Hoone energiatõhususe miinimumnõuded

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded hoone energiatõhususele.

  (2) Nõuded esitatakse hoone kasutusotstarbe järgi järgmistele elamutele:
  1) ühe või kahe korteriga elamu või ridaelamu (edaspidi väikeelamu);
  2) kolme või enama korteriga elamu või ühiselamuhoone (edaspidi korterelamu);
  3) kasarmu.

  (3) Nõuded esitatakse hoone kasutusotstarbe järgi järgmistele mitteelamutele:
  1) büroohoone, raamatukogu ja teadushoone (edaspidi kontorihoone);
  2) hoolekandeasutuse hoone ja majutushoone (edaspidi majutushoone);
  3) toitlustus- ja teenindushoone (edaspidi ärihoone);
  4) meelelahutushoone, spordihoone, muuseum, kunstigalerii, arhiiv (edaspidi avalik hoone);
  5) kaubandushoone ja terminal;
  6) haridushoone;
  7) koolieelse lasteasutuse hoone;
  8) ravihoone;
  9) hoidla ja laohoone (edaspidi laohoone);
  10) tööstushoone tööstusliku protsessi soojuseraldusega kuni 30 vatti ruutmeetri kohta (edaspidi tööstushoone);
  11) tööstushoone tööstusliku protsessi soojuseraldus rohkem kui 30 vatti ruutmeetri kohta, haigla, siseujula, jäähall, külmhoone, loomaia või botaanikaaia hoone (edaspidi suure energiatarbega hoone).

  (4) Lõigetes 2 ja 3 nimetamata hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse määramisel lähtub energiaarvutuse tegija kõige sarnasema kasutusotstarbega hoonele esitatud nõuetest.

  (5) Energiatõhususe nõuded kehtestatakse hoonele tervikuna. Hoone koosseisu arvatakse energiatõhususarvu arvutamisel lisaks piiretele ja tehnosüsteemidele hoonesse või kinnistule paigaldatud hoonet teenindav lokaalse energiatootmise süsteem.

  (6) Mitme kasutusotstarbega hoones määratakse igale kasutusotstarbele, mille köetav pind ületab 10 protsenti kogu hoone köetavast pinnast, sellele kasutusotstarbele vastav energiatõhususarv. Kasutusotstarbed, mille pind on väiksem kui 10 protsenti hoone köetavast pinnast, arvatakse hoone kasutusotstarbe koosseisu, mille juurde see funktsionaalselt kuulub.

  (7) Mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarv on köetava pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude kaalutud keskmine energiatõhususarv.

  (8) Mitme kasutusotstarbega hoone maksimaalseks lubatavaks energiatõhususarvuks on köetava pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude piirväärtuste kaalutud keskmine energiatõhususarv.

  (9) Energiavõrguga ühendatud tehnosüsteemid kuuluvad hoone koosseisu alates liitumispunktist.

  (10) Juhul kui lokaalne katlamaja, lokaalne koostootmisjaam või muu lokaalne energia tootmise süsteem teenindab mitut ühel või mitmel kinnistul asuvat hoonet, tehakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruse (edaspidi hoone energiatõhususe arvutamise metoodika) kohane energiaarvutus vastavalt energiakandjate ulatuses tarnitud energiale ja lokaalselt toodetud energiale. Lokaalse energia tootmise süsteemi tarnitud energia jagatakse hoonete vahel proportsionaalselt hoonete aastase energiakasutuse alusel. Energiaarvutus teostatakse igale energiakandjale eraldi.

  (11) Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 ruutmeetrit.

§ 2.   Terminid

  (1) Tehnosüsteem käesoleva määruse tähenduses on:
  1) küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem koos soojusallikaga;
  2) ventilatsioonisüsteem;
  3) jahutussüsteem;
  4) valgustussüsteem;
  5) automaatikasüsteem;
  6) lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev käesoleva määruse järgi energiaarvutuses arvestatav süsteem.

  (2) Sisekliima tagamine käesoleva määruse tähenduses on energia kasutamine hoone ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, vastavalt määruses sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele.

  (3) Köetav pind käesoleva määruse tähenduses on sisekliima tagamisega ruumide netopind, milles on maha arvestatud madala temperatuuriseadega pind.

  (4) Madala temperatuuriseadega pind käesoleva määruse tähenduses on sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui lisas 1 „Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded” (edaspidi lisa 1) sätestatud väärtus.

  (5) Õhulekkearv käesoleva määruse tähenduses on hoone välispiirde õhupidavust iseloomustav näitaja. Õhulekkearvu ühikuks on õhulekke maht kuupmeetrites välispiirde pinna ruutmeetri kohta tunnis [m³/(h·m²)]. Õhulekkearv määratakse õhulekketestiga 50 paskali suurusel rõhkude erinevusel. Välispiirde pind arvutatakse hoone piirde sisemõõtude põhjal.

  (6) Eksporditud energia käesoleva määruse tähenduses on hoones või kinnistul toodetud elektri- või soojusenergia, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrku.

  (7) Lokaalne taastuvenergia käesoleva määruse tähenduses on hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elektri- või soojusenergia.

  (8) Tarnitud energia käesoleva määruse tähenduses on energiavõrkudest aastas hangitud energia või kütuse energiasisaldus kilovatt-tundides.

  (9) Hoone aastane summaarne energiakasutus (edaspidi summaarne energiakasutus) käesoleva määruse tähenduses on hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja hoone tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides, millest on maha arvatud lokaalselt toodetud taastuvenergia.

  (10) Primaarenergia käesoleva määruse tähenduses on ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvast ja mittetaastuvast energiaallikast, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid.

  (11) Energiakandja kaalumistegur käesoleva määruse tähenduses on tegur, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju.

  (12) Erikasutus käesoleva määruse tähenduses on aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)].

  (13) Summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus käesoleva määruse tähenduses on energiakandjate lõikes arvutatud eksporditud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa.

  (14) Summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus käesoleva määruse tähenduses on energiakandjate lõikes arvutatud tarnitud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa.

  (15) Hoone tüüpiline kasutus käesoleva määruse tähenduses on hoone tavapärane kasutus energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel. Hoone tüüpilise kasutuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse hoone kasutusotstarve, välis- ja sisekliima, hoone ja tehnosüsteemide kasutusaeg ning vabasoojus.

  (16) Vabasoojus käesoleva määruses tähenduses on hoonesse sisenev päikesekiirgus, valgustuse ja seadme ning tehnosüsteemi soojuskadu ning inimeselt eralduv soojus.

  (17) Välisõhu vooluhulk käesoleva määruse tähenduses on minimaalne arvutuslik välisõhu vooluhulk, mis antakse ruumi, tagades välisõhu ruumiõhuga täielik segunemine.

  (18) Simulatsioonarvutus käesoleva määruse tähenduses on hoone energiakasutuse ja ruumitemperatuuri arvutus, mis põhineb soojuslevi ja õhu liikumise protsesside jäljendamisel ajast sõltuvate füüsikaliste mudelitega.

  (19) Tuulutusasend käesoleva määruse tähenduses on osaliselt avatud akna või ukse fikseerimine ruumi õhutamiseks. Fikseerimine tuulutusasendis toimub selleks otstarbeks tarindi valmistaja poolt tarindi külge kinnitatud spetsiaalse furnituuri või muu tehnilise tootega.

  (20) Energiatõhususarv käesoleva määruse tähenduses on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel. Energiatõhususarv kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks ning see arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel. Energiatõhususarvu ühikuks on kilovatt-tund hoone köetava pinna ruutmeetri kohta aastas.

  (21) Kuluoptimaalne energiatõhusus käesoleva määruse tähenduses on energiatõhususarvu piirväärtus, mille puhul on tagatud hoone elutsükli minimaalne rahaline kogukulu.

  (22) Tõhus kaugküte või -jahutus käesoleva määruse tähenduses on kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostoodetud soojust või 50 protsenti sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.

2. peatükk Hoone energiatõhususe nõuded 

§ 3.   Hoone energiatõhususe nõuded

  (1) Hoone energiatõhususe nõuded on väljendatud energiatõhususarvuna ning hoone tehnosüsteemi, tarindi ja ruumitemperatuuri nõuetena.

  (2) Juhul kui hoone vastab energiatõhususe nõuetele, loetakse selline hoone kuluoptimaalse energiatõhususega hooneks.

§ 4.   Energiatõhususe nõuded madalenergiahoone püstitamisel

  (1) Madalenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast.

  (2) Püstitatava madalenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 „Hoonete energiatõhususarvude piirväärtused” (edaspidi lisa 2) tabelis 1 sätestatud madalenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtust.

§ 5.   Energiatõhususe nõuded olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel

  Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 2 sätestatud piirväärtust.

§ 6.   Energiatõhususe nõuded liginullenergiahoone püstitamisel

  (1) Liginullenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone.

  (2) Liginullenergiahoone energiatõhususarv peab vastama madalenergiahoone piirväärtusele energiaarvutuses lokaalset elektri tootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtmata.

  (3) Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 3 sätestatud piirväärtust.

§ 7.   Energiatõhususe nõuete erisused palkehitise püstitamisel

  (1) Masintoodetud palkehitise, mille välisseinatarind on kogu hoone ulatuses vähemalt 180-millimeetrise läbimõõduga soojustamata palk, korral rakendatakse lisa 2 tabelites 1–3 sätestatud energiatõhususarvu piirväärtusele tegurit 1,2.

  (2) Käsitööna toodetud palkehitise, mille välisseinatarind on kogu hoone ulatuses vähemalt 180-millimeetrise läbimõõduga soojustamata palk, korral rakendatakse lisa 2 tabelites 1–3 sätestatud energiatõhususarvu piirväärtusele tegurit 1,25.

§ 8.   Energiatõhususe nõuete erisused päikeseenergiasüsteemi kasutava liginullenergiahoone püstitamisel

  (1) Liginullenergiahoone energiatõhususarvu saavutamiseks vajalik päikeseenergiast lokaalselt taastuvenergiat tootva süsteemi (edaspidi päikeseenergiasüsteem) osa paigaldatakse juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav.

  (2) Kui päikeseenergiasüsteemi paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, siis peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektrienergiat arvestamata vastama § 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Andmed päikeseenergiasüsteemi paigaldamise majandusliku põhjendamatuse või tehnilise mitteteostatavuse kohta esitatakse ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti energiatõhususe osas.

  (3) Majanduslikult põhjendatuks loetakse vähemalt 1 kilovatise võimsusega päikeseenergiasüsteemi, mille või mille osa aastane tootlikkus on vähemalt 70 protsenti optimaalselt suunatud päikeseenergiasüsteemi aastasest tootlikkusest. Optimaalseks suunatud päikeseenergiasüsteemiks loetakse kaldenurgaga 40 kraadi lõunasse suunatud ning pidevalt varjutamata päikeseenergiasüsteemi aastast tootlikkust.

  (4) Tehniliselt teostamatuks loetakse olukorda, kus:
  1) päikeseenergiasüsteem ei asu võrgupiirkonnas;
  2) päikeseenergiasüsteemi võrku ühendamine nõuab võrguettevõtja poolt elektrivõrgu ümberehitamise töid, kusjuures ümberehitamiseks ei loeta kahesuunalise arvesti paigaldamisega seotud töid või
  3) hoonel ei ole liginullenergiahoone taseme saavutamiseks vajaliku võimsusega päikeseenergiasüsteemi paigaldamise jaoks piisavalt päikesepoolse suunaga ja teiste objektide poolt varjutamata katusepinda.

§ 9.   Energiakandjate kaalumistegurid ja kütuse energiasisaldus

  (1) Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
  1) taastuvtoormel põhinev kütus, puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud turvas ja turbabrikett − 0,65;
  2) kaugküte − 0,9;
  3) tõhus kaugküte – 0,65;
  4) kaugjahutus – 0,4;
  5) tõhus kaugjahutus – 0,2;
  6) vedelkütus, kütteõli ja vedelgaas − 1,0;
  7) maagaas − 1,0;
  8) tahke fossiilkütus − 1,0;
  9) turvas ja turbabrikett − 1,0;
  10) elekter − 2,0.

  (2) Kütuse energiasisaldus arvutatakse tarnitud soojusenergia ja kütuse kütteväärtuse korrutisena. Kütteväärtusena kasutatakse tarnija antud alumist kütteväärtust või hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas sätestatud kütteväärtust.

3. peatükk Hoone tehnosüsteemi, tarindi ja ruumitemperatuuri nõuded 

§ 10.   Ventilatsiooni ja ruumitemperatuuri nõuded

  (1) Ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone ventilatsiooni välisõhu vooluhulk peab energiaarvutuses olema hoone kasutusajal lisas 1 sätestatud väärtuse suurune.

  (2) Nõudluspõhise ventilatsioonisüsteemi puhul võib kasutada lisas 1 sätestatud välisõhu vooluhulga piirväärtust ruumi maksimaalse õhuvooluhulgana. Minimaalne nõudluspõhise ventilatsiooni välisõhu vooluhulk, mis tuleb energiaarvutuses hoone kasutusajal ruumis tagada, on mitteelamu puhul 0,5 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta ja elamu puhul 0,15 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta [l/(s·m²)].

  (3) Korterelamus, mille ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkasid on võimalik korteripõhiselt juhtida, ei tohi energiaarvutuses välisõhu vooluhulga väärtust arvestada väiksemana kui 0,42 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta.

  (4) Ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone kütmise ja jahutuse temperatuuri seadeväärtus peab energiaarvutuses olema lisas 1 sätestatud väärtuse suurune.

  (5) Ruumi puhul, mille ehitusprojektile vastav temperatuuri seadeväärtus on madalam kui lisas 1 sätestatud väärtus, kasutatakse energiaarvutuses ruumitemperatuurina lisas 1 sätestatud kütmise temperatuuri seadeväärtust.

§ 11.   Suvise ruumitemperatuuri nõuded

  (1) Energiatõhususe miinimumnõuetele vastav hoone peab päikesekiirgusest tuleneva ülekuumenemise vältimiseks vastama suvise ruumitemperatuuri nõuetele.

  (2) Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa:
  1) § 1 lõikes 2 nimetatud elamus ajavahemikul 1. juunist 31. augustini lisas 1 sätestatud jahutuse seadeväärtust rohkem kui 150 kraadtundi;
  2) § 1 lõikes 3 nimetatud mitteelamus ajavahemikul 1. juunist 31. augustini lisas 1 sätestatud jahutuse seadeväärtust rohkem kui 100 kraadtundi.

  (3) Haridushoone suvise ruumitemperatuuri nõude puhul võetakse arvesse ajavahemikke 1. maist 15. juunini ja 15. augustist 30. septembrini ning eeldatakse, et ajavahemikul 16. juunist 14. augustini on hoone suletud.

  (4) Paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud hoonetes tõendatakse suvise ruumitemperatuuri nõude täitmist simulatsioonarvutuse abil. Kui tulenevalt temperatuuri reguleerimise vajadusest tuleb simulatsioonarvutuses arvesse võtta lisas 1 sätestatud väärtusest kõrgemat ruumitemperatuuri, kasutatakse lisas 1 sätestatud jahutuse seadeväärtusest madalamat väärtust.

  (5) Väikeelamu ja oluliselt rekonstrueeritava korterelamu suvist ruumitemperatuuri ei pea tõendama simulatsioonarvutusega, kui kagu (135 kraadi) ja lääne (270 kraadi) ilmakaarte vahele jäävad aknad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
  1) elu- ja magamistubade aknad pindalaga üle 1 ruutmeetri on avatavad tuulutusasendisse või muul moel osaliselt avatavad, nii et avatava akna tuulutusasendi aktiivpindala osakaal kogu akna pindalas on vähemalt 10 protsenti;
  2) akende pindala osakaal fassaadi pindalas on väiksem kui 40 protsenti;
  3) akende osakaal fassaadi pindalas ja klaaspaketi päikesefaktori korrutise väärtus on väiksem kui 0,2;
  4) akende pindala suhe vaadeldava ruumi põranda pindalasse on väiksem kui 0,15.

§ 12.   Välispiirde nõuded

  (1) Hoone välispiire peab olema piisavalt soojustatud, et tagada energiatõhususe ja ruumi soojusliku mugavuse nõuete täitmine.

  (2) Kui välispiirde soojusläbivus ületab 0,65 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta, siis tagatakse projekteerimisel ruumi soojuslik mugavus täiendava vastava otstarbega küttelahenduse või muu tehnilise lahendusega.

  (3) Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv tõendatakse sõltumatu eksperdi poolt läbi viidud mõõtmisega või deklareerimismeetodiga.

§ 13.   Tehnosüsteemi nõuded

  (1) Tehnosüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud selle pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas.

  (2) Siseõhu kvaliteet tagatakse soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooniga. Ventilatsioonisüsteemis kasutatakse efektiivset soojustagastust, madala rõhulanguga torustikku ja ventilatsiooniseadme komponente ning kõrge kasuteguriga ventilaatorit ja juhtseadet.

  (3) Soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni paigaldamine ei ole nõutud, kui:
  1) soojusallikas on väljatõmbeõhu soojuspump;
  2) sissepuhke ja väljatõmbe magistraaltorustikke pole võimalik juhtida ühte ventilatsiooniseadmesse;
  3) väljatõmbeõhk sisaldab saasteaineid, mida ei tohi soojustagastisse juhtida;
  4) olulisel rekonstrueerimisel ei ole ventilatsioonitorustikku paigaldamine hoonesse tehniliselt võimalik või
  5) hoone nõutav energiatõhususe tase, siseõhu kvaliteet ja soojuslik mugavus tagatakse lõikes 2 nimetatust erineva õhuvahetuse süsteemiga.

  (4) Hoone energiatõhususe jälgimise võimaldamiseks varustatakse hoone olulise energiatarbega tehnosüsteemid energiaarvestitega. Energiaarvesti paigaldatakse nii, et eraldi on võimalik mõõta järgmisi energiakasutusi eeldusel, et süsteemi teenindab omaette soojusallikas või -vaheti:
  1) ventilatsiooniõhu soojendamise ja ruumide kütte soojusenergia;
  2) hoonetes, välja arvatud väikeelamutes, sooja tarbevee valmistamiseks kulunud energia;
  3) mitteelamus valgustuse ja elektriseadmete elektrienergia;
  4) lokaalse taastuvenergiasüsteemi elektritoodang;
  5) hoone tüüpilise kasutuse alla mitte kuuluvate tehnosüsteemide energiakasutus.

  (5) Lõike 4 punkti 5 nõuet ei kohaldata pliidikubule, väljatõmbekapile, ukseavamismootorile ja välipistikupesale.

  (6) Soojuspumbaga hoones peab soojuspump olema varustatud eraldi soojus- ja elektriarvestiga. Juhul kui soojuspump toodab soojusenergiat hoone kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks, piisab ühest soojusarvestist ning lõike 4 punktis 2 nõutud sooja tarbevee arvestit täiendavalt paigaldama ei pea.

  (7) Juhul kui ventilatsiooniseade on varustatud elektriliste eelküttekalorifeeriga, paigaldatakse ventilatsiooniseadmele elektriarvesti. Juhul kui tegemist on mitme ventilatsiooniseadmega, võib piirduda ühise elektriarvestiga.

  (8) Lõigetes 4, 6 ja 7 nimetatud energiaarvesteid ei pea paigaldama, kui see ei ole majanduslikult põhjendatud. Majandusliku põhjendatuse arvutuses lähtutakse eeldusest, et energiaarvesti paigaldamata jätmise tõttu suureneb kasutaja arvestuslik energiakasutus 20 protsendi võrra.

§ 14.   Küttesüsteemi nõuded

  (1) Hoones, milles on eraldi kasutamist võimaldav eluruum või mitteeluruum, tuleb selle küttesüsteemile projekteerida ja paigaldada seade, mis võimaldab määrata hoone osa energiakasutust kütteks.

  (2) Lõikes 1 nimetatud hoone osa energiakasutuse määramist võimaldavat seadet ei pea paigaldama, kui:
  1) hoone küttesüsteem on ehitatud selliselt, et hoone osa kasutajal puudub tehniline võimalus hoone osa energiakasutuse reguleerimiseks vajaliku seadme paigaldamiseks või
  2) hoone ehituslikust lahendusest tulenevalt ei mõjuta hoone osa kasutaja tegevus oluliselt energiakasutust hoone kütteks.

  (3) Juhul kui hoones ei nähta ette lõikes 1 nimetatud hoone osa energiakasutuse määramist võimaldava seadme paigaldamist, selgitatakse selle põhjust ehitusloa taotluse või ehitisteatisele lisatud ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosa tehnilises kirjelduses.

4. peatükk Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine 

§ 15.   Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine

  (1) Energiatõhususe nõuetele vastavust tõendatakse energiaarvutusega.

  (2) Energiaarvutusega määratakse hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja kasutamiseks ning elektriseadmete kasutamiseks. Summaarse energiakasutuse alusel määratakse tarnitud ja eksporditud energiakasutused ning hoone energiatõhususarv.

  (3) Energiatõhususarv määratakse lihtsustatud tõendamismeetodi või arvutusliku tõendamismeetodi abil.

§ 16.   Suvise ruumitemperatuuri nõude kontroll

  (1) Suvise ruumitemperatuuri nõude kontroll tehakse energiaarvutuse käigus ruumidele, kus on kõige rohkem vabasoojust või kus on ette näha kasutajate pidevat kohalolekut.

  (2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud elamus tehakse suvise ruumitemperatuuri arvutus vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale magamistoale ja elutoale.

  (3) Paragrahvi § 1 lõikes 3 nimetatud mitteelamus tehakse suvise ruumitemperatuuri arvutus kõigile tüüpruumidele, valides selleks ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava ruumi.
21.12.2018 12:07
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus lõike 2 ja 3 arvus „1“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 21.12.2018 taotlust nr 2-15/2018/10901.

§ 17.   Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine lihtsustatud tõendamismeetodil

  (1) Lihtsustatud tõendamismeetodit võib kasutada hoone puhul, mis vastab järgmistele tingimustele:
  1) kasutusotstarve on väikeelamu;
  2) kütte ja tarbevee soojendamise kombineeritud süsteemi peamine energiaallikas on maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, halu- või puidupelletikütusel katel, kaugküte või gaaskütusel kondensaatkatel;
  3) ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse temperatuuri suhtarv on vähemalt 0,8 ja
  4) ventilatsioonisüsteemi ventilaatorite elektrilise erivõimsuse väärtus ei ole kõrgem kui 2,0 vatti liitri kohta sekundis [W/(l/s)].

  (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab oma veebilehel väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori, milles kasutatakse käesolevas määruses ja hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas energiatõhususarvu määramiseks vajalikke andmeid.

§ 18.   Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise arvutuslik tõendamismeetod

  Energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrollimisel arvutusliku tõendamismeetodi kohaselt arvutatakse energiatõhususarv vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale.

§ 19.   Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine ehitusprotsessi osana

  (1) Projekteeritud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse hoone projekteerimisel ehitusprojekti alusel.

  (2) Projekteeritava hoone energiatõhususe nõuetele vastavust näitav energiaarvutus esitatakse ehitatava või oluliselt rekonstrueeritava hoone ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel. Kui ehitusprojekti esitamine on nõutav, siis esitatakse energiaarvutus ehitusprojekti osana.

  (3) Ehitamise ajal muudetud ehitusprojekt peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, mis ehitusloa andmise ajal antud hoone kasutusotstarbele kohaldusid. Hoone energiatõhusust mõjutava ehitusprojekti muudatuse korral tehakse nõuetele vastavuse kontrolliks uus energiaarvutus.

  (4) Valminud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse teostusdokumentatsiooni alusel. Energiaarvutus viiakse läbi vastavalt tegelikult välja ehitatud lahendustele. Kui hoone energiatõhususarv on võrreldes ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud energiamärgisega muutunud, antakse enne kasutusloa taotlemist või kasutusteatise esitamist välja uus energiamärgis.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 20.   Määruse rakendamine

  (1) Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” nõudeid.

  (2) Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele, kui hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit.

  (3) Kui sisekliima tagamisega hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit, siis peab hoone vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele.

§ 21.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” tunnistatakse kehtetuks.

§ 22.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse kohaldamisala

  (1) Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded hoone energiatõhususele.

  (2) Nõuded esitatakse hoone kasutamise otstarbe järgi järgmistele elamutele:
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
  1) ühe või kahe korteriga elamu või ridaelamu (edaspidi väikeelamu);
  2) kolme või enama korteriga elamu või ühiselamuhoone (edaspidi korterelamu);
  3) kasarmu.

  (3) Nõuded esitatakse hoone kasutamise otstarbe järgi järgmistele mitteelamutele:
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
  1) büroohoone, raamatukogu ja teadushoone (edaspidi kontorihoone);
  2) hoolekandeasutuse hoone ja majutushoone (edaspidi majutushoone);
  3) toitlustus- ja teenindushoone (edaspidi ärihoone);
  4) meelelahutushoone, spordihoone, muuseum, kunstigalerii, arhiiv (edaspidi avalik hoone);
  5) kaubandushoone ja terminal;
  6) haridushoone;
  7) koolieelse lasteasutuse hoone;
  8) ravihoone;
  9) hoidla ja laohoone (edaspidi laohoone);
  10) tööstushoone tööstusliku protsessi soojuseraldusega kuni 30 vatti ruutmeetri kohta (edaspidi tööstushoone);
  11) tööstushoone tööstusliku protsessi soojuseraldus rohkem kui 30 vatti ruutmeetri kohta, haigla, siseujula, jäähall, külmhoone, andmekeskus, loomaia või botaanikaaia hoone (edaspidi suure energiatarbega hoone);
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
  12) korterelamu soe parkimismaja.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (4) Lõigetes 2 ja 3 nimetamata hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse määramisel lähtutakse kõige sarnasema kasutusotstarbega hoonele esitatud nõuetest.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (5) Energiatõhususe nõuded kehtestatakse hoonele tervikuna. Hoone koosseisu arvatakse energiatõhususarvu arvutamisel lisaks piiretele ja tehnosüsteemidele hoonesse või kinnistule paigaldatud hoonet teenindav lokaalse energiatootmise süsteem.

  (6) Mitme kasutamise otstarbega hoones määratakse igale kasutamise otstarbele, mille toatemperatuuriga pind ületab 10 protsenti kogu hoone toatemperatuuriga pinnast, sellele kasutamise otstarbele vastav energiatõhususarv. Kasutamise otstarbed, mille pind on väiksem kui 10 protsenti hoone toatemperatuuriga pinnast, arvatakse hoone kasutamise otstarbe koosseisu, mille juurde see funktsionaalselt kuulub.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (7) Mitme kasutamise otstarbega hoone energiatõhususarv on toatemperatuuriga pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude kaalutud keskmine energiatõhususarv.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (8) Mitme kasutamise otstarbega hoone maksimaalseks lubatavaks energiatõhususarvuks on toatemperatuuriga pinna alusel hoone osade energiatõhususarvude piirväärtuste kaalutud keskmine energiatõhususarv.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (9) Energiavõrguga ühendatud tehnosüsteemid kuuluvad hoone koosseisu alates liitumispunktist.

  (10) Juhul kui lokaalne katlamaja, lokaalne koostootmisjaam või muu lokaalne energia tootmise süsteem teenindab mitut ühel või mitmel kinnistul asuvat hoonet, tehakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruse (edaspidi hoone energiatõhususe arvutamise metoodika) kohane energiaarvutus vastavalt energiakandjate ulatuses tarnitud energiale ja lokaalselt toodetud energiale. Lokaalse energia tootmise süsteemi tarnitud energia jagatakse hoonete vahel proportsionaalselt hoonete aastase energiakasutuse alusel. Energiaarvutus teostatakse igale energiakandjale eraldi.

  (11) [Kehtetu - RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

§ 2.   Terminid

  (1) Tehnosüsteem käesoleva määruse tähenduses on ehitusseadustiku § 69¹ lõikes 1 sätestatud hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem.
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]

  (2) Sisekliima tagamine käesoleva määruse tähenduses on energia kasutamine hoone ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, vastavalt määruses sätestatud ventilatsiooni- ja ruumitemperatuuri nõuetele ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele.

  (3) Toatemperatuuriga pind käesoleva määruse tähenduses on köetav pind, millest on maha arvestatud madala temperatuuriga pind. Mitteelamu parkimismaja pinda ei loeta toatemperatuuriga pinnaks.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (4) Madala temperatuuriga pind käesoleva määruse tähenduses on sisekliima tagamisega ruumide netopind, mille kütmise seadeväärtus on oluliselt madalam kui lisas 1 „Ventilatsiooni välisõhu vooluhulgale ja energiaarvutuses kasutatavate ruumitemperatuuride seadeväärtustele kehtivad nõuded” (edaspidi lisa 1) sätestatud väärtus.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (5) Õhulekkearv käesoleva määruse tähenduses on hoone välispiirde õhupidavust iseloomustav näitaja. Õhulekkearvu ühikuks on õhulekke maht kuupmeetrites välispiirde pinna ruutmeetri kohta tunnis [m³/(h·m²)]. Õhulekkearv määratakse õhulekketestiga 50 paskali suurusel rõhkude erinevusel. Välispiirde pind arvutatakse hoone piirde sisemõõtude põhjal.

  (6) Eksporditud energia käesoleva määruse tähenduses on hoones või kinnistul toodetud elektri- või soojusenergia, mida ei kasutata hoones ja mis eksporditakse energiavõrku.

  (7) Lokaalne taastuvenergia käesoleva määruse tähenduses on hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-, vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud elekter või soojusenergia.
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]

  (8) Tarnitud energia käesoleva määruse tähenduses on elektrivõrgust, kaugküttevõrgust või tarnitud kütusest aastas hangitud energia kilovatt-tundides või energiasisaldus kilovatt-tundides, millega kaetakse lokaalsest taastuvenergiast katmata jääv hoone aastane summaarne energiakasutus. Hoone asukoha kinnistult saadud kütusest toodetud energia loetakse tarnitud energiaks.
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]

  (8¹) Tehnosüsteemi summaarne energiakasutus käesoleva määruse tähenduses on hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides.
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]

  (9) Summaarne energiakasutus käesoleva määruse tähenduses on hoone tehnosüsteemi summaarne energiakasutus aastas, millest on maha arvatud lokaalselt toodetud ja tarbitud taastuvenergia.
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]

  (10) Primaarenergia käesoleva määruse tähenduses on ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvast ja mittetaastuvast energiaallikast, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid.

  (11) Energiakandja kaalumistegur käesoleva määruse tähenduses on tegur, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju.

  (12) Erikasutus käesoleva määruse tähenduses on aastane energiakasutus kilovatt-tundides hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)].
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (13) Summaarne eksporditud energiate kaalutud erikasutus käesoleva määruse tähenduses on energiakandjate lõikes arvutatud eksporditud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa.

  (14) Summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus käesoleva määruse tähenduses on energiakandjate lõikes arvutatud tarnitud energiate ja energiakandjate kaalumistegurite korrutiste summa.

  (15) Hoone tüüpiline kasutus käesoleva määruse tähenduses on hoone tavapärane kasutus energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel. Hoone tüüpilise kasutuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse hoone kasutamise otstarve, välis- ja sisekliima, hoone ja tehnosüsteemide kasutusaeg ning vabasoojus.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (16) Vabasoojus käesoleva määruses tähenduses on hoonesse sisenev päikesekiirgus, valgustuse ja seadme ning tehnosüsteemi soojuskadu ning inimeselt eralduv soojus.

  (17) Välisõhu vooluhulk käesoleva määruse tähenduses on minimaalne arvutuslik välisõhu vooluhulk, mis antakse ruumi, tagades välisõhu ruumiõhuga täielik segunemine.

  (18) Simulatsioonarvutus käesoleva määruse tähenduses on hoone energiakasutuse ja ruumitemperatuuri arvutus, mis põhineb soojuslevi ja õhu liikumise protsesside jäljendamisel ajast sõltuvate füüsikaliste mudelitega.

  (19) Tuulutusasend käesoleva määruse tähenduses on osaliselt avatud akna või ukse fikseerimine ruumi õhutamiseks. Fikseerimine tuulutusasendis toimub selleks otstarbeks tarindi valmistaja poolt tarindi külge kinnitatud spetsiaalse furnituuri või muu tehnilise tootega.

  (20) Energiatõhususarv käesoleva määruse tähenduses on arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel. Energiatõhususarv kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks kui ka olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks ning see arvutatakse hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta hoone tüüpilisel kasutamisel. Energiatõhususarvu ühikuks on kilovatt-tund hoone toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta aastas.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (21) Kuluoptimaalne energiatõhusus käesoleva määruse tähenduses on energiatõhususarvu piirväärtus, mille puhul on tagatud hoone elutsükli minimaalne rahaline kogukulu.

  (22) Tõhus kaugküte või -jahutus käesoleva määruse tähenduses on kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 protsenti taastuvenergiat, 50 protsenti heitsoojust, 75 protsenti koostoodetud soojust või 50 protsenti sellise energia ja soojuse kombinatsiooni.

  (23) Suure energiatarbega hooneks käesoleva määruse tähenduses on haigla, siseujula, jäähall, külmhoone, andmekeskus, loomaia või botaanikaaia hoone ja selline tööstushoone, mille tööstusliku protsessi soojuseraldus on suurem kui 30 vatti toatemperatuuriga pinna ruutmeetri kohta (W/m²).
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

2. peatükk Hoone energiatõhususe nõuded 

§ 3.   Hoone energiatõhususe nõuded

  (1) Hoone energiatõhususe nõuded on väljendatud energiatõhususarvuna ning hoone tehnosüsteemi, tarindi ja ruumitemperatuuri nõuetena.

  (2) Juhul kui hoone vastab energiatõhususe nõuetele, loetakse selline hoone kuluoptimaalse energiatõhususega hooneks.

§ 4.   Energiatõhususe nõuded madalenergiahoone püstitamisel
[Kehtetu - RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

§ 5.   Energiatõhususe nõuded olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel

  (1) Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 2 sätestatud piirväärtust.

  (2) Energiatõhususe nõuete täitmine ei tohi kahjustada hoone sisekliima tingimusi ega põhjustada tuleohtu.
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]

§ 6.   Energiatõhususe nõuded liginullenergiahoone püstitamisel

  (1) Liginullenergiahoone on energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone.

  (2) Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 3 sätestatud piirväärtust.

  (3) Liginullenergiahoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 1 esitatud piirväärtust, kui energiaarvutuses ei arvestata lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast.

  (4) Püstitatav hoone (liginullenergiahoone) peab vastama käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 tunnustele.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

§ 6¹.   Energiatõhususe nõuded suure energiatarbega hoone püstitamisel

  (1) Suure energiatarbega hoone on energiatõhus ja taastuvenergiatehnoloogia lahendustega hoone.

  (2) Suure energiatarbega hoonele tuleb arvutada kavandatavale kasutusele vastav energiatõhususarv.

  (3) Suure energiatarbega hoonele ei määrata energiaklassi.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

§ 7.   Energiatõhususe nõuete erisused palkehitise püstitamisel

  (1) Masintoodetud palkehitise, mille välisseinatarind on kogu hoone ulatuses vähemalt 180-millimeetrise läbimõõduga soojustamata palk, korral rakendatakse lisa 2 tabelites 1–3 sätestatud energiatõhususarvu piirväärtusele tegurit 1,2.

  (2) Käsitööna toodetud palkehitise, mille välisseinatarind on kogu hoone ulatuses vähemalt 180-millimeetrise läbimõõduga soojustamata palk, korral rakendatakse lisa 2 tabelites 1–3 sätestatud energiatõhususarvu piirväärtusele tegurit 1,25.

§ 8.   Energiatõhususe nõuete erisused päikeseenergiasüsteemi kasutava liginullenergiahoone püstitamisel

  (1) Liginullenergiahoone energiatõhususarvu saavutamiseks vajalik päikeseenergiast lokaalselt taastuvelektrit tootev süsteem (edaspidi päikeseelektrisüsteem) paigaldatakse juhul, kui see on majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav. Juhul kui päikeseelektrisüsteemi paigaldamine ei ole tervikuna majanduslikult põhjendatud ja tehniliselt teostatav, paigaldatakse päikeseelektrisüsteemi osa.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (2) Kui päikeseelektrisüsteemi või sellest osa paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav, peab hoone energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud taastuvelektrienergiat arvestamata vastama lisa 2 tabelis 1 sätestatud piirväärtustele. Andmed päikeseelektrisüsteemi või sellest osa paigaldamise majandusliku põhjendamatuse või tehnilise mitteteostatavuse kohta esitatakse ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti energiatõhususe osas.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (3) Majanduslikult põhjendatuks loetakse vähemalt 1 kilovatise võimsusega päikeseelektrisüsteemi, mille või mille osa aastane tootlikkus on vähemalt 70 protsenti optimaalselt suunatud päikeseelektrisüsteemi aastasest tootlikkusest. Optimaalseks suunatud päikeseelektrisüsteemiks loetakse kaldenurgaga 40 kraadi lõunasse suunatud ning pidevalt varjutamata päikeseelektrisüsteemi aastast tootlikkust.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (4) Tehniliselt teostamatuks loetakse olukorda, kus:
  1) päikeseelektrisüsteem ei asu võrgupiirkonnas;
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
  2) päikeseelektrisüsteemi võrku ühendamine nõuab võrguettevõtja poolt elektrivõrgu ümberehitamise töid, kusjuures ümberehitamiseks ei loeta kahesuunalise arvesti paigaldamisega seotud töid või
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
  3) hoonel ei ole liginullenergiahoone taseme saavutamiseks vajaliku võimsusega päikeseelektrisüsteemi paigaldamise jaoks piisavalt päikesepoolse suunaga ja teiste objektide poolt varjutamata katusepinda.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

§ 9.   Energiakandjate kaalumistegurid ja kütuse energiasisaldus

  (1) Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
  1) taastuvtoormel põhinev kütus, puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud turvas ja turbabrikett − 0,65;
  2) kaugküte − 0,9;
  3) tõhus kaugküte – 0,65;
  4) kaugjahutus – 0,4;
  5) tõhus kaugjahutus – 0,2;
  6) vedelkütus, kütteõli ja vedelgaas − 1,0;
  7) maagaas − 1,0;
  8) tahke fossiilkütus − 1,0;
  9) turvas ja turbabrikett − 1,0;
  10) elekter − 2,0.

  (2) Kütusest saadav tarnitud energia hulk määratakse kütuse koguse ja kütuse kütteväärtuse korrutisena. Kütteväärtusena kasutatakse tarnija antud alumist kütteväärtust või hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas sätestatud kütteväärtust.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

3. peatükk Hoone tehnosüsteemi, tarindi ja ruumitemperatuuri nõuded 

§ 10.   Ventilatsiooni ja ruumitemperatuuri nõuded

  (1) Ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone ventilatsiooni välisõhu vooluhulk peab energiaarvutuses olema hoone kasutusajal lisas 1 sätestatud väärtuse suurune.

  (2) Nõudluspõhise ventilatsioonisüsteemi puhul võib kasutada lisas 1 või lõikes 3 sätestatud välisõhu vooluhulga piirväärtust ruumi maksimaalse õhuvooluhulgana. Minimaalne nõudluspõhise ventilatsiooni välisõhu vooluhulk, mis tuleb energiaarvutuses hoone kasutusajal ruumis tagada, on mitteelamu puhul 0,5 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta ja elamu puhul 0,15 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta [l/(s·m²)].
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (3) Korterelamus, mille ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkasid on võimalik korteripõhiselt juhtida, ei tohi energiaarvutuses välisõhu vooluhulga väärtust arvestada väiksemana kui 0,42 liitrit sekundis põrandapinna ruutmeetri kohta.

  (4) Ehitatava ja oluliselt rekonstrueeritava hoone kütmise ja jahutuse temperatuuri seadeväärtus peab energiaarvutuses olema lisas 1 sätestatud väärtuse suurune, välja arvatud juhul kui hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas on sätestatud teisiti.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (5) Ruumi puhul, mille ehitusprojektile vastav temperatuuri seadeväärtus on madalam kui lisas 1 sätestatud väärtus, kasutatakse energiaarvutuses ruumitemperatuurina lisas 1 sätestatud kütmise temperatuuri seadeväärtust.

§ 11.   Suvise ruumitemperatuuri nõuded

  (1) Energiatõhususe miinimumnõuetele vastav hoone peab päikesekiirgusest tuleneva ülekuumenemise vältimiseks vastama suvise ruumitemperatuuri nõuetele.

  (2) Suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur ei ületa:
  1) § 1 lõikes 2 nimetatud elamus ajavahemikul 1. juunist 31. augustini lisas 1 sätestatud jahutuse seadeväärtust rohkem kui 150 kraadtundi;
  2) § 1 lõikes 3 nimetatud mitteelamus ajavahemikul 1. juunist 31. augustini lisas 1 sätestatud jahutuse seadeväärtust rohkem kui 100 kraadtundi.

  (3) Haridushoone suvise ruumitemperatuuri nõude puhul võetakse arvesse ajavahemikke 1. maist 15. juunini ja 15. augustist 30. septembrini ning eeldatakse, et ajavahemikul 16. juunist 14. augustini on hoone suletud.

  (4) Paragrahvi 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud hoonetes tõendatakse suvise ruumitemperatuuri nõude täitmist simulatsioonarvutuse abil.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (5) Väikeelamu ja oluliselt rekonstrueeritava korterelamu suvist ruumitemperatuuri ei pea tõendama simulatsioonarvutusega, kui kagu (135 kraadi) ja lääne (270 kraadi) ilmakaarte vahele jäävad aknad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:
  1) elu- ja magamistubade aknad pindalaga üle 1 ruutmeetri on avatavad tuulutusasendisse või muul moel osaliselt avatavad, nii et avatava akna tuulutusasendi aktiivpindala osakaal kogu akna pindalas on vähemalt 10 protsenti;
  2) akende pindala osakaal fassaadi pindalas on väiksem kui 40 protsenti;
  3) akende osakaal fassaadi pindalas ja klaaspaketi päikesefaktori korrutise väärtus on väiksem kui 0,2;
  4) akende pindala suhe vaadeldava ruumi põranda pindalasse on väiksem kui 0,15.

§ 12.   Välispiirde nõuded

  (1) Hoone välispiire peab olema piisavalt soojustatud, et tagada energiatõhususe ja ruumi soojusliku mugavuse nõuete täitmine.

  (2) Kui välispiirde soojusläbivus ületab 0,65 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta, siis tagatakse projekteerimisel ruumi soojuslik mugavus täiendava vastava otstarbega küttelahenduse või muu tehnilise lahendusega.

  (3) Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv tõendatakse sõltumatu eksperdi tehtud mõõtmisega. Juhul kui kasutatakse õhulekkearvu baasväärtust, loetakse hoone välispiirde tegelik keskmine õhulekkearv sellega tõendatuks.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

§ 13.   Tehnosüsteemi nõuded

  (1) Tehnosüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada nii, et oleks tagatud selle pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas.

  (2) Siseõhu kvaliteet tagatakse soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooniga. Ventilatsioonisüsteemis kasutatakse efektiivset soojustagastust, madala rõhulanguga torustikku ja ventilatsiooniseadme komponente ning kõrge kasuteguriga ventilaatorit ja juhtseadet.

  (3) Soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni paigaldamine ei ole nõutud, kui:
  1) soojusallikas on väljatõmbeõhu soojuspump;
  2) selleks puudub ehituslik võimalus;
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]
  3) väljatõmbeõhk sisaldab saasteaineid, mida ei tohi soojustagastisse juhtida;
  3¹) ventilatsioonisüsteemi kavandatud tööaeg on lühem kui neli tundi ööpäevas;
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]
  4) olulisel rekonstrueerimisel ei ole ventilatsioonitorustikku paigaldamine hoonesse tehniliselt võimalik või
  5) hoone nõutav energiatõhususe tase, siseõhu kvaliteet ja soojuslik mugavus tagatakse lõikes 2 nimetatust erineva õhuvahetuse süsteemiga.

  (4) Hoone energiatõhususe jälgimise võimaldamiseks varustatakse hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavad tehnosüsteemid energiaarvestitega. Energiaarvesti paigaldatakse nii, et eraldi on võimalik mõõta järgmisi energiakasutusi eeldusel, et süsteemi teenindab omaette soojusallikas või -vaheti:
[RT I, 07.07.2020, 7 - jõust. 10.07.2020]
  1) ventilatsiooniõhu soojendamise ja ruumide kütte soojusenergia;
  2) hoonetes, välja arvatud väikeelamutes, sooja tarbevee valmistamiseks kulunud energia;
  3) mitteelamus valgustuse ja elektriseadmete elektrienergia;
  4) lokaalse taastuvenergiasüsteemi elektritoodang;
  5) hoone tüüpilise kasutuse alla mitte kuuluvate tehnosüsteemide energiakasutus.

  (5) Lõike 4 punkti 5 nõuet ei kohaldata pliidikubule, väljatõmbekapile, saunakerisele, ukseavamismootorile ja välipistikupesale.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (6) Soojuspumbaga hoones peab soojuspump olema varustatud eraldi soojus- ja elektriarvestiga. Juhul kui soojuspump toodab soojusenergiat hoone kütmiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks, piisab ühest soojusarvestist ning lõike 4 punktis 2 nõutud sooja tarbevee arvestit täiendavalt paigaldama ei pea.

  (7) Kui tsentraalne ventilatsiooniseade on varustatud elektrilise eelküttekalorifeeriga, paigaldatakse ventilatsiooniseadmele elektriarvesti. Juhul kui hoones on mitu ventilatsiooniseadet, võib piirduda ühise elektriarvestiga.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (8) Lõigetes 4, 6 ja 7 nimetatud energiaarvesteid ei pea paigaldama, kui see ei ole majanduslikult põhjendatud. Majandusliku põhjendatuse arvutuses lähtutakse eeldusest, et energiaarvesti paigaldamata jätmise tõttu suureneb kasutaja arvestuslik energiakasutus 20 protsendi võrra.

§ 14.   Küttesüsteemi nõuded

  (1) Hoones, milles on eraldi kasutamist võimaldav eluruum või mitteeluruum, tuleb selle küttesüsteemile projekteerida ja paigaldada seade, mis võimaldab määrata hoone osa energiakasutust kütteks.

  (2) Lõikes 1 nimetatud hoone osa energiakasutuse määramist võimaldavat seadet ei pea paigaldama, kui:
  1) hoone küttesüsteem on ehitatud selliselt, et hoone osa kasutajal puudub tehniline võimalus hoone osa energiakasutuse reguleerimiseks vajaliku seadme paigaldamiseks või
  2) hoone ehituslikust lahendusest tulenevalt ei mõjuta hoone osa kasutaja tegevus oluliselt energiakasutust hoone kütteks.

  (3) Juhul kui hoones ei nähta ette lõikes 1 nimetatud hoone osa energiakasutuse määramist võimaldava seadme paigaldamist, selgitatakse selle põhjust ehitusloa taotluse või ehitisteatisele lisatud ehitusprojekti kütte- ja ventilatsiooniosa tehnilises kirjelduses.

4. peatükk Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine 

§ 15.   Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine

  (1) Energiatõhususe nõuetele vastavust tõendatakse energiaarvutusega.

  (2) Energiaarvutusega määratakse hoone summaarne energiakasutus hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja kasutamiseks ning elektriseadmete kasutamiseks. Summaarse energiakasutuse alusel määratakse tarnitud ja eksporditud energiakasutused ning hoone energiatõhususarv.

  (3) Energiatõhususarv määratakse lihtsustatud tõendamismeetodi või arvutusliku tõendamismeetodi abil.

§ 16.   Suvise ruumitemperatuuri nõude kontroll

  (1) Suvise ruumitemperatuuri nõude kontroll tehakse energiaarvutuse käigus ruumidele, kus on kõige rohkem vabasoojust või kus on ette näha kasutajate pidevat kohalolekut.

  (2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud elamus tehakse suvise ruumitemperatuuri arvutus vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavale magamistoale ja elutoale. Kui eluruumi aknaid müra või välisõhu kvaliteedi tõttu eelduslikult ei avata, tehakse suvise ruumitemperatuuri simulatsioonarvutus suletud akendega, käsitades tervet korterit ühe tüüpruumina, mis moodustub korteri avatud ustega ruumidest.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (3) Paragrahvi § 1 lõikes 3 nimetatud mitteelamus tehakse suvise ruumitemperatuuri arvutus kõigile tüüpruumidele, valides selleks ühe käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava ruumi.

§ 17.   Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine lihtsustatud tõendamismeetodil

  (1) Lihtsustatud tõendamismeetodit võib kasutada hoone puhul, mis vastab järgmistele tingimustele:
  1) kasutamise otstarve on väikeelamu;
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
  2) kombineeritud küttesüsteemi ja tarbevee soojendamise süsteemi peamine energiaallikas on maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, puidupelleti- või halupuitkütusel katel või kaugküte;
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]
  3) ventilatsioonisüsteemi soojustagastuse temperatuuri suhtarv on vähemalt 0,8 ja
  4) ventilatsioonisüsteemi ventilaatorite elektrilise erivõimsuse väärtus ei ole kõrgem kui 1,5 vatti liitri kohta sekundis [W/(l/s)].
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (2) Kliimaministeerium avaldab oma veebilehel väikeelamu energiatõhususarvu kalkulaatori, milles kasutatakse käesolevas määruses ja hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas energiatõhususarvu määramiseks vajalikke andmeid.
[RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023]

§ 18.   Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamise arvutuslik tõendamismeetod

  Energiatõhususe nõuetele vastavuse kontrollimisel arvutusliku tõendamismeetodi kohaselt arvutatakse energiatõhususarv vastavalt hoone energiatõhususe arvutamise metoodikale.

§ 19.   Energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamine ehitusprotsessi osana

  (1) Projekteeritud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse hoone projekteerimisel ehitusprojekti alusel.

  (2) Projekteeritava hoone energiatõhususe nõuetele vastavust näitav energiaarvutus esitatakse ehitatava või oluliselt rekonstrueeritava hoone ehitusloa taotlemisel või ehitusteatise esitamisel. Kui ehitusprojekti esitamine on nõutav, siis esitatakse energiaarvutus ehitusprojekti osana.

  (3) Ehitusloa taotluse menetlemise või ehitamise ajal muudetud ehitusprojekt peab vastama energiatõhususe miinimumnõuetele, mis ehitusloa taotluse esitamise ajal antud hoone kasutamise otstarbele kohaldusid. Hoone energiatõhusust mõjutava ehitusprojekti muudatuse korral tehakse nõuetele vastavuse kontrolliks uus energiaarvutus.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

  (4) Valminud hoone vastavust energiatõhususe nõuetele hinnatakse teostusdokumentatsiooni ja hoone õhulekkearvu mõõtmise akti, selle olemasolul, alusel. Energiaarvutus viiakse läbi vastavalt tegelikult välja ehitatud lahendustele. Kui hoone energiatõhususarv on võrreldes ehitusloa taotlusele või ehitusteatisele lisatud energiamärgisega muutunud, antakse enne kasutusloa taotlemist või kasutusteatise esitamist välja uus energiamärgis.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

5. peatükk Rakendussätted 

§ 20.   Määruse rakendamine

  (1) Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” nõudeid.

  (2) Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele, kui hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit.

  (3) Kui sisekliima tagamisega hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit, siis peab hoone vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele.

  (4) Paragrahvi 4 lõiget 3 kohaldatakse väikeelamule, kui hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2019. aasta 31. detsembrit.
[RT I, 22.08.2019, 1 - jõust. 25.08.2019]

  (5) Hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud kuni 2025. aasta 28. veebruarini, kohaldatakse enne 2025. aasta 1. märtsi kehtinud määruse redaktsiooni.
[RT I, 19.03.2024, 1 - jõust. 01.03.2025]

§ 21.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 22.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.