Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 ja riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1.
Üldsätted
(1) Määrusega sätestatakse üldtingimused kõikidele sellistele valdkonna eest vastutava ministri kehtestatavatele toetusmeetmetele nende õiguslikust vormist sõltumata (edaspidi meede), mis seonduvad COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamisega ning eriolukorra lahendamisega ja mida rakendatakse riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel (edaspidi lisaeelarve vahendid).
(2) Meetmele, mille kohta on seaduses või seaduse alusel kehtestatud eriregulatsioon, kohaldatakse määrust ulatuses, mis ei ole seadusega vastuolus.
(3) Määruses toodud tingimusi ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2021. a määrusele nr 41 „COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevate teenuste eest Tervisekassa kaudu maksmise tingimused ja kord”.
[RT I, 05.04.2023, 1 - jõust. 08.04.2023]
§ 2.
Ministri kehtestatava meetme eelnev heakskiitmine Vabariigi Valitsuses
Kui valdkonna eest vastutav minister kehtestab lisaeelarve vahendite arvel meetme seaduse alusel või lepitakse see kokku halduslepinguga, esitatakse vastav eelnõu või projekt enne selle kinnitamist või sõlmimist heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele.
§ 3.
Riigiabi reeglite järgimine
(1) Kui meetme raames antakse riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes, peab riigiabi andja enne abi andmist esitama Euroopa Komisjonile riigiabi teatise, lähtudes konkurentsiseaduse §-s 341, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 9 või kalandusturu korraldamise seaduse §-s 38 sätestatust. Riigiabi andmisel saab muu hulgas lähtuda komisjoni teatisest „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15).
[RT I, 05.03.2021, 5 - jõust. 08.03.2021, rakendatakse 1. jaanuarist 2021. a.]
(2) Kui meetme raames antav abi on vähese tähtsusega abi või grupierandiga hõlmatud riigiabi, lähtub abi andja vastavalt konkurentsiseaduse §-s 33 või 342, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses või kalandusturu korraldamise seaduses sätestatust.
(3) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andja esitab enda antud abi kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 20 sätestatut ning kalamajandusliku vähese tähtsusega abi puhul kalandusturu korraldamise seaduse §-s 46 sätestatut.
§ 4.
Lisaeelarve vahendite kasutamise tähtaeg
(1) Meetme rahastamiseks ette nähtud vahendite kasutamiseks võib võtta kohustusi kuni 31. detsembrini 2020. a.
(2) Finantsinstrumendi rakendamise otsus peab olema tehtud ja §-s 11 sätestatud investeeringuteks antava toetuse puhul hankeleping peab olema sõlmitud enne 31. detsembrit 2020. a.
(3) Meetme rahastamiseks vajalike lisaeelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamist taotletakse riigieelarve seaduses sätestatud korras. Lisaeelarve vahendite kasutamise tähtaja pikendamise korral võib Vabariigi Valitsus otsustada pikendada lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu kuni 30. juunini 2021. a. Nimetatud tähtpäevaks meetmete rakendamisest järele jäänud vahendite jääke võib kasutada kuni 31. detsembrini 2021. a arvestusega, et selleks tähtpäevaks peavad olema kulud kantud ja finantsinstrumendi rakendamise otsus tehtud. Kui toetusmeetme jätkamisel pikendab valdkonna eest vastutav minister üksnes lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaegu või lepitakse meetme tähtaja pikendamine kokku halduslepinguga, ei pea vastavat eelnõu või projekti eelnevalt Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitama.
[RT I, 20.07.2021, 3 - jõust. 23.07.2021, rakendatakse 1. juulist 2021. a.]
§ 5.
Üldnõuded meetme tingimustele ja meetme rakendamisele
(1) Meetme tingimuste kehtestamisel lähtutakse alljärgnevast:
1) meetme alusel hüvitise, toetuse või finantsinstrumendi (edaspidi käesolevas peatükis toetus) eraldamine peab olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning tagama sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise nii ühe meetme raames kui ka erinevate meetmete vahel;
2) lisaeelarve vahendeid võib toetuseks anda üksnes riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduses sätestatud eesmärgil ja ulatuses;
3) meetmes sätestatakse toetuse saaja kohustus teavitada ministeeriumi või meetme rakendajat (edaspidi ka toetuse andja), kui ta on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud lisaeelarve vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt;
4) meetmes sätestatakse toetuse andja kohustus kontrollida toetuse saaja vastavust toetusmeetme tingimustele ning toetuse tagasinõudmine, kui ilmneb meetme tingimuste rikkumine.
(2) Ministeeriumid ja meetme rakendajad kooskõlastavad meetmete kehtestamise kavatsuse teiste ministeeriumidega ja teevad koostööd.
(3) Ministeeriumid sõlmivad meetme rakendajaga lepingu meetme lisaeelarve vahendite kasutamiseks. Lisaeelarve vahendite ülekandmise tingimused, vahendite tagastamise tingimused ja aruandluse nõuded kajastatakse üldjuhul lepingus meetmepõhiselt. Ministeerium eraldab lisaeelarve vahendeid meetme rakendajale osadena toetuse väljamaksmise tegeliku vajaduse järgi.
§ 6.
Väljamaksed riigikassast
Meetme rakendajad, kelle meetmete kogusumma on 100 miljonit eurot või enam, esitavad Rahandusministeeriumile iga kuu rahavoo prognoosid järgmiseks kaheks kalendrikuuks seoses toetuste rakendamise ja väljamaksetega lõplikele toetuse saajatele hiljemalt üks nädal enne järgneva kalendrikuu algust ning kooskõlastavad Rahandusministeeriumiga järgnevas kalendrikuus väljamaksmisele kuuluva summa.
2. peatükk Nõuded meetmetele
§ 7.
Meetmete liigid
Meetmes võidakse lisaeelarve vahendite kasutamine ette näha:
1) hüvitisena, toetusena, käenduse või laenuna füüsilisele isikule;
2) toetusena juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele;
3) finantsinstrumendina juriidilisele isikule;
4) investeeringuteks antavate toetustena.
§ 8.
Lisatingimused meetmetele, mille lõplik kasusaaja on füüsiline isik
(1) Selliste meetmete kehtestamisel, mille lõplik kasusaaja on füüsiline isik ja millega hüvitatakse füüsilisele isikule eriolukorra ajal ajutiselt vähenenud või kaotatud töö- või teenustasu, järgitakse järgmisi põhimõtteid:
1) hüvitist ei maksta rohkem kui 70 protsenti 2020. aasta veebruari töölepingujärgsest töötasust või võlaõigusliku lepingu järgsest tasust ühe töötaja või võlaõigusliku lepingu kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 1000 eurot ühe kalendrikuu kohta;
2) füüsilisele isikule makstava hüvitise minimaalne suurus on töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär töölepingu alusel töötamise korral.
(2) Selliste meetmete kehtestamisel, millega toetatakse füüsilisi isikuid muul eesmärgil kui lõikes 1 nimetatud, ei või ette näha ühe isiku toetamist iga üksiku juhu puhul rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära ulatuses ühe kalendrikuu kohta, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.
(3) Paragrahvis nimetatud meedet ei kohaldata füüsilistele isikutele, kes on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas.
§ 9.
Lisatingimused juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse toetustele
(1) Juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ja valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele võib maksta toetust tema COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate kriisikahjude ja eriolukorra mõju leevendamiseks, tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks või teenuste, toodete, äriprotsesside või ärimudeli ümberkorraldamiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud toetust võib maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.
[RT I, 08.05.2020, 37 - jõust. 11.05.2020, rakendatakse 1. maist 2020. a.]
§ 10.
Lisatingimused juriidilisele isikule rakendatavatele finantsinstrumentidele
(1) Paragrahvi rakendatakse juhul, kui ühte konsolideerimisgruppi kuuluvatele juriidilistele isikutele rakendatakse finantsinstrumente kokku 10 000 000 või enama euro ulatuses.
(2) Paragrahvi kohaselt kriisimeetmena rakendatavad finantsinstrumendid on:
1) käenduse või tagatise andmine olemasolevale või uuele krediiditootele;
2) laenu andmine, sealhulgas võlakirjade märkimine ja omandamine;
3) vahetusvõlakirjade märkimine ja omandamine;
4) aktsiate või osade märkimine ja omandamine riigile suunatud emissioonidest või äriühingu oma aktsiate või osade omandamine;
5) punktides 1–4 nimetatud finantsinstrumentide kombinatsioonid.
(3) Finantsinstrumente rakendatakse lõikes 2 esitatud punktide järjekorras ning järgmist finantsinstrumenti rakendatakse ainult juhul, kui eelmine või eelmised ei ole piisavad või kättesaadavad kriisimeetmeid taotleva juriidilise isiku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
(4) Finantsinstrumendi taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja on registreeritud Eesti äriregistris;
2) taotleja ei tohi olla 31. detsembri 2019. a seisuga raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 2 punkti 18 mõistes, kui riigiabi reeglites ei ole sätestatud teisiti;
[RT I, 05.03.2021, 5 - jõust. 08.03.2021, rakendatakse 1. jaanuarist 2021. a.]
3) taotlejal ei ole võimalik muude allikate abil täiendavaid finantsvahendeid kaasata või oleks see ebamõistlikult kulukas;
4) lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud finantsinstrumendi taotleja on olulise mõjuga kogu Eesti majandusele, majandussektorile või regioonile ning ilma finantsinstrumenti rakendamata võivad suure tõenäosusega kaasneda negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed või turutõrked;
5) punktis 4 nimetatud finantsinstrumendi taotleja maksevõime muutuks ilma riigipoolse rekapitaliseerimiseta märkimisväärselt halvaks, mille tulemusena võib finantsinstrumendi taotleja muutuda tegutsemisvõimetuks või pankrotistuda või oleks sellise sündmuse esinemine lähitulevikus äärmiselt tõenäoline.
(5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud olulise mõju täpsemad kriteeriumid sätestatakse meetme tingimustes.
(6) Lõike 4 punktis 5 nimetatud maksevõime märkimisväärset halvenemist mõõdetakse soliidsuskordaja või võlakordaja, lühiajaliste kohustuste kattekordaja või müügitulu või tulude muutusega eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
(7) Finantsinstrumendi taotleja peab taotluses muu hulgas:
1) veenvalt näitama, kuidas vastav finantsinstrument aitab kaasa tema tegevuse jätkusuutlikkusele, esitades restruktureerimise kava ja vastavasisulised finantsprognoosid vähemalt finantsinstrumendi kasutamise tähtaja lõpuni;
2) esitama ametlikud seisukohad täiendavate finantsvahendite kaasamise võimatuse või finantsinstrumentide kaasamise eeltingimuste kohta;
3) esitama muud dokumendid ja informatsiooni, mis meetme rakendaja hinnangul on vajalik, et otsustada finantsinstrumendi rakendamist.
(8) Finantsinstrumendi saajal on keelatud finantsinstrumendi kasutamise või kestuse ajal ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta:
1) kasumi väljavõtmine, omaaktsiate tagasiost ning kõik muud maksed omanikele (välja arvatud riik) omakapitalist;
2) kohustuse ennetähtaegne tagastamine kolmandatele isikutele;
3) tegevusalade laiendamine, välja arvatud juhul, kui finantsinstrumendi saaja juhtorgan on selle heaks kiitnud enne Vabariigi Valitsuse poolt 12. märtsil 2020. a eriolukorra välja kuulutamist;
4) samal tegevusalal tegutseva ettevõtja või ettevõtte omandamine või ühinemine ilma meetme rakendaja eelneva nõusolekuta;
5) jagunemine või olulises mahus varade võõrandamine ilma meetme rakendaja eelneva nõusolekuta;
6) juhtimistasude maksmine seotud osapooltele;
7) seotud osapooltele maksete tegemine kaupade või toodete ja teenuste eest ning finantseerimisinstrumentide teenindamiseks ilma meetme rakendaja eelneva nõusolekuta.
(9) Finantsinstrumendi rakendamiseks on vajalik eelnev Vabariigi Valitsuse nõusolek (välja arvatud laenu ja käenduse andmise korral), milleks esitab meetme rakendaja valdkonna eest vastutava ministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele vajalikud materjalid, kooskõlastades need eelnevalt Rahandusministeeriumiga.
[RT I, 27.03.2021, 1 - jõust. 30.03.2021]
(10) Lõikes 9 nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusoleku saamiseks valmistavad Vabariigi Valitsusele esitatavad materjalid ühiselt ette meetme rakendaja, tema valdkonna eest vastutav ministeerium ja Rahandusministeerium.
(11) Meetme rakendajal on enne lõikes 9 nimetatud nõusoleku taotlemist õigus küsida lõikes 9 sätestatud korras Vabariigi Valitsuse eelhinnangut taotleja vastavuse kohta lõike 4 punkti 4 tingimustele.
(12) Finantsinstrumendi rakendamisel võetav tasu on järgmine:
1) finantsinstrumendi puhul tuleb rakendada tingimusi, sealhulgas intressi või tootlust, mis vastab finantsinstrumendi ja taotleja riskiprofiilile ning on võrdne komisjoni teatises „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8; ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10; ELT C 34, 1.02.2021, lk 6–15) määratletud tasemega või sellest suurem;
[RT I, 05.03.2021, 5 - jõust. 08.03.2021, rakendatakse 1. jaanuarist 2021. a.]
2) intressi ja tootlusootuse puhul tuleb rakendada astmelist lähenemist, mis tagab lühemaajaliste finantsinstrumentide madalamad intressimäärad ja tootlusootuse võrreldes pikemaajalistega;
3) aktsia- või osakapitalis osalemise puhul tuleb riigile täiendavate aktsiate või osaluse emiteerimine ilma riigipoolse täiendava sissemakseta ette näha äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, hiljemalt 1. jaanuaril 2023. a vähemalt mahus 10 protsenti riigi senisest osalusest, kui riigi osalus selles äriühingus ei ole selleks ajaks vähenenud 40 protsendi võrra võrreldes riigi algse osalusega;
4) äriühingu puhul, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, tuleb lisaks punktile 3 näha riigile ette õigus omandada hiljemalt 1. jaanuaril 2024. a täiendavalt 10 protsendi suurune osalus senisest osalusest ilma täiendava riigipoolse sissemakseta, kui riigi osalus ei ole selleks ajaks täielikult võõrandatud;
5) äriühingu puhul, mille väärtpaberid ei ole noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, rakendatakse punktides 3 ja 4 nimetatud põhimõtteid vastavalt 1. jaanuaril 2024. a ja 1. jaanuaril 2025. a.
(13) Finantsinstrumentide rakendamise kestus ei või üldjuhul ületada:
1) kuut aastat käenduse, tagatise või laenu puhul;
2) 1. jaanuari 2026. a aktsia- või osakapitalis osalemise korral.
§ 11.
Kohaliku omavalitsuse üksusele investeeringuteks antav toetus
Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavaid investeeringutoetusi antakse üksnes uutele objektidele. Üksnes uute objektide toetamise nõue tuleneb riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse § 5 lõikest 3. Uueks loetakse objekti, mis ei olnud varem kavandatud riigi ega kohaliku omavalitsuse üksuse 2020. aastaks vastu võetud eelarvetes.
3. peatükk Avalikustamine ja aruandlus
§ 12.
Toetuse saajate avalikustamine
(1) Toetuse andja avalikustab oma veebilehel juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele antud toetuse, sealhulgas finantsinstrumendi kohta vähemalt järgmised andmed:
1) saaja nimi;
2) meetme nimetus;
3) summa;
4) toetuse maksmise kestus või finantsinstrumendi tagastamise aeg;
5) paragrahvis 10 nimetatud juhul finantsinstrumendi põhitingimused.
(2) Andmed avalikustatakse pärast toetuse andmise või finantsinstrumendi rakendamise otsuse tegemist ja hoitakse avalikuna vähemalt 31. detsembrini 2021. a.
[RT I, 05.03.2021, 5 - jõust. 08.03.2021, rakendatakse 1. jaanuarist 2021. a.]
§ 13.
Aruandlus
(1) Meetme eest vastutav ministeerium esitab iga kuu 20. kuupäevaks Rahandusministeeriumile eelmisel kalendrikuul saadud rahaliste vahendite ning meetmete alusel kasutatud vahendite kohta tegevusaruande ja ülevaate, mis sisaldab ülevaadet väljamaksetest, võetud kohustustest ning investeeringuteks antud toetuste puhul sõlmitud lepingutest.
[RT I, 20.07.2021, 3 - jõust. 23.07.2021, rakendatakse 1. juulist 2021. a.]
(2) Rahandusministeerium seirab lisaeelarve täitmist ja avaldab ministeeriumidest saadud informatsiooni põhjal regulaarsed ülevaated oma veebilehel ning esitab need Vabariigi Valitsusele, Riigikogu rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile. Ülevaateid avaldatakse ja esitatakse 30. juunini 2022. a.
[RT I, 20.07.2021, 3 - jõust. 23.07.2021, rakendatakse 1. juulist 2021. a.]
(3) Lisaeelarve vahendite kasutamise koondülevaate koostab ministeerium oma valitsemisala kohta 2021–2024 riigieelarve strateegia protsessis.
§ 14.
Toetusteks antud vahendite tagasikandmine riigieelarvesse
(1) Kui ministeerium ei kasuta § 4 lõikes 1 nimetatud tähtajaks meetme rakendamiseks kavandatud vahendeid ja nende kasutamise tähtaega ei pikendata, kantakse need vahendid riigi tuludesse, välja arvatud Vabariigi Valitsuse reservi eraldise arvelt toetusmeetmest kasutamata jäänud vahendid, mis kantakse tagasi Vabariigi Valitsuse reservi vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusele nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord”.
[RT I, 05.03.2021, 5 - jõust. 08.03.2021, rakendatakse 1. jaanuarist 2021. a.]
(2) Meetme rakendaja tagastab riigi tuludesse enda kontole lõplike kasusaajate poolt tagastatud finantsinstrumentidega seotud meetmete vahendid, millest arvab maha:
1) finantsinstrumendi meetmelt teenitud intressid, tagatis- ja lepingutasud, millega kaetakse meetme rakendaja tegevuskulud;
2) laenukahjumid;
3) käenduste ja tagatislepingutest tulenevate kohustuste kulude katmiseks kasutatud vahendid;
4) aktsiate ja osade märkimisest ja omandamisest teenitud lepingutasud, mis lähevad meetme rakendaja tegevuskulude katteks;
5) aktsiate ja osade võõrandamisega seotud lepingutasud;
6) aktsiate ja osade võõrandamisest saadud kahjumid;
7) tegevuskulud, mis ületavad teenitud intresse, tagatis- ja lepingutasusid, mille ulatus lepitakse kokku meedet rakendava ministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahel.
(3) Finantsinstrumentidega seotud meetmete vahendite tagastamise kord ja tähtajad sätestatakse tagastatava eraldise lepingus. Meetme rakendaja tagastab finantsinstrumentidega seotud meetmete vahendid riigi tuludesse hiljemalt kuue kuu möödudes vastavate vahendite laekumisest meetme rakendaja kontole.
§ 15.
Määruse rakendamine
Enne määruse jõustumist kehtestatud meetme määrus, käskkiri ja sõlmitud haldusleping, millega rakendatakse meetmeid ja võetakse kasutusele riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega ette nähtud vahendid, viiakse määrusega kooskõlla hiljemalt 15. maiks 2020. a.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter