Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 1, § 20, § 21 ja § 22, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p5 ja Haapsalu Linnavolikogu 18.03.2016.a määruse nr 43 „Sotsiaalteenuste osutamise kord“ § 1 lg 3 alusel.
§ 1.
Mõisted
1) Üldhooldusteenus - kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav väljaspool kodu osutatav sotsiaalteenus täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
2) Püsiv üldhooldusteenus - püsivalt väljaspool kodu osutatav igapäevaelu toimingute ja enesehooldamise teenus.
3) Päevahoiuteenus - ajutiselt väljaspool kodu osutatav päevane üldhooldusteenus.
4) Intervallhooldusteenus - ajutiselt väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus.
5) Hooldustöötaja ja abihooldustöötaja - väljaspool kodu osutatava teenuse vahetu osutaja.
6) Teenuse taotleja - isik, kes soovib saada väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust.
7) Teenuse saaja - isik, kes saab väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust.
8) Teenuse osutaja - füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik või kohaliku omavalitsuse üksus.
9) Ülalpidamiskohustusega isik – teenuse saaja abikaasa, lahuselav abikaasa, lahutatud abikaasa ning teenuse saaja täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased vastavalt perekonnaseaduse § 16 lg 1 ja lg 3, § 73, § 96 ja § 97.
§ 2.
Teenuse sihtgrupp
(1) Teenuse sihtgruppi kuuluvad isikud, kes vajavad püsivalt või ajutiselt igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenustest inimese toimetuleku ning turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa.
(2) Ajutiselt võivad väljaspool kodu pakutavat hooldusteenust vajada inimesed, kelle kõrvalabi vajadus on tingitud muutuvast terviseseisundist (kroonilised haigused, mida iseloomustavad ägenemise ja remissiooni perioodid) või kelle elukeskkond ajutiselt ei võimalda tal kodus toime tulla, näiteks lähedased ei saa teatud kindla perioodi jooksul oma lähedast hooldada haiguse või töö tõttu või vajadusel puhata hoolduskoormusest (sobivad näiteks intervallhooldus- või päevahoiuteenus).
§ 3.
Teenuse eesmärk
Teenuse eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla; pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine ning hoolduskoormusega inimeste toetamine tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisel.
§ 4.
Väljaspool kodu osutatav püsiv üldhooldusteenus.
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse raames tagatakse teenuse saajale järgmised toimingud:
1) hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel jms);
2) majutamine nõuetele vastavates ruumides;
3) toitlustamine vähemalt 3 korda päevas;
4) esmatasandi arstiabi kättesaadavuse korraldamine (sh perearsti visiidid, koduõendusteenus jms);
5) kaasamine aktiviseerivatesse tegevustesse (näiteks huvitegevus, ühistegevus);
6) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).
§ 5.
Intervallhooldusteenus
(1) Intervallhooldusteenust osutatakse lähtudes teenuse saaja kõrvalabi vajadusest, kuid mitte rohkem kui 220 päeva kalendriaastas.
(2) Intervallhooldusteenuse raames tagatakse järgmised toimingud:
1) hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel jms);
2) majutamine nõuetele vastavates ruumides;
3) toitlustamine või sooja toidu valmistamise võimalus;
4) esmatasandi arstiabi kättesaadavuse korraldamine (sh perearsti visiidid, koduõendusteenus jms);
5) kaasamine aktiviseerivatesse tegevustesse (näiteks huvi- ja ühistegevus);
6) vajadusel transporditeenuse korraldamine teenusele tulemiseks ja teenuselt lahkumiseks, juhul kui hoolduskoormusega inimesel puudub võimalus enda transporti kasutada;
7) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahendite alane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).
§ 6.
Päevahoiuteenus
(1) Teenust osutatakse isikutele, kes öisel ajal on suutelised iseseisvalt hakkama saama oma kodus või neile on öisel ajal tagatud hooldus ja järelevalve mitteformaalse hoolduse kaudu või kui isiku lähedastel ei ole võimalik päevasel ajal teda hooldada või kui lähedased vajavad hoolduskoormuse vähendamist.
(2) Päevahoiuteenuse lühimaks võimalikuks perioodiks on 2 tundi ja pikimaks perioodiks 12 tundi ühes kalendripäevas.
(3) Päevahoiuteenust osutatakse üldjuhul tööpäevadel teenuseosutaja lahtiolekuaegadel, lähtudes teenuse saaja kõrvalabi vajadusest.
(4) Päevahoiuteenuse raames tagatakse järgmised toimingud:
1) hooldustoimingud (riietumine, toitmine, hügieenitoimingud, abistamine ravimite manustamisel jms);
2) toitlustamise korraldamine (kohapealse toitlustamise tagamine või võimaluste loomine teenuse saajate poolt kaasa võetud toidu soojendamiseks ja säilitamiseks);
3) vajadusel transporditeenuse korraldamine teenusele tulemiseks ja teenuselt lahkumiseks, juhul kui hoolduskoormusega inimesel puudub võimalus enda transporti kasutada;
4) esmatasandi arstiabi kättesaadavuse korraldamine (sh perearsti visiidid, koduõendusteenus jms);
5) võimaluste loomine puhkamiseks;
6) tegevused füüsilise seisundi säilitamiseks (võimlemine, jalutamine jms);
7) tegevused kognitiivsete võimete säilitamiseks (ristsõnade lahendamine, muusika, käsitöö jms);
71) tegevusteraapia osutamine tegevusterapeudi poolt;
[RT IV, 24.01.2023, 9 - jõust. 27.01.2023]
8) muud toetavad tegevused (sotsiaal- ja abivahenditealane nõustamine, juhendamine ning abistamine igapäevatoimingute sooritamiseks jne).
§ 7.
Teenuse taotlemine ja määramine linnavalitsuse finantseerimisel
(1) Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja linnavalitsusele või Haapsalu sotsiaalmajale taotluse.
(2) Vajadusel esitatakse koos taotlusega dokumendid teenuse taotleja ja tema ülalpidamiskohustusega isikute majandusliku olukorra kohta (nt sissetulekud, kasutuses olev raha, sh pangahoiused ning väärtpaberid, teenuse taotlejale ja ülalpidamiskohustusega isiku(te)le kuuluv kinnisvara, sõidukid jne).
(3) Teenuse määramise algatab sotsiaalvaldkonna ametnik või sotsiaaltöötaja, kes hindab taotletava teenuse vajadust hindamisinstrumendi abil (lisa 1).
(4) Sotsiaalvaldkonna ametnik või sotsiaaltöötaja esitab teenuse taotluse koos hindamise tulemuste, täiendavate dokumentidega ja omapoolse ettepanekuga sotsiaalkomisjonile.
(5) Sotsiaalkomisjon otsustab teenuse määramise ning selle osutamise tingimused (sh teenuse maht ja sagedus) 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(6) Sotsiaalkomisjoni otsus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.
(7) Sotsiaalvaldkonna ametnik või sotsiaaltöötaja teavitab teenuse taotlejat teenuse määramise või keeldumise kohta 5 tööpäeva jooksul, arvates otsuse kinnitamisest.
(8) Kui teenuse taotlejal on õigus teenust saada, soovitab või aitab sotsiaalvaldkonna ametnik või sotsiaaltöötaja leida sobivaid teenusepakkujaid.
(9) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel teenuse saaja terviseseisundi või elukeskkonna tõttu, tuleb läbi viia korduv hindamine.
§ 8.
Teenuse sisu ja kirjeldus
(1) Teenuse osutaja tagab teenuse saajale hooldustoimingud ja muud toetavad ning toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
(2) Hooldusplaani koostab teenuse osutaja koos teenuse saaja või tema seadusliku esindajaga 30 päeva jooksul teenuse saajale teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaanis määratletakse hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus ning eesmärgid, lähtudes konkreetse teenuse saaja abivajadustest.
(3) Juhul, kui teenuse saaja jõuab hooldusteenusele Haapsalu Linnavalitsuse (edaspidi nimetatud linnavalitsus) suunamisel, siis lähtub teenuse osutaja teenuse suunamiskirjas toodud infost hindamise käigustuvastatud kõrvalabi vajaduse ja teenusele seatud eesmärkide kohta.
(4) Juhul, kui teenuse saajale on koostatud rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise plaan, juhtumiplaan või õendusabi osutamisega seonduvad dokumendid, siis võtab teenuse osutaja hooldusplaani koostamisel arvesse ka kirjeldatud dokumentides toodut.
(5) Hooldusplaani koostamisel hinnatakse vajadusel ka tervishoiuteenuse vajalikkust, mistõttu kaasatakse vajadusel hooldusplaani koostamisele perearst, pereõde või geriaatrilise hindamise meeskonna liige.
(6) Teenuse osutaja koos teenuse saaja või tema seadusliku esindajaga vaatavad vähemalt üks kord poole aasta jooksul hooldusplaani üle ning vajadusel korrigeerivad seda.
§ 9.
Teenuse finantseerimine
(1) Väljaspool kodu osutatav intervallhooldusteenus ja päevahoiuteenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.
(2) Võetav tasu oleneb teenuse osutaja poolt kehtestatud hinnast ning teenust saava isiku ja tema ülalpidamiskohustusega isiku(te) majanduslikust olukorrast.
(3) Ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskoha maksumus rahastatakse teenuse saaja rahvastikuregistri järgse kohaliku omavalitsuse eelarvest ja teenuse saajalt võetavat tasust juhul kui linnavalitsus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele ja muud abimeetmed ei ole inimese toimetulekuks enam sobivad.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul rahastatakse üldhooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid:
1) tööjõukulud;
2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;
3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;
4) koolituse ja supervisiooni kulud.
(5) Linnavalitsus kehtestab oma määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse, arvestades Sotsiaalhoolekande seadusese § 22 alusel kehtestatud hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid.
(6) Juhul kui teenuse saaja soovib saada teenust teenuseosutajalt, kelle hooldustöötajate ja abihooldustöötajate seotud kulude osa kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäär ei kata, tasub teenuse saaja või tema seaduslik ülalpidaja need kulud omavahenditest. Kui isik ei suuda tasuda puudujäävat osa s.h vajab käiberaha, siis hindab linnavalitsus isiku ja tema ülalpidajate maksevõimet.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul tasub teenuse saaja teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.
(8) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab linnavalitsus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe.
(9) Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.
(10) Juhul kui linnavalitsuse poolsest abivajaduse hindamisest ei tulene isiku vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele ja isik soovib nimetatud teenust, tasub teenuse eest isik ise või tema seadusjärgsed ülalpidajad.
[RT IV, 10.05.2023, 2 - jõust. 01.07.2023]
§ 10.
Teenuse lepingu sõlmimine ja lõpetamine
Teenuse osutamise aluseks on leping, milles märgitakse teenuse osutamise periood, maht, tegevuste loetelu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.
§ 11.
Nõuded teenuse osutajale
(1) Teenuse osutaja tagab sellise personali olemasolu, kelle isikuomadused, kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ning toiminguid viisil, mis on teenuse saaja hooldusplaanis kindlaks määratud.
(2) Hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arv ja kvalifikatsioon sõltub teenuse saajate kõrvalabi vajaduse olemusest ning ulatusest.
(3) Hooldusteenust pakuvad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja.
(4) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt peab vastava personali olemasolu olema tagatud ööpäevaringselt, kui see on vajalik hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis kindlaks määratud tegevuste ja toimingute sooritamiseks.
§ 12.
Teenuse saaja tagasiside
Teenuse saaja tagasiside kogumise aluseks on:
1) Käesolev kord;
2) teenuse standard;
3) teenuse osutaja ettepanekute ja kaebuste esitamise kord või tagasisidesüsteem;
§ 13.
Teenuse väljundid
(1) Teenuse saajalt saadud tagasiside (lisa nr 2) põhjal koostatud analüüs.
(2) Teenuse kasutamise tulemusena säilib või paraneb teenuse saaja võimalikult iseseisev toimetulek ja talle tagatakse võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Tulemuslikkust hindavad teenuse saaja, teenuse osutaja ja sotsiaalvaldkonna ametnik või sotsiaaltöötaja.
§ 14.
Riiklik järelevalve
Riiklikku järelevalvet käesolevas õigusaktis sätestatud nõuete täitmise üle teostab Sotsiaalkindlustusamet.
§ 15.
Rakendussäte
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter