Teksti suurus:

Jõhvi valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Jõhvi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.03.2019
Avaldamismärge:RT IV, 29.12.2018, 179

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 2 alusel

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse Jõhvi valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) liigid, taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord (edaspidi kord).

 (2) Määrust kohaldatakse koostoimes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja haldusmenetluse seadusega.

§ 2.  Toetusele õigustatud isik

 (1) Toetusi on õigustatud taotlema isik, kes omab rahvastikuregistrijärgset elukohta Jõhvi vallas.

 (2) Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu isik, kellel on andmeid Jõhvi vallas elava abivajava isiku kohta.

 (3) Vältimatut sotsiaalabi on õigustatud taotlema isik:
 1) kes viibib Jõhvi valla haldusterritooriumil, kuid kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei asu Jõhvi vallas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega;
 2) kelle elukohta ei saa kindlaks määrata;
 3) kes on välismaalane ja kes abi vajamise ajal asub ajutiselt Jõhvi valla haldusterritooriumil.

§ 3.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetuse saamiseks esitab isik (edaspidi taotleja) Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalteenistusele (edaspidi sotsiaalteenistusele) allkirjastatud taotluse, milles on märgitud taotleja andmed ja toetuse taotlemise põhjus.

 (2) Toetuse taotlusele lisatakse:
 1) hüvitamisele kuuluvate kulude suurust tõendavad dokumendid;
 2) vajadusel muud täiendavad dokumendid.

 (3) Toetuse määramisest võib keelduda kui:
 1) taotleja on esitanud valeandmeid;
 2) taotleja ei esita sotsiaaltöötaja küsitud täiendavaid dokumente.

 (4) Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus teha päringuid, nõuda ning kontrollida esitatud andmete õigsust, isiku enda, tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid.

 (5) Kui taotleja ei ole kümne tööpäeva jooksul esitanud otsustamiseks vajalikke täiendavaid lisadokumente ja kui ta vaatamata korduvale meeldetuletusele ei ole neid esitanud, võidakse jätta taotlus läbi vaatamata.

§ 4.  Toetuse taotluse menetlemine ja määramine

 (1) Otsuse toetuse määramise või määramata jätmise kohta teeb vallavalitsuse sotsiaalkomisjon kümne tööpäeva jooksul alates toetuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise või dokumendi esitamise päevast.

 (2) Toetuse määramisel erandjuhtumina tehakse otsus kaalutlusotsusena arvestates taotleja põhjendatud huve.

 (3) Põhjendatud otsus toetuse määramata jätmise kohta tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.

 (4) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral toetuse taotluse menetlemine ja maksmine lõpetatakse. Vallavalitsusel on õigus makstud toetus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.

 (5) Õnnetusjuhtumite või muude ettenägematute asjaolude puhul on õigus määrata ühekordset toetust sõltumata taotleja sissetuleku suurusest.

§ 5.  Toetuse maksmine

 (1) Toetus kantakse üle viie tööpäeva jooksul pärast toetuse määramise otsuse tegemist taotleja arvelduskontole.

 (2) Perioodiliselt makstava toetuse võib lõpetada ennetähtaegselt asjaolude ära langemise tõttu.

 (3) Määratud toetus ei kuulu taotlejale väljamaksmisele taotleja surma korral.

§ 6.  Teatamise kohustus

 (1) Toetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise või lõpetamise kümne tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest.

 (2) Kui asjaoludest ei teatatud, siis on vallavalitsusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda.

 (3) Enammakstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu korras.

§ 7.  Vaidluste lahendamine

 (1) Isik, kes leiab, et käesoleva määruse alusel antud haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide vallavalitsusele või pöörduda halduskohtu poole.

 (2) Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

 (3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 8.  Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused

  Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused on:
 1) ravimitoetus;
 2) prillide toetus;
 3) ahikütte toetus;
 4) hädaolukorra toetus;
 5) ravi-ja järelravi toetus;
 6) lasteaiatoidu toetus;
 7) suvelaagri tuusiku toetus;
 8) vältimatu sotsiaalabi.

§ 9.  Ravimitoetus

  Rahalist toetust Eesti Vabariigis ametlikult müügil olevate retseptiravimite ning südame- ja veresoonkonna ravimite maksumuse kompenseerimiseks eraldatakse:
 1) üksi elavatele, vähemalt 65-aastastele ja mittetöötavatele inimestele, mittetöötavatele eelpensioniealistele isikutele. Toetust makstakse isikule, kelle sissetulek ei ületa 350 eurot kuus. Toetust ei maksta rohkem kui 100 eurot aastas.
 2) osalise või täieliku töövõimekaotusega inimestele. Toetust makstakse isikule, kelle sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ületa 300 eurot kuus. Toetust ei maksta rohkem kui 80 eurot aastas.

§ 10.  Prillide toetus

  Rahalist toetust prillide maksumuse kompenseerimiseks eraldatakse üksi elavatele, vähemalt 65- aastastele ja mittetöötavatele inimestele, kelle igakuine sissetulek ei ole suurem kui 350 eurot ja osalise või täieliku töövõimekaotusega inimestele, kelle igakuine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui 300 eurot. Toetust eraldatakse kuni 80 eurot, üks kord kahe aasta jooksul.

§ 11.  Ahikütte toetus

  Ahikütte (brikett, küttepuud) maksumuse kompenseerimiseks eraldatakse toetust vähekindlustatud üksi elavatele eakatele, kelle igakuine sissetulek ei ole suurem kui 350 eurot ja osalise või täieliku töövõimekaotusega inimestele, kelle igakuine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui 300 eurot. Toetust ei maksta rohkem kui 200 eurot aastas.

§ 12.  Hädaolukorra toetus

  Ettenägematutest olukordadest (tulekahju, vargus, sanitaartehniline avarii, äkilised terviseprobleemid, ajutine majanduslik raskus, matus jm) tingitud väljaminekute korral eraldatakse toetust vastavalt isiku abivajadusele ja valla eelarveliste vahendite piisavusele.

§ 13.  Ravi- ja järelravitoetus

  Järelraviteenused ja raviteenused, mis ei kuulu haigekassa poolt finantseerimisele, kompenseeritakse ravikindlustamata isikutele, võttes aluseks isiku avalduse, vastava tervishoiuasutuse tõendi ja sotsiaalteenistuse garantiikirja. Eraldatud summa kantakse üle tervishoiuasutuse pangaarvele vastava arve esitamisel.

§ 14.  Lasteaiatoidu toetus

  Munitsipaallasteaedade toidu maksumus kompenseeritakse Jõhvi valla sotsiaalteenistuses arvel olevatele toimetulekuraskustega peredele, eestkoste-, hooldus- ja lasterikastele (3 ja enam last) peredele. Toetuse määramisel võib arvesse võtta lapsevanema omaosaluse lähtuvalt pere majanduslikust olukorrast ja valla eelarveliste vahendite piisavusest.

§ 15.  Suvelaagri tuusiku toetus

  Laste suvelaagrite tuusikute maksumus kompenseeritakse vallavalitsuse sotsiaalteenistuses arvel olevate perede (vähekindlustatud, eestkoste, lasterikkad) lastele. Juhul kui vanemad ei oma võimalusi laagrituusiku eest tasumiseks võib sotsiaalkomisjon otsustada erandkorras tasuda tuusiku maksumus otse vastavale organisatsioonile esitatud arve alusel.

§ 16.  Vältimatu sotsiaalabi

  Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandealased abinõud, mis tagavad isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.

3. peatükk Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 17.  Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetused

  Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
 1) sünnitoetus;
 2) isikliku tähtpäeva toetus;
 3) koolitoetus;
 4) puuetega inimeste täiendav sotsiaaltoetus;
 5) hooldajatoetus;
 6) matusetoetus.

§ 18.  Sünnitoetus ja kinkekaart

 (1) Sünnitoetuse määramise alusteks on:
 1) rahvastikuregistrijärgne lapse elukoht Jõhvi vallas hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates sünni registreerimisest;
 2) lapse ühe vanema, üksikvanema või muu lapse seadusliku esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht Jõhvi vallas vähemalt kuus kuud enne lapse sündi ja teise vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht Jõhvi vallas hiljemalt lapse sünni registreerimisest.

 (2) Toetuse määraks ühe lapse kohta on 750 eurot.

 (3) Toetus makstakse välja kolmes osas:
 1) pärast lapse sündi – 250 eurot;
 2) lapse aastaseks saamisel – 250 eurot;
 3) lapse kahe aastaseks saamisel – 250 eurot.

 (4) Toetuse teine ja kolmas osa makstakse tingimusel, et laps ning mõlemad lapse vanemad, üksikvanem või muu lapse seaduslik esindaja on rahvastikuregistrijärgselt katkematult Jõhvi valla elanikud alates lapse sünnist kuni kaheaastaseks saamiseni.

 (5) Avaldus sünnitoetuse saamiseks tuleb valla sotsiaalteenistusele esitada hiljemalt 60 päeva jooksul lapse sündimise päevast arvates. Toetuse esimene osa makstakse välja hiljemalt viie tööpäeva jooksul päras kõikide vajalike dokumentide esitamist taotleja poolt esitatud arveldusarvele. Toetuse teine ja kolmas osa makstakse taotleja poolt esitatud arveldusarvele uue avalduse esitamisel hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast lapse ühe- ja kaheaastaseks saamist.

 (6) Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust kehtestatud määras igale lapsele.

 (7) Sünnitoetust on õigus saada ka lapsendajal, lapse eestkostjal või lapse perekonnas hooldajal, kusjuures perekonnas hooldaja ei pea olema Jõhvi valla elanik. Erijuhtude korral lähtub sotsiaalkomisjon sünnitoetuse maksmisel igast konkreetsest juhtumist.

 (8) Jõhvi vallas rahvastikuregistrijärgset elukohta omaval vanemal (sõltumata registreeringu ajast), on 30 päeva jooksul peale lapse elukoha registreerimist Jõhvi vallas õigus kinkekaardile väärtuses 70 eurot. Kinkekaarti ei väljastata, kui üks vanematest on saanud sünnitoetust või muid lapse sünniga seotud hüvitisi mõnest teisest omavalitsusest. Vallavalitsusel on õigus teostada vastavaid päringuid teistesse omavalitsustesse.

§ 19.  Isikliku tähtpäeva toetus

 (1) Isikliku tähtpäevatoetuse saamise õigus on igal vanemaealisel isikul tingimusel, et tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas vähemalt kuus kuud enne isiklikku tähtpäeva.

 (2) Isikliku tähtpäevana käsitletakse juubelisünnipäeva alates 70. eluaastast intervalliga viis aastat.

 (3) Isikliku tähtpäevatoetuse suurus on 70 eurot.

 (4) Isiklik avaldus tähtpäevatoetuse saamiseks tuleb valla sotsiaalteenistusele esitada hiljemalt 60 päeva jooksul isiklikust tähtpäevast arvates. Tähtpäevatoetus makstakse välja vanemaealise isikliku tähtpäeva-aasta jooksul. Novembri- ja detsembrikuu tähtpäevatoetuse võib välja maksta ka tähtpäevale järgneval aastal, kuid mitte hiljem kui 90 päeva peale tähtpäeva. Tähtpäevatoetus kantakse toetust taotlenud vanemaealise isiku pangakontole 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 20.  Koolitoetus

  Esimesse klassi minevatele lastele, kes omandavad haridust Eesti Vabariigi üldhariduskoolides, eraldatakse koolitoetust koolitarvete maksumuse kompenseerimiseks summas 100 eurot. Avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt jooksva aasta 30. novembriks. Toetuse andmise eelduseks on lapse ja ühe tema vanema või eestkostja või ametliku hooldaja või lapsendaja vähemalt pooleaastane rahvastikuregistri andmetel elukoha omamine Jõhvi valla haldusterritooriumil.

§ 21.  Puudega inimeste täiendav sotsiaaltoetus

  Toetust makstakse mittetöötavale 18-aastasele ja vanemale raske või sügava puudega inimesele juhul kui:
 1) sügava puudega isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
 2) raske puudega isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
 3) raske ja sügava puudega isikul on tekkinud lisakulutused seoses kõrvalabivajadusega ning tema toimetulekut ei ole võimalik toetada teenuste, toetuste või muu abi osutamisega.

§ 22.  Puudega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse määr

  Toetuse määraks on:
 1) sügava puudega inimesele 50 eurot kuus;
 2) raske puudega inimesele 30 eurot kuus.

§ 23.  Puudega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse määramine

 (1) Toetuse määramise aluseks on:
 1) sügava puudega isiku puhul ekspertiisi otsus puude määramise kohta;
 2) raske puudega isiku puhul ekspertiisi otsus puude määramise kohta, sotsiaaltöötaja poolt koostatud kõrvalabi vajaduse hindamise akt.

 (2) Kõrvalabi hindamisel võetakse arvesse järgmised kriteeriumid:
 1) puudega isik vajab kõrvalabi söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja liikumisel;
 2) puudega isik vajab kõrvalabi ja juhendamist psüühilise seisundi tõttu.

 (3) Sotsiaaltöötajal on õigus kõrvalabivajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda vajadusel kõrvalabi vajava isiku lähedasi, naabreid ja teisi isikuid.

 (4) Vajadusel võib sotsiaaltöötaja kaasata kõrvalabivajaduse hindamiseks perearste, pöörduda eakate puuetega isikute puhul geriaatrilise hindamise komisjoni poole või taotleda tööealiste puuetega isikute puhul isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist.

 (5) Kõrvalabivajadust hinnatakse vähemalt kord aastas.

 (6) Vajadusel võib vallavalitsuse sotsiaaltöötaja teha korduva kodukülastuse igal ajal enne ja pärast toetuse määramist.

§ 24.  Puudega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse maksmine

 (1) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu viimasel kuupäeval.

 (2) Otsusest toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teatatakse taotlejale suuliselt või kirjalikult 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 25.  Puudega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse maksmise peatamine

  Toetuse maksmine peatatakse vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega, kui puudega isik viibib haiglaravil järjestikku rohkem kui üks kuu (30 päeva).

§ 26.  Puudega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamine

 (1) Toetuse maksmine lõpetatakse:
 1) arstliku ekspertiisi poolt tehtud puude raskusastme otsuse tähtaja möödumisel;
 2) kõrvalabi vajadust tingivate asjaolude lõppemisel;
 3) puudega isiku surma korral;
 4) kui puudega isiku toimetulekut on võimalik tagada sotsiaalteenustega;
 5) puudega isiku asumisel teise omavalitsusse;
 6) puudega isiku asumisel hoolekandeasutusse;
 7) muul põhjusel, kui puudega isik ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele.

 (2) Toetuse maksmine lõpetatakse ja toetus nõutakse tagasi, kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui isik keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast, on vallavalitsusel õigus pöörduda kohtu poole.

 (3) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise päevast, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 27.  Hooldajatoetus

 (1) Puudega lapse hooldajatoetus on 3-18-aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale hooldajale või lapsendajale (edaspidi: hooldaja), kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, riigieelarvest valla eelarvesse eelarveaastaks eraldatud vahenditest makstav igakuine toetus.

 (2) Puudega lapse hooldajatoetust on õigus taotleda rahvastikuregistri andmetel Jõhvi vallas elukohta omavatel raske ja sügava puudega lapse hooldajal, kes elab puudega lapsega samal aadressil ning ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu.

 (3) Kui puudega lapse ja tema vanema tegelik elukoht on Jõhvi vald, kuid rahvastikuregistris on elukohana märgitud mõni muu omavalitsus, makstakse hooldajatoetust erandkorras põhjendatud taotluse alusel, kooskõlastades toetuse maksmise eelnevalt vastava omavalitsusega.

 (4) Hooldajatoetus määratakse hooldajale, kui hooldusvajadusega lapse iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada sotsiaalteenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (5) Hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust vallavalitsuse sotsiaalteenistus.

§ 28.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kehtiva puude raskusastme korral:
 1) raske puudega lapse hooldajale - 35 eurot;
 2) sügava puudega lapse hooldajale - 50 eurot;
 3) keskmise puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust erandjuhtudel hooldaja põhjendatud taotluse, lapse hooldusvajaduse hindamise akti ja valla sotsiaalkomisjoni otsuse alusel - 35 eurot.

 (2) Hooldajatoetust ei maksta:
 1) hooldajale, kellele on määratud raske või sügav puue ning vanemale, kes saab riiklikku pensioni või saab vanemahüvitist ning vanemale, kes elab hoolekandeasutuses või viibib haiglas hooldusravil ning vanemale, kes on piiratud teovõimega;
 2) hooldajale kui laps õpib nõustamiskomisjoni otsuse alusel erivajadustega laste koolis ja ööbib õpilaskodus.

§ 29.  Hooldusvajaduse hindamine ja hooldajatoetuse määramine

 (1) Toetuse määramise aluseks on sotsiaaltöötaja poolt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris koostatud juhtumiplaan lapse hooldusvajaduse hindamise kohta, hooldaja vastavus käesoleva korraga kehtestatud tingimustele ja vallavalitsuse korraldus hooldaja määramise või mittemääramise kohta.

 (2) Sotsiaaltöötajal on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja kogukonna liikmeid.

 (3) Vajadusel võib sotsiaaltöötaja kaasata hooldusvajaduse hindamiseks perearste või pöörduda rehabilitatsioonikomisjoni poole.

 (4) Vallavalitsus teeb korralduse toetuse maksmiseks või sellest keeldumisest 30 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest.

 (5) Vajadusel võib vallavalitsus hooldusvajaduse hindamise läbiviimise ja hooldaja määramise aega pikendada, teavitades sellise vajaduse tekkimisest viivitamatult avaldajat.

 (6) Vajadusel võib vallavalitsuse sotsiaaltöötaja teha korduva kodukülastuse enne hooldaja määramist.

 (7) Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostavat hooldust hinnatakse vajadusel.

§ 30.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu viimaseks kuupäevaks.

 (2) Otsusest toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (3) Toetus kantakse hooldaja arveldusarvele.

§ 31.  Hooldajatoetuse maksmise peatamine

  Hooldajatoetuse maksmine peatatakse vallavalitsuse korralduse alusel:
 1) kui hooldaja asub tööle;
 2) kui laps paigutatakse ajutiselt vähemalt üheks kuuks intervallhooldusele;
 3) kui laps on suunatud õppima õpilaskoduga õppeasutusse.

§ 32.  Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine

 (1) Toetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korralduse alusel:
 1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel;
 2) hooldaja või hooldatava surma korral;
 3) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel;
 4) hooldaja ja hooldatava elama asumisega teise omavalitsusse;
 5) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele või asjaolu korral, mis välistab käesoleva korra kohase hooldajatoetuse maksmise.

 (2) Toetuse maksmist on õigus lõpetada ja tagasi nõuda kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui isik keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast on vallavalitsusel õigus pöörduda kohtu poole.

 (3) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemisel, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 33.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetust määratakse ja makstakse matuse korraldamisega seotud kulude katmiseks matust korraldavale isikule järgnevalt:
 1) rahvastikuregistri andmetel Jõhvi vallas elukohta omanud isiku surma korral;
 2) isikule, kes elab rahvastikuregistri andmetel Jõhvi vallas ning kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik toetust saada tema elukohajärgsest omavalitsusest.

 (2) Matusetoetuse suurus on 250 eurot ning toetuse maksmise aluseks on matmist korraldava isiku avaldus ja surmatõend.

 (3) Matusetoetuse määrab sotsiaaltoetuste spetsialist, kes teeb ettepaneku finantsteenistusele toetuse kandmiseks matust korraldava isiku arvelduskontole.

 (4) Vastavalt riigi- ja vallaeelarve võimalustele ning matusekorraldaja vajadustele võib sotsiaalkomisjoni otsuse alusel maksta toetust ka suuremas ulatuses.

 (5) Omasteta surnud isikute matmiskulu kaetakse täies ulatuses vallaeelarvest.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 34.  Määruse rakendamine

 (1) Tunnistada kehtetuks Jõhvi Vallavolikogu 21.01.2010 määrus nr 9 ”Jõhvi valla eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord” § 1 lg 2 ja § 2 kuni 102.

 (2) Tunnistada kehtetuks Jõhvi Vallavolikogu 21.01.2010 määrus nr 7 „ Raske ja sügava puudega inimestele täiendava sotsiaaltoetuse määramise ja maksmise kord”.

 (3) Tunnistada kehtetuks Jõhvi Vallavolikogu 27.01.2011 määrus nr 54 ”Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord Jõhvi vallas”.

 (4) Määruse §-i 18 rakendatakse alates 01.01.2019 sündinud laste puhul.

 (5) Määruse §-i 33 lõike 1 punkti 2 rakendatakse alates 01.03.2019.

 (6) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

Väljaandja:Jõhvi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 06.03.2019, 55

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 2 alusel

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse Jõhvi valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) liigid, taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord (edaspidi kord).

 (2) Määrust kohaldatakse koostoimes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja haldusmenetluse seadusega.

§ 2.  Toetusele õigustatud isik

 (1) Toetusi on õigustatud taotlema isik, kes omab rahvastikuregistrijärgset elukohta Jõhvi vallas.

 (2) Toetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu isik, kellel on andmeid Jõhvi vallas elava abivajava isiku kohta.

 (3) Vältimatut sotsiaalabi on õigustatud taotlema isik:
 1) kes viibib Jõhvi valla haldusterritooriumil, kuid kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei asu Jõhvi vallas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega;
 2) kelle elukohta ei saa kindlaks määrata;
 3) kes on välismaalane ja kes abi vajamise ajal asub ajutiselt Jõhvi valla haldusterritooriumil.

§ 3.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetuse saamiseks esitab isik (edaspidi taotleja) Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalteenistusele (edaspidi sotsiaalteenistusele) allkirjastatud taotluse, milles on märgitud taotleja andmed ja toetuse taotlemise põhjus.

 (2) Toetuse taotlusele lisatakse:
 1) hüvitamisele kuuluvate kulude suurust tõendavad dokumendid;
 2) vajadusel muud täiendavad dokumendid.

 (3) Toetuse määramisest võib keelduda kui:
 1) taotleja on esitanud valeandmeid;
 2) taotleja ei esita sotsiaaltöötaja küsitud täiendavaid dokumente.

 (4) Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus teha päringuid, nõuda ning kontrollida esitatud andmete õigsust, isiku enda, tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid.

 (5) Kui taotleja ei ole kümne tööpäeva jooksul esitanud otsustamiseks vajalikke täiendavaid lisadokumente ja kui ta vaatamata korduvale meeldetuletusele ei ole neid esitanud, võidakse jätta taotlus läbi vaatamata.

§ 4.  Toetuse taotluse menetlemine ja määramine

 (1) Otsuse toetuse määramise või määramata jätmise kohta teeb vallavalitsuse sotsiaalkomisjon kümne tööpäeva jooksul alates toetuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise või dokumendi esitamise päevast.

 (2) Toetuse määramisel erandjuhtumina tehakse otsus kaalutlusotsusena arvestates taotleja põhjendatud huve.

 (3) Põhjendatud otsus toetuse määramata jätmise kohta tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.

 (4) Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral toetuse taotluse menetlemine ja maksmine lõpetatakse. Vallavalitsusel on õigus makstud toetus seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.

 (5) Õnnetusjuhtumite või muude ettenägematute asjaolude puhul on õigus määrata ühekordset toetust sõltumata taotleja sissetuleku suurusest.

§ 5.  Toetuse maksmine

 (1) Toetus kantakse üle neljateistkümne tööpäeva jooksul pärast toetuse määramise otsuse tegemist taotleja arvelduskontole.
[RT IV, 06.03.2019, 46 - jõust. 09.03.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]

 (2) Perioodiliselt makstava toetuse võib lõpetada ennetähtaegselt asjaolude ära langemise tõttu.

 (3) Määratud toetus ei kuulu taotlejale väljamaksmisele taotleja surma korral.

§ 6.  Teatamise kohustus

 (1) Toetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud toetuse maksmise peatamise või lõpetamise kümne tööpäeva jooksul nende asjaolude tekkimisest.

 (2) Kui asjaoludest ei teatatud, siis on vallavalitsusel õigus enammakstud toetus tagasi nõuda.

 (3) Enammakstud summad makstakse tagasi vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu korras.

§ 7.  Vaidluste lahendamine

 (1) Isik, kes leiab, et käesoleva määruse alusel antud haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide vallavalitsusele või pöörduda halduskohtu poole.

 (2) Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

 (3) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 8.  Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused

  Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused on:
 1) ravimitoetus;
 2) prillide toetus;
 3) ahikütte toetus;
 4) hädaolukorra toetus;
 5) ravi-ja järelravi toetus;
 6) lasteaiatoidu toetus;
 7) suvelaagri tuusiku toetus;
 8) vältimatu sotsiaalabi.

§ 9.  Ravimitoetus

  Rahalist toetust Eesti Vabariigis ametlikult müügil olevate retseptiravimite ning südame- ja veresoonkonna ravimite maksumuse kompenseerimiseks eraldatakse:
 1) üksi elavatele, vähemalt 65-aastastele ja mittetöötavatele inimestele, mittetöötavatele eelpensioniealistele isikutele. Toetust makstakse isikule, kelle sissetulek ei ületa 350 eurot kuus. Toetust ei maksta rohkem kui 100 eurot aastas.
 2) osalise või täieliku töövõimekaotusega inimestele. Toetust makstakse isikule, kelle sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ületa 300 eurot kuus. Toetust ei maksta rohkem kui 80 eurot aastas.

§ 10.  Prillide toetus

  Rahalist toetust prillide maksumuse kompenseerimiseks eraldatakse üksi elavatele, vähemalt 65- aastastele ja mittetöötavatele inimestele, kelle igakuine sissetulek ei ole suurem kui 350 eurot ja osalise või täieliku töövõimekaotusega inimestele, kelle igakuine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui 300 eurot. Toetust eraldatakse kuni 80 eurot, üks kord kahe aasta jooksul.

§ 11.  Ahikütte toetus

  Ahikütte (brikett, küttepuud) maksumuse kompenseerimiseks eraldatakse toetust vähekindlustatud üksi elavatele eakatele, kelle igakuine sissetulek ei ole suurem kui 350 eurot ja osalise või täieliku töövõimekaotusega inimestele, kelle igakuine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ole suurem kui 300 eurot. Toetust ei maksta rohkem kui 200 eurot aastas.

§ 12.  Hädaolukorra toetus

  Ettenägematutest olukordadest (tulekahju, vargus, sanitaartehniline avarii, äkilised terviseprobleemid, ajutine majanduslik raskus, matus jm) tingitud väljaminekute korral eraldatakse toetust vastavalt isiku abivajadusele ja valla eelarveliste vahendite piisavusele.

§ 13.  Ravi- ja järelravitoetus

  Järelraviteenused ja raviteenused, mis ei kuulu haigekassa poolt finantseerimisele, kompenseeritakse ravikindlustamata isikutele, võttes aluseks isiku avalduse, vastava tervishoiuasutuse tõendi ja sotsiaalteenistuse garantiikirja. Eraldatud summa kantakse üle tervishoiuasutuse pangaarvele vastava arve esitamisel.

§ 14.  Lasteaiatoidu toetus

  Munitsipaallasteaedade toidu maksumus kompenseeritakse Jõhvi valla sotsiaalteenistuses arvel olevatele toimetulekuraskustega peredele, eestkoste-, hooldus- ja lasterikastele (3 ja enam last) peredele. Toetuse määramisel võib arvesse võtta lapsevanema omaosaluse lähtuvalt pere majanduslikust olukorrast ja valla eelarveliste vahendite piisavusest.

§ 15.  Suvelaagri tuusiku toetus

  Laste suvelaagrite tuusikute maksumus kompenseeritakse vallavalitsuse sotsiaalteenistuses arvel olevate perede (vähekindlustatud, eestkoste, lasterikkad) lastele. Juhul kui vanemad ei oma võimalusi laagrituusiku eest tasumiseks võib sotsiaalkomisjon otsustada erandkorras tasuda tuusiku maksumus otse vastavale organisatsioonile esitatud arve alusel.

§ 16.  Vältimatu sotsiaalabi

  Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandealased abinõud, mis tagavad isikule vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.

3. peatükk Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 17.  Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetused

  Perekonna sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
 1) sünnitoetus;
 2) isikliku tähtpäeva toetus;
 3) koolitoetus;
 4) puuetega inimeste täiendav sotsiaaltoetus;
 5) hooldajatoetus;
 6) matusetoetus.

§ 18.  Sünnitoetus ja kinkekaart

 (1) Sünnitoetuse määramise alusteks on:
 1) rahvastikuregistrijärgne lapse elukoht Jõhvi vallas hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates sünni registreerimisest;
 2) lapse ühe vanema, üksikvanema või muu lapse seadusliku esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht Jõhvi vallas vähemalt kuus kuud enne lapse sündi ja teise vanema rahvastikuregistrijärgne elukoht Jõhvi vallas hiljemalt lapse sünni registreerimisest.

 (2) Toetuse määraks ühe lapse kohta on 750 eurot.

 (3) Toetus makstakse välja kolmes osas:
 1) pärast lapse sündi – 250 eurot;
 2) lapse aastaseks saamisel – 250 eurot;
 3) lapse kahe aastaseks saamisel – 250 eurot.

 (4) Toetuse teine ja kolmas osa makstakse tingimusel, et laps ning mõlemad lapse vanemad, üksikvanem või muu lapse seaduslik esindaja on rahvastikuregistrijärgselt katkematult Jõhvi valla elanikud alates lapse sünni registreerimisest kuni lapse kaheaastaseks saamiseni.
[RT IV, 06.03.2019, 46 - jõust. 09.03.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]

 (5) Avaldus sünnitoetuse saamiseks tuleb valla sotsiaalteenistusele esitada hiljemalt 60 päeva jooksul lapse sündimise päevast arvates. Toetuse esimene osa makstakse välja hiljemalt neljateistkümne tööpäeva jooksul päras kõikide vajalike dokumentide esitamist taotleja poolt esitatud arveldusarvele. Toetuse teine ja kolmas osa makstakse taotleja poolt esitatud arveldusarvele uue avalduse esitamisel hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast lapse ühe- ja kaheaastaseks saamist.
[RT IV, 06.03.2019, 46 - jõust. 09.03.2019, rakendatakse alates 01.01.2019]

 (6) Mitmike sünni puhul makstakse sünnitoetust kehtestatud määras igale lapsele.

 (7) Sünnitoetust on õigus saada ka lapsendajal, lapse eestkostjal või lapse perekonnas hooldajal, kusjuures perekonnas hooldaja ei pea olema Jõhvi valla elanik. Erijuhtude korral lähtub sotsiaalkomisjon sünnitoetuse maksmisel igast konkreetsest juhtumist.

 (8) Jõhvi vallas rahvastikuregistrijärgset elukohta omaval vanemal (sõltumata registreeringu ajast), on 30 päeva jooksul peale lapse elukoha registreerimist Jõhvi vallas õigus kinkekaardile väärtuses 70 eurot. Kinkekaarti ei väljastata, kui üks vanematest on saanud sünnitoetust või muid lapse sünniga seotud hüvitisi mõnest teisest omavalitsusest. Vallavalitsusel on õigus teostada vastavaid päringuid teistesse omavalitsustesse.

§ 19.  Isikliku tähtpäeva toetus

 (1) Isikliku tähtpäevatoetuse saamise õigus on igal vanemaealisel isikul tingimusel, et tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Jõhvi vallas vähemalt kuus kuud enne isiklikku tähtpäeva.

 (2) Isikliku tähtpäevana käsitletakse juubelisünnipäeva alates 70. eluaastast intervalliga viis aastat.

 (3) Isikliku tähtpäevatoetuse suurus on 70 eurot.

 (4) Isiklik avaldus tähtpäevatoetuse saamiseks tuleb valla sotsiaalteenistusele esitada hiljemalt 60 päeva jooksul isiklikust tähtpäevast arvates. Tähtpäevatoetus makstakse välja vanemaealise isikliku tähtpäeva-aasta jooksul. Novembri- ja detsembrikuu tähtpäevatoetuse võib välja maksta ka tähtpäevale järgneval aastal, kuid mitte hiljem kui 90 päeva peale tähtpäeva. Tähtpäevatoetus kantakse toetust taotlenud vanemaealise isiku pangakontole 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

§ 20.  Koolitoetus

  Esimesse klassi minevatele lastele, kes omandavad haridust Eesti Vabariigi üldhariduskoolides, eraldatakse koolitoetust koolitarvete maksumuse kompenseerimiseks summas 100 eurot. Avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt jooksva aasta 30. novembriks. Toetuse andmise eelduseks on lapse ja ühe tema vanema või eestkostja või ametliku hooldaja või lapsendaja vähemalt pooleaastane rahvastikuregistri andmetel elukoha omamine Jõhvi valla haldusterritooriumil.

§ 21.  Puudega inimeste täiendav sotsiaaltoetus

  Toetust makstakse mittetöötavale 18-aastasele ja vanemale raske või sügava puudega inimesele juhul kui:
 1) sügava puudega isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
 2) raske puudega isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval;
 3) raske ja sügava puudega isikul on tekkinud lisakulutused seoses kõrvalabivajadusega ning tema toimetulekut ei ole võimalik toetada teenuste, toetuste või muu abi osutamisega.

§ 22.  Puudega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse määr

  Toetuse määraks on:
 1) sügava puudega inimesele 50 eurot kuus;
 2) raske puudega inimesele 30 eurot kuus.

§ 23.  Puudega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse määramine

 (1) Toetuse määramise aluseks on:
 1) sügava puudega isiku puhul ekspertiisi otsus puude määramise kohta;
 2) raske puudega isiku puhul ekspertiisi otsus puude määramise kohta, sotsiaaltöötaja poolt koostatud kõrvalabi vajaduse hindamise akt.

 (2) Kõrvalabi hindamisel võetakse arvesse järgmised kriteeriumid:
 1) puudega isik vajab kõrvalabi söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja liikumisel;
 2) puudega isik vajab kõrvalabi ja juhendamist psüühilise seisundi tõttu.

 (3) Sotsiaaltöötajal on õigus kõrvalabivajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda vajadusel kõrvalabi vajava isiku lähedasi, naabreid ja teisi isikuid.

 (4) Vajadusel võib sotsiaaltöötaja kaasata kõrvalabivajaduse hindamiseks perearste, pöörduda eakate puuetega isikute puhul geriaatrilise hindamise komisjoni poole või taotleda tööealiste puuetega isikute puhul isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist.

 (5) Kõrvalabivajadust hinnatakse vähemalt kord aastas.

 (6) Vajadusel võib vallavalitsuse sotsiaaltöötaja teha korduva kodukülastuse igal ajal enne ja pärast toetuse määramist.

§ 24.  Puudega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse maksmine

 (1) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu viimasel kuupäeval.

 (2) Otsusest toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teatatakse taotlejale suuliselt või kirjalikult 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 25.  Puudega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse maksmise peatamine

  Toetuse maksmine peatatakse vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni otsusega, kui puudega isik viibib haiglaravil järjestikku rohkem kui üks kuu (30 päeva).

§ 26.  Puudega inimeste täiendava sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamine

 (1) Toetuse maksmine lõpetatakse:
 1) arstliku ekspertiisi poolt tehtud puude raskusastme otsuse tähtaja möödumisel;
 2) kõrvalabi vajadust tingivate asjaolude lõppemisel;
 3) puudega isiku surma korral;
 4) kui puudega isiku toimetulekut on võimalik tagada sotsiaalteenustega;
 5) puudega isiku asumisel teise omavalitsusse;
 6) puudega isiku asumisel hoolekandeasutusse;
 7) muul põhjusel, kui puudega isik ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele.

 (2) Toetuse maksmine lõpetatakse ja toetus nõutakse tagasi, kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui isik keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast, on vallavalitsusel õigus pöörduda kohtu poole.

 (3) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise päevast, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 27.  Hooldajatoetus

 (1) Puudega lapse hooldajatoetus on 3-18-aastase raske või sügava puudega lapse ühele vanemale, eestkostjale hooldajale või lapsendajale (edaspidi: hooldaja), kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu, riigieelarvest valla eelarvesse eelarveaastaks eraldatud vahenditest makstav igakuine toetus.

 (2) Puudega lapse hooldajatoetust on õigus taotleda rahvastikuregistri andmetel Jõhvi vallas elukohta omavatel raske ja sügava puudega lapse hooldajal, kes elab puudega lapsega samal aadressil ning ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu.

 (3) Kui puudega lapse ja tema vanema tegelik elukoht on Jõhvi vald, kuid rahvastikuregistris on elukohana märgitud mõni muu omavalitsus, makstakse hooldajatoetust erandkorras põhjendatud taotluse alusel, kooskõlastades toetuse maksmise eelnevalt vastava omavalitsusega.

 (4) Hooldajatoetus määratakse hooldajale, kui hooldusvajadusega lapse iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada sotsiaalteenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

 (5) Hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab ja peab selle üle arvestust vallavalitsuse sotsiaalteenistus.

§ 28.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kehtiva puude raskusastme korral:
 1) raske puudega lapse hooldajale - 35 eurot;
 2) sügava puudega lapse hooldajale - 50 eurot;
 3) keskmise puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust erandjuhtudel hooldaja põhjendatud taotluse, lapse hooldusvajaduse hindamise akti ja valla sotsiaalkomisjoni otsuse alusel - 35 eurot.

 (2) Hooldajatoetust ei maksta:
 1) hooldajale, kellele on määratud raske või sügav puue ning vanemale, kes saab riiklikku pensioni või saab vanemahüvitist ning vanemale, kes elab hoolekandeasutuses või viibib haiglas hooldusravil ning vanemale, kes on piiratud teovõimega;
 2) hooldajale kui laps õpib nõustamiskomisjoni otsuse alusel erivajadustega laste koolis ja ööbib õpilaskodus.

§ 29.  Hooldusvajaduse hindamine ja hooldajatoetuse määramine

 (1) Toetuse määramise aluseks on sotsiaaltöötaja poolt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris koostatud juhtumiplaan lapse hooldusvajaduse hindamise kohta, hooldaja vastavus käesoleva korraga kehtestatud tingimustele ja vallavalitsuse korraldus hooldaja määramise või mittemääramise kohta.

 (2) Sotsiaaltöötajal on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja kogukonna liikmeid.

 (3) Vajadusel võib sotsiaaltöötaja kaasata hooldusvajaduse hindamiseks perearste või pöörduda rehabilitatsioonikomisjoni poole.

 (4) Vallavalitsus teeb korralduse toetuse maksmiseks või sellest keeldumisest 30 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest.

 (5) Vajadusel võib vallavalitsus hooldusvajaduse hindamise läbiviimise ja hooldaja määramise aega pikendada, teavitades sellise vajaduse tekkimisest viivitamatult avaldajat.

 (6) Vajadusel võib vallavalitsuse sotsiaaltöötaja teha korduva kodukülastuse enne hooldaja määramist.

 (7) Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostavat hooldust hinnatakse vajadusel.

§ 30.  Hooldajatoetuse maksmine

 (1) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu viimaseks kuupäevaks.

 (2) Otsusest toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

 (3) Toetus kantakse hooldaja arveldusarvele.

§ 31.  Hooldajatoetuse maksmise peatamine

  Hooldajatoetuse maksmine peatatakse vallavalitsuse korralduse alusel:
 1) kui hooldaja asub tööle;
 2) kui laps paigutatakse ajutiselt vähemalt üheks kuuks intervallhooldusele;
 3) kui laps on suunatud õppima õpilaskoduga õppeasutusse.

§ 32.  Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine

 (1) Toetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse korralduse alusel:
 1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel;
 2) hooldaja või hooldatava surma korral;
 3) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel;
 4) hooldaja ja hooldatava elama asumisega teise omavalitsusse;
 5) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele või asjaolu korral, mis välistab käesoleva korra kohase hooldajatoetuse maksmise.

 (2) Toetuse maksmist on õigus lõpetada ja tagasi nõuda kui toetuse määramise aluseks olid taotleja poolt teadlikult esitatud valeandmed. Juhul kui isik keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast on vallavalitsusel õigus pöörduda kohtu poole.

 (3) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemisel, kuid mitte hiljem kui järgneva kuu esimesest kuupäevast.

§ 33.  Matusetoetus

 (1) Matusetoetust määratakse ja makstakse matuse korraldamisega seotud kulude katmiseks matust korraldavale isikule järgnevalt:
 1) rahvastikuregistri andmetel Jõhvi vallas elukohta omanud isiku surma korral;
 2) isikule, kes elab rahvastikuregistri andmetel Jõhvi vallas ning kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudub rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik toetust saada tema elukohajärgsest omavalitsusest.

 (2) Matusetoetuse suurus on 250 eurot ning toetuse maksmise aluseks on matmist korraldava isiku avaldus ja surmatõend.

 (3) Matusetoetuse määrab sotsiaaltoetuste spetsialist, kes teeb ettepaneku finantsteenistusele toetuse kandmiseks matust korraldava isiku arvelduskontole.

 (4) Vastavalt riigi- ja vallaeelarve võimalustele ning matusekorraldaja vajadustele võib sotsiaalkomisjoni otsuse alusel maksta toetust ka suuremas ulatuses.

 (5) Omasteta surnud isikute matmiskulu kaetakse täies ulatuses vallaeelarvest.

4. peatükk Rakendussätted 

§ 34.  Määruse rakendamine

 (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

 (4) Määruse §-i 18 rakendatakse alates 01.01.2019 sündinud laste puhul.

 (5) Määruse §-i 33 lõike 1 punkti 2 rakendatakse alates 01.03.2019.

 (6) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019.

/otsingu_soovitused.json