Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja § 22 lõike 2, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 15 punkti 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1, § 16 lõike 1, § 89 ning § 133 lõike 6 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse Märjamaa vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmine ning isikutele sotsiaalkaitse tagamiseks hüvitiste andmine.

  (2) Määrusega sätestatakse:
  1) sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja alused;
  2) sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamise põhimõtted;
  3) Märjamaa valla antavad või makstavad hüvitised, hüvitise õiguse tekkimise alused ja hüvitise andmise korraldus;
  4) Märjamaa valla osutatavad tasulised sotsiaalteenused ning tasu võtmise põhimõtted.

§ 2.   Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

  (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

  (2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

  (3) Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) sotsiaalteenus - isikule antav mitterahaline hüvitis;
  2) sotsiaaltoetus - isikule makstav rahaline hüvitis;
  3) proaktiivne teenus - sotsiaalhoolekandeline otsene avalik teenus, mida ametiasutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul;
  4) isik - füüsiline isik (inimene);
  5) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) - koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus;
  6) kohandatav eluruum - ruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, mis on ette nähtud aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht;
  7) füüsiline kohandamine - puudega inimese erivajadusest tulenev eluruumi ümberehitamine;
  8) puue - puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses;
  9) kohanduse saaja - inimene, kelle eluruume kohandatakse tema puudest tuleneva erivajaduse tõttu;
  10) liikuvusega seotud toimingud - püsti, pikali ja istuma saamine, trepist üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine;
  11) k öögitoimingud - toiduvalmistamine, söömine ja joomine;
  12) hügieenitoimingud - pesemis- ja tualetitoimingud.

  (4) Riiklikes õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses kasutatakse mõistet toimetulekuraskustesse sattunud isik või perekond, kelleks loetakse isikut või perekonda, kelle kolme kuu keskmine netosissetulek pereliikme kohta on väiksem kui kahekordne riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiir pereliikme kohta pärast sotsiaalhoolekande seaduse alusel määratud põhjendatud eluasemekulude mahaarvamist ning kellel puudub muu majanduslik suutlikkus toime tulla.

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Märjamaa valla ülesandeid täidavad Märjamaa Vallavalitsus ja Vigala Osavallavalitsus kui ametiasutused (edaspidi ametiasutus) ja hallatav asutus Märjamaa Sotsiaalkeskus (edaspidi asutus).
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Märjamaa Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

  (3) Märjamaa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.   Sotsiaalkaitse korraldamise ja hüvitiste andmise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

  (2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (3) Kui seadusest tulenevalt on võimalik sotsiaalhoolekandelist abi korraldada ning hüvitist anda taotlust esitamata ning on tagatud sotsiaalhoolekandelise abi osutamiseks vajalike andmete õiguslik kogumine, osutatakse sotsiaalhoolekandelist abi proaktiivselt.

  (4) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

  (5) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt hindama. Hindamisega ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (hüvitise andmine, nõustamine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

  (6) Määrusega sätestatud alustel sotsiaalteenuse eest tasu määramisel või tasunõudest loobumiseks otsuse tegemisel tuleb ametiasutusel hinnata abivajaja enda ülalpidamise ning perekonnaliikmete seadusega sätestatud ülalpidamise andmise kohustust ning isiku enda ja tema perekonnaliikmete ülalpidamisvõimet.

  (7) Kui isik vajab sotsiaalteenust viivitamatult, kuid puuduvad teenuse saaja ja tema suhtes seaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikute vahelised kokkulepped või isik vajab sotsiaalteenuse eest tasumiseks aega oma vara käsutamiseks, võib ametiasutus tasuda sotsiaalteenust saama õigustatud isiku kasuks rahalise kohustuse Märjamaa valla eelarvest. Kulude hüvitamiseks on vallavalitsusel õigus hiljem kasutada käsundita asjaajamise sätetest tulenevalt tagasinõudeõigust.

  (8) Erandjuhul võib abivajajale sotsiaalteenuse tagamiseks sotsiaalteenuse eest tasumise kohustuse täielikult või osaliselt Märjamaa vallale üle võtta, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) sotsiaalteenust vajaval isikul ei ole võimalik vara puudumisel tagada endale vajalikku piisavat ülalpidamist;
  2) puuduvad võimalused nõuda abivajajale kolmandalt isikult ülalpidamise andmist;
  3) täiendavate sotsiaalteenuste toel ei ole võimalik isikule vajalikku ülalpidamist tagada.

  (9) Sotsiaalteenuste eest tasumise kohustuse ülevõtmise otsustab vallavalitsuse korraldusega moodustatud hoolekandekomisjon (edaspidi hoolekandekomisjon).
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (10) Ametiasutus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada ametiasutuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

  (11) Halduslepingud, mis tulenevad hoolekandekomisjoni otsusest, sõlmib sotsiaalosakonna juhataja.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 5.   Sotsiaalhoolekandelise abi liigid

  (1) Sotsiaalhoolekandeline abi jaguneb järgmiselt:
  1) riigi korraldatav abi;
  2) kohaliku omavalitsuse ehk Märjamaa valla korraldatav abi.

  (2) Sotsiaalhoolekandeline abi on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis;
  2) isikule makstav rahaline hüvitis.

§ 6.   Märjamaa valla ülesanded riigi korraldatava abi andmisel

  (1) Märjamaa vald osaleb sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses ning korras riigi korraldatava mitterahalise abi andmise menetluses.

  (2) Märjamaa vald määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigi korraldatava rahalise hüvitisena toimetulekutoetust ja riigieelarvest makstavat täiendavat sotsiaaltoetust.

  (3) Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud kulude piirmäärad kehtestab määrusega vallavolikogu.

§ 7.   Märjamaa valla sotsiaalhoolekandeline abi

  (1) Märjamaa vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras.

  (2) Märjamaa valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Märjamaa valla osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused;
  2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Märjamaa valla eelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus.

§ 8.   Märjamaa valla osutatavate või korraldatavate sotsiaalteenuste loetelu

  (1) Märjamaa valla osutatavad sotsiaalteenused on:
  1) koduteenus;
  2) eluruumi tagamise teenus;
  3) päevakeskuse teenus;
  4) saunateenus;
  5) pesupesemisteenus.

  (2) Märjamaa valla osutatavad ja korraldatavad sotsiaalteenused on:
  1) tugiisikuteenus;
  2) juhuveona osutatav sotsiaaltransporditeenus.

  (3) Märjamaa valla korraldatavad sotsiaalteenused on:
  1) väljaspool kodu osutatav üldhooldekoduteenus;
  2) täisealise isiku hooldus;
  3) isikliku abistaja teenus;
  4) varjupaigateenus;
  5) turvakoduteenus;
  6) võlanõustamisteenus;
  7) lapsehoiuteenus;
  8) asendushooldusteenus;
  9) järelhooldusteenus,
  10) muud vajaduspõhised teenused.

  (4) Teenust saada soovivate isikute paljususe korral ning juhul, kui Märjamaa vald oma ametiasutuse ja asutuse kaudu ise ei ole võimeline teenust osutama, on ametiasutusel õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-2 märgitud teenused korraldada kolmandate isikute või asutuste kaudu.

§ 9.   Märjamaa valla eelarvest isikule makstavate sotsiaaltoetuste loetelu

  (1) Märjamaa vallas makstavad abivajadusest sõltumatud sotsiaaltoetused on:
  1) sünnitoetus;
  2) ranitsatoetus;
  3) eaka sünnipäevatoetus;
  4) matusetoetus.

  (2) Märjamaa vallas makstavad abivajadusest sõltuvad mitteperioodilised sotsiaaltoetused on:
  1) tervisetoetus;
  2) puudega isikule eluruumi kohandamise toetus;
  3) vajaduspõhiste ja toetavate teenuste toetus;
  4) toetus laste toimetuleku tagamiseks;
  5) toetus raske majandusliku olukorra puhul;
  6) erakorraline toetus;
  7) vältimatu sotsiaalabi toetus.

  (3) Märjamaa vallas makstavad abivajadusest sõltuvad perioodilised sotsiaaltoetused on:
  1) toetus koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, kohatasu, s.h õppetasu hüvitamiseks;
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]
  2) toetus õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks;
  3) hooldajatoetus.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud sotsiaaltoetuste piirmäärad kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

§ 10.   Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise alused

  (1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest ning sotsiaalhoolekande seadusega riigi korraldatava rahalise hüvitise maksmiseks vajalik raha kantakse riigi kehtestatud korras Märjamaa valla eelarvesse.

  (2) Märjamaa valla korraldatavate või osutatavate hüvitiste andmine tagatakse Märjamaa valla eelarvega.

  (3) Märjamaa valla korraldatavaid või osutatavaid hüvitisi ning sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega seotud kulusid kaetakse võimalusel ka struktuurifondidest ja sihtfinantseeringutest saadud rahaga.

  (4) Märjamaa valla osutatavate sotsiaalteenuste eest on teenust vajavalt isikult õigus võtta tasu. Teenused, mille eest on õigus võtta tasu ning tasu suuruse määramise põhimõtted sätestatakse määrusega.

§ 11.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus, v.a juhul, kui hüvitist saab anda proaktiivselt.

  (2) Taotlus esitatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses põhimõtteid arvestades. Üldjuhul esitatakse taotlus hüvitise õiguse tekkimisel või võimalusel enne hüvitisele õiguse tekkimist.

  (3) Taotluses tuleb märkida:
  1) määrusega sätestatud sotsiaalteenuse või -toetuse liik ehk taotletav abi;
  2) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isiku sünniaeg või isikukood;
  3) taotleja valikul tema kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);
  4) hüvitise saamise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta;
  5) vajadusel määruses sätestatud täiendavad andmed;
  6) taotluse koostamise kuupäev ning taotleja allkiri.

  (4) Kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning ametiasutus on taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastanud, ei pea taotlusele allkirja lisama.

  (5) Kui taotletakse rahalist hüvitist (sotsiaaltoetust) märgitakse taotlusele ka:
  1) toetuse maksmise viis (sularahas või ülekandega panka);
  2) raha maksmisel ülekandega panga arvelduskontole vastava arvelduskonto omaniku nimi ning arvelduskonto number.

  (6) Taotlusele lisatakse määruses sätestatud juhtudel või ametiasutuse ametniku põhjendatud nõudmisel dokumendid ja tõendid (väljavõtted taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepingud, kulutusi tõendavad dokumendid, ametiasutuse ametniku kodukülastuse akt, erialaspetsialistide soovitused, õppeasutuse tõend, kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta jms), mis on vajalikud hüvitise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.

  (7) Kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti, esitatakse taotluses ka informatsioon, millisel viisil soovib taotleja haldusakti või halduslepingu teatavakstegemist või toimingu sooritamisest teavitamist.

  (8) Kui infosüsteemide kasutusvõimalustest või õigusaktide erinõuetest tulenevalt on hüvitise taotlemisele sätestatud erinõuded, tuleb taotluse koostamisel lähtuda ka erinõuetest.

  (9) Taotlus esitatakse üldjuhul kirjalikult või elektrooniliselt. Kui isik objektiivsetel põhjustel ei ole võimeline ise taotlust kirjalikult või elektrooniliselt esitama, võib taotluse esitada suuliselt ametiasutuse sotsiaalosakonna ametnikule, kes isiku avalduse protokollib. Määruses sätestatud juhtudel võib taotluse esitada isiku eest ning tema nõusolekul ka ametiasutuse ametnik.

  (10) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Ametiasutusel on õigus isikute abistamiseks koostada kirjalikke või elektroonilisi taotluste näidiseid.

  (11) Ametiasutusel on kohustus abivajajaid taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel vajalike andmete esitamisel abistada ning nõustada.

§ 12.   Taotluse menetlemise põhimõtted

  (1) Taotluse ametiasutusele esitamisel kontrollib ametiasutus selle nõuetele vastavust.

  (2) Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral annab ametiasutus taotlejale aja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Võimalusel kogub ametiasutus andmeid andmekogude, millele on ametiasutusele tagatud juurdepääs, kaudu ise.

  (3) Taotlust menetletakse sisuliselt ehk selgitatakse välja isiku õigus hüvitisele ajast, mil taotlus on koostatud ja esitatud ametiasutusele nõuetekohaselt ning kõigi vajalike tõenditega.

  (4) Hüvitise andmine otsustatakse kümne (10) tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates, kui muude õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. Kui esinevad asjaolud, mis takistavad kümne tööpäeva jooksul abi andmise otsustamist, võib ametiasutus võimalusel hüvitise andmise otsustamist erandkorras veel kuni kümme tööpäeva võrra pikendada.

  (5) Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda määruse § 4 ning sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse menetlusele ning haldusmenetluse seadusega haldusmenetlusele kehtestatud nõuetest.

§ 13.   Hüvitise andmise korraldus

  (1) Hüvitis antakse:
  1) ametiasutuse ametniku haldusakti alusel;
  2) haldusakti asemel antud halduslepingu alusel;
  3) toiminguga, millega isik saab proaktiivselt soodustuse või millega rahuldatakse isiku taotlus hüvitise saamiseks või
  4) hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (2) Üldjuhul otsustatakse hüvitise andmine haldusakti alusel. Haldusaktiga otsustatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse märgitud asjaolud.

  (3) Rahalist hüvitist antakse toiminguga, st raha maksmisega, kui hüvitise suurus on igale taotlejale ühesugune kindlaks määratud rahasumma ja makstava hüvitise suurus ei olene otsustaja kaalutlusõigusest (nt sünnitoetus, matusetoetus jms).

  (4) Kui hüvitis antakse toiminguga, tuleb ametiasutusel hüvitise taotlejat taotleja määratud viisil (e-post, telefoni teel, kirjalikult või suuliselt ametiasutuses) hüvitise andmisest teavitada. Rahalise hüvitise maksmisel rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse põhimõtteid.

  (5) Haldusakt tuleb taotlejale teatavaks teha sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil.

§ 14.   Hüvitise andmisest keeldumine, hüvitise andmise peatamine või lõpetamine

  (1) Hüvitise andmisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga.

  (2) Hüvitise andmisest keeldutakse, kui isikul puudub õigus hüvitisele.

  (3) Hüvitise andmise peatamine või lõpetamine vormistatakse:
  1) haldusakti alusel antud hüvitise puhul haldusaktiga;
  2) halduslepingu alusel antud hüvitise puhul halduslepingu muutmise või lõpetamisega.

  (4) Hüvitise andmine peatatakse või lõpetatakse, kui:
  1) hüvitise saaja taotleb hüvitise andmise peatamist või lõpetamist;
  2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduses või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku hüvitise saamise õigus kas peatub või lõpeb.

2. peatükk MÄRJAMAA VALLA SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Koduteenus 

§ 15.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks (näiteks kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine, toidu ja ravimitega varustamine jne).

  (3) Koduteenuse maht selgitatakse välja menetluse käigus ning lähtudes isiku abivajadusest.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 16.   Õigus koduteenusele

  Koduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse § 5 alusel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (edaspidi sotsiaalhoolekandega hõlmatud isik), kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.

§ 17.   Koduteenuse taotlemine

  Koduteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 11 sätestatud viisil ja andmetega taotlus. Taotluses märgitakse lisaks toimingud, milles soovitakse abi saada.

§ 18.   Koduteenuse andmine

  (1) Koduteenus määratakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (2) Haldusaktis määratakse muuhulgas:
  1) koduteenusena tehtavad toimingud;
  2) toimingute tegemise aeg ja maht.

  (3) Kui koduteenuse osutamise eest võetakse teenuse saajalt tasu, märgitakse haldusaktis või halduslepingus ka teenuse eest tasumise kord ja teenuse hind.

§ 19.   Koduteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Koduteenuse osutamise eest võetakse teenuse kasutajalt üldjuhul tasu.

  (2) Koduteenuse hinna kehtestab vallavalitsus oma haldusaktiga.

  (3) Hoolekandekomisjonil on õigus koduteenuse tasu vähendada või tasunõudest loobuda või tasumise kohustus üle võtta. Koduteenuse hinna vähendamise või tasunõudest loobumise või tasumise kohustuse üle võtmise aluseks on taotleja enda majanduslikud toimetulekuraskused käesoleva määruse § 2 lõike 4 mõistes ja temale ülalpidamist andma kohustatud isikute majanduslik olukord ülalpidamiskohustust täita, arvestades seejuures teenuse mahtu ja maksumust.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

2. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 20.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Väljaspool isiku kodu ametiasutuse korraldatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

  (2) Üldhooldusteenuse sisu on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses ning üldhooldusteenuse osutamisel koostatakse isikule sotsiaalhoolekande seaduse alusel hooldusplaan.

§ 21.   Õigus üldhooldusteenusele

  Üldhooldusteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes erivajaduse või sotsiaalse olukorra tõttu pole suuteline iseseisvalt kodustes tingimustes elama ja kelle toimetulekut pole võimalik tagada mõne muu Märjamaa valla või riigi osutatava sotsiaalhoolekandelise abi toel.

§ 22.   Üldhooldusteenuse taotlemine

  (1) Üldhooldusteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse § 11 märgitud andmetega taotlus.

  (2) Lisaks märgitakse taotlusele taotleja igakuine sissetulek ning muud võimalused üldhooldusteenuse eest tasumiseks.

§ 23.   Üldhooldusteenuse andmine

  Üldhooldusteenus määratakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga. Haldusaktiga määratakse ka teenuse eest tasu maksmine.

[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 24.   Üldhooldusteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul teenuse saaja.

  (2) Üldhooldusteenuse eest osalise või täieliku tasumise kohustuse ülevõtmise otsuse tegemisel lähtub hoolekandekomisjon käesoleva määruse § 4 selgunud asjaoludest ning arvestades seejuures teenuse mahtu ja maksumust.

[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

3. jagu Tugiisikuteenus 

§ 25.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenus on ametiasutuse osutatav või korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule (v.a isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.

  (3) Tugiisiku tegevused on:
  1) individuaalse tegevuskava koostamine, täitmise toetamine ja jälgimine ning hinnangute koostamine;
  2) motiveerimine, jõustamine ja juhendamine ja igapäevaeluks vajalike toiminguteks vajalike oskuste ning harjumuste kujundamisel ja säilitamisel, igapäevaelu toimingute korraldamisel ja teostamisel ning ühiskonnaelus osalemiseks vajalike rollide ja kohustuste täitmisel, millega inimene iseseisvalt toime ei tule;
  3) juhendamine ja abistamine kodus ja väljaspool kodu asjaajamisel ja suhtlemises ning probleemolukordade lahendamisel ning sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel;
  4) vajadusel tugivõrgustiku nõustamine ja regulaarse tagasiside andmine kliendi taastumise, toimetuleku toetamise ja võimalike teenuste osutamist takistavate asjaolude kohta;
  5) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning kliendi abistamine transporditeenuse tarbimise raames;
  6) vajadusel seostamine teiste vajalike sotsiaal-, tervishoiu- või tööturuteenustega ja juhendamine nende kasutamisel;
  7) vajadusel abistamine arendavate tegevuste elluviimisel või korraldamisel.

  (4) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (5) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

  (6) Tugiisikuteenuse korraldamisel arvestatakse asjaoluga, et tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.

  (7) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 26.   Õigustugiisikuteenusele

  (1) Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (s.h alaealisel), kes vajab järgmist kõrvalabi:
  1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
  3) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
  4) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.

  (2) Kõrvalabi vajaduse määra ja sisu hindab ametiasutus iga isiku või perekonna puhul eraldi.

§ 27.   Tugiisikuteenuse taotlemine

  (1) Tugiisikuteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse § 11 märgitud andmetega taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 11 märgitud andmetele:
  1) kõrvalabi vajadus;
  2) täiendavad dokumendid, nt rehabilitatsiooniplaan, eriarsti soovitused jne, mis annavad olulist teavet abivajaduse kohta.

  (2) Tugiisikuteenuse määramist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutus.

§ 28.   Tugiisikuteenuse andmine

  (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametiasutus isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse määra.

  (2) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.

  (3) Tugiisikuteenus määratakse üldjuhul hoolekandekomisjoni haldusaktiga, last kasvatavale isikule määratakse tugiisikuteenus lastekaitsespetsialisti haldusaktiga.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4)
[Kehtetu - RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (5) Haldusaktis sätestatakse:
  1) abi saaja;
  2) tugiisikuteenuse osutaja;
  3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse maht;
  4) vajadusel muud asjaolud.

§ 29.   Tugiisikuteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.

  (2) Isikule, kelle kaudu Märjamaa vald tugiisikuteenuse korraldab, tasutakse Märjamaa valla eelarvest vastavalt tugiisikuteenuse osutajaga sõlmitud kokkuleppele või teenuse osutaja hinnakirjale.

  (3) Tugiisikuteenuse eest tasutakse vastavalt tugiisiku esitatud arve või tugiisikuga sõlmitud lepingu alusel. Teenuse eest tasumiseks peab teenuse osutaja esitama ka kuuaruande teenuse osutamise mahu ja tegevuste kohta.

4. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 30.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  Täisealisele isiku hooldus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus ning hooldus seatakse, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 31.   Õigustäisealise isiku hooldusele

  Hooldaja määramist on õigustaotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kes puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks ning kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes määratud sügav või raske puude raskusaste.

§ 32.   Täisealisele isikule hoolduse taotlemine

  (1) Hoolduse seadmiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 11 märgitud andmetele:
  1) toimingud, milleks hooldajat soovitakse;
  2) võimalusel isiku, keda soovitakse hooldajaks, andmed.

  (2) Taotlusele lisatakse koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest. Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, lisatakse taotlusele hooldaja kirjalik nõusolek hooldajaks määramise kohta.

§ 33.   Täisealise isikule hoolduse seadmine

  (1) Hooldaja määramiseks hindab ametiasutus hooldatava hooldusvajadust.

  (2) Hooldatava hooldusvajadust hinnates selgitab ametiasutus välja, kas abivajaja hooldusvajadust on võimalik rahuldada teiste valla poolt osutatavate või korraldavate sotsiaalteenustega.

  (3) Kui abivajaja hooldusvajadust ei ole võimalik rahuldada teiste valla poolt osutatavate või korraldavate sotsiaalteenustega, siis selgitab ametnik menetluse käigus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltööspetsialist hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel.

  (4) Ametiasutuse poolt pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek.

  (5) Hooldaja määratakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga, milles lisaks muudele haldusaktile kehtestatud nõuetele sätestatakse hooldusülesanded ja hoolduse tähtaeg.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (6) Hooldus seatakse üldjuhul puude raskusastme tuvastamise otsusel märgitud perioodiks.

  (7) Tähtajatult määratud puude raskusastme korral seatakse hooldus ja määratakse hooldaja kuni viieks aastaks.

§ 34.   Täisealise isiku hooldamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Täiskasvanud isiku hooldamise teenust osutatakse teenust saavale isikule tasuta, v.a juhul, kui hooldatav ja hooldaja omavahel ei ole väljaspool avaliku ülesande täitmist tasu maksmises kokku leppinud.

  (2) Hooldajal on võimalik taotleda hooldajatoetust käesoleva määruse § 125-127 sätestatud tingimustel.

  (3) Sotsiaalmaksuseaduse alusel maksatakse sotsiaalmaks isiku eest, kes hooldab puudega isikut ning ei tööta ega saa riiklikku pensioni, Märjamaa valla eelarvest.

5. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 35.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

  (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenusesaaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuse osutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

  (4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

  (5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abi teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 36.   Õigus isikliku abistaja teenusele

  Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

§ 37.   Isikliku abistaja teenuse taotlemine

  (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 11 märgitud andmetele:
  1) põhjus, milleks isiklikku abistajat soovitakse, ning puude raskusaste;
  2) tegevused, milleks isiklikku abistajat vajatakse;
  3) võimalusel isiku, keda soovitakse isiklikuks abistajaks, andmed.

  (2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.

§ 38.   Isikliku abistaja teenuse andmine

  (1) Isikliku abistaja määramiseks hindab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

  (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline puudega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel.

  (3) Ametiasutuse poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning puudega isiku nõusolek.

  (4) Isikliku abistaja teenus määratakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (5) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil isikule on määratud puue.

§ 39.   Isikliku abistaja teenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Isikliku abistaja teenuse eest võetakse üldjuhul tasu.

  (2) Ametiasutuse korraldatava isikliku abistaja teenuse eest tasutakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale või poolte kokkuleppel.

  (3) Isikliku abistaja teenuse eest osalise või täieliku tasumise kohustuse ülevõtmise otsuse tegemisel lähtub hoolekandekomisjon käesoleva määruse § 4 selgunud asjaoludest, arvestades seejuures teenuse mahtu ja maksumust.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

6. jagu Varjupaigateenus 

§ 40.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

  (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 41.   Õigus varjupaigateenusele

  (1) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Märjamaa valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise hüvitise või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.

  (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 42.   Varjupaigateenuse taotlemine

  (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 43.   Varjupaigateenuse andmine

  (1) Varjupaigateenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Märjamaa valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama.

  (2) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning varjupaigateenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

  (3) Kui varjupaigateenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine varjupaigateenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, varjupaigateenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 44.   Varjupaigateenuse teenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.

  (2) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Märjamaa valla eelarvest.

  (3) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping. Teenuse eest tasutakse Märjamaa vallale esitatud arvete alusel.

  (4) Varjupaigateenuse eest osalise või täieliku tasumise kohustuse ülevõtmise otsuse tegemisel lähtub hoolekandekomisjon käesoleva määruse § 4 selgunud asjaoludest, arvestades seejuures teenuse mahtu ja maksumust.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

7. jagu Turvakoduteenus 

§ 45.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenus tagatakse:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on turvakoduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 46.   Õigusturvakoduteenusele

  (1) Turvakoduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.

  (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 47.   Turvakoduteenuse taotlemine

  (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 48.   Turvakoduteenuse andmine

  (1) Turvakoduteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

  (2) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning turvakoduteenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

  (3) Kui turvakoduteenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine turvakoduteenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, turvakoduteenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 49.   Turvakoduteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Turvakoduteenuse osutamise eest tasub Märjamaa vald Märjamaa valla eelarvest.

  (2) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping. Teenuse eest tasutakse Märjamaa vallale esitatud arvete alusel.

8. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 50.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on ametiasutuse korraldatav ja ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikutele, kes sotsiaalsete, majanduslike ja/või tervislike probleemide tõttu vajavad avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi Märjamaa valla haldusterritooriumil või riigi territooriumil liikumiseks.

  (2) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse juhuveona Märjamaa vallale kuuluva sõidukiga tellimisel tellija määratud ajal ja liikumisteel.

  (3) Sotsiaaltransporditeenust korraldatakse tellimuse alusel juhuveona teenusepakkuja kaudu.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 51.   Õigus sotsiaaltransporditeenusele

  Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudega sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul või sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kelle tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, avalike teenuste kasutamiseks või tööle või õppeasutusse sõitmiseks.

§ 52.   Sotsiaaltransporditeenuse tagamine

  Sotsiaaltransporditeenus tagatakse ametiasutuse korraldatud juhuveona ning ametiasutuse osutatava juhuveona.

§ 53.   Sotsiaaltransporditeenuse osutamine

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks peab sotsiaaltransporti saama õigustatud isik esitama ametiasutusele reeglina kümne (10) tööpäeva enne teenuse vajadust taotluse.

  (2) Taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg ja sihtkoht või marsruut.

  (3) Taotluse võib esitada mistahes viisil (suuliselt, kirjaga, e-postiga) (edaspidi tellimus).

  (4) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui tellija ja ametiasutus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. Tellimused sisestab ametiasutus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse ning peab nimetatud andmekogu alusel teenuse osutamise arvestust.

§ 54.   Sotsiaaltransporditeenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Osutatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on vallavalitsuse kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.

  (2) Korraldatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on teenuseosutaja kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.

  (3) Juhul kui teenuse kasutaja ei ole võimeline majanduslikust olukorrast tulenevalt teenuse eest tasuma, siis on isikul võimalik taotleda ametiasutuselt toetust käesoleva määruse § 106-107 alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4) Hoolekandekomisjonil on õigus sotsiaaltransporditeenuse tasu vähendada või tasunõudest loobuda või tasumise kohustus üle võtta. Sotsiaaltransporditeenuse hinna vähendamise või tasunõudest loobumise või tasumise kohustuse ülevõtmise aluseks on taotleja enda majanduslikud toimetulekuraskused käesoleva määruse § 2 lõike 4 mõistes ja temale ülalpidamist andma kohustatud isikute majanduslik olukord ülalpidamiskohustust täita, arvestades seejuures teenuse mahtu ja maksumust.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

9. jagu Eluruumi tagamise teenus 

§ 55.   Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamise teenus on ametiasutuse korraldatav ja tagatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

  (3) Juhul kui teenuse kasutaja ei ole võimeline majanduslikust olukorrast tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud teenuse eest tasuma, siis on isikul võimalik taotleda ametiasutuselt toetust käesoleva määruse § 109-110 alusel.

§ 56.   Sotsiaalkorter, sotsiaalelamu ning sotsiaalkorterite liigid

  (1) Eluruumi tagamise teenuse korraldab ametiasutus Märjamaa vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.

  (2) Vallavolikogu määrab otsusega need eluruumid või elamud, mida kasutatakse eluruumi tagamise teenuse korraldamiseks. Sotsiaalteenusena kasutusele antavat eluruumi nimetatakse sotsiaalkorteriks. Elamut, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena, nimetatakse sotsiaalelamuks.

  (3) Sotsiaalkorterid liigitatakse järgmiselt:
  1) sotsiaalühiskorter;
  2) sotsiaalkorter.

  (4) Sotsiaalühiskorter on eluaseme teenusena isiku kasutusse antav eluruum (eluruumi osa), mida kasutab üheaegselt mitu eluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikut, kes ei moodusta ühte leibkonda.

  (5) Sotsiaalkorter on eluaseme teenusena üksi elava isiku või isiku ja tema perekonna (perekonnaks loetakse perekonnaseadusest tulenevalt abikaasat ja perekonnas ühiselt kasvatatavaid alaealisi lapsi) või kahe isiku, kes on kooselus ning moodustavad ühise leibkonna, kasutusse antav eluruum.

§ 57.   Õigus eluruumi tagamise teenusele

  (1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama.

  (2) Vaba sotsiaalkorteri olemasolu või sotsiaalühiskorterisse majutamise võimalusel on eelistatult eluruumi tagamise teenust õigustatud saama:
  1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
  2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
  3) puudega isik, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega;
  4) isik, kes ise või kelle pere kasutab regulaarselt sotsiaalhoolekandelisi hüvitisi ning kellel on raskusi laste kasvatamise ja lastele inimväärse kasvukeskkonna tagamisega;
  5) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
  6) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Märjamaa vallas;
  7) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning sotsiaalkorteri eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

§ 58.   Eluruumi tagamise teenuse taotlemine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 11 märgitud andmetele:
  1) põhjus, milleks isik eluruumi tagamise teenust vajab;
  2) asjaolu puude ning selle raskusastme kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;
  3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste) kohta;
  4) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
  5) sotsiaalkorteri kasutamise aeg, kui isik vajab sotsiaalkorterit kindlaks ajaperioodiks;
  6) vajadusel taotlus lubada eraldatud sotsiaalkorterisse majutada teisi täisealisi isikuid.

  (2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus või kelle vahel ei ole sõlmitud kooselulepingut, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed kumbagi taotleja kohta.

  (3) Kui isik või isikud on enne taotluse esitamist tutvunud sotsiaalkorteriga, milles elamisega ollakse nõus, märgitakse taotlusele ka eluruumi tagamise teenusena eeldatavalt kasutusele võetava sotsiaalkorteri aadress.

§ 59.   Eluruumi tagamise teenuse andmine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hindab ametiasutus. Ametiasutus selgitab välja võimalused sotsiaalkorteri, mis sobib taotleja ja tema pere vajadustele, kasutusele andmiseks. Enne sotsiaalkorteri kasutusele andmise otsustamist, peab taotleja olema sotsiaalkorteriga tutvunud ning nõus pakutud sotsiaalkorteri kasutusele võtma.

  (2) Sotsiaalkorter antakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele kasutusele hoolekandekomisjoni haldusaktiga. Sotsiaaleluruumi kasutamiseks sõlmitakse üürileping.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Sotsiaalkorter antakse üldjuhul kasutusele üheksa aastaks.

  (4) Haldusaktis märgitakse lisaks:
  1) eluruumi tagamise teenust saava isiku või isikute andmed;
  2) eluruumi tagamise teenusena kasutusele antud sotsiaalkorteri aadress;
  3) tähtpäev, millest alates, või periood, mille jooksul on isikul õigus sotsiaalkorterit kasutada;
  4) vajadusel eluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikuga sama sotsiaalkorterit kasutama lubatud isikute andmed (nimetatud koos sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isik);
  5) kõrvaltingimused eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks ning haldusakti hilisemaks muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks;
  6) eluruumi tagamise teenuse eest makstav tasu või tasu arvestamise põhimõtted ning tasu maksmise kord.

§ 60.   Sotsiaalkorteri või -eluruumi kasutamise nõuded (kõrvaltingimused eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks)

  (1) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isik on kohustatud:
  1) kasutama sotsiaalkorterit enda alalise elukohana;
  2) kasutama sotsiaalelamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste sotsiaalelamu elanike ja naabrite huvidega;
  3) pidama sotsiaalkorteris, sotsiaalelamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
  4) hoidma sotsiaalelamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
  5) hüvitama enda süü läbi sotsiaalkorteri, sotsiaalelamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
  6) teatama sotsiaalkorteris või sotsiaalelamu üldkasutatavates kohtades sotsiaalkorteri või elamu kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
  7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud sotsiaalkorterisse siseneda ametiasutuse esindajal;
  8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel sotsiaalkorteri üle ametiasutusele mitte halvemas seisukorras kui see oli sotsiaalkorteri tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
  9) vabastama sotsiaalkorteri eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

  (2) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isikul on keelatud:
  1) majutada sotsiaalkorterisse isikuid, kellel ei ole sotsiaalkorteri kasutamise õigust;
  2) pidada sotsiaalkorteris kodu- ning lemmikloomi või -linde;
  3) anda sotsiaalkorteri kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
  4) teha sotsiaalkorteri või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse nõusolekuta.

§ 61.   Eluruumi tagamise teenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eest tuleb maksta tasu.

  (2) Eluruumi tagamise teenuse hinna tasu sotsiaalelamute kaupa või igale sotsiaalkorterile eraldi kehtestab vallavalitsus. Eluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.

  (3) Määratud teenuse tasu käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

§ 62.   Alused eluruumi tagamise teenuse lõpetamiseks

  Ametiasutusel on õigus konkreetse sotsiaalkorteri kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui:
  1) sotsiaalkorteri kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt määruse §-s 60 sätestatud nõudeid;
  2) sotsiaalkorteri kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud sotsiaalteenuse eest tasumata.

10. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 63.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

§ 64.   Õigus võlanõustamisteenusele

  Õigus võlanõustamisteenusele on sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 65.   Võlanõustamisteenuse andmine

  Võlanõustamisteenust antakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

§ 66.   Võlanõustamisteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  Hoolekandekomisjonil on õigus võlanõustamisteenuse kohustus üle võtta, kui taotleja on käesoleva määruse mõistes toimetulekuraskustes olev isik.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

11. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 67.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  Lapsehoiuteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

§ 68.   Õigus lapsehoiuteenusele

  (1) Õigus lapsehoiuteenusele on:
  1) isikul, kes kasvatab vähemalt 1,5 aastast last, kellele ei ole võimalik tagada lapsehoiuteenust koolieelses lasteasutuses;
  2) isikul, kelle laps käib munitsipaallasteaias, kuid lasteaed on ajutiselt laste vastuvõtuks suletud;
  3) sügava või raske puudega last kasvataval isikul täiendavalt hoolduskoormuse vähendamiseks.

  (2) Lapsehoiuteenust on õigustatud saama laps, kes on sotsiaalhoolekandega hõlmatud.

  (3) Õigus lapsehoiuteenusele lõpeb (v.a raske või sügava puudega lapse puhul):
  1) lapse kandmisel kooli nimekirja;
  2) kui isik loobub lapsele pakutavat munitsipaallasteaia kohast, mille järjekorras laps on;
  3) kui isik loobub lapsele pakutavast munitsipaallasteaia kohast, mis asub lapse kodule kõige lähemas Märjamaa valla munitsipaallasteaias.

  (4) Õigus hüvitisele ei teki vanemal, kes ise osutab oma lapsele lapsehoiuteenust või ostab lapsehoiuteenust sama lapse teiselt vanemalt.

§ 69.   Lapsehoiuteenuse taotlemine

  (1) Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 11 märgitud andmetele:
  1) andmed teenust vajava lapse kohta;
  2) võimalusel andmed soovitud teenuse osutaja kohta.

  (2) Ametiasutus nõustab hüvitise taotlejat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

§ 70.   Lapsehoiuteenuse andmine

  (1) Lapsehoiuteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis lapsehoiuteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama ning kes ise ja kelle tegevus vastab sotsiaalhoolekande seadusega lapsehoiuteenuse osutajale kehtestatud nõuetele.

  (2) Kui lapsehoiuteenust taotletakse raske või sügava puudega lapsele, hindab ametiasutus lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.

  (3) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse Märjamaa valla, teenust saava isiku ja teenuse osutajaga haldusleping, milles määratakse lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

  (4) Raske ja sügava puudega lapsele tagatakse lapsehoiuteenus kalendriaasta lõpuni ka juhul, kui ta kalendriaasta sees saab 18-aastaseks.

§ 71.   Lapsehoiuteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Vähemalt 1,5 aastasele ja kuni koolikohustuslikku ikka jõudnud lapsele (v.a raske ja sügava puudega laps) lasteaia koha asemel lapsehoiuteenuse osutamisel tasub last kasvatav isik koolieelses lasteasutuse seaduse § 27 lõikes 3 sätestatud alustel kehtestatud tasu ja lapse söögiraha lapsehoius. Ülejäänud lapsehoiuteenusega seotud kulu tasutakse lapsehoiuteenuse osutajale Märjamaa valla eelarvest haridusnõuniku haldusakti alusel vastavalt esitatud arvele alljärgnevalt:

[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]
  1) kuni 250 (kakssada viiskümmend) eurot ühe lapse kohta kuus, kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume;
  2) kuni 150 (ükssada viiskümmend) eurot ühe lapse kohta kuus, kui lapsehoiuteenust osutatakse lapse eluruumides.

  (2) Puudega last kasvatavale isikule lapsehoiuteenuse osutamine on teenust saavale isikule tasuta. Lapsehoiuteenuse kulu tasutakse teenust osutava isiku esitatud arve alusel hoolekandekomisjoni haldusaktiga Märjamaa valla eelarvest, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 3¹-3³ sätestatut.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

12. jagu Asendushooldusteenus 

§ 72.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  Asendushooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 73.   Asendushooldusteenuse osutaja

  (1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

  (2) Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.

  (3) Asendushooldusteenuse täpsem sisu tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.

§ 74.   Õigus asendushooldusteenusele

  Õigus asendushooldusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse § 45^{9lõigetes 1-3 märgitud lapsel ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatel alustel kuni 19-aastasel isikul.}

§ 75.   Asendushooldusteenuse andmine

  (1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusele suunamisel hindab ametiasutus lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

  (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab ametiasutus lapse abivajadust ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-2 nimetatud isikute puhul teeb ametiasutus otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkti 5 alusel.

  (4) Teenuse saaja ja võimalusel vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

  (5) Asendushooldusteenuse andmine otsustatakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga, mille alusel sõlmitakse haldusleping hoolduspere, perekodu või asenduskodu teenuse osutajaga.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 76.   Asendushooldusteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse Märjamaa valla eelarvest, kui Märjamaa vald on teenust saava lapse eestkostja või perekonnaseaduse § 176 lõike 1 alusel eestkostja ülesannete täitja ning asendushooldusele suunatud lapse sissetulekutest.

  (2) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 45⁹ lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada Märjamaa valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

  (3) Kui asendushooldusteenusele suunatava lapse viibimiskoht on Märjamaa vallas, kuid tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on mõnes teises kohaliku omavalitsuse üksuses, kaasatakse asenduskoduteenuse rahastamisse ka asjaomane kohaliku omavalitsuse üksus.

  (4) Asendushooldusteenust rahastatakse põhimõttel, et teenust saava lapse isiklike kulude katteks peab Märjamaa valla eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta ametiasutus peab eraldi arvestust.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitult arvelduskontole.

  (6) Asendushooldusperele makstakse toetust igas kuus vähemalt sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹¹lõikes 4 sätestatud määras. Nimetatud summa fikseeritakse teenuse osutamise lepingus ning kanda kokkulepitult arvelduskontole.

  (7) Lapse ülalpidamisest ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastab Märjamaa vald lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

  (8) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku Märjamaa valla ja asendushooldusteenuse osutaja vahel.

  (9) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

  (10) Asendushooldusteenuse eest tasub ametiasutuse või osaliselt teenuse rahastamisse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus teenust osutava isiku esitatud arve või lepingus kokku lepitu alusel, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 3⁴-3⁵ sätestatut.

§ 77.   Lepingu sõlmimine

  (1) Märjamaa vald sõlmib asendushooldusteenuse teenuseosutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.

  (2) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

  (3) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

§ 78.   Lepingu lõpetamine ja lõppemine

  (1) Leping lõpetatakse:
  1) teenuse vajaduse äralangemisel;
  2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
  3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
  4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
  5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

  (2) Leping lõppeb:
  1) tähtaja saabumise korral;
  2) lepingupoole surma korral või
  3) teenuse saaja surma korra.

13. jagu Järelhooldusteenus 

§ 79.   Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Järelhooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eeskostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel ametiasutus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 80.   Õigus järelhooldusteenuse

  Järelhooldusteenus tagatakse Märjamaa valla poolt sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁶ lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule ja isiku toimetuleku tagamiseks Märjamaa valla otsusel sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁶ lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule.

§ 81.   Järelhooldusteenuse taotlemine

  (1) Järelhooldusteenuse korraldamiseks võib esitada taotluse:
  1) järelhooldusteenust saama õigustatud isik;
  2) õppeasutus, kus järelhooldusteenust saama õigustatud isik õpet jätkab;
  3) isiku täisealiseks saamiseni eestkostja ülesandeid täitnud isik või asendushooldusteenust osutanud isik.

  (2) Taotluses märgitakse andmed taotluse järelhooldust vajava isiku kohta (nimi, sünniaeg või isikukood, võimalusel kontaktandmed), kui andmeid ei esita järelhooldust vajav isik ise, siis avalduse esitaja andmed (nimi või nimetus, kontaktandmed, juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalistuse asutuse puhul esindaja andmed) ning avaldajale teada olevad asjaolud, mille põhjal ta eeldab järelhooldusteenuse korraldamise vajadust.

  (3) Järelhooldusteenust võib ametiasutus asjaoludest teadasaamisel korraldada isikule proaktiivselt.

§ 82.   Järelhooldusteenuse andmine

  (1) Järelhooldusteenuse korraldamisel teeb ametiasutus toimingud ning otsused sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁵ sätestatud eesmärkide täitmiseks.

  (2) Järelhooldusteenuse tagamiseks korraldatakse järelhooldusteenust saama õigustatud isikule eluase ja tagatakse vajaduspõhised tugiteenused või toetused isiku iseseisvaks toimetulekuks või korraldatakse hüvitise andmine järelhooldusteenust pakkuva juriidilise isiku või jätkuvalt asendushooldusteenust osutanud isiku kaudu.

  (3) Järelhooldusteenuse andmine otsustatakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga, mille alusel sõlmitakse haldusleping järelhooldusteenuse osutajaga.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 83.   Järelhooldusteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Järelhooldusteenuse korraldamisel teenuse osutaja kaudu tasutakse teenuse osutajale Märjamaa valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest. Järelhooldusteenust rahastatakse põhimõttel, et isikule peab isiklike kulude katteks iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.

  (2) Järelhooldusteenuse eest tasub ametiasutus teenust osutava isiku esitatud arve alusel või lepingus kokku lepitu alusel, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 3⁴-3⁵ sätestatut.

§ 84.   Lepingu sõlmimine

  Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks.

§ 85.   Lepingu lõpetamine ja lõppemine

  (1) Leping lõpetatakse:
  1) teenuse vajaduse äralangemisel;
  2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
  3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
  4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
  5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

  (2) Leping lõppeb:
  1) tähtaja saabumise korral;
  2) lepingupoole surma korral või
  3) teenuse saaja surma korra.

14. jagu Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused 

§ 86.   Päevakeskuse teenus

  (1) Päevakeskuse teenuse eesmärgiks on osutada sotsiaalteenuseid eakate ja puuetega inimeste toimetuleku säilitamiseks ja soodustamiseks ning huvitegevuse võimaldamiseks.

  (2) Päevakeskuse teenust osutatakse Märjamaa Sotsiaalkeskuses. Päevakeskuse teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul. Päevakeskuse teenus on isikule tasuta.

§ 87.   Saunateenus

  (1) Saunateenuse eesmärgiks on osutada sotsiaalteenuseid sihtgrupi toimetuleku säilitamiseks ja soodustamiseks.

  (2) Saunateenuse sihtrühmaks on eakad, puuetega inimesed ja vähekindlustatud olmeraskustes pered.

  (3) Saunateenust osutatakse Märjamaa Sotsiaalkeskuses. Saunateenus on tasuline teenus. Saunateenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

§ 88.   Pesupesemisteenus

  (1) Pesupesemisteenuse eesmärgiks on osutada sotsiaalteenuseid sihtgrupi toimetuleku säilitamiseks ja soodustamiseks.

  (2) Pesupesemisteenuse sihtrühmaks on eakad, puuetega inimesed ja vähekindlustatud olmeraskustes pered.

  (3) Pesupesemisteenust osutatakse Märjamaa Sotsiaalkeskuses. Pesupesemisteenus on tasuline. Pesupesemisteenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

3. peatükk MÄRJAMAA VALLA EELARVEST MAKSTAVAD SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu Abivajadusest sõltumatud toetused 

§ 89.   Sünnitoetus

  Sünnitoetus on Märjamaa valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne sotsiaaltoetus.

§ 90.   Õigus sünnitoetusele

  (1) Sünnitoetust on õigus saada lapse vanemal, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Märjamaa vallas vähemalt üks aasta vahetult enne lapse sündi ja lapse elukoht rahvastikuregistris on Märjamaa vald.

  (2) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

  (3) Kui on alust kahtlustada, et vanem ei kasuta sünnitoetust lapse huvidest lähtudes võib sotsiaalosakonna ettepanekul vallavalitsus oma korraldusega asendada rahalise toetuse lapsele vajalike esemete, toidu või ravimitega.

§ 91.   Sünnitoetuse taotlemine

  (1) Sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada ametiasutusele vormikohane taotlus (vormi kinnitab vallavalitsus oma haldusaktiga).

  (2) Määruse § 90 lõikes 2 sätestatud juhul võib ettepaneku sünnitoetuse maksmiseks lapse tegelikule hooldajale teha ametiasutuse sotsiaaltööspetsialist või lastekaitsespetsialist.

  (3) Taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada 3 kuu jooksul sünnitoetuse saamise õiguse tekkimisest arvates.

§ 92.   Sünnitoetuse andmine

  (1) Sünnitoetuse maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

  (2) Sünnitoetuse antakse toiminguga, st raha ülekandmisega isiku esitatud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega.

§ 93.   Vastuvõtt lapsele ja vanematele

  (1) Lapse sünni pidulikuks tähistamiseks korraldatakse hüvitist saanud lapsele ja tema vanematele vallavanema vastuvõtt;

  (2) Vastuvõtule kutsutud lapsele kingitakse valla vapi kujutisega hõbelusikas.

§ 94.   Ranitsatoetus

  Ranitsatoetus on Märjamaa valla eelarvest lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

§ 95.   Õigus ranitsatoetusele

  (1) Ranitsatoetust makstakse vanemale, kes ise ja kelle esmakordselt üldhariduskooli 1. klassi minev laps on hiljemalt jooksva aasata 1. augusti seisuga registreeritud Eesti rahvastikuregistris Märjamaa valla elanikuks.

  (2) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse kooli alustamise toetust lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

§ 96.   Ranitsatoetuse taotlemine

  (1) Ranitsatoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada vormikohane taotlus (vormi kinnitab vallavalitsus oma haldusaktiga).

  (2) Määruse § 95 lõikes 2 sätestatud juhul võib ettepaneku kooli alustamise toetuse maksmiseks lapse tegelikule hooldajale teha ametiasutuse sotsiaaltööspetsialist või lastekaitsespetsialist.

  (3) Taotlus ranitsatoetuse saamiseks tuleb esitada lapse üldhariduskooli 1. klassi astumise aastal ajavahemikul 01. augustist kuni 30. septembrini.

§ 97.   Ranitsatoetuse andmine

  Ranitsatoetust makstakse määruse §-s 92 sätestatud korras.

§ 98.   Eakate sünnipäevatoetus

  (1) Eakate sünnipäevatoetus on Märjamaa valla eelarvest eakatele sünnipäeva puhul makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Eakate sünnipäevatoetust makstakse isikule tema 80., 85., 90., 95. ja 100. sünnipäeva puhul ning alates 101. eluaastast iga järgneva sünnipäeva puhul.

§ 99.   Õigus eaka sünnipäevatoetusele

  Eaka sünnipäevatoetust makstakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Märjamaa vallas elavale 80-aastasele, 85-aastasele, 90-aastasele, 95-aastasele, 100-aastasele ja üle 100-aastasele eakale tema sünnipäeva puhul proaktiivselt.

§ 100.   Eaka sünnipäevatoetuse andmine

  Sünnipäevatoetust makstakse määruse §-s 92 sätestatud korras, erisusega, et reeglina antakse hüvitist rahakaardiga.

§ 101.   Matusetoetus

  Matusetoetus on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaliseks katmiseks makstav toetus. Matusetoetust võib kasutada Märjamaa valla korraldatud matuse kulude katmiseks.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 102.   Õigus matusetoetusele

  (1) Üldises korras on matusetoetust õigus saada isiku, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris oli Märjamaa vald, matuse korraldajal.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (1¹) Erandkorras on õigus taotleda matusetoetust:
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]
  1) ühel matuse korraldamisega seotud füüsilisel isikul, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Märjamaa vald ja kes osales sellise isiku, kellel surma registreerimise hetkel puudus Eesti rahvastikuregistris elukoht, matuse korraldamisega seotud kulu katmises;
  2) Märjamaa valla haldusterritooriumil elaval füüsilisel isikul, kellel Eesti rahvastikuregistris puudub elukoht, ja kes osales isiku matusekulu katmises, kuid tal ei teki õigust saada matusekulu hüvitamist sellelt kohalikult omavalitsuselt, kus asus surnud isiku elukoht surma registreerimise hetkel ning sama isiku matuse korraldamiseks ei ole toetust makstud ühelegi teisele asjaomase isiku matuse korraldamisega seotud isikule.

  (2) Kui matusekorraldajaid on mitu, peavad matusega seotud kulusid teinud isikud kokku leppima, kes kulu teinud isikutest taotleb matusetoetust.

  (3) Matusetoetust ei maksta järgmistel juhtudel:
  1) isik on tunnistatud surnuks kohtuotsuse alusel;
  2) isiku matuse korraldas ning kattis kulud kohalik omavalitsus või riik.
  3) isikule on makstud matusetoetust teise kohaliku omavalitsuse üksusest.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4) Tundmatu või omasteta surnud isiku matused korraldab ametiasutus ja kannab matuse korraldamise kulud Märjamaa valla eelarvest.

§ 103.   Matusetoetuse taotlemine

  (1) Matusetoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada vormikohane taotlus (vormi kinnitab vallavalitsus oma haldusaktiga).

  (2) Taotlus matusetoetuse saamiseks tuleb esitada kahe kuu jooksul isiku, kelle matusekulude katmisel hüvitist saama õigustatud isik osales, surmapäevast arvates.

§ 104.   Matusetoetuse andmine

  Matusetoetust makstakse määruse §-s 92 sätestatud korras.

2. jagu Abivajadusest sõltuvad mitteperioodilised sotsiaaltoetused 

§ 105.   Abivajaduse hindamise alus ja abivajadusel sotsiaaltoetust taotlema õigustatud isik

  (1) Abivajaduse hindamisel selgitatakse välja isiku enda ülalpidamisvõime ehk võimalused ning valmisolek iseseisvalt ning kõrvalise abita ehk sotsiaalhoolekandelise hüvitiseta toime tulla.

  (2) Sotsiaaltoetust makstakse isikule (perele), kes on käesoleva määruse mõistes toimetulekuraskustes.

  (3) Ametiasutusel on vajadusel õigus küsida täiendavaid tõendusdokumente või selgitusi, sh pangakonto(de) väljavõtteid isiku ja/või perekonna enda ülalpidamisvõime hindamiseks.

  (4) Erandkorras võib hoolekandekomisjon määrata toetust ka määruses ettenägemata juhtudel ja abivajadusest sõltuvate toetuste (v.a hooldajatoetus) puhul kinnitatud piirmäärasid ületavas summas arvestades isiku (perekonna) abivajadust, sotsiaalhoolekandeliste abinõude vajaduse (sotsiaalteenuste) mahtu ja maksumust ning abi saava isiku ja tema perekonna majanduslikku olukorda.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (5) Õnnetusjuhtumite ja muude ettenägematute (mõjuvate) asjaolude puhul on vallavalitsusel õigus määrata ühekordset sotsiaaltoetust ka suurema netosissetulekuga isikule (perele) perele kui käesoleva määruse § 2 lõikes 4 on nimetatud, kui toetus on vajalik isiku (pere) iseseisva toimetuleku säilitamiseks, hoidmaks ära abituse süvenemist ning tagamaks pere heaolu.

  (6) Määruses sätestatud abivajadusest sõltuvat rahalist toetust on õigus saada toimetulekuraskustesse sattunud sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul vajaduspõhiselt.

§ 106.   Tervisetoetus

  (1) Tervisetoetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule ravikulude ja abivahendi soetamisega kaasnevate kulude ja arstil käimisega seotud transpordikulude katmiseks makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Toetust makstakse:
  1) proteeside, tugiaparaatide ja muude erivajadusest tulenevate abivahendite soetamise või rentimise või omaosaluse kulu hüvitamiseks;
  2) retseptiravimite ostmise kulu hüvitamiseks;
  3) tervishoiuasutusse sõitmise ja/või sotsiaaltranspordi kulude hüvitamiseks;
  4) muude raviks vajalike kulude hüvitamiseks (nt haigla väljastatud omaosalusarve tasumisega seotud kulud).

§ 107.   Tervisetoetuse taotlemine ja andmine

  (1) Tervisetoetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse vastava kulu tegemist tõendav dokument. Kuludokumendid ei tohi olla vanemad kui kolm kuud.

  (2) Toetuse arvutamisel arvatakse toetussummast maha puudest tingitud lisakulutuste kompenseerimiseks makstav riiklik toetus.

  (3) Tervisetoetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka vastava teenuse osutajale.

§ 108.   Puudega isikule eluruumi kohandamise toetus

  (1) Puudega isikule eluruumi kohandamise toetus on Märjamaa valla eelarvest puudega isikule makstav toetus, mille eesmärgiks on vähendada puudest tingitud raskusi liikuvusega seotud toimingute sooritamisel, köögitoimingutes ja hügieenitoimingutes puudega inimese kasutuses olevas eluruumis.

  (2) Toetuse määramise üldpõhimõtted on järgmised:
  1) toetust määratakse ehitustöödeks, mis vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele ja soodustavad puudega isiku iseseisvat toimetulekut, leevendavad või kõrvaldavad puudest tingitud takistusi eluruumi kasutamisel;
  2) kohandatav eluruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, peavad olema ette nähtud aastaringseks elamiseks ja
  3) kohandatav eluruum peab asuma Märjamaa valla haldusterritooriumil ning olema kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht.

§ 109.   Puudega isikule eluruumi kohandamise toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Puudega isikule eluruumi kohandamise toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles on ära toodud kohanduse kirjeldus ja taotletav summa ning millele lisatakse:
  1) puude määramise otsus;
  2) kohandamise hinnapakkumine vähemalt kahelt töövõtjalt (olemasolul);
  3) eluruumi kasutamisõigust tõendav dokument;
  4) muud otsustamiseks olulised dokumendid.

  (2) Toetuse määramisel arvestatakse kohanduse põhjendatust ja üksi elava kohanduse saaja või temaga koos elava perekonna majanduslikku olukorda ja kohandustööde finantseerimise omaosalusvõimet ning valla eelarvesse selleks eraldatud vahendite suurust.

  (3) Puudega isikule eluruumi kohandamise toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel. Toetuse määramise otsuse alusel sõlmib vallavalitsus kohandamiseks vajalike tööde teostamiseks töövõtjaga ja kohanduse saajaga lepingu
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4) Puudega isikule eluruumi kohandamise toetuse makstakse välja töövõtja (kohandustööde teostaja) arvelduskontole kümne (10) tööpäeva jooksul pärast üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve esitamist ja vajadusel ametiasutuse vastavate spetsialistide poolt paikvaatluse läbiviimist.

  (5) Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" alusel toetuse andmise tingimused ja kord kehtestatakse volikogu määrusega.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 110.   Vajaduspõhiste ja toetavate teenuse toetus

  (1) Vajaduspõhiste ja toetavate teenuse toetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule, kellele endale või kelle perekonnale on iseseisvaks turvaliseks toimetulekuks, suuremaks iseseisvuseks ning omavastutuse võime arendamiseks vaja vajaduspõhiseid toetavaid teenuseid ning toetus on mõeldud eelnimetatud teenus(te)e kulu(de) katmiseks.

  (2) Vajaduspõhiste ja toetavate teenuste eest makstakse toetust teenuse hinna suuruses summas. Ametiasutus lepib taotleja ja teenuse osutajaga teenuse mahus kokku arvestades teenuse maksumust ja valla eelarves selleks ettenähtud vahendeid.

§ 111.   Vajaduspõhiste ja toetavate teenuse toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Vajaduspõhiste ja toetavate teenuse toetus saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse teenuse osutaja väljastatud arve või hinnapakkumus.

  (2) Vajaduspõhiste ja toetavate teenuse toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka teenuse osutajale.

§ 112.   Toetus laste toimetuleku tagamiseks

  (1) Toetus laste toimetuleku tagamiseks on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud perede laste heaolu parandamiseks.

  (2) Toetust makstakse:
  1) lastele koolitarvete, riiete, jalanõude ja muu hädavajaliku ostmiseks;
  2) huvitegevuse kulude hüvitamiseks.

§ 113.   Laste toimetuleku tagamise toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Laste toimetuleku tagamise toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka teenuse osutajale.

§ 114.   Toetus raske majandusliku olukorra puhul

  (1) Raske majandusliku olukorra toetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

  (2) Toetust makstakse:
  1) kütte maksumuse osaliseks hüvitamiseks;
  2) erakorraliste eluasemekulude hüvitamiseks;
  3) muude hädavajalike kulude hüvitamiseks.

§ 115.   Toetuse taotlemine ja andmine raske majandusliku olukorra puhul

  (1) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Hüvitist antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 116.   Erakorraline toetus

  Erakorraline toetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule (perele) õnnetusjuhtumi (tulekahju, loodusõnnetus jms) tagajärgede leevendamiseks ja likvideerimisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks.

§ 117.   Erakorralise toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Erakorralise toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Erakorralist toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka teenuse osutajale.

§ 118.   Vältimatu sotsiaalabi toetus

  (1) Vältimatu sotsiaalabi toetus on Märjamaa valla eelarvest elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule toidu, riietuse ja ajutise majutuse kulude katmiseks makstav toetus.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 119.   Vältimatu sotsiaalabitoetuse taotlemine ja andmine

  (1) Vältimatu sotsiaalabi toetuse saamiseks võib sotsiaalses abitus olukorras isik ise või isikust teada saamisel ametiasutuse ametnik (sotsiaaltöötaja) esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotluse.

  (2) Hüvitist antakse ametiasutuse sotsiaalosakonna juhataja haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Vajadusel ja võimalusel tehakse toetuse väljamakse teenuse osutajale.

3. jagu Abivajadusest sõltuvad perioodilised toetused 

§ 120.   Toetus koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, koha- ja õppetasu hüvitamiseks

  (1) Koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, koha- ja õppetasu hüvitamiseks makstav toetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule või perele, kes kasvatab lasteaias käivat last.

  (2) Toetust makstakse kuni 100% teenust osutava isiku määratud hinnast. Toetuse suurus sõltub isiku ja tema perekonna toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 121.   Toetuse taotlemine ja andmine koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, koha- ja õppetasu hüvitamiseks

  (1) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka lapse nimi ning vastava koolieelse õppeasutuse nimetus.

  (2) Toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka koolieelse lasteasutuse pidajale või koolieelses lasteasutuses vastava teenuse osutajale.

§ 122.   Toetus õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks

  (1) Toetus õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud peredele õpilase õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks makstav perioodiline toetus.

  (2) Toetust makstakse kuni 100% teenust osutava isiku määratud hinnast. Toetuse suurus sõltub isiku ja tema perekonna toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 123.   Toetuse taotlemine ja andmine õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks

  (1) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse õppiva isiku nimi ning vastava õppeasutuse nimetus.

  (2) Toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka haridusasutuse pidajale või haridusasutuses vastava teenuse osutajale.

§ 124.   Hooldajatoetus

  Hooldajatoetus on Märjamaa valla eelarvest raske või sügava puudega isiku hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.

§ 125.   Õigus hooldajatoetusele

  (1) Hooldajatoetust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud sügava või raske puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikul, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
  1) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või ülalpidamiskohustusega isik ei ole oma elukorralduslikust, tervislikust või varalisest seisundist tulenevalt võimeline oma ülalpidamiskohustust täitma;
  2) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.

  (2) Hooldajatoetust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud raske või sügava puudega 3-18-aastast last kasvataval ja hooldaval vanemal, eestkostjal (v.a juriidilisel isikul) või perekonnas hooldamise lepingu alusel perekonnas hooldamisele suunatud last kasvataval ja hooldaval isikul:
  1) kes puudega lapse hooldamise tõttu ei saa töötada ja
  2) puudega lapse hooldamist ei ole võimalik tagada teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega või muu abi osutamisega.

  (3) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

  (4) Hooldajatoetust on õigus saada aja jooksul, millal hooldataval on olemas kehtiv arstliku ekspertiisi otsus puudeastme määramise kohta. Toetuse summa määratakse kehtiva ekspertiisiotsusega määratud puudeastmest lähtuvalt.

  (5) Hooldajatoetuse maksmise lõppemisel või lõpetamisel makstakse hooldajatoetust jooksva kuu eest täismahus.

  (6) Hooldajatoetust makstakse iga kuu 25. kuupäevaks.

§ 126.   Hooldajatoetuse taotlemine ja andmine

  (1) Hooldajatoetuse saamiseks tuleb esitada käesoleva määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka hooldatava andmed (nimi, elukoht, kontaktandmed, puude raskusaste) ja taotlusele lisatakse:
  1) koopia hooldatava puude raskusastme tuvastamise otsusest;
  2) koopia lapse rehabilitatsiooniplaanist (olemasolul);
  3) koopia täisealise isiku hoolduse seadmist tõendavast dokumendist;
  4) koopia eestkostjaks määramise kohtuotsusest või perekonnas hooldamise lepingust, kui hooldajatoetuse taotleja ei ole puudega last kasvatav vanem;
  5) hooldaja omakäeline kinnitus, et puudega isiku hooldamise tõttu ei saa asuda tööle.

  (2) Puudega lapse hooldajatoetuse määramiseks hindab ametiasutus hooldatava lapse hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.

  (3) Hooldajatoetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4) Sotsiaalmaksuseaduse alusel maksatakse isiku, kes hooldab puudega last ja kellele vallavalitsus maksab selle eest hooldajatoetust ning kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik, eest Märjamaa valla eelarvest sotsiaalmaks.

4. peatükk VAIDEMENETLUS 

§ 127.   Vaidlustamine

  Märjamaa valla eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 128.   Sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste kehtivus

  Ühinenud omavalitsusüksuste (Märjamaa valla, Vigala valla) sotisaalhoolekande korraldamist reguleerivate õigusaktide kehtetuks tunnistamisest jäävad ühinenud omavalitsusüksuste määruste alusel antud haldusaktid ja lepingud sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste andmiseks kehtima kuni haldusaktis või lepingus märgitud tähtaja lõpptähtpäeva või hüvitise saamise õiguse lõpetamist tingiva juriidilise asjaolu saabumiseni või kuni haldusakti kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamiseni.

§ 129.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 130.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2018.

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja § 22 lõike 2, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 15 punkti 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1, § 16 lõike 1, § 89 ning § 133 lõike 6 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse Märjamaa vallas sotsiaalhoolekande seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmine ning isikutele sotsiaalkaitse tagamiseks hüvitiste andmine.

  (2) Määrusega sätestatakse:
  1) sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus ja alused;
  2) sotsiaalhoolekandelise abi liigid ja rahastamise põhimõtted;
  3) Märjamaa valla antavad või makstavad hüvitised, hüvitise õiguse tekkimise alused ja hüvitise andmise korraldus;
  4) Märjamaa valla osutatavad tasulised sotsiaalteenused ning tasu võtmise põhimõtted.

§ 2.   Määruse kohaldamine ja mõistete kasutamine

  (1) Määrust kohaldatakse eeskätt koos sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seadusega ning vajadusel teiste sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist reguleerivate seaduste ja riiklike määrustega.

  (2) Sotsiaalhoolekandelist hüvitist saama õigustatud isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse osas rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. peatüki sätteid ning hüvitise õiguse käsutamist, õiguse peatumist või lõppemist määrusega eraldi ei reguleerita.

  (3) Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
  1) sotsiaalteenus - isikule antav mitterahaline hüvitis;
  2) sotsiaaltoetus - isikule makstav rahaline hüvitis;
  3) proaktiivne teenus - sotsiaalhoolekandeline otsene avalik teenus, mida ametiasutus osutab oma initsiatiivil, isikute eeldataval tahtel ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude andmete alusel. Proaktiivset teenust osutatakse automaatselt või isiku nõusolekul;
  4) isik - füüsiline isik (inimene);
  5) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) - koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus;
  6) kohandatav eluruum - ruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, mis on ette nähtud aastaringseks elamiseks ning on kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht;
  7) füüsiline kohandamine - puudega inimese erivajadusest tulenev eluruumi ümberehitamine;
  8) puue - puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses;
  9) kohanduse saaja - inimene, kelle eluruume kohandatakse tema puudest tuleneva erivajaduse tõttu;
  10) liikuvusega seotud toimingud - püsti, pikali ja istuma saamine, trepist üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine;
  11) k öögitoimingud - toiduvalmistamine, söömine ja joomine;
  12) hügieenitoimingud - pesemis- ja tualetitoimingud.

  (4) Riiklikes õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses kasutatakse mõistet toimetulekuraskustesse sattunud isik või perekond, kelleks loetakse isikut või perekonda, kelle kolme kuu keskmine netosissetulek pereliikme kohta on väiksem kui kahekordne riigieelarvega kehtestatud toimetulekupiir pereliikme kohta pärast sotsiaalhoolekande seaduse alusel määratud põhjendatud eluasemekulude mahaarvamist ning kellel puudub muu majanduslik suutlikkus toime tulla.

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Märjamaa valla ülesandeid täidavad Märjamaa Vallavalitsus ja Vigala Osavallavalitsus kui ametiasutused (edaspidi ametiasutus) ja hallatav asutus Märjamaa Sotsiaalkeskus (edaspidi asutus).
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (2) Määruses sätestatud juhtudel otsustab sotsiaalkaitse korralduse või tagamise Märjamaa Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus).

  (3) Märjamaa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.   Sotsiaalkaitse korraldamise ja hüvitiste andmise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.

  (2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.

  (3) Kui seadusest tulenevalt on võimalik sotsiaalhoolekandelist abi korraldada ning hüvitist anda taotlust esitamata ning on tagatud sotsiaalhoolekandelise abi osutamiseks vajalike andmete õiguslik kogumine, osutatakse sotsiaalhoolekandelist abi proaktiivselt.

  (4) Ametiasutus peab abivajajast teada saamisel selgitama välja sotsiaalkaitse vajaduse ja ulatuse ning abistama isikut taotluste esitamisel või toimingu tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta ja hüvitis andmata.

  (5) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on ametiasutus kohustatud isiku abivajadust igakülgselt hindama. Hindamisega ning isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest tulenevalt peab ametiasutus selgitama välja parima asjakohase abi (hüvitise andmine, nõustamine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine), toetamaks abivajaja iseseisvat toimetulekut ning suutlikkust korraldada iseseisvalt oma elu.

  (6) Määrusega sätestatud alustel sotsiaalteenuse eest tasu määramisel või tasunõudest loobumiseks otsuse tegemisel tuleb ametiasutusel hinnata abivajaja enda ülalpidamise ning perekonnaliikmete seadusega sätestatud ülalpidamise andmise kohustust ning isiku enda ja tema perekonnaliikmete ülalpidamisvõimet.

  (7) Kui isik vajab sotsiaalteenust viivitamatult, kuid puuduvad teenuse saaja ja tema suhtes seaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikute vahelised kokkulepped või isik vajab sotsiaalteenuse eest tasumiseks aega oma vara käsutamiseks, võib ametiasutus tasuda sotsiaalteenust saama õigustatud isiku kasuks rahalise kohustuse Märjamaa valla eelarvest. Kulude hüvitamiseks on vallavalitsusel õigus hiljem kasutada käsundita asjaajamise sätetest tulenevalt tagasinõudeõigust.

  (8) Erandjuhul võib abivajajale sotsiaalteenuse tagamiseks sotsiaalteenuse eest tasumise kohustuse täielikult või osaliselt Märjamaa vallale üle võtta, kui kõiki asjaolusid arvesse võttes on täidetud kõik järgmised tingimused:
  1) sotsiaalteenust vajaval isikul ei ole võimalik vara puudumisel tagada endale vajalikku piisavat ülalpidamist;
  2) puuduvad võimalused nõuda abivajajale kolmandalt isikult ülalpidamise andmist;
  3) täiendavate sotsiaalteenuste toel ei ole võimalik isikule vajalikku ülalpidamist tagada.

  (9) Sotsiaalteenuste eest tasumise kohustuse ülevõtmise otsustab vallavalitsuse korraldusega moodustatud hoolekandekomisjon (edaspidi hoolekandekomisjon).
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (10) Ametiasutus võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning hüvitiste andmise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada ametiasutuse juures tegutseva töörühma või komisjoni.

  (11) Halduslepingud, mis tulenevad hoolekandekomisjoni otsusest, sõlmib sotsiaalosakonna juhataja.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 5.   Sotsiaalhoolekandelise abi liigid

  (1) Sotsiaalhoolekandeline abi jaguneb järgmiselt:
  1) riigi korraldatav abi;
  2) kohaliku omavalitsuse ehk Märjamaa valla korraldatav abi.

  (2) Sotsiaalhoolekandeline abi on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis;
  2) isikule makstav rahaline hüvitis.

§ 6.   Märjamaa valla ülesanded riigi korraldatava abi andmisel

  (1) Märjamaa vald osaleb sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses ning korras riigi korraldatava mitterahalise abi andmise menetluses.

  (2) Märjamaa vald määrab ja maksab sotsiaalhoolekande seadusega sätestatud ulatuses, tingimustel ja korras riigi korraldatava rahalise hüvitisena toimetulekutoetust ja riigieelarvest makstavat täiendavat sotsiaaltoetust.

  (3) Toimetulekutoetuse määramiseks sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud kulude piirmäärad kehtestab määrusega vallavolikogu.

§ 7.   Märjamaa valla sotsiaalhoolekandeline abi

  (1) Märjamaa vald korraldab sotsiaalhoolekande seadusega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva abi andmist käesoleva määrusega sätestatud alustel ja korras.

  (2) Märjamaa valla sotsiaalhoolekandelise abi liigid on:
  1) isikule antav mitterahaline hüvitis ehk Märjamaa valla osutatavad või korraldatavad sotsiaalteenused;
  2) isikule makstav rahaline hüvitis ehk Märjamaa valla eelarvest isikule rahasummana makstav sotsiaaltoetus.

§ 8.   Märjamaa valla osutatavate või korraldatavate sotsiaalteenuste loetelu

  (1) Märjamaa valla osutatavad sotsiaalteenused on:
  1) koduteenus;
  2) eluruumi tagamise teenus;
  3) päevakeskuse teenus;
  4) saunateenus;
  5) pesupesemisteenus.

  (2) Märjamaa valla osutatavad ja korraldatavad sotsiaalteenused on:
  1) tugiisikuteenus;
  2) juhuveona osutatav sotsiaaltransporditeenus.

  (3) Märjamaa valla korraldatavad sotsiaalteenused on:
  1) väljaspool kodu osutatav üldhooldekoduteenus;
  2) täisealise isiku hooldus;
  3) isikliku abistaja teenus;
  4) varjupaigateenus;
  5) turvakoduteenus;
  6) võlanõustamisteenus;
  7) lapsehoiuteenus;
  8) asendushooldusteenus;
  9) järelhooldusteenus,
  10) muud vajaduspõhised teenused.

  (4) Teenust saada soovivate isikute paljususe korral ning juhul, kui Märjamaa vald oma ametiasutuse ja asutuse kaudu ise ei ole võimeline teenust osutama, on ametiasutusel õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-2 märgitud teenused korraldada kolmandate isikute või asutuste kaudu.

§ 9.   Märjamaa valla eelarvest isikule makstavate sotsiaaltoetuste loetelu

  (1) Märjamaa vallas makstavad abivajadusest sõltumatud sotsiaaltoetused on:
  1) sünnitoetus;
  2) ranitsatoetus;
  3) eaka sünnipäevatoetus;
  4) matusetoetus.

  (2) Märjamaa vallas makstavad abivajadusest sõltuvad mitteperioodilised sotsiaaltoetused on:
  1) tervisetoetus;
  2) puudega isikule eluruumi kohandamise toetus;
  3) vajaduspõhiste ja toetavate teenuste toetus;
  4) toetus laste toimetuleku tagamiseks;
  5) toetus raske majandusliku olukorra puhul;
  6) erakorraline toetus;
  7) vältimatu sotsiaalabi toetus.

  (3) Märjamaa vallas makstavad abivajadusest sõltuvad perioodilised sotsiaaltoetused on:
  1) toetus koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, kohatasu, s.h õppetasu hüvitamiseks;
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]
  2) toetus õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks;
  3) hooldajatoetus.

  (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud sotsiaaltoetuste piirmäärad kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

§ 10.   Sotsiaalhoolekandelise abi rahastamise alused

  (1) Riigi korraldatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest ning sotsiaalhoolekande seadusega riigi korraldatava rahalise hüvitise maksmiseks vajalik raha kantakse riigi kehtestatud korras Märjamaa valla eelarvesse.

  (2) Märjamaa valla korraldatavate või osutatavate hüvitiste andmine tagatakse Märjamaa valla eelarvega.

  (3) Märjamaa valla korraldatavaid või osutatavaid hüvitisi ning sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisega seotud kulusid kaetakse võimalusel ka struktuurifondidest ja sihtfinantseeringutest saadud rahaga.

  (4) Märjamaa valla osutatavate sotsiaalteenuste eest on teenust vajavalt isikult õigus võtta tasu. Teenused, mille eest on õigus võtta tasu ning tasu suuruse määramise põhimõtted sätestatakse määrusega.

§ 11.   Hüvitise taotlemine

  (1) Hüvitise saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus, v.a juhul, kui hüvitist saab anda proaktiivselt.

  (2) Taotlus esitatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses põhimõtteid arvestades. Üldjuhul esitatakse taotlus hüvitise õiguse tekkimisel või võimalusel enne hüvitisele õiguse tekkimist.

  (3) Taotluses tuleb märkida:
  1) määrusega sätestatud sotsiaalteenuse või -toetuse liik ehk taotletav abi;
  2) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isiku sünniaeg või isikukood;
  3) taotleja valikul tema kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);
  4) hüvitise saamise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta;
  5) vajadusel määruses sätestatud täiendavad andmed;
  6) taotluse koostamise kuupäev ning taotleja allkiri.

  (4) Kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning ametiasutus on taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastanud, ei pea taotlusele allkirja lisama.

  (5) Kui taotletakse rahalist hüvitist (sotsiaaltoetust) märgitakse taotlusele ka:
  1) toetuse maksmise viis (sularahas või ülekandega panka);
  2) raha maksmisel ülekandega panga arvelduskontole vastava arvelduskonto omaniku nimi ning arvelduskonto number.

  (6) Taotlusele lisatakse määruses sätestatud juhtudel või ametiasutuse ametniku põhjendatud nõudmisel dokumendid ja tõendid (väljavõtted taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepingud, kulutusi tõendavad dokumendid, ametiasutuse ametniku kodukülastuse akt, erialaspetsialistide soovitused, õppeasutuse tõend, kohtuotsus ülalpidamist andma õigustatud isiku või isikute ülalpidamise täitmisest vabastamise või täitmise ajalise piiramise või elatise suuruse vähendamise kohta jms), mis on vajalikud hüvitise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks oluliste asjaolude väljaselgitamiseks.

  (7) Kui seadusest või muust õigusaktist ei tulene teisiti, esitatakse taotluses ka informatsioon, millisel viisil soovib taotleja haldusakti või halduslepingu teatavakstegemist või toimingu sooritamisest teavitamist.

  (8) Kui infosüsteemide kasutusvõimalustest või õigusaktide erinõuetest tulenevalt on hüvitise taotlemisele sätestatud erinõuded, tuleb taotluse koostamisel lähtuda ka erinõuetest.

  (9) Taotlus esitatakse üldjuhul kirjalikult või elektrooniliselt. Kui isik objektiivsetel põhjustel ei ole võimeline ise taotlust kirjalikult või elektrooniliselt esitama, võib taotluse esitada suuliselt ametiasutuse sotsiaalosakonna ametnikule, kes isiku avalduse protokollib. Määruses sätestatud juhtudel võib taotluse esitada isiku eest ning tema nõusolekul ka ametiasutuse ametnik.

  (10) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Ametiasutusel on õigus isikute abistamiseks koostada kirjalikke või elektroonilisi taotluste näidiseid.

  (11) Ametiasutusel on kohustus abivajajaid taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel vajalike andmete esitamisel abistada ning nõustada.

§ 12.   Taotluse menetlemise põhimõtted

  (1) Taotluse ametiasutusele esitamisel kontrollib ametiasutus selle nõuetele vastavust.

  (2) Puuduste esinemisel või ebapiisavate andmete korral annab ametiasutus taotlejale aja puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete esitamiseks. Võimalusel kogub ametiasutus andmeid andmekogude, millele on ametiasutusele tagatud juurdepääs, kaudu ise.

  (3) Taotlust menetletakse sisuliselt ehk selgitatakse välja isiku õigus hüvitisele ajast, mil taotlus on koostatud ja esitatud ametiasutusele nõuetekohaselt ning kõigi vajalike tõenditega.

  (4) Hüvitise andmine otsustatakse kümne (10) tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest alates, kui muude õigusaktidega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. Kui esinevad asjaolud, mis takistavad kümne tööpäeva jooksul abi andmise otsustamist, võib ametiasutus võimalusel hüvitise andmise otsustamist erandkorras veel kuni kümme tööpäeva võrra pikendada.

  (5) Taotluse menetlemisel tuleb lähtuda määruse § 4 ning sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sotsiaalkaitse menetlusele ning haldusmenetluse seadusega haldusmenetlusele kehtestatud nõuetest.

§ 13.   Hüvitise andmise korraldus

  (1) Hüvitis antakse:
  1) ametiasutuse ametniku haldusakti alusel;
  2) haldusakti asemel antud halduslepingu alusel;
  3) toiminguga, millega isik saab proaktiivselt soodustuse või millega rahuldatakse isiku taotlus hüvitise saamiseks või
  4) hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (2) Üldjuhul otsustatakse hüvitise andmine haldusakti alusel. Haldusaktiga otsustatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse märgitud asjaolud.

  (3) Rahalist hüvitist antakse toiminguga, st raha maksmisega, kui hüvitise suurus on igale taotlejale ühesugune kindlaks määratud rahasumma ja makstava hüvitise suurus ei olene otsustaja kaalutlusõigusest (nt sünnitoetus, matusetoetus jms).

  (4) Kui hüvitis antakse toiminguga, tuleb ametiasutusel hüvitise taotlejat taotleja määratud viisil (e-post, telefoni teel, kirjalikult või suuliselt ametiasutuses) hüvitise andmisest teavitada. Rahalise hüvitise maksmisel rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse põhimõtteid.

  (5) Haldusakt tuleb taotlejale teatavaks teha sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud viisil.

§ 14.   Hüvitise andmisest keeldumine, hüvitise andmise peatamine või lõpetamine

  (1) Hüvitise andmisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga.

  (2) Hüvitise andmisest keeldutakse, kui isikul puudub õigus hüvitisele.

  (3) Hüvitise andmise peatamine või lõpetamine vormistatakse:
  1) haldusakti alusel antud hüvitise puhul haldusaktiga;
  2) halduslepingu alusel antud hüvitise puhul halduslepingu muutmise või lõpetamisega.

  (4) Hüvitise andmine peatatakse või lõpetatakse, kui:
  1) hüvitise saaja taotleb hüvitise andmise peatamist või lõpetamist;
  2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduses või käesolevas määruses sätestatud asjaolu, mille alusel isiku hüvitise saamise õigus kas peatub või lõpeb.

2. peatükk MÄRJAMAA VALLA SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Koduteenus 

§ 15.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks (näiteks kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine, toidu ja ravimitega varustamine jne).

  (3) Koduteenuse maht selgitatakse välja menetluse käigus ning lähtudes isiku abivajadusest.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on koduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus koduteenuse osutamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 16.   Õigus koduteenusele

  Koduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekande seaduse § 5 alusel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (edaspidi sotsiaalhoolekandega hõlmatud isik), kes üldjuhul on võimeline harjumuspärases keskkonnas ise hakkama saama, kuid vajab iseseisvaks toimetulekuks teatud ulatuses kõrvalabi.

§ 17.   Koduteenuse taotlemine

  Koduteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse §-s 11 sätestatud viisil ja andmetega taotlus. Taotluses märgitakse lisaks toimingud, milles soovitakse abi saada.

§ 18.   Koduteenuse andmine

  (1) Koduteenus määratakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (2) Haldusaktis määratakse muuhulgas:
  1) koduteenusena tehtavad toimingud;
  2) toimingute tegemise aeg ja maht.

  (3) Kui koduteenuse osutamise eest võetakse teenuse saajalt tasu, märgitakse haldusaktis või halduslepingus ka teenuse eest tasumise kord ja teenuse hind.

§ 19.   Koduteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Koduteenuse osutamise eest võetakse teenuse kasutajalt üldjuhul tasu.

  (2) Koduteenuse hinna kehtestab vallavalitsus oma haldusaktiga.

  (3) Hoolekandekomisjonil on õigus koduteenuse tasu vähendada või tasunõudest loobuda või tasumise kohustus üle võtta. Koduteenuse hinna vähendamise või tasunõudest loobumise või tasumise kohustuse üle võtmise aluseks on taotleja enda majanduslikud toimetulekuraskused käesoleva määruse § 2 lõike 4 mõistes ja temale ülalpidamist andma kohustatud isikute majanduslik olukord ülalpidamiskohustust täita, arvestades seejuures teenuse mahtu ja maksumust.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

2. jagu Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 20.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Väljaspool isiku kodu ametiasutuse korraldatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

  (2) Üldhooldusteenuse sisu on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses ning üldhooldusteenuse osutamisel koostatakse isikule sotsiaalhoolekande seaduse alusel hooldusplaan.

§ 21.   Õigus üldhooldusteenusele

  Üldhooldusteenuse rahastamist Märjamaa valla poolt on õigus saada isikul, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Märjamaa vald ja kelle abivajadus on hinnatud ning väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vajadus on tuvastatud.
[RT IV, 28.06.2023, 13 - jõust. 01.07.2023]

§ 22.   Üldhooldusteenuse taotlemine

  (1) Üldhooldusteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse § 11 märgitud andmetega taotlus.

  (2) Lisaks märgitakse taotlusele taotleja igakuine sissetulek ning muud võimalused üldhooldusteenuse eest tasumiseks.

§ 23.   Üldhooldusteenuse andmine

  Üldhooldusteenus määratakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga. Haldusaktiga määratakse ka teenuse eest tasu maksmine.

[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 24.   Üldhooldusteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldhooldusteenuse saaja ja vallavalitsus.

  (2) Märjamaa valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid:
  1) tööjõukulud;
  2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
  3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
  4) koolituse ja supervisiooni kulud.

  (3) Lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära kehtestab Märjamaa Vallavalitsus.

  (4) Märjamaa Vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmääraületavad kulud tasub üldhooldusteenuse saaja.

  (5) Üldhooldusteenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.

  (6) Üldhooldusteenuse saajal võib pärast lõikes 5 nimetatud kulude tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda mitte vähem kui 5 % igakuisest sissetulekust.

  (7) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab Märjamaa vald teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

  (8) Kui Märjamaa Vallavalitsuse poolt kehtestatud piirmäära ulatuses tasutud kulud, teenuse saaja lõikes 7 nimetatud igakuised sissetulekud ja väiksema sissetuleku hüvitis ei kata teenusekulude maksumust, siis tasuvad teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduva osa.

  (9) Kui üldhooldusteenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest puudujäävas osas tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Märjamaa valla eelarvest.

  (10) Kui abivajaja (üldhooldusteenuse saaja) ise ja/või seadusjärgsed ülalpidajad keelduvad põhjendamatult teenuse puudujääva osa eest tasumast, siis võtab vallavalitsus seadusejärgse ülalpidaja kohustuse üle. Ülalpidaja eest täidetud kohustuse osas tekib täitevorganil (vallavalitsusel) tagasinõudeõigus ning ta saab nõuda kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

  (11) Märjamaa vald võib anda toetust üldhooldusteenuse eest tasumiseks kogu üldhooldusteenuse maksumuse ulatuses, kui isiku üldhooldusteenuse vajadus on tuvastatud ning isik tuleb viivitamatult teenusele suunata, kuid isiku varandusliku seisu väljaselgitamine ja rahaliste vahendite kasutamine teenuse eest tasumiseks vajab täiendavate toimingute tegemist.

  (12) Isikule määratud toetus üldhooldusteenuse eest makstakse välja üldhooldusteenuse osutaja arve alusel üldhooldusteenuse osutajale.

[RT IV, 28.06.2023, 13 - jõust. 01.07.2023]

3. jagu Tugiisikuteenus 

§ 25.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenus on ametiasutuse osutatav või korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule (v.a isik, kes kasvatab ja hooldab last oma töökohustustest tulenevalt) tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.

  (3) Tugiisiku tegevused on:
  1) individuaalse tegevuskava koostamine, täitmise toetamine ja jälgimine ning hinnangute koostamine;
  2) motiveerimine, jõustamine ja juhendamine ja igapäevaeluks vajalike toiminguteks vajalike oskuste ning harjumuste kujundamisel ja säilitamisel, igapäevaelu toimingute korraldamisel ja teostamisel ning ühiskonnaelus osalemiseks vajalike rollide ja kohustuste täitmisel, millega inimene iseseisvalt toime ei tule;
  3) juhendamine ja abistamine kodus ja väljaspool kodu asjaajamisel ja suhtlemises ning probleemolukordade lahendamisel ning sotsiaalsete suhete loomisel ja säilitamisel;
  4) vajadusel tugivõrgustiku nõustamine ja regulaarse tagasiside andmine kliendi taastumise, toimetuleku toetamise ja võimalike teenuste osutamist takistavate asjaolude kohta;
  5) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning kliendi abistamine transporditeenuse tarbimise raames;
  6) vajadusel seostamine teiste vajalike sotsiaal-, tervishoiu- või tööturuteenustega ja juhendamine nende kasutamisel;
  7) vajadusel abistamine arendavate tegevuste elluviimisel või korraldamisel.

  (4) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (5) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

  (6) Tugiisikuteenuse korraldamisel arvestatakse asjaoluga, et tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste või kogemuste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus. Eelistatakse isikuid, kes on läbinud erialase tugiisiku koolituse.

  (7) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on tugiisikuteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 26.   Õigustugiisikuteenusele

  (1) Tugiisikuteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (s.h alaealisel), kes vajab järgmist kõrvalabi:
  1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;
  3) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;
  4) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.

  (2) Kõrvalabi vajaduse määra ja sisu hindab ametiasutus iga isiku või perekonna puhul eraldi.

§ 27.   Tugiisikuteenuse taotlemine

  (1) Tugiisikuteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada määruse § 11 märgitud andmetega taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 11 märgitud andmetele:
  1) kõrvalabi vajadus;
  2) täiendavad dokumendid, nt rehabilitatsiooniplaan, eriarsti soovitused jne, mis annavad olulist teavet abivajaduse kohta.

  (2) Tugiisikuteenuse määramist võib algatada abivajajast teada saamisel ka ametiasutus.

§ 28.   Tugiisikuteenuse andmine

  (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab ametiasutus isiku teenuse vajadust ning kõrvalabi vajaduse määra.

  (2) Kõrvalabi määrast lähtuvalt selgitab ametiasutus tugiisikuteenuse korraldamisel välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne tugiisik vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud kõrvalabi määras isikule tagama.

  (3) Tugiisikuteenus määratakse üldjuhul hoolekandekomisjoni haldusaktiga, last kasvatavale isikule määratakse tugiisikuteenus lastekaitsespetsialisti haldusaktiga.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4)
[Kehtetu - RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (5) Haldusaktis sätestatakse:
  1) abi saaja;
  2) tugiisikuteenuse osutaja;
  3) kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse maht;
  4) vajadusel muud asjaolud.

§ 29.   Tugiisikuteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.

  (2) Isikule, kelle kaudu Märjamaa vald tugiisikuteenuse korraldab, tasutakse Märjamaa valla eelarvest vastavalt tugiisikuteenuse osutajaga sõlmitud kokkuleppele või teenuse osutaja hinnakirjale.

  (3) Tugiisikuteenuse eest tasutakse vastavalt tugiisiku esitatud arve või tugiisikuga sõlmitud lepingu alusel. Teenuse eest tasumiseks peab teenuse osutaja esitama ka kuuaruande teenuse osutamise mahu ja tegevuste kohta.

4. jagu Täisealise isiku hooldus 

§ 30.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  Täisealisele isiku hooldus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus ning hooldus seatakse, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 31.   Õigustäisealise isiku hooldusele

  Hooldaja määramist on õigustaotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kes puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks ning kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes määratud sügav või raske puude raskusaste.

§ 32.   Täisealisele isikule hoolduse taotlemine

  (1) Hoolduse seadmiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 11 märgitud andmetele:
  1) toimingud, milleks hooldajat soovitakse;
  2) võimalusel isiku, keda soovitakse hooldajaks, andmed.

  (2) Taotlusele lisatakse koopia puude raskusastme tuvastamise otsusest. Kui hoolduse seadmist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib hooldajaks, lisatakse taotlusele hooldaja kirjalik nõusolek hooldajaks määramise kohta.

§ 33.   Täisealise isikule hoolduse seadmine

  (1) Hooldaja määramiseks hindab ametiasutus hooldatava hooldusvajadust.

  (2) Hooldatava hooldusvajadust hinnates selgitab ametiasutus välja, kas abivajaja hooldusvajadust on võimalik rahuldada teiste valla poolt osutatavate või korraldavate sotsiaalteenustega.

  (3) Kui abivajaja hooldusvajadust ei ole võimalik rahuldada teiste valla poolt osutatavate või korraldavate sotsiaalteenustega, siis selgitab ametnik menetluse käigus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne hooldaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustest tulenevalt võimeline hooldatavale vajalikku abi, juhendamist ja järelevalvet tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab sotsiaaltööspetsialist hooldatava hooldusvajadusest lähtuvalt sobiva hooldaja leidmisel.

  (4) Ametiasutuse poolt pakutava hooldaja määramiseks peab olema hooldatava kirjalik nõusolek.

  (5) Hooldaja määratakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga, milles lisaks muudele haldusaktile kehtestatud nõuetele sätestatakse hooldusülesanded ja hoolduse tähtaeg.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (6) Hooldus seatakse üldjuhul puude raskusastme tuvastamise otsusel märgitud perioodiks.

  (7) Tähtajatult määratud puude raskusastme korral seatakse hooldus ja määratakse hooldaja kuni viieks aastaks.

§ 34.   Täisealise isiku hooldamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Täiskasvanud isiku hooldamise teenust osutatakse teenust saavale isikule tasuta, v.a juhul, kui hooldatav ja hooldaja omavahel ei ole väljaspool avaliku ülesande täitmist tasu maksmises kokku leppinud.

  (2) Hooldajal on võimalik taotleda hooldajatoetust käesoleva määruse § 125-127 sätestatud tingimustel.

  (3) Sotsiaalmaksuseaduse alusel maksatakse sotsiaalmaks isiku eest, kes hooldab puudega isikut ning ei tööta ega saa riiklikku pensioni, Märjamaa valla eelarvest.

5. jagu Isikliku abistaja teenus 

§ 35.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes). Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, st isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

  (3) Isiklik abistaja lähtub oma töös konkreetse isiku erivajadustest ja tema antavatest tööjuhistest. Teenusesaaja peab oskama selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt teenuse osutajat juhendada. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd.

  (4) Kui isiklikku abistajat vajab piiratud teovõimega täisealine, lähtub isiklik abistaja eestkostja antavatest tööjuhistest.

  (5) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on isikliku abistaja teenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus isikliku abi teenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 36.   Õigus isikliku abistaja teenusele

  Isikliku abistaja teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsete asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäevaelu tegevustes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisev toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

§ 37.   Isikliku abistaja teenuse taotlemine

  (1) Isikliku abistaja teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 11 märgitud andmetele:
  1) põhjus, milleks isiklikku abistajat soovitakse, ning puude raskusaste;
  2) tegevused, milleks isiklikku abistajat vajatakse;
  3) võimalusel isiku, keda soovitakse isiklikuks abistajaks, andmed.

  (2) Kui isikliku abistaja määramist taotleval isikul on olemas konkreetne isik, keda ta soovib enda isiklikuks abistajaks, lisatakse taotlusele isikliku abistaja kirjalik nõusolek isiklikuks abistajaks määramise kohta.

§ 38.   Isikliku abistaja teenuse andmine

  (1) Isikliku abistaja määramiseks hindab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenusesaajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud ja teenuse saaja üldised juhised.

  (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab ametiasutus välja, kas taotlusel märgitud potentsiaalne isiklik abistaja on oma tavalisest elulaadist ja toimetulekust ning isikuomadustelt võimeline puudega isikule vajalikku kõrvalabi tagama ning vastab sotsiaalhoolekande seadusega isikliku abistaja teenust vahetult osutava isiku nõuetele. Vajadusel abistab ametiasutus puudega isiku kõrvalabi vajaduse määra ning sellest tulenevatest toimingutest lähtuvalt sobiva isikliku abistaja leidmisel.

  (3) Ametiasutuse poolt pakutava isikliku abi määramiseks peab olema isikliku abistaja kirjalik nõusolek ning puudega isiku nõusolek.

  (4) Isikliku abistaja teenus määratakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (5) Isiklik abistaja määratakse perioodiks, mil isikule on määratud puue.

§ 39.   Isikliku abistaja teenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Isikliku abistaja teenuse eest võetakse üldjuhul tasu.

  (2) Ametiasutuse korraldatava isikliku abistaja teenuse eest tasutakse vastavalt teenuse osutaja hinnakirjale või poolte kokkuleppel.

  (3) Isikliku abistaja teenuse eest osalise või täieliku tasumise kohustuse ülevõtmise otsuse tegemisel lähtub hoolekandekomisjon käesoleva määruse § 4 selgunud asjaoludest, arvestades seejuures teenuse mahtu ja maksumust.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

6. jagu Varjupaigateenus 

§ 40.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

  (2) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on varjupaigateenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus varjupaigateenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 41.   Õigus varjupaigateenusele

  (1) Varjupaigateenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Märjamaa valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise hüvitise või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.

  (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama varjupaigateenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema või kui varjupaigateenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 42.   Varjupaigateenuse taotlemine

  (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 43.   Varjupaigateenuse andmine

  (1) Varjupaigateenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Märjamaa valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama.

  (2) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning varjupaigateenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

  (3) Kui varjupaigateenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine varjupaigateenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, varjupaigateenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 44.   Varjupaigateenuse teenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Võimalusel osaleb varjupaigateenust saama õigustatud isik varjupaigateenuse eest tasumisel vastavalt varjupaigateenuse osutaja kehtestatud hinnakirjale või kokkuleppele ning isiku majanduslikele võimalustele.

  (2) Varjupaigateenuse hinna see osa, mille eest ei ole teenusesaaja oma varalisest seisukorrast lähtuvalt võimeline tasuma, tasutakse Märjamaa valla eelarvest.

  (3) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping. Teenuse eest tasutakse Märjamaa vallale esitatud arvete alusel.

  (4) Varjupaigateenuse eest osalise või täieliku tasumise kohustuse ülevõtmise otsuse tegemisel lähtub hoolekandekomisjon käesoleva määruse § 4 selgunud asjaoludest, arvestades seejuures teenuse mahtu ja maksumust.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

7. jagu Turvakoduteenus 

§ 45.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenus tagatakse:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on turvakoduteenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus turvakoduteenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 46.   Õigusturvakoduteenusele

  (1) Turvakoduteenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes lähtuvalt ohust oma elule või tervisele või arengut piiravatest asjaoludest vajab väljaspool oma alalist elukohta ajutist turvalist keskkonda.

  (2) Ametiasutus on kohustatud korraldama turvakoduteenuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale isikule ka siis, kui isik ise ei ole võimeline abi taotlema, või kui turvakoduteenust saama õigustatud isikust on ametiasutusele teada antud.

§ 47.   Turvakoduteenuse taotlemine

  (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 48.   Turvakoduteenuse andmine

  (1) Turvakoduteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

  (2) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse ametiasutuse ning turvakoduteenust osutava isiku vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

  (3) Kui turvakoduteenuse korraldamiseks sõlmitud halduslepinguga ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse hüvitise andmine turvakoduteenuse võimaldamisega ning isiku asutusse teenusele võtmisega. Vajadusel sõlmitakse teenuse osutamiseks täiendav haldusleping ametiasutuse, turvakoduteenuse osutaja ning teenuse saaja vahel.

§ 49.   Turvakoduteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Turvakoduteenuse osutamise eest tasub Märjamaa vald Märjamaa valla eelarvest.

  (2) Teenuse eest tasumise aluseks on teenuse osutamiseks sõlmitud leping. Teenuse eest tasutakse Märjamaa vallale esitatud arvete alusel.

8. jagu Sotsiaaltransporditeenus 

§ 50.   Sotsiaaltransporditeenus

  (1) Sotsiaaltransporditeenus on ametiasutuse korraldatav ja ametiasutuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikutele, kes sotsiaalsete, majanduslike ja/või tervislike probleemide tõttu vajavad avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi Märjamaa valla haldusterritooriumil või riigi territooriumil liikumiseks.

  (2) Sotsiaaltransporditeenust osutatakse juhuveona Märjamaa vallale kuuluva sõidukiga tellimisel tellija määratud ajal ja liikumisteel.

  (3) Sotsiaaltransporditeenust korraldatakse tellimuse alusel juhuveona teenusepakkuja kaudu.

  (4) Kui sotsiaalhoolekande seaduse alusel on sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud riikliku määrusega täpsustatud eesmärk, sisu ja nõuded, lähtub ametiasutus sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel lisaks käesoleva määrusega sätestatule ka riikliku õigusakti nõuetest.

§ 51.   Õigus sotsiaaltransporditeenusele

  Sotsiaaltransporditeenust on õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudega sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul või sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kelle tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, avalike teenuste kasutamiseks või tööle või õppeasutusse sõitmiseks.

§ 52.   Sotsiaaltransporditeenuse tagamine

  Sotsiaaltransporditeenus tagatakse ametiasutuse korraldatud juhuveona ning ametiasutuse osutatava juhuveona.

§ 53.   Sotsiaaltransporditeenuse osutamine

  (1) Sotsiaaltransporditeenuse saamiseks peab sotsiaaltransporti saama õigustatud isik esitama ametiasutusele reeglina kümne (10) tööpäeva enne teenuse vajadust taotluse.

  (2) Taotluses tuleb esitada sotsiaaltransporditeenuse vajaduse aeg ja sihtkoht või marsruut.

  (3) Taotluse võib esitada mistahes viisil (suuliselt, kirjaga, e-postiga) (edaspidi tellimus).

  (4) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui tellija ja ametiasutus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. Tellimused sisestab ametiasutus sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse ning peab nimetatud andmekogu alusel teenuse osutamise arvestust.

§ 54.   Sotsiaaltransporditeenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Osutatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on vallavalitsuse kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.

  (2) Korraldatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on teenuseosutaja kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.

  (3) Juhul kui teenuse kasutaja ei ole võimeline majanduslikust olukorrast tulenevalt teenuse eest tasuma, siis on isikul võimalik taotleda ametiasutuselt toetust käesoleva määruse § 106-107 alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4) Hoolekandekomisjonil on õigus sotsiaaltransporditeenuse tasu vähendada või tasunõudest loobuda või tasumise kohustus üle võtta. Sotsiaaltransporditeenuse hinna vähendamise või tasunõudest loobumise või tasumise kohustuse ülevõtmise aluseks on taotleja enda majanduslikud toimetulekuraskused käesoleva määruse § 2 lõike 4 mõistes ja temale ülalpidamist andma kohustatud isikute majanduslik olukord ülalpidamiskohustust täita, arvestades seejuures teenuse mahtu ja maksumust.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

9. jagu Eluruumi tagamise teenus 

§ 55.   Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamise teenus on ametiasutuse korraldatav ja tagatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Eluruumi tagamise teenus sisaldab ka puudega isikule ametiasutuse korraldatavat abi puudega isikule kuuluva või tema valduses oleva eluruumi (puudega isiku koduse keskkonna) kohandamiseks nii, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas ning selles keskkonnas iseseisvalt toime tulla.

  (3) Juhul kui teenuse kasutaja ei ole võimeline majanduslikust olukorrast tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud teenuse eest tasuma, siis on isikul võimalik taotleda ametiasutuselt toetust käesoleva määruse § 109-110 alusel.

§ 56.   Sotsiaalkorter, sotsiaalelamu ning sotsiaalkorterite liigid

  (1) Eluruumi tagamise teenuse korraldab ametiasutus Märjamaa vallale kuuluvate eluruumide kasutusele andmisega.

  (2) Vallavolikogu määrab otsusega need eluruumid või elamud, mida kasutatakse eluruumi tagamise teenuse korraldamiseks. Sotsiaalteenusena kasutusele antavat eluruumi nimetatakse sotsiaalkorteriks. Elamut, mille kõik eluruumid on mõeldud kasutamiseks sotsiaalkorteritena, nimetatakse sotsiaalelamuks.

  (3) Sotsiaalkorterid liigitatakse järgmiselt:
  1) sotsiaalühiskorter;
  2) sotsiaalkorter.

  (4) Sotsiaalühiskorter on eluaseme teenusena isiku kasutusse antav eluruum (eluruumi osa), mida kasutab üheaegselt mitu eluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikut, kes ei moodusta ühte leibkonda.

  (5) Sotsiaalkorter on eluaseme teenusena üksi elava isiku või isiku ja tema perekonna (perekonnaks loetakse perekonnaseadusest tulenevalt abikaasat ja perekonnas ühiselt kasvatatavaid alaealisi lapsi) või kahe isiku, kes on kooselus ning moodustavad ühise leibkonna, kasutusse antav eluruum.

§ 57.   Õigus eluruumi tagamise teenusele

  (1) Eluruumi tagamise teenust on õigus saada täisealisel sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes elukondlikest, sotsiaalmajanduslikest või tervislikest põhjustest tulenevalt ei ole võimeline endale ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama.

  (2) Vaba sotsiaalkorteri olemasolu või sotsiaalühiskorterisse majutamise võimalusel on eelistatult eluruumi tagamise teenust õigustatud saama:
  1) eakas isik, kelle suhtes puuduvad perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kes ei suuda senises eluruumis toime tulla;
  2) isik, kellel on tervislikel põhjustel raskusi eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga;
  3) puudega isik, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega;
  4) isik, kes ise või kelle pere kasutab regulaarselt sotsiaalhoolekandelisi hüvitisi ning kellel on raskusi laste kasvatamise ja lastele inimväärse kasvukeskkonna tagamisega;
  5) isik, kes tulekahju, loodusõnnetuse või muul sarnasel põhjusel on kaotanud eluaseme;
  6) isik, kelle elukoht enne asenduskoduteenusele suunamist või kinnipidamisasutusse määramist Eesti rahvastikuregistri andmetel oli Märjamaa vallas;
  7) isik, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning sotsiaalkorteri eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

§ 58.   Eluruumi tagamise teenuse taotlemine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 11 märgitud andmetele:
  1) põhjus, milleks isik eluruumi tagamise teenust vajab;
  2) asjaolu puude ning selle raskusastme kohta, samuti puudest tingitud vajadused eluruumile ning kõrvalabile;
  3) andmed isiku igakuise sissetuleku (sh sotsiaalhoolekandeliste rahaliste hüvitiste) kohta;
  4) andmed isiku perekonnaliikmete kohta;
  5) sotsiaalkorteri kasutamise aeg, kui isik vajab sotsiaalkorterit kindlaks ajaperioodiks;
  6) vajadusel taotlus lubada eraldatud sotsiaalkorterisse majutada teisi täisealisi isikuid.

  (2) Kui eluruumi tagamise teenust vajavad isikud, kes ei ole abielus või kelle vahel ei ole sõlmitud kooselulepingut, kuid moodustavad kooselus ühise leibkonna, peavad isikud taotluse eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitama koos, märkides taotlusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed kumbagi taotleja kohta.

  (3) Kui isik või isikud on enne taotluse esitamist tutvunud sotsiaalkorteriga, milles elamisega ollakse nõus, märgitakse taotlusele ka eluruumi tagamise teenusena eeldatavalt kasutusele võetava sotsiaalkorteri aadress.

§ 59.   Eluruumi tagamise teenuse andmine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse vajadust hindab ametiasutus. Ametiasutus selgitab välja võimalused sotsiaalkorteri, mis sobib taotleja ja tema pere vajadustele, kasutusele andmiseks. Enne sotsiaalkorteri kasutusele andmise otsustamist, peab taotleja olema sotsiaalkorteriga tutvunud ning nõus pakutud sotsiaalkorteri kasutusele võtma.

  (2) Sotsiaalkorter antakse isikule, tema perele või temaga koos elavatele isikutele kasutusele hoolekandekomisjoni haldusaktiga. Sotsiaaleluruumi kasutamiseks sõlmitakse üürileping.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Sotsiaalkorter antakse üldjuhul kasutusele üheksa aastaks.

  (4) Haldusaktis märgitakse lisaks:
  1) eluruumi tagamise teenust saava isiku või isikute andmed;
  2) eluruumi tagamise teenusena kasutusele antud sotsiaalkorteri aadress;
  3) tähtpäev, millest alates, või periood, mille jooksul on isikul õigus sotsiaalkorterit kasutada;
  4) vajadusel eluruumi tagamise teenust saama õigustatud isikuga sama sotsiaalkorterit kasutama lubatud isikute andmed (nimetatud koos sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isik);
  5) kõrvaltingimused eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks ning haldusakti hilisemaks muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks;
  6) eluruumi tagamise teenuse eest makstav tasu või tasu arvestamise põhimõtted ning tasu maksmise kord.

§ 60.   Sotsiaalkorteri või -eluruumi kasutamise nõuded (kõrvaltingimused eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks)

  (1) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isik on kohustatud:
  1) kasutama sotsiaalkorterit enda alalise elukohana;
  2) kasutama sotsiaalelamu abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste sotsiaalelamu elanike ja naabrite huvidega;
  3) pidama sotsiaalkorteris, sotsiaalelamu üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja elamute ekspluateerimise eeskirjadest;
  4) hoidma sotsiaalelamu üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;
  5) hüvitama enda süü läbi sotsiaalkorteri, sotsiaalelamu või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;
  6) teatama sotsiaalkorteris või sotsiaalelamu üldkasutatavates kohtades sotsiaalkorteri või elamu kasutamisega seotud süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;
  7) lubama avariide ja rikete likvideerimiseks tema kasutusse antud sotsiaalkorterisse siseneda ametiasutuse esindajal;
  8) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel sotsiaalkorteri üle ametiasutusele mitte halvemas seisukorras kui see oli sotsiaalkorteri tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);
  9) vabastama sotsiaalkorteri eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

  (2) Sotsiaalkorterit kasutama õigustatud isikul on keelatud:
  1) majutada sotsiaalkorterisse isikuid, kellel ei ole sotsiaalkorteri kasutamise õigust;
  2) pidada sotsiaalkorteris kodu- ning lemmikloomi või -linde;
  3) anda sotsiaalkorteri kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;
  4) teha sotsiaalkorteri või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse nõusolekuta.

§ 61.   Eluruumi tagamise teenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eest tuleb maksta tasu.

  (2) Eluruumi tagamise teenuse hinna tasu sotsiaalelamute kaupa või igale sotsiaalkorterile eraldi kehtestab vallavalitsus. Eluruumi tagamise teenuse hind võib olla kehtestatud kindla tasuna või tasu arvestusliku alusena.

  (3) Määratud teenuse tasu käsitletakse eluruumi üürina või eluasemekuluna.

§ 62.   Alused eluruumi tagamise teenuse lõpetamiseks

  Ametiasutusel on õigus konkreetse sotsiaalkorteri kasutamise õigus lõpetada (haldusakti muuta või haldusakt kehtetuks tunnistada), kui:
  1) sotsiaalkorteri kasutaja või temaga koos elav isik rikub korduvalt määruse §-s 60 sätestatud nõudeid;
  2) sotsiaalkorteri kasutaja on rohkem kui kolm kuud jätnud sotsiaalteenuse eest tasumata.

10. jagu Võlanõustamisteenus 

§ 63.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  Võlanõustamisteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

§ 64.   Õigus võlanõustamisteenusele

  Õigus võlanõustamisteenusele on sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 65.   Võlanõustamisteenuse andmine

  Võlanõustamisteenust antakse ametiasutuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

§ 66.   Võlanõustamisteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  Hoolekandekomisjonil on õigus võlanõustamisteenuse kohustus üle võtta, kui taotleja on käesoleva määruse mõistes toimetulekuraskustes olev isik.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

11. jagu Lapsehoiuteenus 

§ 67.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  Lapsehoiuteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

§ 68.   Õigus lapsehoiuteenusele

  (1) Õigus lapsehoiuteenusele on:
  1) isikul, kes kasvatab vähemalt 1,5 aastast last, kellele ei ole võimalik tagada lapsehoiuteenust koolieelses lasteasutuses;
  2) isikul, kelle laps käib munitsipaallasteaias, kuid lasteaed on ajutiselt laste vastuvõtuks suletud;
  3) sügava või raske puudega last kasvataval isikul täiendavalt hoolduskoormuse vähendamiseks.

  (2) Lapsehoiuteenust on õigustatud saama laps, kes on sotsiaalhoolekandega hõlmatud.

  (3) Õigus lapsehoiuteenusele lõpeb (v.a raske või sügava puudega lapse puhul):
  1) lapse kandmisel kooli nimekirja;
  2) kui isik loobub lapsele pakutavat munitsipaallasteaia kohast, mille järjekorras laps on;
  3) kui isik loobub lapsele pakutavast munitsipaallasteaia kohast, mis asub lapse kodule kõige lähemas Märjamaa valla munitsipaallasteaias.

  (4) Õigus hüvitisele ei teki vanemal, kes ise osutab oma lapsele lapsehoiuteenust või ostab lapsehoiuteenust sama lapse teiselt vanemalt.

§ 69.   Lapsehoiuteenuse taotlemine

  (1) Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus. Taotluses märgitakse lisaks määruse § 11 märgitud andmetele:
  1) andmed teenust vajava lapse kohta;
  2) võimalusel andmed soovitud teenuse osutaja kohta.

  (2) Ametiasutus nõustab hüvitise taotlejat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

§ 70.   Lapsehoiuteenuse andmine

  (1) Lapsehoiuteenuse tagamiseks on ametiasutus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis lapsehoiuteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama ning kes ise ja kelle tegevus vastab sotsiaalhoolekande seadusega lapsehoiuteenuse osutajale kehtestatud nõuetele.

  (2) Kui lapsehoiuteenust taotletakse raske või sügava puudega lapsele, hindab ametiasutus lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.

  (3) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse Märjamaa valla, teenust saava isiku ja teenuse osutajaga haldusleping, milles määratakse lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

  (4) Raske ja sügava puudega lapsele tagatakse lapsehoiuteenus kalendriaasta lõpuni ka juhul, kui ta kalendriaasta sees saab 18-aastaseks.

§ 71.   Lapsehoiuteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Vähemalt 1,5 aastasele ja kuni koolikohustuslikku ikka jõudnud lapsele (v.a raske ja sügava puudega laps) lasteaia koha asemel lapsehoiuteenuse osutamisel tasub last kasvatav isik kohatasu Märjamaa Vallavolikogu 16.03.2021 määrusega nr 114 „Vanemate omaosalus Märjamaa valla koolieelsetes lasteasutustes“ kehtestatud ulatuses ning toidukulu vastavalt toidupäevade maksumusele. Ülejäänud lapsehoiuteenusega seotud kulu tasutakse lapsehoiuteenuse osutajale Märjamaa valla eelarvest haridusnõuniku haldusakti alusel vastavalt esitatud arvele.

[RT IV, 29.12.2022, 13 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Puudega last kasvatavale isikule lapsehoiuteenuse osutamine on teenust saavale isikule tasuta. Lapsehoiuteenuse kulu tasutakse teenust osutava isiku esitatud arve alusel hoolekandekomisjoni haldusaktiga Märjamaa valla eelarvest, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 3¹-3³ sätestatut.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

12. jagu Asendushooldusteenus 

§ 72.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  Asendushooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

§ 73.   Asendushooldusteenuse osutaja

  (1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

  (2) Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.

  (3) Asendushooldusteenuse täpsem sisu tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.

§ 74.   Õigus asendushooldusteenusele

  Õigus asendushooldusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse § 45^{9lõigetes 1-3 märgitud lapsel ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatel alustel kuni 19-aastasel isikul.}

§ 75.   Asendushooldusteenuse andmine

  (1) Sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusele suunamisel hindab ametiasutus lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

  (2) Sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab ametiasutus lapse abivajadust ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-2 nimetatud isikute puhul teeb ametiasutus otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistrisse sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkti 5 alusel.

  (4) Teenuse saaja ja võimalusel vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

  (5) Asendushooldusteenuse andmine otsustatakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga, mille alusel sõlmitakse haldusleping hoolduspere, perekodu või asenduskodu teenuse osutajaga.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 76.   Asendushooldusteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse Märjamaa valla eelarvest, kui Märjamaa vald on teenust saava lapse eestkostja või perekonnaseaduse § 176 lõike 1 alusel eestkostja ülesannete täitja ning asendushooldusele suunatud lapse sissetulekutest.

  (2) Asendushooldusteenust sotsiaalhoolekandeseaduse § 45⁹ lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada Märjamaa valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

  (3) Kui asendushooldusteenusele suunatava lapse viibimiskoht on Märjamaa vallas, kuid tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on mõnes teises kohaliku omavalitsuse üksuses, kaasatakse asenduskoduteenuse rahastamisse ka asjaomane kohaliku omavalitsuse üksus.

  (4) Asendushooldusteenust rahastatakse põhimõttel, et teenust saava lapse isiklike kulude katteks peab Märjamaa valla eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta ametiasutus peab eraldi arvestust.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitult arvelduskontole.

  (6) Asendushooldusperele makstakse toetust igas kuus vähemalt sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹¹lõikes 4 sätestatud määras. Nimetatud summa fikseeritakse teenuse osutamise lepingus ning kanda kokkulepitult arvelduskontole.

  (7) Lapse ülalpidamisest ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastab Märjamaa vald lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

  (8) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku Märjamaa valla ja asendushooldusteenuse osutaja vahel.

  (9) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

  (10) Asendushooldusteenuse eest tasub ametiasutuse või osaliselt teenuse rahastamisse kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus teenust osutava isiku esitatud arve või lepingus kokku lepitu alusel, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 3⁴-3⁵ sätestatut.

§ 77.   Lepingu sõlmimine

  (1) Märjamaa vald sõlmib asendushooldusteenuse teenuseosutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.

  (2) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

  (3) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

§ 78.   Lepingu lõpetamine ja lõppemine

  (1) Leping lõpetatakse:
  1) teenuse vajaduse äralangemisel;
  2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
  3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
  4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
  5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

  (2) Leping lõppeb:
  1) tähtaja saabumise korral;
  2) lepingupoole surma korral või
  3) teenuse saaja surma korra.

13. jagu Järelhooldusteenus 

§ 79.   Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Järelhooldusteenus on ametiasutuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eeskostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel ametiasutus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 80.   Õigus järelhooldusteenuse

  Järelhooldusteenus tagatakse Märjamaa valla poolt sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁶ lõikes 1 nimetatud täisealisele isikule ja isiku toimetuleku tagamiseks Märjamaa valla otsusel sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁶ lõikes 2 nimetatud täisealisele isikule.

§ 81.   Järelhooldusteenuse taotlemine

  (1) Järelhooldusteenuse korraldamiseks võib esitada taotluse:
  1) järelhooldusteenust saama õigustatud isik;
  2) õppeasutus, kus järelhooldusteenust saama õigustatud isik õpet jätkab;
  3) isiku täisealiseks saamiseni eestkostja ülesandeid täitnud isik või asendushooldusteenust osutanud isik.

  (2) Taotluses märgitakse andmed taotluse järelhooldust vajava isiku kohta (nimi, sünniaeg või isikukood, võimalusel kontaktandmed), kui andmeid ei esita järelhooldust vajav isik ise, siis avalduse esitaja andmed (nimi või nimetus, kontaktandmed, juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalistuse asutuse puhul esindaja andmed) ning avaldajale teada olevad asjaolud, mille põhjal ta eeldab järelhooldusteenuse korraldamise vajadust.

  (3) Järelhooldusteenust võib ametiasutus asjaoludest teadasaamisel korraldada isikule proaktiivselt.

§ 82.   Järelhooldusteenuse andmine

  (1) Järelhooldusteenuse korraldamisel teeb ametiasutus toimingud ning otsused sotsiaalhoolekande seaduse § 45¹⁵ sätestatud eesmärkide täitmiseks.

  (2) Järelhooldusteenuse tagamiseks korraldatakse järelhooldusteenust saama õigustatud isikule eluase ja tagatakse vajaduspõhised tugiteenused või toetused isiku iseseisvaks toimetulekuks või korraldatakse hüvitise andmine järelhooldusteenust pakkuva juriidilise isiku või jätkuvalt asendushooldusteenust osutanud isiku kaudu.

  (3) Järelhooldusteenuse andmine otsustatakse hoolekandekomisjoni haldusaktiga, mille alusel sõlmitakse haldusleping järelhooldusteenuse osutajaga.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 83.   Järelhooldusteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Järelhooldusteenuse korraldamisel teenuse osutaja kaudu tasutakse teenuse osutajale Märjamaa valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest. Järelhooldusteenust rahastatakse põhimõttel, et isikule peab isiklike kulude katteks iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.

  (2) Järelhooldusteenuse eest tasub ametiasutus teenust osutava isiku esitatud arve alusel või lepingus kokku lepitu alusel, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigetes 3⁴-3⁵ sätestatut.

§ 84.   Lepingu sõlmimine

  Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks.

§ 85.   Lepingu lõpetamine ja lõppemine

  (1) Leping lõpetatakse:
  1) teenuse vajaduse äralangemisel;
  2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;
  3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;
  4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel või
  5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

  (2) Leping lõppeb:
  1) tähtaja saabumise korral;
  2) lepingupoole surma korral või
  3) teenuse saaja surma korra.

14. jagu Täiendavad vajaduspõhised sotsiaalteenused 

§ 86.   Päevakeskuse teenus

  (1) Päevakeskuse teenuse eesmärgiks on osutada sotsiaalteenuseid eakate ja puuetega inimeste toimetuleku säilitamiseks ja soodustamiseks ning huvitegevuse võimaldamiseks.

  (2) Päevakeskuse teenust osutatakse Märjamaa Sotsiaalkeskuses. Päevakeskuse teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul. Päevakeskuse teenus on isikule tasuta.

§ 87.   Saunateenus

  (1) Saunateenuse eesmärgiks on osutada sotsiaalteenuseid sihtgrupi toimetuleku säilitamiseks ja soodustamiseks.

  (2) Saunateenuse sihtrühmaks on eakad, puuetega inimesed ja vähekindlustatud olmeraskustes pered.

  (3) Saunateenust osutatakse Märjamaa Sotsiaalkeskuses. Saunateenus on tasuline teenus. Saunateenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

§ 88.   Pesupesemisteenus

  (1) Pesupesemisteenuse eesmärgiks on osutada sotsiaalteenuseid sihtgrupi toimetuleku säilitamiseks ja soodustamiseks.

  (2) Pesupesemisteenuse sihtrühmaks on eakad, puuetega inimesed ja vähekindlustatud olmeraskustes pered.

  (3) Pesupesemisteenust osutatakse Märjamaa Sotsiaalkeskuses. Pesupesemisteenus on tasuline. Pesupesemisteenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

3. peatükk MÄRJAMAA VALLA EELARVEST MAKSTAVAD SOTSIAALTOETUSED 

1. jagu Abivajadusest sõltumatud toetused 

§ 89.   Sünnitoetus

  Sünnitoetus on Märjamaa valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne sotsiaaltoetus.

§ 90.   Õigus sünnitoetusele

  (1) Sünnitoetust on õigus saada lapse vanemal, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Märjamaa vallas vähemalt üks aasta vahetult enne lapse sündi ja lapse elukoht rahvastikuregistris on Märjamaa vald.

  (2) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse sünnitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

  (3) Kui on alust kahtlustada, et vanem ei kasuta sünnitoetust lapse huvidest lähtudes võib sotsiaalosakonna ettepanekul vallavalitsus oma korraldusega asendada rahalise toetuse lapsele vajalike esemete, toidu või ravimitega.

§ 91.   Sünnitoetuse taotlemine

  (1) Sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada ametiasutusele vormikohane taotlus (vormi kinnitab vallavalitsus oma haldusaktiga).

  (2) Määruse § 90 lõikes 2 sätestatud juhul võib ettepaneku sünnitoetuse maksmiseks lapse tegelikule hooldajale teha ametiasutuse sotsiaaltööspetsialist või lastekaitsespetsialist.

  (3) Taotlus sünnitoetuse saamiseks tuleb esitada 3 kuu jooksul sünnitoetuse saamise õiguse tekkimisest arvates.

§ 92.   Sünnitoetuse andmine

  (1) Sünnitoetuse maksmiseks kontrollib ametiasutus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

  (2) Sünnitoetuse antakse toiminguga, st raha ülekandmisega isiku esitatud arvelduskontole või raha sularahas taotlejale üleandmisega.

§ 93.   Vastuvõtt lapsele ja vanematele

  (1) Lapse sünni pidulikuks tähistamiseks korraldatakse hüvitist saanud lapsele ja tema vanematele vallavanema vastuvõtt;

  (2) Vastuvõtule kutsutud lapsele kingitakse valla vapi kujutisega hõbelusikas.

§ 94.   Ranitsatoetus

  Ranitsatoetus on Märjamaa valla eelarvest lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

§ 95.   Õigus ranitsatoetusele

  (1) Ranitsatoetust makstakse vanemale, kes ise ja kelle esmakordselt üldhariduskooli 1. klassi minev laps on hiljemalt jooksva aasata 1. augusti seisuga registreeritud Eesti rahvastikuregistris Märjamaa valla elanikuks.

  (2) Kui vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse kooli alustamise toetust lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale.

§ 96.   Ranitsatoetuse taotlemine

  (1) Ranitsatoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada vormikohane taotlus (vormi kinnitab vallavalitsus oma haldusaktiga).

  (2) Määruse § 95 lõikes 2 sätestatud juhul võib ettepaneku kooli alustamise toetuse maksmiseks lapse tegelikule hooldajale teha ametiasutuse sotsiaaltööspetsialist või lastekaitsespetsialist.

  (3) Taotlus ranitsatoetuse saamiseks tuleb esitada lapse üldhariduskooli 1. klassi astumise aastal ajavahemikul 01. augustist kuni 30. septembrini.

§ 97.   Ranitsatoetuse andmine

  Ranitsatoetust makstakse määruse §-s 92 sätestatud korras.

§ 98.   Eakate sünnipäevatoetus

  (1) Eakate sünnipäevatoetus on Märjamaa valla eelarvest eakatele sünnipäeva puhul makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Eakate sünnipäevatoetust makstakse isikule tema 80., 85., 90., 95. ja 100. sünnipäeva puhul ning alates 101. eluaastast iga järgneva sünnipäeva puhul.

§ 99.   Õigus eaka sünnipäevatoetusele

  Eaka sünnipäevatoetust makstakse Eesti rahvastikuregistri andmetel Märjamaa vallas elavale 80-aastasele, 85-aastasele, 90-aastasele, 95-aastasele, 100-aastasele ja üle 100-aastasele eakale tema sünnipäeva puhul proaktiivselt.

§ 100.   Eaka sünnipäevatoetuse andmine

  Sünnipäevatoetust makstakse määruse §-s 92 sätestatud korras, erisusega, et reeglina antakse hüvitist rahakaardiga.

§ 101.   Matusetoetus

  Matusetoetus on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaliseks katmiseks makstav toetus. Matusetoetust võib kasutada Märjamaa valla korraldatud matuse kulude katmiseks.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 102.   Õigus matusetoetusele

  (1) Üldises korras on matusetoetust õigus saada isiku, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris oli Märjamaa vald, matuse korraldajal.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (1¹) Erandkorras on õigus taotleda matusetoetust:
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]
  1) ühel matuse korraldamisega seotud füüsilisel isikul, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Märjamaa vald ja kes osales sellise isiku, kellel surma registreerimise hetkel puudus Eesti rahvastikuregistris elukoht, matuse korraldamisega seotud kulu katmises;
  2) Märjamaa valla haldusterritooriumil elaval füüsilisel isikul, kellel Eesti rahvastikuregistris puudub elukoht, ja kes osales isiku matusekulu katmises, kuid tal ei teki õigust saada matusekulu hüvitamist sellelt kohalikult omavalitsuselt, kus asus surnud isiku elukoht surma registreerimise hetkel ning sama isiku matuse korraldamiseks ei ole toetust makstud ühelegi teisele asjaomase isiku matuse korraldamisega seotud isikule.

  (2) Kui matusekorraldajaid on mitu, peavad matusega seotud kulusid teinud isikud kokku leppima, kes kulu teinud isikutest taotleb matusetoetust.

  (3) Matusetoetust ei maksta järgmistel juhtudel:
  1) isik on tunnistatud surnuks kohtuotsuse alusel;
  2) isiku matuse korraldas ning kattis kulud kohalik omavalitsus või riik.
  3) isikule on makstud matusetoetust teise kohaliku omavalitsuse üksusest.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4) Tundmatu või omasteta surnud isiku matused korraldab ametiasutus ja kannab matuse korraldamise kulud Märjamaa valla eelarvest.

§ 103.   Matusetoetuse taotlemine

  (1) Matusetoetuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada vormikohane taotlus (vormi kinnitab vallavalitsus oma haldusaktiga).

  (2) Taotlus matusetoetuse saamiseks tuleb esitada kahe kuu jooksul isiku, kelle matusekulude katmisel hüvitist saama õigustatud isik osales, surmapäevast arvates.

§ 104.   Matusetoetuse andmine

  Matusetoetust makstakse määruse §-s 92 sätestatud korras.

2. jagu Abivajadusest sõltuvad mitteperioodilised sotsiaaltoetused 

§ 105.   Abivajaduse hindamise alus ja abivajadusel sotsiaaltoetust taotlema õigustatud isik

  (1) Abivajaduse hindamisel selgitatakse välja isiku enda ülalpidamisvõime ehk võimalused ning valmisolek iseseisvalt ning kõrvalise abita ehk sotsiaalhoolekandelise hüvitiseta toime tulla.

  (2) Sotsiaaltoetust makstakse isikule (perele), kes on käesoleva määruse mõistes toimetulekuraskustes.

  (3) Ametiasutusel on vajadusel õigus küsida täiendavaid tõendusdokumente või selgitusi, sh pangakonto(de) väljavõtteid isiku ja/või perekonna enda ülalpidamisvõime hindamiseks.

  (4) Erandkorras võib hoolekandekomisjon määrata toetust ka määruses ettenägemata juhtudel ja abivajadusest sõltuvate toetuste (v.a hooldajatoetus) puhul kinnitatud piirmäärasid ületavas summas arvestades isiku (perekonna) abivajadust, sotsiaalhoolekandeliste abinõude vajaduse (sotsiaalteenuste) mahtu ja maksumust ning abi saava isiku ja tema perekonna majanduslikku olukorda.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (5) Õnnetusjuhtumite ja muude ettenägematute (mõjuvate) asjaolude puhul on vallavalitsusel õigus määrata ühekordset sotsiaaltoetust ka suurema netosissetulekuga isikule (perele) perele kui käesoleva määruse § 2 lõikes 4 on nimetatud, kui toetus on vajalik isiku (pere) iseseisva toimetuleku säilitamiseks, hoidmaks ära abituse süvenemist ning tagamaks pere heaolu.

  (6) Määruses sätestatud abivajadusest sõltuvat rahalist toetust on õigus saada toimetulekuraskustesse sattunud sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul vajaduspõhiselt.

§ 106.   Tervisetoetus

  (1) Tervisetoetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule ravikulude ja abivahendi soetamisega kaasnevate kulude ja arstil käimisega seotud transpordikulude katmiseks makstav mitteperioodiline toetus.

  (2) Toetust makstakse:
  1) proteeside, tugiaparaatide ja muude erivajadusest tulenevate abivahendite soetamise või rentimise või omaosaluse kulu hüvitamiseks;
  2) retseptiravimite ostmise kulu hüvitamiseks;
  3) tervishoiuasutusse sõitmise ja/või sotsiaaltranspordi kulude hüvitamiseks;
  4) muude raviks vajalike kulude hüvitamiseks (nt haigla väljastatud omaosalusarve tasumisega seotud kulud).

§ 107.   Tervisetoetuse taotlemine ja andmine

  (1) Tervisetoetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse vastava kulu tegemist tõendav dokument. Kuludokumendid ei tohi olla vanemad kui kolm kuud.

  (2) Toetuse arvutamisel arvatakse toetussummast maha puudest tingitud lisakulutuste kompenseerimiseks makstav riiklik toetus.

  (3) Tervisetoetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka vastava teenuse osutajale.

§ 108.   Puudega isikule eluruumi kohandamise toetus

  (1) Puudega isikule eluruumi kohandamise toetus on Märjamaa valla eelarvest puudega isikule makstav toetus, mille eesmärgiks on vähendada puudest tingitud raskusi liikuvusega seotud toimingute sooritamisel, köögitoimingutes ja hügieenitoimingutes puudega inimese kasutuses olevas eluruumis.

  (2) Toetuse määramise üldpõhimõtted on järgmised:
  1) toetust määratakse ehitustöödeks, mis vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele ja soodustavad puudega isiku iseseisvat toimetulekut, leevendavad või kõrvaldavad puudest tingitud takistusi eluruumi kasutamisel;
  2) kohandatav eluruum või ruumide kogum, sealhulgas abiruumid, peavad olema ette nähtud aastaringseks elamiseks ja
  3) kohandatav eluruum peab asuma Märjamaa valla haldusterritooriumil ning olema kohanduse saaja rahvastikuregistrijärgne ja tegelik elukoht.

§ 109.   Puudega isikule eluruumi kohandamise toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Puudega isikule eluruumi kohandamise toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles on ära toodud kohanduse kirjeldus ja taotletav summa ning millele lisatakse:
  1) puude määramise otsus;
  2) kohandamise hinnapakkumine vähemalt kahelt töövõtjalt (olemasolul);
  3) eluruumi kasutamisõigust tõendav dokument;
  4) muud otsustamiseks olulised dokumendid.

  (2) Toetuse määramisel arvestatakse kohanduse põhjendatust ja üksi elava kohanduse saaja või temaga koos elava perekonna majanduslikku olukorda ja kohandustööde finantseerimise omaosalusvõimet ning valla eelarvesse selleks eraldatud vahendite suurust.

  (3) Puudega isikule eluruumi kohandamise toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel. Toetuse määramise otsuse alusel sõlmib vallavalitsus kohandamiseks vajalike tööde teostamiseks töövõtjaga ja kohanduse saajaga lepingu
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4) Puudega isikule eluruumi kohandamise toetuse makstakse välja töövõtja (kohandustööde teostaja) arvelduskontole kümne (10) tööpäeva jooksul pärast üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve esitamist ja vajadusel ametiasutuse vastavate spetsialistide poolt paikvaatluse läbiviimist.

  (5) Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" alusel toetuse andmise tingimused ja kord kehtestatakse volikogu määrusega.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 110.   Vajaduspõhiste ja toetavate teenuse toetus

  (1) Vajaduspõhiste ja toetavate teenuse toetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule, kellele endale või kelle perekonnale on iseseisvaks turvaliseks toimetulekuks, suuremaks iseseisvuseks ning omavastutuse võime arendamiseks vaja vajaduspõhiseid toetavaid teenuseid ning toetus on mõeldud eelnimetatud teenus(te)e kulu(de) katmiseks.

  (2) Vajaduspõhiste ja toetavate teenuste eest makstakse toetust teenuse hinna suuruses summas. Ametiasutus lepib taotleja ja teenuse osutajaga teenuse mahus kokku arvestades teenuse maksumust ja valla eelarves selleks ettenähtud vahendeid.

§ 111.   Vajaduspõhiste ja toetavate teenuse toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Vajaduspõhiste ja toetavate teenuse toetus saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, millele lisatakse teenuse osutaja väljastatud arve või hinnapakkumus.

  (2) Vajaduspõhiste ja toetavate teenuse toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka teenuse osutajale.

§ 112.   Toetus laste toimetuleku tagamiseks

  (1) Toetus laste toimetuleku tagamiseks on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud perede laste heaolu parandamiseks.

  (2) Toetust makstakse:
  1) lastele koolitarvete, riiete, jalanõude ja muu hädavajaliku ostmiseks;
  2) huvitegevuse kulude hüvitamiseks.

§ 113.   Laste toimetuleku tagamise toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Laste toimetuleku tagamise toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka teenuse osutajale.

§ 114.   Toetus raske majandusliku olukorra puhul

  (1) Raske majandusliku olukorra toetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

  (2) Toetust makstakse:
  1) kütte maksumuse osaliseks hüvitamiseks;
  2) erakorraliste eluasemekulude hüvitamiseks;
  3) muude hädavajalike kulude hüvitamiseks.

§ 115.   Toetuse taotlemine ja andmine raske majandusliku olukorra puhul

  (1) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Hüvitist antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

§ 116.   Erakorraline toetus

  Erakorraline toetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule (perele) õnnetusjuhtumi (tulekahju, loodusõnnetus jms) tagajärgede leevendamiseks ja likvideerimisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks.

§ 117.   Erakorralise toetuse taotlemine ja andmine

  (1) Erakorralise toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus.

  (2) Erakorralist toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka teenuse osutajale.

§ 118.   Vältimatu sotsiaalabi toetus

  (1) Vältimatu sotsiaalabi toetus on Märjamaa valla eelarvest elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule toidu, riietuse ja ajutise majutuse kulude katmiseks makstav toetus.

  (2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 119.   Vältimatu sotsiaalabitoetuse taotlemine ja andmine

  (1) Vältimatu sotsiaalabi toetuse saamiseks võib sotsiaalses abitus olukorras isik ise või isikust teada saamisel ametiasutuse ametnik (sotsiaaltöötaja) esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotluse.

  (2) Hüvitist antakse ametiasutuse sotsiaalosakonna juhataja haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Vajadusel ja võimalusel tehakse toetuse väljamakse teenuse osutajale.

3. jagu Abivajadusest sõltuvad perioodilised toetused 

§ 120.   Toetus koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, koha- ja õppetasu hüvitamiseks

  (1) Koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, koha- ja õppetasu hüvitamiseks makstav toetus on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule või perele, kes kasvatab lasteaias käivat last.

  (2) Toetust makstakse kuni 100% teenust osutava isiku määratud hinnast. Toetuse suurus sõltub isiku ja tema perekonna toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 121.   Toetuse taotlemine ja andmine koolieelses lasteasutuses laste toitlustamiseks, koha- ja õppetasu hüvitamiseks

  (1) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka lapse nimi ning vastava koolieelse õppeasutuse nimetus.

  (2) Toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka koolieelse lasteasutuse pidajale või koolieelses lasteasutuses vastava teenuse osutajale.

§ 122.   Toetus õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks

  (1) Toetus õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks on Märjamaa valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud peredele õpilase õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks makstav perioodiline toetus.

  (2) Toetust makstakse kuni 100% teenust osutava isiku määratud hinnast. Toetuse suurus sõltub isiku ja tema perekonna toimetulekuvõimest ning elukondlikest vajadustest.

§ 123.   Toetuse taotlemine ja andmine õpilaskodu üüri ja kommunaalkulude tasumiseks

  (1) Toetuse saamiseks tuleb esitada määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse õppiva isiku nimi ning vastava õppeasutuse nimetus.

  (2) Toetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Kui taotleja on esitanud taotluses vastava tahteavalduse, võib toetuse maksta ka haridusasutuse pidajale või haridusasutuses vastava teenuse osutajale.

§ 124.   Hooldajatoetus

  Hooldajatoetus on Märjamaa valla eelarvest raske või sügava puudega isiku hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.

§ 125.   Õigus hooldajatoetusele

  (1) Hooldajatoetust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud sügava või raske puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikul, kellele ei maksta töötutoetust ning kelle suhtes on samaaegselt täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
  1) hooldataval puudub ülalpidamiskohustusega isik või ülalpidamiskohustusega isik ei ole oma elukorralduslikust, tervislikust või varalisest seisundist tulenevalt võimeline oma ülalpidamiskohustust täitma;
  2) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik tööle asuda.

  (2) Hooldajatoetust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud raske või sügava puudega 3-18-aastast last kasvataval ja hooldaval vanemal, eestkostjal (v.a juriidilisel isikul) või perekonnas hooldamise lepingu alusel perekonnas hooldamisele suunatud last kasvataval ja hooldaval isikul:
  1) kes puudega lapse hooldamise tõttu ei saa töötada ja
  2) puudega lapse hooldamist ei ole võimalik tagada teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega või muu abi osutamisega.

  (3) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.

  (4) Hooldajatoetust on õigus saada aja jooksul, millal hooldataval on olemas kehtiv arstliku ekspertiisi otsus puudeastme määramise kohta. Toetuse summa määratakse kehtiva ekspertiisiotsusega määratud puudeastmest lähtuvalt.

  (5) Hooldajatoetuse maksmise lõppemisel või lõpetamisel makstakse hooldajatoetust jooksva kuu eest täismahus.

  (6) Hooldajatoetust makstakse iga kuu 25. kuupäevaks.

§ 126.   Hooldajatoetuse taotlemine ja andmine

  (1) Hooldajatoetuse saamiseks tuleb esitada käesoleva määruse §-s 11 sätestatud alustel ja korras taotlus, milles märgitakse ka hooldatava andmed (nimi, elukoht, kontaktandmed, puude raskusaste) ja taotlusele lisatakse:
  1) koopia hooldatava puude raskusastme tuvastamise otsusest;
  2) koopia lapse rehabilitatsiooniplaanist (olemasolul);
  3) koopia täisealise isiku hoolduse seadmist tõendavast dokumendist;
  4) koopia eestkostjaks määramise kohtuotsusest või perekonnas hooldamise lepingust, kui hooldajatoetuse taotleja ei ole puudega last kasvatav vanem;
  5) hooldaja omakäeline kinnitus, et puudega isiku hooldamise tõttu ei saa asuda tööle.

  (2) Puudega lapse hooldajatoetuse määramiseks hindab ametiasutus hooldatava lapse hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.

  (3) Hooldajatoetust antakse hoolekandekomisjoni haldusakti alusel.
[RT IV, 26.03.2019, 1 - jõust. 29.03.2019]

  (4) Sotsiaalmaksuseaduse alusel maksatakse isiku, kes hooldab puudega last ja kellele vallavalitsus maksab selle eest hooldajatoetust ning kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik, eest Märjamaa valla eelarvest sotsiaalmaks.

4. peatükk VAIDEMENETLUS 

§ 127.   Vaidlustamine

  Märjamaa valla eelarvest rahastatava sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 128.   Sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste kehtivus

  Ühinenud omavalitsusüksuste (Märjamaa valla, Vigala valla) sotisaalhoolekande korraldamist reguleerivate õigusaktide kehtetuks tunnistamisest jäävad ühinenud omavalitsusüksuste määruste alusel antud haldusaktid ja lepingud sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste andmiseks kehtima kuni haldusaktis või lepingus märgitud tähtaja lõpptähtpäeva või hüvitise saamise õiguse lõpetamist tingiva juriidilise asjaolu saabumiseni või kuni haldusakti kehtetuks tunnistamise või lepingu lõpetamiseni.

§ 129.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 130.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. juulil 2018.