Teksti suurus:

Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 24.04.2020, 5

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 34 lõike 16 alusel.

§ 1.  Kohaldamisala

  Määrusega kehtestatakse mootorsõidukile ja selle haagisele (edaspidi sõiduk), millele kohalduvad autoveoseaduses sätestatud tasulise või oma kulul korraldatava veoseveo nõuded, veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid.

§ 2.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) kaubaruum on sõiduki osa, mis on ette nähtud veose vedamiseks;
  2) veopakend on veol kasutatav veokahjustuste vältimiseks ja kauba käitlemise lihtsustamiseks ette nähtud täiendav pakend ja koos pakendiga kasutatav täitematerjal;
  3) veos on sõiduki kaubaruumi paigutatud kaup, mis ei ole alaliselt sõiduki külge kinnitatud;
  4) veose kinnitamine on selle paigutamise käigus tarvitusele võetud abinõud veose kohtkindla asukoha säilimiseks veo ajal.

§ 3.  Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise üldnõuded

  (1) Veoseveoks valitud sõiduk peab vastama veose iseloomule ja omadustele.

  (2) Enne veose sõidukile paigutamist, kinnitamist ja katmist tuleb kontrollida, et kaubaruum, sõiduki kere ja veose kinnitusvahend on korras ja kasutuskõlblikud.

  (3) Enne veose sõidukile paigutamist, kinnitamist ja katmist peab autoveoseaduse § 3 lõikes 5 nimetatud veose saatja, tema puudumisel sõiduki juht, olema teadlik veose kirjeldusest, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) veose summaarne ja üksikute osade mass ning mõõtmed;
  2) veose raskuskese, kui see ei asu geomeetrilises keskmes;
  3) veose virnastamise ja orientatsiooni piirangud;
  4) kasutatavad kinnitusvahendid ja kinnitusviisid;
  5) teave sõiduki suutlikkuse ja sobivuse kohta veose paigutamiseks ning kinnitamiseks.

  (4) Veos tuleb paigutada, kinnitada ja katta selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine.

  (5) Sõiduki juht peab enne veo alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise ja katmise vastavust kehtestatud nõuetele või veenduma, et saatja on seda teinud. Teekonna vältel peab sõiduki juht regulaarselt kontrollima, et ei esineks lõikes 4 toodud asjaolusid. Kui veo ajal esineb järsku pidurdamist, järsku suuna muutust või muid ebatavalisi sõiduvõtteid või sõidutingimusi, tuleb veost kontrollida lähimas sobivas kohas.

  (6) Veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel tuleb järgida sõiduki ning kinnitus- ja katmisvahendi tootja nõudeid.

  (7) Kui veos on varustatud üldkasutatavate hoiatusmärkidega, tuleb veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel neist lähtuda.

  (8) Kui veose paigutamiseks, kinnitamiseks ja katmiseks on vajalikud eri- või lisavahendid, peab neid kasutama.

  (9) Lisatarvikud ja varustus, mis ei kuulu veose koosseisu, tuleb paigutada, kinnitada ja katta samaväärselt veosele kehtestatud nõuetele.

  (10) Lisaks määruses sätestatud nõuetele tuleb veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel arvestada valdkonna hea tavaga.

§ 4.  Veose kinnitamise nõuded

  (1) Veose kinnitamiseks tuleb valida viis ja vahend, mis kõige paremini vastab veose iseloomule ja omadustele ning tagab kohtkindla kinnituse.

  (2) Kinnitusviisi valikul tuleb arvestada, kas kinnitusvahend on vajalik veose libisemise, veeremise või vibratsiooni vältimiseks, samuti kas on vajalik hõõrdejõudu suurendav sidumine või veose liikumist tõkestav sidumine.

  (3) Veose kinnitusvahendid ei tohi veost kahjustada. Samuti ei tohi veos kahjustada kinnitusvahendeid. Vajadusel tuleb kahjustuste vältimiseks kasutada eri- või lisavahendeid.

  (4) Veose kinnitamisel tuleb arvestada sõiduki ja kaubaruumi konstruktsiooni arvestuslikku tugevust, hõõrdejõudu veose ja kaubaruumi vahel ning veose kinnitamisega saavutatavat täiendavat hõõrdejõudu või tõkestusjõudu.

§ 5.  Nõuded kinnitusvahenditele ja nende kasutamisele

  (1) Kinnitusvahendi metallosad ei tohi olla korrodeerunud, deformeerunud ega kahjustunud ja pingutite töökoormus ei tohi ületada rihma, keti või trossi ettenähtud tõmbetugevust.

  (2) Koormarihm ei tohi olla kulunud, vigastustega, õmblused ja ühendused peavad olema terved ning tootja etikett loetav.

  (3) Kettsidet tuleb kasutada koos sobivate pingutusseadmete või kruvipingutitega.

  (4) Tross-sidet tuleb kasutada koos sõidukile kinnitatud vintsitüüpi pinguti, eraldi pingutusseadme tüüpi pingutiga või pingutiga koormarihma kasutades.

  (5) Sõltuvalt veose iseloomust ja omadustest tuleb vajadusel kasutada veose kinnitamisel veopakendit, et veosevedu oleks ohutu ja vastaks kehtestatud nõuetele.

  (6) Veopakend peab vältima veose kahjustumist veo käigus ning taluma veol ja kinnitusvahendite kasutamisel mõjuvaid jõude.

  (7) Kinnitusvahendite pingestamisel ei ole lubatud mehaaniliste abivahendite kasutamine.

§ 6.  Veose katmise nõuded

  (1) Avatud kaubaruumi kasutamisel tuleb veos katta, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks.

  (2) Katmiseks tuleb kasutada kattelina, -kilet või -võrku.

  (3) Veose katmiseks kasutatav materjal tuleb kinnitada selliselt, et sõidul tekkiv õhuvool ei rebiks katet lahti.

  (4) Veose katmisel tuleb veenduda, et kattematerjali tepingud oleksid terved, kattematerjalil ja selle rihmadel ei oleks vigastusi ning võrkude metallosad ei oleks korrodeerunud või kahjustatud. Trossidest ja köitest võrkudel ei tohi olla sisselõikeid ega kiuvigastusi.

  (5) Kattevõrgu võrgusilm peab olema piisavalt väike, et vältida veose väikseima osa veosest eemaldumist.

§ 7.  Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavust võib kontrollida visuaalselt, kontrollmõõtmiste ning dokumentide abil.

  (2) Liiklusjärelevalve teostaja võib kontrollimisel kindlaks teha, kas sõiduki käitamisel:
  1) veose osad liiguvad üksteise suhtes, vastu seinu või sõiduki pindu;
  2) veose osad võivad liikuda kaubaruumist väljapoole.

  (3) Kontrolli ajal peavad veos ja veose kinnitussüsteem näha olema. Vajaduse korral võib liiklusjärelevalve teostaja kinnitussüsteemi nägemiseks sõidukisse siseneda.

  (4) Sõiduki juht või veoseveo korraldaja tagab ligipääsu kinnitussüsteemi kontrollimiseks. Autoveoseaduse §-s 34 nimetatud isik peab andma liiklusjärelevalve teostajale autoveoseaduses ette nähtud ulatuses teabe, mis aitab hinnata veose kinnitussüsteemi vastavust nõuetele.

  (5) Kui veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavuse kontrollimise käigus avastatakse rikkumine, siis vormistab riikliku järelevalve teostaja majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord” (edaspidi määrus nr 114) lisade 1 ja 2 kohase kontrollkaardi.
[RT I, 24.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020]

  (6) Kui määruse nr 114 kohase kommertssõiduki veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavuse kontrollimise käigus rikkumisi ei tuvastatud, siis vormistab riikliku järelevalve teostaja määruse nr 114 lisa 6 kohase kontrolliakti.
[RT I, 24.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020]

§ 8.  Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise kontrollimisel avastatud rikkumiste liigitamine

  (1) Avastatud rikkumised liigituvad kolme kategooriasse:
  1) väheoluline rikkumine, kus veos on nõuetekohaselt paigutatud, kinnitatud või kaetud, kuid kinnitamiseks või katmiseks kasutatud vahendil puudub vajalik teave, mis aitab hinnata nimetatud vahendi vastavust nõuetele;
  2) oluline rikkumine, kus veos ei ole nõuetekohaselt paigutatud, piisavalt kinnitatud või kaetud ja võimalik on veose või selle osade pihkumine, tilkumine, oluline liikumine või ümberminek;
  3) ohtlik rikkumine, kus tulenevalt veose või selle osade kadumise ohust või veosest tulenevast olulisest ohust esineb vahetu oht liiklusohutusele.

  (2) Mitme rikkumise korral liigitatakse vedu kõige raskemale rikkumisele vastavasse rühma. Kui mitme rikkumise korral selgub, et kõnealuste rikkumiste kombinatsioonis rikkumiste mõju vastastikku suureneb, liigitatakse vedu raskusastmelt järgmisesse rikkumiste kategooriasse.

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 24.04.2020, 5

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 34 lõike 16 alusel.

§ 1.  Kohaldamisala

  Määrusega kehtestatakse mootorsõidukile ja selle haagisele (edaspidi sõiduk), millele kohalduvad autoveoseaduses sätestatud tasulise või oma kulul korraldatava veoseveo nõuded, veose paigutamise, kinnitamise ja katmise tingimused ja kord ning liiklusjärelevalve teostaja kasutatavad kontrollimise meetodid.

§ 2.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) kaubaruum on sõiduki osa, mis on ette nähtud veose vedamiseks;
  2) veopakend on veol kasutatav veokahjustuste vältimiseks ja kauba käitlemise lihtsustamiseks ette nähtud täiendav pakend ja koos pakendiga kasutatav täitematerjal;
  3) veos on sõiduki kaubaruumi paigutatud kaup, mis ei ole alaliselt sõiduki külge kinnitatud;
  4) veose kinnitamine on selle paigutamise käigus tarvitusele võetud abinõud veose kohtkindla asukoha säilimiseks veo ajal.

§ 3.  Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise üldnõuded

  (1) Veoseveoks valitud sõiduk peab vastama veose iseloomule ja omadustele.

  (2) Enne veose sõidukile paigutamist, kinnitamist ja katmist tuleb kontrollida, et kaubaruum, sõiduki kere ja veose kinnitusvahend on korras ja kasutuskõlblikud.

  (3) Enne veose sõidukile paigutamist, kinnitamist ja katmist peab autoveoseaduse § 3 lõikes 5 nimetatud veose saatja, tema puudumisel sõiduki juht, olema teadlik veose kirjeldusest, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
  1) veose summaarne ja üksikute osade mass ning mõõtmed;
  2) veose raskuskese, kui see ei asu geomeetrilises keskmes;
  3) veose virnastamise ja orientatsiooni piirangud;
  4) kasutatavad kinnitusvahendid ja kinnitusviisid;
  5) teave sõiduki suutlikkuse ja sobivuse kohta veose paigutamiseks ning kinnitamiseks.

  (4) Veos tuleb paigutada, kinnitada ja katta selliselt, et kogu läbitava teekonna oleks välistatud veose pihkumine, tilkumine, nihkumine, libisemine, veeremine, ümber minemine, kaldu vajumine või vibratsioonist ja veosele mõjuvatest jõududest põhjustatud kahju tekkimine.

  (5) Sõiduki juht peab enne veo alustamist kontrollima veose paigutamise, kinnitamise ja katmise vastavust kehtestatud nõuetele või veenduma, et saatja on seda teinud. Teekonna vältel peab sõiduki juht regulaarselt kontrollima, et ei esineks lõikes 4 toodud asjaolusid. Kui veo ajal esineb järsku pidurdamist, järsku suuna muutust või muid ebatavalisi sõiduvõtteid või sõidutingimusi, tuleb veost kontrollida lähimas sobivas kohas.

  (6) Veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel tuleb järgida sõiduki ning kinnitus- ja katmisvahendi tootja nõudeid.

  (7) Kui veos on varustatud üldkasutatavate hoiatusmärkidega, tuleb veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel neist lähtuda.

  (8) Kui veose paigutamiseks, kinnitamiseks ja katmiseks on vajalikud eri- või lisavahendid, peab neid kasutama.

  (9) Lisatarvikud ja varustus, mis ei kuulu veose koosseisu, tuleb paigutada, kinnitada ja katta samaväärselt veosele kehtestatud nõuetele.

  (10) Lisaks määruses sätestatud nõuetele tuleb veose paigutamisel, kinnitamisel ja katmisel arvestada valdkonna hea tavaga.

§ 4.  Veose kinnitamise nõuded

  (1) Veose kinnitamiseks tuleb valida viis ja vahend, mis kõige paremini vastab veose iseloomule ja omadustele ning tagab kohtkindla kinnituse.

  (2) Kinnitusviisi valikul tuleb arvestada, kas kinnitusvahend on vajalik veose libisemise, veeremise või vibratsiooni vältimiseks, samuti kas on vajalik hõõrdejõudu suurendav sidumine või veose liikumist tõkestav sidumine.

  (3) Veose kinnitusvahendid ei tohi veost kahjustada. Samuti ei tohi veos kahjustada kinnitusvahendeid. Vajadusel tuleb kahjustuste vältimiseks kasutada eri- või lisavahendeid.

  (4) Veose kinnitamisel tuleb arvestada sõiduki ja kaubaruumi konstruktsiooni arvestuslikku tugevust, hõõrdejõudu veose ja kaubaruumi vahel ning veose kinnitamisega saavutatavat täiendavat hõõrdejõudu või tõkestusjõudu.

§ 5.  Nõuded kinnitusvahenditele ja nende kasutamisele

  (1) Kinnitusvahendi metallosad ei tohi olla korrodeerunud, deformeerunud ega kahjustunud ja pingutite töökoormus ei tohi ületada rihma, keti või trossi ettenähtud tõmbetugevust.

  (2) Koormarihm ei tohi olla kulunud, vigastustega, õmblused ja ühendused peavad olema terved ning tootja etikett loetav.

  (3) Kettsidet tuleb kasutada koos sobivate pingutusseadmete või kruvipingutitega.

  (4) Tross-sidet tuleb kasutada koos sõidukile kinnitatud vintsitüüpi pinguti, eraldi pingutusseadme tüüpi pingutiga või pingutiga koormarihma kasutades.

  (5) Sõltuvalt veose iseloomust ja omadustest tuleb vajadusel kasutada veose kinnitamisel veopakendit, et veosevedu oleks ohutu ja vastaks kehtestatud nõuetele.

  (6) Veopakend peab vältima veose kahjustumist veo käigus ning taluma veol ja kinnitusvahendite kasutamisel mõjuvaid jõude.

  (7) Kinnitusvahendite pingestamisel ei ole lubatud mehaaniliste abivahendite kasutamine.

§ 6.  Veose katmise nõuded

  (1) Avatud kaubaruumi kasutamisel tuleb veos katta, kui on oht selle tolmamiseks, lendumiseks või varisemiseks.

  (2) Katmiseks tuleb kasutada kattelina, -kilet või -võrku.

  (3) Veose katmiseks kasutatav materjal tuleb kinnitada selliselt, et sõidul tekkiv õhuvool ei rebiks katet lahti.

  (4) Veose katmisel tuleb veenduda, et kattematerjali tepingud oleksid terved, kattematerjalil ja selle rihmadel ei oleks vigastusi ning võrkude metallosad ei oleks korrodeerunud või kahjustatud. Trossidest ja köitest võrkudel ei tohi olla sisselõikeid ega kiuvigastusi.

  (5) Kattevõrgu võrgusilm peab olema piisavalt väike, et vältida veose väikseima osa veosest eemaldumist.

§ 7.  Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavust võib kontrollida visuaalselt, kontrollmõõtmiste ning dokumentide abil.

  (2) Liiklusjärelevalve teostaja võib kontrollimisel kindlaks teha, kas sõiduki käitamisel:
  1) veose osad liiguvad üksteise suhtes, vastu seinu või sõiduki pindu;
  2) veose osad võivad liikuda kaubaruumist väljapoole.

  (3) Kontrolli ajal peavad veos ja veose kinnitussüsteem näha olema. Vajaduse korral võib liiklusjärelevalve teostaja kinnitussüsteemi nägemiseks sõidukisse siseneda.

  (4) Sõiduki juht või veoseveo korraldaja tagab ligipääsu kinnitussüsteemi kontrollimiseks. Autoveoseaduse §-s 34 nimetatud isik peab andma liiklusjärelevalve teostajale autoveoseaduses ette nähtud ulatuses teabe, mis aitab hinnata veose kinnitussüsteemi vastavust nõuetele.

  (5) Kui veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavuse kontrollimise käigus avastatakse rikkumine, siis vormistab riikliku järelevalve teostaja majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord” (edaspidi määrus nr 114) lisade 1 ja 2 kohase kontrollkaardi.
[RT I, 24.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020]

  (6) Kui määruse nr 114 kohase kommertssõiduki veose paigutamise, kinnitamise ja katmise nõuetele vastavuse kontrollimise käigus rikkumisi ei tuvastatud, siis vormistab riikliku järelevalve teostaja määruse nr 114 lisa 6 kohase kontrolliakti.
[RT I, 24.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020]

§ 8.  Veose paigutamise, kinnitamise ja katmise kontrollimisel avastatud rikkumiste liigitamine

  (1) Avastatud rikkumised liigituvad kolme kategooriasse:
  1) väheoluline rikkumine, kus veos on nõuetekohaselt paigutatud, kinnitatud või kaetud, kuid kinnitamiseks või katmiseks kasutatud vahendil puudub vajalik teave, mis aitab hinnata nimetatud vahendi vastavust nõuetele;
  2) oluline rikkumine, kus veos ei ole nõuetekohaselt paigutatud, piisavalt kinnitatud või kaetud ja võimalik on veose või selle osade pihkumine, tilkumine, oluline liikumine või ümberminek;
  3) ohtlik rikkumine, kus tulenevalt veose või selle osade kadumise ohust või veosest tulenevast olulisest ohust esineb vahetu oht liiklusohutusele.

  (2) Mitme rikkumise korral liigitatakse vedu kõige raskemale rikkumisele vastavasse rühma. Kui mitme rikkumise korral selgub, et kõnealuste rikkumiste kombinatsioonis rikkumiste mõju vastastikku suureneb, liigitatakse vedu raskusastmelt järgmisesse rikkumiste kategooriasse.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json