Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala ja stipendiumite liigid

  (1) Määrusega kehtestatakse üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ning määramise üldtingimused ja kord.

  (2) Üliõpilaste stipendiumite liigid on järgmised:
  1) erialastipendium;
  2) tulemusstipendium;
  3) doktorandistipendium;
  4) erivajadusega üliõpilaste stipendium;
  5) asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.

§ 2.   Stipendiumite taotlemine

  (1) Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
  1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
  2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit;
  3) ta õpib õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kõrgharidustaseme õppeks tegevustoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste või asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit;
  4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit;
  5) ta vastab muudele õppeasutuse või Haridus- ja Noorteameti (edaspidi stipendiumi maksja) poolt käesoleva määruse alusel stipendiumi määramiseks kehtestatud ja eelnevalt avalikustatud tingimustele, mis tehakse teatavaks stipendiumi maksja veebilehel.

[RT I, 17.07.2020, 5 - jõust. 01.08.2020]

[RT I, 28.02.2023, 14 - jõust. 23.02.2023 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord” § 2 lõike 1 punkt 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.]

  (2) Üliõpilane esitab stipendiumi maksjale taotluse erialastipendiumi ja tulemusstipendiumi saamiseks kaks korda õppeaastas, muude stipendiumite puhul üks kord õppeaastas. Stipendiumi maksjad kehtestavad taotluste esitamise täpse aja.

  (3) Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.

  (4) Doktorandil on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud tingimusele, ning doktorandistipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud tingimustele. Kui doktorant vastab mõlema stipendiumi taotlemise tingimustele, on tal õigus saada mõlemat stipendiumit korraga.

  (5) Kõiki käesolevas määruses nimetatud stipendiumeid, välja arvatud tulemusstipendium, on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist. Tulemusstipendiumit on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta teisest semestrist.

§ 3.   Stipendiumite määramine ja maksmine

  (1) Rakenduskõrgharidusõppes, bakalaureuseõppes, magistriõppes ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes määratakse tulemusstipendiumid ja erialastipendiumid kaks korda õppeaastas viieks ja muud stipendiumid üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks. Doktorandistipendium määratakse kaheteistkümneks kuuks aastas. Erivajadusega üliõpilaste stipendium määratakse doktorandile kümneks kuuks õppeaastas.

  (2) Stipendiumeid määratakse ja makstakse üliõpilastele stipendiumi maksjate kaudu õppekava nominaalkestuse jooksul, välja arvatud juhul kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel. Akadeemilisel puhkusel viibitud aeg pikendab stipendiumi määramise ja maksmise perioodi. Erivajadusega üliõpilase stipendium määratakse ja makstakse üliõpilase täiskoormusel õppimise perioodil, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast üliõpilase nominaalse õppeaja lõppu.
[RT I, 25.09.2020, 1 - jõust. 28.09.2020]

  (3) Tulemusstipendiumit maksavad õppeasutused, kellele riik on tegevustoetuse andmisel eraldanud stipendiumifondi. Erialastipendiumit ja doktorandistipendiumit maksavad õppeasutused või Haridus- ja Noorteamet. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit maksab Haridus- ja Noorteamet.

[RT I, 17.07.2020, 5 - jõust. 01.08.2020]

  (4) Stipendiumeid ei maksta üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides, välja arvatud juhul, kui:
  1) üliõpilane omandab kõrgharidust osakoormusega õpetajakoolituse õppekava järgi ning talle on määratud erialastipendium;
  2) tegemist on keskmise, raske või sügava puudega ning õppekava täitva isikuga;
  3) tegemist on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostja ning õppekava täitva isikuga;
  4) tegemist on seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega akadeemilisel puhkusel viibiva ning õppekava täitva isikuga.

  (5) Erivajadusega üliõpilaste puhul diferentseeritakse üliõpilase stipendiumi suurus üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel, muudel juhtudel üliõpilase täidetud õppekava mahu alusel.

§ 4.   Erialastipendium

  (1) Erialastipendiumi eesmärk on motiveerida üliõpilasi õppima täiskoormusega riigile prioriteetsetes valdkondades.

  (2) Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

  (3) Erialastipendiumi suurus prioriteetsetel informaatika ja infotehnoloogia õppekavadel on 160–300 eurot kuus.

§ 5.   Tulemusstipendium

  (1) Tulemusstipendiumi eesmärk on toetada ja tunnustada suurepäraseid õpitulemusi saavutavaid ja õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi.

  (2) Tulemusstipendiumi suurus on 100 eurot kuus.

  (3) Igal õppeaastal määratakse tulemusstipendium vähemalt samale arvule immatrikuleeritud üliõpilastele kui eelneval õppeaastal.

  (4) Tulemusstipendiumi määramise tingimused kehtestab kõrgkool.

§ 6.   Doktorandistipendium

  (1) Doktorandistipendiumi eesmärk on toetada ja motiveerida riigile prioriteetsetes valdkondades või doktoriõpet toetavate meetmete raames täiskoormusega õppivaid doktoriõppe üliõpilasi.

  (2) Doktorandistipendiumi suurus on 440 eurot kuus.

§ 7.   Erivajadusega üliõpilaste stipendium

  (1) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel.

  (2) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus on:
  1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 510 eurot kuus;
  2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 148 eurot kuus;
  3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 80 eurot kuus;
  4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 325 eurot kuus;
  5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 68 eurot kuus;
  6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 60 eurot kuus.

  (3) Akadeemilisel puhkusel viibiva või osakoormusega õppiva õppetöös osaleva erivajadusega üliõpilase stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel. Täiskoormusega õppiva üliõpilase nominaalse õppeaja lõppedes diferentseeritakse erivajadusega üliõpilase stipendiumi suurus kehtestatud õppekava mahust puudu olevate ainepunktide alusel.

[RT I, 25.09.2020, 1 - jõust. 28.09.2020]

  (4) Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.

§ 8.   Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium

  (1) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi eesmärk on toetada sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel või § 126¹ kohaselt asendushooldusel viibinud või perekonnaseaduse § 171 lõike 1 alusel eestkostja peres elanud täiskoormusega õppivate nende üliõpilaste kõrghariduse omandamist, kes on immatrikuleeritud hiljemalt kolm aastat pärast keskhariduse omandamist või kes jätkavad õppimist magistriõppes hiljemalt 12 kuud pärast rakenduskõrgharidusõppe või bakalaureuseõppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus.

  (2) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

§ 9.   Rakendussätted

  (1) Määrust kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, välja arvatud erialastipendiumi, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates.

  (2) Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse määrust tulemusstipendiumi puhul alates 2016/2017. õppeaastast kuni õppe nominaalkestuse lõpuni.

  (3) Määrust kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele doktorandistipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, ning erialastipendiumi, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates.

  (4) Käesoleva määruse § 8 tähenduses loetakse asendushooldusel viibinud isikuks ka kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud isikuid ning pärast 1. jaanuari 2018. a perekonnas hooldamisel viibinud isikuid, kelle puhul on lapse perekonnas hooldamise lepinguid jätkatud sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 1¹ alusel.

§ 9¹.   Eriolukorraga seotud stipendium 2019/2020. õppeaastal

  (1) 2019/2020. õppeaastal on õigus eriolukorraga seotud stipendiumi saada kõrgharidustaseme esimese või teise astme õppekaval õppival üliõpilasel, kelle õppekavajärgne õppetegevus korraldati eriolukorra tõttu 2019/2020. õppeaasta juulis või augustis ja kellele määrati 2019/2020. õppeaasta teisel semestril:
  1) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 2 punktis 4 nimetatud vajaduspõhine õppetoetus või
  2) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 2 punktis 5 nimetatud vajaduspõhine eritoetus.

  (2) Eriolukorraga seotud stipendiumi suurus on:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul samaväärne üliõpilasele 2019/2020. õppeaasta teisel semestril määratud vajaduspõhise õppetoetuse suurusega kuus;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul 135 eurot kuus.

  (3) Eriolukorraga seotud stipendiumi makstakse:
  1) juulikuu eest, kui õppetöö toimus juulis;
  2) augustikuu eest, kui õppetöö toimus augustis.

  (4) Kõrgkool edastab eriolukorraga seotud stipendiumile kvalifitseeruvate üliõpilaste andmed Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 15. augustiks 2020.

  (5) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud stipendiumi eraldamise.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud stipendiumi fondi suurus ja selle eraldamise kord lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kõrgkooli vahelises riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus ja stipendiumi eraldamise korraldab kõrgkool.
[RT I, 07.08.2020, 3 - jõust. 10.08.2020]

§ 10.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.

Määrus kehtestatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 4 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala ja stipendiumite liigid

  (1) Määrusega kehtestatakse üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ning määramise üldtingimused ja kord.

  (2) Üliõpilaste stipendiumite liigid on järgmised:
  1) erialastipendium;
  2) [kehtetu - RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]
  3) [kehtetu - RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]
  4) erivajadusega üliõpilaste stipendium;
  5) asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.

§ 2.   Stipendiumite taotlemine

  (1) Rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilasel on õigus taotleda käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud stipendiumit, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]
  1) ta on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel või ta viibib Eestis viisa alusel või viisavabalt, kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, ning on esitanud taotluse õppimiseks tähtajalise elamisloa saamiseks;
  2) ta õpib täiskoormusega, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erialastipendiumit, omandades kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi ja õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse, või juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit;
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]
  3) ta õpib õppeasutuses, millele eraldatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kõrgharidustaseme õppeks tegevustoetust, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste või asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetavat stipendiumit;
  4) ta ei viibi akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul, kui ta taotleb erivajadusega üliõpilaste stipendiumit ja osaleb õppetöös või taotleb erialastipendiumit ja vastab ühele § 3 lõikes 4 nimetatud tingimusele või taotleb asendushooldusel või eestkoste peres viibinud üliõpilase stipendiumit ja vastab ühele § 3 lõikes 4 nimetatud tingimusele;
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]
  5) [kehtetu - RT I, 28.02.2023, 14 - jõust. 23.02.2023 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab § 2 lõike 1 punkt 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks.]
  6) ta ei ole ületanud õppekava nominaalkestust, välja arvatud juhul kui taotletakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit.

[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (1¹) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi taotlemisel peab üliõpilasel olema puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2³ lõike 1 alusel kehtiv puude raskusastme otsus.

[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (1²) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotlemisel peab üliõpilane vastama lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 – 4 sätestatule ka järgmistele tingimustele:
  1) on sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁹ lõike 1 alusel või § 126¹ kohaselt asendushooldusel viibinud või perekonnaseaduse § 171 lõike 1 alusel eestkostja peres elanud;
  2) on kõrgkooli immatrikuleeritud hiljemalt kolm aastat pärast keskhariduse omandamist või jätkab õppimist magistriõppes hiljemalt 12 kuud pärast rakenduskõrgharidusõppe või bakalaureuseõppe lõpetamist.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (2) Üliõpilane saab esitada erialastipendiumi saamiseks taotluse õppeasutusele kaks korda õppeaastas, sügissemestril hiljemalt 1. oktoobriks ja kevadsemestril hiljemalt 1. märtsiks, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi saamiseks taotluse Haridus- ja Noorteametile kaks korda õppeaastas ning asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendiumi saamiseks taotluse Haridus- ja Noorteametile üks kord õppeaastas. Õppeasutus ja Haridus- ja Noorteamet (edaspidi stipendiumi maksjad) kehtestavad taotluste esitamise täpse aja ja viisi.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (3) Kui rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe, magistriõppe ning integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilane vastab mitmele käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud stipendiumi taotlemise tingimusele, on tal õigus saada mitut stipendiumit korraga.

  (4) Doktorandil, kes täidab õppe- ja teadustöö kava, on õigus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumit, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusele.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (5) Kõiki käesolevas määruses nimetatud stipendiumeid on üliõpilasel õigus taotleda alates tema immatrikuleerimise õppeaasta esimesest semestrist.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

§ 3.   Stipendiumite määramine ja maksmine

  (1) Üliõpilasele määratakse erialastipendium kaks korda õppeaastas viieks õppekuuks, erivajadusega üliõpilaste stipendium üks kord õppeaastas maksimaalselt kümneks õppekuuks ja asendushooldusel või eestkostja peres viibinud üliõpilaste stipendium üks kord õppeaastas kümneks õppekuuks.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (2) Stipendiumeid määratakse ja makstakse üliõpilastele stipendiumi maksjate kaudu õppekava nominaalkestuse jooksul, välja arvatud juhul kui üliõpilane viibib akadeemilisel puhkusel. Akadeemilisel puhkusel viibitud aeg pikendab stipendiumi määramise ja maksmise perioodi. Erivajadusega üliõpilase stipendium määratakse ja makstakse üliõpilase täiskoormusel õppimise perioodil, kuid mitte kauem kui üks aasta pärast üliõpilase nominaalse õppeaja lõppu.
[RT I, 25.09.2020, 1 - jõust. 28.09.2020]

  (3) Stipendiumi arvestust ja väljamaksmist korraldab stipendiumi maksja. Stipendium makstakse üliõpilase arvelduskontole. Stipendium makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest, välja arvatud septembrikuu eest, mis makstakse oktoobrikuu jooksul, ja veebruarikuu eest, mis makstakse märtsikuu jooksul. Kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasele on õigus erivajadusega üliõpilaste stipendiumi maksta korraga viie õppekuu eest. Puude raskusastme otsuse puudumisel või selle kehtivuse kaotamisel või õppevormist tuleneval stipendiumimakse muutumisel õppeaasta kestel peatab stipendiumi maksja stipendiumi maksmise kuni üliõpilaselt teabe saamiseni ja jätkab stipendiumimaksete tegemist vastavalt käesolevale määrusele, kui stipendiumi saaja vastab stipendiumi saamise tingimustele.

[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (4) Stipendiumeid ei maksta üliõpilastele akadeemilisel puhkusel viibimise ajal või osakoormusega õppides, välja arvatud juhul, kui:
  1) üliõpilane omandab kõrgharidust õpetajakoolituse õppekava järgi õppides õppekaval, kus vastuvõtt toimub ainult osakoormusega õppesse ja talle on määratud erialastipendium ning ta õpib osakoormusega;
  2) tegemist on keskmise, raske või sügava puudega ning õppekava täitva isikuga ning talle on määratud erivajadusega üliõpilaste stipendium.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (5) Haridus- ja Noorteametil on õigus nõuda üliõpilaselt täiendavaid dokumente ja andmeid ning teha stipendiumitaotluses esitatud andmete kohta järelpärimisi õppeasutusele, Sotsiaalkindlustusametile, asendushoolduse osutajale, eestkostjatele ja Eesti hariduse infosüsteemi.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (6) Otsus stipendiumite määramise või määramisest keeldumise kohta tehakse hiljemalt ühe kuu jooksul peale taotluste perioodi lõppu.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (7) Stipendiumi maksmine lõpetatakse sellele järgnevast kalendrikuust, kui ilmneb üliõpilase mittevastavus stipendiumi taotlemise ja maksmise tingimustele. Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi puhul, kui mittevastavus tuleneb Sotsiaalkindlustusameti otsusest või üliõpilase õppekoormuse muutusest, diferentseeritakse stipendium vajadusel sellele järgnevast kalendrikuust või peatatakse stipendiumi maksed, kuni asjaolude selgumiseni.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

§ 4.   Erialastipendium

  (1) Erialastipendiumi eesmärk on motiveerida üliõpilasi õppima täiskoormusega riigile prioriteetsetes valdkondades. Riigi prioriteetsete õppekavade loetelu, millel õppides makstakse stipendiumi, kehtestatakse käesoleva määruse lisas (lisa 1).
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (2) Erialastipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

  (3) Erialastipendiumi suurus prioriteetsetel informaatika ja infotehnoloogia õppekavadel on 160–300 eurot kuus.

  (4) Erialastipendium määratakse taotluse esitanud ja § 2 lõikes 1 toodud nõuetele vastavatest üliõpilastest paremusjärjestuse alusel. Paremusjärjestuse koostamise alused on kehtestatud õppeasutuste põhiselt käesoleva määruse lisades (lisad 2 - 4).
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (5) Õppeasutusel on õigus jätta erialastipendium määramata üliõpilasele, kellele on samaks perioodiks määratud muu stipendium, mille eesmärk on sarnane erialastipendiumi eesmärgiga.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (6) Igal aastal antavate stipendiumite arv määratakse sõltuvalt riigieelarvelistest vahenditest õppeasutuse ja Haridus- ja Noorteameti vahel sõlmitud stipendiumi finantseerimise lepingus. Erialastipendiumi eelarve jaotuse aluseks on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi õppekavadel õppivate üliõpilaste arv Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel seisuga 1. oktoober, arvestusega, et igal õppeasutusel on õigus vähemalt ühele stipendiumile õppeaastas olenemata üliõpilaste arvust.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

§ 5.   Tulemusstipendium
[Kehtetu - RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

§ 6.   Doktorandistipendium
[Kehtetu - RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

§ 7.   Erivajadusega üliõpilaste stipendium

  (1) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel. Stipendiumiga toetatakse üliõpilasi, kellel on tuvastatud puude raskusaste vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2³ lõike 1 alusel.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (2) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus on:
  1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 510 eurot kuus;
  2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 148 eurot kuus;
  3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 80 eurot kuus;
  4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 325 eurot kuus;
  5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 68 eurot kuus;
  6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 60 eurot kuus.

  (2¹) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi määr ainepunkti kohta osakoormusega õppes või akadeemilisel puhkusel olles:
  1) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 85 eurot;
  2) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 24,67 eurot;
  3) sügavale või raskele puude raskusastmele vastava ning punktides 1 ja 2 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 13,33 eurot;
  4) keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 54,17 eurot;
  5) keskmisele puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 11,33 eurot;
  6) keskmisele puude raskusastmele vastava ning punktides 4 ja 5 nimetamata muu funktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 10 eurot.

[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (3) Akadeemilisel puhkusel viibiva, kuid õppetöös osaleva, või osakoormusega õppiva erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus diferentseeritakse üliõpilase täidetava õppekava mahu alusel. Stipendiumi suurus sõltub semestri alguses tehtud õppeainete registreeringutest ja üliõpilase puude raskusastmele vastavast stipendiumi määrast. Stipendiumi suurus ei tohi ületada täiskoormusega õppiva üliõpilaste stipendiumi määra.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (3¹) Täiskoormusega õppiva üliõpilase nominaalse õppeaja lõppedes diferentseeritakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumi suurus kehtestatud õppekava mahust puudu olevate ainepunktide alusel.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (3²) Stipendiumi suurus määratakse Sotsiaalkindlustusameti otsuses toodud puude raskusastme ja liigi alusel.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (4) Osakoormusega õppivale üliõpilasele makstakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumit õppekava kahekordse nominaalkestuse jooksul.

§ 8.   Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium

  (1) [Kehtetu - RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

  (2) Asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi suurus on 160 eurot kuus.

§ 8¹.   Stipendiumi saaja ja maksja kohustused

  (1) Kui üliõpilasele määratakse või makstakse erialastipendiumi ekslikult, puudub üliõpilasel õigus määratud ja makstud stipendiumile ning stipendiumi maksmine lõpetatakse.

  (2) Stipendiumi maksja võib nõuda enammakstud erialastipendiumi üliõpilaselt tagasi.

  (3) Erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi saaja on kohustatud teavitama stipendiumi maksjat kui:
  1) muutub õppekoormus;
  2) üliõpilane eksmatrikuleeritakse;
  3) üliõpilane suundub akadeemilisele puhkusele.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

§ 9.   Rakendussätted

  (1) Määrust kohaldatakse alates 2013/2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, välja arvatud erialastipendiumi, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates.

  (2) Enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse määrust tulemusstipendiumi puhul alates 2016/2017. õppeaastast kuni õppe nominaalkestuse lõpuni.

  (3) Määrust kohaldatakse enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele doktorandistipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2013/2014. õppeaasta teisest semestrist alates, ning erialastipendiumi, erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi puhul, mida neil on võimalik taotleda 2014/2015. õppeaastast alates.

  (4) Käesoleva määruse § 8 tähenduses loetakse asendushooldusel viibinud isikuks ka kuni 31. detsembrini 2017. a kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni alusel asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel viibinud isikuid ning pärast 1. jaanuari 2018. a perekonnas hooldamisel viibinud isikuid, kelle puhul on lapse perekonnas hooldamise lepinguid jätkatud sotsiaalhoolekande seaduse § 160 lõike 1¹ alusel.

  (5) Erialastipendiumi on õigus taotleda üliõpilastel, kes on immatrikuleeritud enne 2023/2024. õppeaastat.
[RT I, 15.09.2023, 1 - jõust. 18.09.2023, rakendatakse 1. septembrist 2023. aastal.]

§ 9¹.   Eriolukorraga seotud stipendium 2019/2020. õppeaastal

  (1) 2019/2020. õppeaastal on õigus eriolukorraga seotud stipendiumi saada kõrgharidustaseme esimese või teise astme õppekaval õppival üliõpilasel, kelle õppekavajärgne õppetegevus korraldati eriolukorra tõttu 2019/2020. õppeaasta juulis või augustis ja kellele määrati 2019/2020. õppeaasta teisel semestril:
  1) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 2 punktis 4 nimetatud vajaduspõhine õppetoetus või
  2) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 2 punktis 5 nimetatud vajaduspõhine eritoetus.

  (2) Eriolukorraga seotud stipendiumi suurus on:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul samaväärne üliõpilasele 2019/2020. õppeaasta teisel semestril määratud vajaduspõhise õppetoetuse suurusega kuus;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul 135 eurot kuus.

  (3) Eriolukorraga seotud stipendiumi makstakse:
  1) juulikuu eest, kui õppetöö toimus juulis;
  2) augustikuu eest, kui õppetöö toimus augustis.

  (4) Kõrgkool edastab eriolukorraga seotud stipendiumile kvalifitseeruvate üliõpilaste andmed Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 15. augustiks 2020.

  (5) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud stipendiumi eraldamise.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud stipendiumi fondi suurus ja selle eraldamise kord lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kõrgkooli vahelises riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus ja stipendiumi eraldamise korraldab kõrgkool.
[RT I, 07.08.2020, 3 - jõust. 10.08.2020]

§ 10.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2019. a.