalitsus ning vallavanem esindavad valda vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel

§ 59.   Valla esindamine kohtus

  (1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta vallavanem ja vallavolikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallasekretäri või vallavanema antud volituse alusel.

  (2) Üldjuhul volitatakse valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu pädev isik.

  (3) Kui kohtuasja algatajaks on vald, otsustab kohtuasja algatamise vallasekretäri ettepanekul vallavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab vallavalitsus ära vallasekretäri arvamuse.

5. peatükk VÄLISSUHTED 

§ 60.   Välissuhted

  (1) Vallal on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasuliku koostööd kõigi omavalitsusüksuste ja nende hallatavate asutustega väljaspool Eesti Vabariiki. Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piirides volikogu, vallavalitsus, valla ametiasutus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.

  (2) Volikogu otsustab:
  1) valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides;
  2) välisriigi kohaliku omavalitsusüksuse tunnistamise Viru-Nigula valla sõprusomavalitsuseks;
  3) valla esindaja määramise rahvusvahelises organisatsioonis liikmeõiguste teostamiseks või koostöö tegemisel.

  (3) Vallavalitsus:
  1) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;
  2) korraldab sõpruslepingute sõlmimise ettevalmistamist ja täitmist;
  3) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;
  4) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

  (4) Volikogul, vallavalitsusel, valla ametiasutusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus oma pädevuse piires osaleda rahvusvahelistes arenguprogrammides ja -koostööprojektides ning sõprussuhete arendamise eesmärgil sõlmida rahvusvahelise koostöö lepinguid, kui sõlmitava lepinguga ei kaasne rahalisi kulutusi ning ei võeta muid varalisi kohustusi.

  (5) Kui välislepingu sõlmimisega kaasnevad kohustused vallale või lisakulutused vallaeelarvest, siis annab valla omavalitsusorganitele või nende volitatud esindustele või isikutele loa välislepingu sõlmimiseks volikogu.

6. peatükk VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA 

§ 61.   Valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise üldised põhimõtted

  (1) Valla arengukava ja eelarvestrateegia (edaspidi koos kavad) eelnõude koostamist korraldab vallavalitsus ning kinnitab volikogu oma määrusega.

  (2) Vallavalitsus vaatab kavad vähemalt kord aastas üle ning vajadusel esitab volikogule kinnitamiseks muudatusettepanekud.

  (3) Kavad ja nende muutmine peavad olema kinnitatud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

  (4) Kavad on aluseks valla eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele, valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

  (5) Arengukava eesmärk on tagada valla majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ning looduskeskkonna tasakaalustatud pikaajaline areng.

  (6) Eelarvestrateegia on arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks koostatud selgitustega finantsplaan.

  (7) Kavad peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vald on võtnud kohustusi pikemaks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peavad kavades olema plaanitud valdkondlikud tegevused vastavate kohustuste ulatuses.

  (8) Arengukava peab sisaldama vähemalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses märgitut ning olema kooskõlas valla kehtiva üldplaneeringuga. Lisaks peavad vallal olema valdkondlikud ja hallatavate asutuste arengukavad, mille koostamise kohustus tuleneb seadustest vm õigusaktist või kui vald peab valdkonna arengukava koostamist vajalikuks.

  (9) Eelarvestrateegia peab sisaldama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatut ning olema kooskõlas arengukava ja vallale võetud kohustustega.

  (10) Vallavalitsus kehtestab määrusega kavade koostamise, muutmise ja kinnitamise korrad.

§ 62.   Valla arengukava ja eelarvestrateegia täitmise kontroll

  (1) Arengukava täitmise eest vastutab vallavalitsus.

  (2) Igal aastal koostab vallavalitsus aruande arengukava täitmise kohta eelmisel kalendriaastal ning esitab selle majandusaasta aruande koosseisus hiljemalt juunikuuks volikogule. Aruandes tuleb anda hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsida eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust. Vajadusel esitatakse koos aruandega volikogule eelnõu kavade muutmiseks.

7. peatükk VALLA EELARVE JA FINANTSJUHTIMINE 

§ 63.   Eelarve koostamise ja muutmise üldised põhimõtted

  (1) Valla eelarve koostatakse igaks kalendriaastaks eelarvestrateegia alusel arengukavas sätestatud eesmärkide täitmiseks.

  (2) Arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi, koostatakse vallaeelarve muutmiseks vajadusel lisaeelarve.

  (3) Eelarve ja lisaeelarve koostamise üldised põhimõtted on:
  1) eelarve hõlmab kindla perioodi, s.o eelarveaasta, tulusid ja kulusid;
  2) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud;
  3) eelarve peab olema tasakaalus;
  4) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad;
  5) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal valla elanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast.

  (4) Eelarve ja lisaeelarve koostamise ja täitmise korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras.

  (5) Eelarve liigendamise, koostamise, menetlemise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise ning eelarve aruandluse täpsem kord sätestatakse volikogu määrusega.

§ 64.   Finantsjuhtimise üldised põhimõtted

  (1) Finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks.

  (2) Finantsjuhtimise aluseks on:
  1) eelarvestrateegia;
  2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud vallaeelarve ja lisaeelarve;
  3) vallaeelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;
  4) läbipaistev ja aus aruandlus.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja kord ning reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja kord sätestatakse eraldi volikogu määrusega.

8. peatükk VALLA ÕIGUSAKTIDE VASTUVÕTMINE, AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 

§ 65.   Õigusakti eelnõu koostamine

  (1) Õigusakti eelnõu koostamise korraldab selle algataja- volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja vallasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele üleandmist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks valla kantseleile.

  (3) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees eelnõu vajadusel ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning määrab juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.

  (4) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele.

  (5) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul arvates selle registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. Komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.

  (6) Korrektselt vormistatud õigusakti eelnõu esitatakse valla kantseleisse hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
  1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
  2) milliste õigusaktidega on küsimus käesoleval ajal reguleeritud;
  3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
  4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise käigus;
  5) vallavalitsuse seisukoht eelnõu suhtes, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
  6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.

  (7) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

  (8) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või komisjoni esitatud eelnõu.

  (9) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist ning haldusmenetluse seaduses määrusele sätestatud nõudeid. Määruse eelnõule tuleb lisada eelnõu seletuskiri.

  (10) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

  (11) Valla õigusaktide vorminõuded kehtestab vallavalitsus asutuse dokumendihaldust reguleerivas korras.

§ 66.   Õigusakti eelnõu kättesaadavaks tegemine

  (1) Volikogu päevakorras olevad õigusaktide eelnõud tehakse üldiselt kättesaadavaks, avalikustades need valla veebilehel hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit, mille päevakorda need esitatakse.

  (2) Vallavalitsuse määruste eelnõud tehakse üldiselt kättesaadavaks, avalikustades need valla veebilehel hiljemalt kaks tööpäeva enne vallavalitsuse istungit, millele need vastuvõtmiseks esitatakse.

  (3) Üldiselt ei tehta kättesaadavaks õigusaktide eelnõusid, mis sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks määratud teavet.

§ 67.   Õigusaktide vastuvõtmine ja muutmine

  (1) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud õigusakti vastuvõtmise pädevust omavas organis nõutud häälteenamuse.

  (2) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

  (3) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

  (4) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.

  (5) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

§ 68.   Õigusaktide jõustumine ja avalikustamine

  (1) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele.

  (2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas ja need jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

  (3) Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

  (4) Õigusaktid tehakse kättesaadavaks ametiasutuse dokumendiregistris peale nende allkirjastamist. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Viru-Nigula valla veebilehelt. Õigusaktid on kõigile kättesaadavad ka vallavalitsuses kohapeal.

  (5) Üldiselt kättesaadavaks ei tehta õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

  (6) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise korraldab vallavalitsuse kantselei.

9. peatükk Rakendussätted 

§ 69.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 70.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.