Teksti suurus:

Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Tervise- ja tööminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.10.2023
Avaldamismärge:RT I, 27.11.2018, 15

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 132 lõike 5 ja § 181 lõike 5 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesolev määrus reguleerib töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse ja täienduskoolituse ning esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse korraldamise korda täienduskoolitusasutuses.

§ 2.   Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja tööohutusalane koolitus ja täienduskoolitus täienduskoolitusasutuses

  (1) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

  (2) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse kestus on 24 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid:
  1) tööandja ennetustegevus töökohal, sealhulgas töötajate juhendamine ja väljaõpe, ergonoomia ja töökohtade kohandamine;
  2) tervisekontrolli korraldamine ja muu töötervishoiuteenuse osutamine;
  3) töökeskkonna ohutegurid ja riskianalüüs, sealhulgas ohutegurite tuvastamine ja nende parameetrite mõõtmine, ohuteguritest tingitud terviseriskide hindamine ja tegevuste kavandamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks;
  4) töötajate riskigruppidega (alaealised, rasedad, puudega töötajad) arvestamine töökeskkonnas;
  5) töötajate teavitamine ja kaasamine ning töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu roll ja ülesanded;
  6) esmaabi korraldus;
  7) tegutsemine õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral;
  8) tööõnnetusest ja tööga seotud haigestumisest teavitamine ja nende uurimine;
  9) töötervishoiu ja tööohutuse riiklik järelevalve.

  (3) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme täienduskoolituse kestuse ja teemad lepivad tööandja ja täienduskoolitusasutuse pidaja kokku, lähtudes tööandja ja töötajate vajadustest.

§ 3.   Esmaabiandja koolitus ja täienduskoolitus

  (1) Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

  (2) Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid:
  1) õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;
  2) eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);
  3) esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);
  4) esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused;
  5) esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral;
  6) meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
  7) esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral;
  8) esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal.

  (3) Esmaabiandja täienduskoolituse kestus on kuus akadeemilist tundi.

  (4) Esmaabiandja ei pea lõikes 2 nimetatud esmaabiandja koolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Esmaabiandja ei pea lõikes 3 nimetatud esmaabiandja täienduskoolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust.

  (5) Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse täienduskoolitusasutuses viib läbi tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.

§ 4.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 5.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

Väljaandja:Tervise- ja tööminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:06.10.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 03.10.2023, 5

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 132 lõike 5 ja § 181 lõike 5 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Käesolev määrus reguleerib töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse ja täienduskoolituse ning esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse korraldamise korda täienduskoolitusasutuses.

§ 2.   Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme töötervishoiu- ja tööohutusalane koolitus ja täienduskoolitus täienduskoolitusasutuses

  (1) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

  (2) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse kestus on 24 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid:
  1) tööandja ennetustegevus töökohal, sealhulgas töötajate juhendamine ja väljaõpe, ergonoomia ja töökohtade kohandamine;
  2) tervisekontrolli korraldamine ja muu töötervishoiuteenuse osutamine;
  3) töökeskkonna ohutegurid ja riskianalüüs, sealhulgas ohutegurite tuvastamine ja nende parameetrite mõõtmine, ohuteguritest tingitud terviseriskide hindamine ja tegevuste kavandamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks;
  4) töötajate riskigruppidega (alaealised, rasedad, puudega töötajad) arvestamine töökeskkonnas;
  5) töötajate teavitamine ja kaasamine ning töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu roll ja ülesanded;
  6) esmaabi korraldus;
  7) tegutsemine õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral;
  8) tööõnnetusest ja tööga seotud haigestumisest teavitamine ja nende uurimine;
  9) töötervishoiu ja tööohutuse riiklik järelevalve.

  (3) Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme täienduskoolituse kestuse ja teemad lepivad tööandja ja täienduskoolitusasutuse pidaja kokku, lähtudes tööandja ja töötajate vajadustest.

§ 3.   Esmaabiandja koolitus ja täienduskoolitus

  (1) Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

  (2) Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab eelkõige hõlmama järgmisi teemasid:
  1) õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine;
  2) eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);
  3) esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);
  4) esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused;
  5) esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral;
  6) meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine;
  7) esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral;
  8) esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal.

  (3) Esmaabiandja täienduskoolituse kestus on kuus akadeemilist tundi.

  (4) Esmaabiandja ei pea lõikes 2 nimetatud esmaabiandja koolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Esmaabiandja ei pea lõikes 3 nimetatud esmaabiandja täienduskoolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust.

  (5) Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse täienduskoolitusasutuses viib läbi tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.
[RT I, 03.10.2023, 2 - jõust. 06.10.2023]

§ 4.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 5.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json