Teksti suurus:

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.10.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.10.2021
Avaldamismärge:RT III, 21.10.2021, 4

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut ning § 28 lõike 2 punktide 1–3 ja 5 ning lõigete 3, 5 ja 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8 ja § 452 lõiget 1 ning riigipiiri seaduse § 17 lõike 1 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 27. mai 2021. a määruse nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord” § 3 lõigete 2 ja 3 alusel:

I osa Riigipiiri ületamisega seotud meetmed ja piirangud 

1. Isik, kes on ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil, peab Eestisse saabumisest 10 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

2. Punktis 1 nimetatud 10-kalendripäevast piirangut ei kohaldata, kui:
  1) isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Euroopa Liidu terviseohutuse komitee heaks kiidetud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (edaspidi SARS-CoV-2 test), mille tulemus on negatiivne, ja isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist SARS-CoV-2 RT-PCR testi ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  2) isikule ei ole tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, kuid isikule on tehtud nimetatud test viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isikule on tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR test mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  3) isik saabub kolmandast riigist, mille andmeid ei ole avaldatud Välisministeeriumi veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas (edaspidi Euroopa Liidu roheline nimekiri), ja isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle tulemus on olnud negatiivne ning kordustestimise SARS-CoV-2 RT-PCR testiga mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ja selle tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.
Juhul, kui käesoleva punkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus.

3. Punktides 1 ja 2 nimetatud isik võib lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui ta võtab kasutusele Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud ja kõik muud võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast seetõttu, et tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3) kui punkti 2 alapunktides 1 ja 2 nimetatud isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  4) kui punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandast riigist Eestisse saabuv isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi riiki saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi täitvaks isikuks loetakse ka sportlast, treenerit ja võistkonna liiget, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmänguklubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega;
  5) kui ta osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Käesolevat alapunkti kohaldatakse punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandast riigist saabuvale isikule ainult juhul, kui talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  7) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  8) kui ta pöördub vältimatu tööülesande täitmiseks, hariduse omandamiseks või perekondliku sündmuse tõttu tagasi riiki, kust ta Eestisse saabus, tingimusel, et talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks.

4. Punktides 1–3 sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isiku suhtes:
  1) kes on välisriigi või Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige või isik, kellel on Eesti diplomaatiline pass;
  2) kes saabub Eesti Vabariiki rahvusvahelise sõjalise koostöö raames;
  3) kes on välisdelegatsiooni liige, kes saabub Eesti Vabariiki riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kutsel tööülesannete täitmiseks;
  4) kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  5) kes tuleb Eestisse osutama tervishoiuteenuseid või teenuseid, mis on vältimatult vajalikud COVID-19 seotud tervishoiukriisi lahendamiseks;
  6) kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  7) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega ja kes teenindab reisigruppe;
  8) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  9) kes kasutab Eesti Vabariigi territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil transiidiks;
  10) kes on Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni või Andorra Vürstiriigi või Monaco Vürstiriigi või San Marino Vabariigi või Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ja tema perekonnaliige ja saabub Eesti Vabariiki nimetatud riikidest ning kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud ühes või mitmes nimetatud riigis, juhul kui nende riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 75-ga või sellest väiksem. Välisministeerium avaldab vastava teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel;
  11) kes on alapunktis 10 nimetatud isik või isik, kes on kolmanda riigi, mis on Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, elanik selle riigi õiguse kohaselt ja saabub Eestisse nimetatud riigist, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 75-ga või sellest väiksem;
  12) kes ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri vähemalt kaks korda nädalas vältimatu piiriülese töötamise või õppimise eesmärgil, kui isik on teinud viimase seitsme päeva jooksul vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks;
  13) kelle elukoht on Eesti Vabariigis Valga või Läti Vabariigis Valka omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning kes ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri, kui isik ei välju vastavalt Valga või Valka omavalitsuste haldusterritooriumide piirest;
  14) kes saabub Eestisse turismi eesmärgil kuni 24 tunniks, kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi, mille tulemus on negatiivne, või kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, välja arvatud juhul, kui isik on testimise kohustusest vabastatud muul käesolevas korralduses sätestatud juhul;
  15) kes on Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni või Andorra Vürstiriigi või Monaco Vürstiriigi või San Marino Vabariigi või Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ja tema perekonnaliige ja saabub Eesti Vabariiki nimetatud riikidest ning kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud ühes või mitmes nimetatud riigis, juhul kui nende riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 75, kuid mitte suurem kui 200, ning kellele on tervishoiuteenuse osutaja enne Eestisse saabumist teinud SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kellele on tehtud nimetatud test viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Välisministeerium avaldab vastava teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel;
  16) kes on 12–18-aastane Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni või Andorra Vürstiriigi või Monaco Vürstiriigi või San Marino Vabariigi või Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ning kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud ühes või mitmes nimetatud riigis, juhul kui nende riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 75, ning kes saabub Eesti Vabariiki koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et tervishoiuteenuse osutaja on isikule enne Eestisse saabumist teinud SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid);
  17) kes on 12–18-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki kolmandast riigist, mis on Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 75, ning kes saabub Eesti Vabariiki koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et tervishoiuteenuse osutaja on isikule enne Eestisse saabumist teinud SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid). Välisministeerium avaldab vastava teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel;
  18) kes on 12–18-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, ning kes saabub Eestisse koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid);
  19) [kehtetu - RT III, 10.09.2021, 1 - jõust. 15.09.2021]
  20) kes on alla 12-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid);
[RT III, 24.09.2021, 1 - jõust. 27.09.2021]
  21) kes on kuni 18-aastane isik, kui ta on teinud pärast Eestisse saabumist neljandal päeval SARS-CoV-2 RT-PCR testi, mille tulemus on negatiivne, ja kes võtab osa pärast nimetatud testi tulemuse teadasaamisest kuue päeva jooksul üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvikoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest või noorsootööasutuses toimuvast tegevusest. Käesolevas alapunktis sätestatud eneseisolatsioonist vabastus kehtib ainult nimetatud tegevustes osalemiseks või nimetatud kohtade ja elukoha või püsiva viibimiskoha vahel liikumiseks. Käesolevas alapunktis sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks.

[RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]

5. Korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid ei kohaldata, kui isik:
  1) [kehtetu - RT III, 24.09.2021, 1 - jõust. 27.09.2021]
  2) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva;
  3) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
  31) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
[RT III, 15.10.2021, 3 - jõust. 18.10.2021]
  4) on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (edaspidi vaktsineeritud isikuga võrdsustatud isik). Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 2 sätestatut;
  5) on punktis 12 sätestatud korras ja tingimustel tegevusega otseselt seotud isik. Terviseamet kehtestab nimetatud punktis isikutele vajalikud liikumisvabaduse piirangud.
[RT III, 10.09.2021, 1 - jõust. 15.09.2021]
Samuti ei kohaldata koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, kui isiku vaktsineerimine ja testimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades või kui isik on alla 12-aastane, välja arvatud punkti 4 alapunktis 21 sätestatud juhul.
[RT III, 24.09.2021, 1 - jõust. 27.09.2021]

6. Punkti 5 alapunktides 3 ja 4 nimetatud maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria ja Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste, käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.
[RT III, 10.09.2021, 1 - jõust. 15.09.2021]

II osa Riigisisesed meetmed ja piirangud 

7. Avalikus siseruumis võivad isikud viibida ja liikuda, kui tegevuse eest vastutav isik tagab isikute hajutatuse. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk.
[RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]

8. Avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud tagama punktis 10 sätestatud juhul kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise.

[RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]

81. Punktis 8 sätestatut ei kohaldata, kui:
  1) isik on alla 12-aastane;
  2) kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja;
  3) on tagatud punktis 10 ette nähtud juhtudel III osas sätestatud nõuete täitmine;
  4) on tagatud punkti 14 alapunkti 4 tingimuste täitmine.

[RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]

9. Avalikes siseruumides tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

10. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse käesolevas punktis sätestatud tegevustele järgmisi meetmeid ja piiranguid:
  1) sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7 ja 9 sätestatud nõuded. III osas sätestatud nõudeid ei kohaldata puuetega isikute tegevusele, riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevusele ning täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamile, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse pikendamiseks, kui sisetingimustes on täidetud punktides 7–9 sätestatud nõuded;

[RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]
  2) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7 ja 9 sätestatud nõuded. III osas sätestatud nõudeid ei kohaldata käesolevas alapunktis nimetatud tegevustele, kui need toimuvad välistingimustes piiramata alal. Samuti ei kohaldata III osas sätestatud nõudeid puuetega isikute tegevusele, riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevusele, kui sisetingimustes on täidetud punktides 7–9 sätestatud nõuded. Lisaks ei kohaldata III osas sätestatud nõudeid isikute suhtes, kelle sportmängu meistriliiga klubi või spordialaliit on spordi- või treeningkeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud;

[RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]
  3) avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates võivad isikud viibida ja liikuda, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7 ja 9 sätestatud nõuded;
  4) avalikud koosolekud, avalikud üritused, konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine on lubatud, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7 ja 9 sätestatud nõuded. III osas sätestatud nõudeid ei kohaldata käesolevas alapunktis nimetatud tegevustele, kui need toimuvad välistingimustes piiramata alal, ning avalikele koosolekutele, mis toimuvad sisetingimustes, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut ning täidetud on punktides 7–9 sätestatud nõuded;
  5) sisetingimustes avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut või tagatakse kuni 50% täituvus ning täidetud on punktides 7–9 sätestatud nõuded. Sisetingimustes täituvuse ja isikute arvu ning punktis 8 sätestatud piirangut ei kohaldata, kui täidetud on III osas sätestatud nõuded. Välistingimustes piiratud territooriumiga avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 100 isikut, välja arvatud juhul, kui on täidetud III osas sätestatud nõuded;
  6) isikud võivad muuseumides ja näituseasutustes viibida ja liikuda, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7 ja 9 sätestatud nõuded;
  7) toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7 ja 9 sätestatud nõuded, välja arvatud juhul, kui kliendid viibivad ja liiguvad toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks või siseriiklikul reisijateveol kasutatava parvlaeva pardal või kui toitlustusteenust osutatakse seoses matusetalitusega, mis ei ole avalik, ning sisetingimustes täidetakse punktides 7–9 sätestatud nõuded. Käesolevas alapunktis kehtestatud viibimise ja liikumise piirangut, välja arvatud punktides 7–9 sätestatud nõuded, ei kohaldata rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale ning rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal;

[RT III, 10.09.2021, 1 - jõust. 15.09.2021]
  8) sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on täidetud punktides 7–9 sätestatud nõuded.

11. Punktis 10 sätestatud piiranguid ja meetmeid kohaldatakse tegevust läbiviiva isiku ja tema püsiva majandustegevuse asukoha kohta. Samuti kohaldatakse käesolevas korralduses kehtestatud piiranguid ja meetmeid üksnes punktis 10 nimetatud valdkondades avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmisel, välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud sotsiaalteenus. Punktis 10 sätestatud piiranguid ja meetmeid ei kohaldata füüsiliste isikute tegevusele, kui tegevus on suunatud määratletud isikutele ja tegevus ei ole seotud tulu teenimisega.

12. Vabariigi Valitsus võib anda eriloa tegevuse korraldamiseks, mis erinevad käesolevas korralduses sätestatud tingimustest, kui:
  1) tegemist on ülekaaluka ühiskondliku või riikliku huviga üritusega;
  2) ürituse toimumise asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud seisukoha tegevuse elluviimise osas;
  3) Terviseamet on esitanud arvamuse ürituse korraldaja poolt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks koostatud riskide maandamise plaani sobivuse kohta.
Terviseamet kehtestab punkti 5 alapunkti 5 alusel käesolevas punktis nimetatud isikutele vajalikud liikumisvabaduse piirangud.
[RT III, 10.09.2021, 1 - jõust. 15.09.2021]

III osa Kontrollitud tegevuste korraldamisega seotud piirangud ja meetmed 

13. Tegevuse eest vastutav isik võib punktis 10 nimetatud tegevusi läbi viia sisetingimustes mitte rohkem kui 6000 isiku ja välistingimustes mitte rohkem kui 12 000 isiku osalemisel ühe kalendripäeva kohta. Tegevus on lubatud, kui on tagatud teiste asjakohaste punktis 10 ning tegevuse eest vastutava isiku või tegevuses osaleva isiku punktides 14, 16 ja 17 sätestatud nõuete täitmine.

[RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]

14. Isik võib punktis 13 sätestatud tingimustel tegevuses osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) ta on alla 18-aastane;
  2) tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi;

[RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]
  3) ta on punktis 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi;
[RT III, 15.10.2021, 3 - jõust. 18.10.2021]
  4) ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud;
  5) ta on tegevuse eest vastutav isik või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik.

15.

[Kehtetu - RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]

16. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud enne, kui isik osaleb tegevuses, kontrollima punktis 14 sätestatud asjaolusid, sealhulgas tõendi ehtsust ning selle kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral on tegevuse eest vastutav isik kohustatud tuvastama tõendi esitaja isikusamasuse.

[RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]

17. Tegevuse eest vastutaval isikul on keelatud isikuandmeid säilitada, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 4 punktile 11 ja artiklile 7 vastava nõusoleku või esineb muu õiguslik alus isikuandmete säilitamiseks isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt.

IV osa Rakendussätted 

18. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras või muul seaduses sätestatud viisil muu korrakaitseorgani.

19. Korraldusega kehtestatud meetmed ja piirangud kehtivad korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 ning § 66 lõike 2 punkti 1 alusel ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.

20.–23. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

24. Korraldus jõustub 26. augustil 2021. a.

25. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks, vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata, arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, näiteks õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega; Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta; abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue; abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Käesoleva korraldusega kehtestatakse koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks meetmed ja piirangud, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut.

Käesoleva korraldusega tehakse võrreldes seni kehtinud meetmete ja piirangutega järgmised põhimõttelised muudatused:

Korralduse kohaselt laieneb alates 26. augustist 2021. a maskikandmise kohustus kõikidele avalikele siseruumidele, kus ei kontrollita COVID-19 tõendit. Maski tuleb kanda kaubanduses ja teenuste osutamisel, näiteks pangakontoris, postkontoris või juuksuris või telekommunikatsiooniga seotud teenuste osutamisel. Samuti tuleb maski kanda toidu kaasaostul toitlustusettevõttes.

Lisaks tuleb avalikes ruumides, kus on nõutud COVID-19 nakkusohutuse tõendamine, nõuda COVID-19 tõendit kõigilt klientidelt või osavõtjatelt inimeste arvust sõltumata. Korralduses kehtestatakse erandid, kellelt COVID-19 tõendit ei nõuta, näiteks alla 18-aastased lapsed. See tähendab, et COVID-19 tõend tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, konverentsil; muuseumites ja näituseasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel.

COVID-19 tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliürituste puhul.

COVID-19 tõendit ei ole vaja esitada kaubanduskeskustes ega poodides. Samuti pole enda nakkusohutust vaja tõendada restoranist või kohvikust toidu kaasaostmisel. Samas, nagu eelpool viidatud, tuleb nendes kohtades või juhtudel kanda maski.

Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1, või saastunud pindade ning näiteks saastunud käte kaudu.

Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Samuti on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise oht õues, kus viibitakse paljude inimestega lähedases kontaktis.

Koroonaviiruse levik on võrreldes eelnevate nädalatega märgatavalt tõusnud ning deltatüvi muutunud domineerivaks. Deltatüvi levib 60% paremini kui alfatüvi, samuti nakatavad deltatüve tõttu teisesed juhud kolmandasi juhte hõlpsamini ning viiruse peiteaeg on lühem. Senised andmed on näidanud, et pooleli oleva vaktsineerimiskuuriga saavutatud immuunsuse taseme suhtes on deltatüvi ca 17% vähem tundlikum kui seni domineerinud alfatüvi2. Samal ajal lõpetatud vaktsineerimiskuuri järel saavutatud immuunsuse suhtes oli vaktsiini efektiivsus langenud ca 10%.

Lõpetatud vaktsineerimiskuuri järel saavutatud immuunsuse suhtes märgatavat tundlikkuse langust ei esinenud. Arvestades, et 19. augusti 2021. a seisuga on 45,57%-l elanikkonnast vaktsineerimiskuur lõpetatud, ei ole vaktsineerimise mõju võimaliku deltatüve põhjustatava haigestumuse kasvu ära hoidmiseks veel piisav.

Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et haigestumuse intensiivsus on kogu Eestis kõrge. 19. augustil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 278,41 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 277.

Samas 23. juulil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 65,46 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 75. 7. juulil 2021. a olid samad näitajad 31,83 ja 32, 21. juunil 2021. a 49,81 ja 40 ning 16. juunil 2021. a 64,11 ja 49. Seega viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta Eestis on kõrgel tasemel, uute haigusjuhtude juurdekasv on endiselt kasvutrendis. Haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad näitajad on keskmisel tasemel ja stabiilsed.

Korralduse kehtestamisel on arvestatud COVID-19-vastase vaktsineerituse taset Eestis3 ja selle planeeritud edenemist lähinädalate jooksul. 19. augusti 2021. a seisuga on 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas vaktsineerimisega hõlmatud 70,07%. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud 605 586 inimesel (45,57% elanikkonnast).

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta Eestis on kõrgel tasemel, uute haigusjuhtumite juurdekasv on kasvutrendis. Haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad näitajad on keskmisel tasemel. Piirangute ja meetmete muutmisel tuleb hinnata nakkusohu riski kõrgeks, mistõttu on põhjendatud kõikide seniste piirangute ja meetmete säilitamine ning lisapiirangute kehtestamine võrreldes kehtivate piirangute ja meetmetega.

Koroonaviiruse deltamutatsioon on Eestis alates 26. nädalast domineeriv (25. nädalal osakaal 33%, 26. nädalal 67%, 28. nädalal 92% ja 29. nädalal 95%, 30. nädalal 94%, 32. nädalal 98%).

32. nädala jooksul lisandus 1942 haigusjuhtu. Võrreldes 31. nädalaga suurenes uute juhtude arv 31,9% võrra. 32. nädalal tehti 39 715 testi (2993 testi 100 000 elaniku kohta), mida on 35,4% võrra rohkem kui 31. nädalal. 4,9% testidest osutusid positiivseks (31. nädalal 5,0%).

Kõrgeim positiivsete testide osakaal on Jõgevamaal (11,0%), Põlvamaal (11,0%), Valgamaal (10,4%) ja Võrumaal (10,2%). 32. nädala genotüpeerimise andmetel on deltatüve osakaal 98%. Lisaks tuvastati sekveneerimisega 32. nädalal kaks gamma variandiga ja kaks alfa variandiga nakatunut. Mõlemal juhul oli üks tuvastatud juht sisse toodud välismaalt. Eestis on püsiv riigisisene delta viirustüve levik.

32. nädalal saabus Eestisse 20 281 inimest (31. nädalal 19 266), kes täitsid piiriületaja ankeedi:
Lätist – 3196 inimest (31. nädalal 2695), Venemaalt – 2400 inimest (31. nädalal 1660), Saksamaalt – 1713 inimest (31. nädalal 2012), Itaaliast – 1256 inimest (31. nädalal 1279), Türgist – 1214 inimest (31. nädalal 1395). 32. nädalal registreeriti 130 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 6,7% juhtude üldarvust ja 7,1% juhtudest, mille kohta on andmeid nakatumispaiga kohta. 32. nädala sisse toodud haigusjuhud on seotud reisimisega 24 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on seotud reisimisega Türki, Soome ja Venemaale.

Nakatamiskordaja on üle-eestiliselt 1,2 (eelmisel nädalal 1,2), võrreldes 31. nädalaga on see jäänud samale tasemele. Võrreldes 09.08.2021 seisuga on oluliselt kasvanud nakatamiskordaja Ida piirkonnas (1,1 → 1,35), kuna madala nakatunute arvu foonil on juhtude arv kasvanud 43%. Lõuna regiooni nakatamiskordaja on jäänud samale tasemel (R=1,3).

Viimase 14 päeva haigestumus kasvas kõikides maakondades peale Ida-Virumaa, kus see langes veidi. Kõrgeim juurdekasv on Valgamaal (139,4%), Jõgevamaal (136,8%), Saaremaal (90,9%). Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Võrumaa (477,2/100 000 inimese kohta), Põlvamaa (446,3/100 000 inimese kohta), Pärnumaa (385,2/100 000 inimese kohta), Tartumaa (341,8/100 000 inimese kohta), Jõgevamaa (316,4/100 000 inimese kohta) ja Raplamaa (303,5/100 000 inimese kohta). Haigestumine on liikunud nooremast täiskasvanud elanikkonnast kesk- ja vanemaealiste sekka ning peamiselt saadi nakkus pereliikmetelt (36%). Arvestades nakatamiskordaja tänast taset võib Terviseameti hinnangul 33. nädalal oodata ca 20% haigestunute arvu kasvu, st ca 2300 nakatunut nädalas ja 300–400 nakatunut päevas.

Arvestades käesoleva korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle Eesti, on piirangute ja meetmete rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, tõhus ning proportsionaalne meede, et tagada inimeste elu ja tervis ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevus.

Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 lausest 2, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.

Põhiseaduse § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane.

Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut ja viirusega nakatumist ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused meetmed ja piirangud oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 40, 47). See tähendab, et meetmed ja piirangud mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil.

Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, näiteks arstid, politseinikud ja päästjad, sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.

Näiteks on põhiseaduse § 47 kohaselt kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole ka põhiseaduse §-s 47 sätestatud õigus absoluutne. Põhjus, miks põhiseaduse § 47 nimetab eraldi nakkushaiguste leviku tõkestamist, seisneb selles, et nakkushaigused levivad inimeste seas siis, kui inimesed kohtuvad. Seetõttu on nakkushaiguste leviku tõkestamise üks olulisi ja põhilisi meetmeid nakkuse levimise takistamisel inimestevahelise lävimise piiramine.

Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS-i § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted
2 https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/993879/Variants_of_Concern_VOC_Technical_Briefing_15.pdf
3 Eesti loeb soovitavaks COVID-19-vastase vaktsineerituse tasemeks 70% elanikkonnast. Uute viirustüvede lisandumisel, mis levivad kiiremini või mis on vaktsiinide suhtes resistentsed, võib nimetatud vajalik osakaal olla suurem. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart.

_________________________

Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2021 korraldusega nr 362 tehtud muudatuste põhjendused

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette teised õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud legitiimsel eesmärgil piirata, arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Põhiseadus kaitseb ettevõtlust, vaba eneseteostust, kogunemist, haridust jne, kuid võimaldab seada piiranguid, millel on õigustatud eesmärk, ning kui need on vajalikud ja õiglased. Korraldusega kaitstakse inimeste elu ja tervist ning riigi toimepidevust ja arstiabi kättesaadavust ning seda ei ole võimalik saavutada ilma korralduses nimetatud piiranguteta.

COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, näiteks õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks lähtutakse üldjuhul järgmisest eeltingimustest: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega; Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta; abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue; abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korraldusega nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi korraldus nr 305) on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks kehtestatud liikumisvabaduse piirangud ja meetmed, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut.

Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1, või saastunud pindade ning näiteks saastunud käte kaudu.

Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Samuti on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise oht õues, kus viibitakse paljude inimestega lähedases kontaktis.

Eesti koroonaviiruse leviku riskitase on väga kõrge. Haigestumus on kasvutrendis. Jätkuvalt kasvab haigestunute arv vanuserühmades 5–9 ja 10–14 aastat ning nende vanemate seas vanuses 35–39 ja 40–44 aastat. Suurem kasv oli vanuserühmas 80 aastat ja vanemad (62% võrra), 70–74 aastat (54% võrra) ja 20–24 aastat (38% võrra). Sel nädalal saadeti haiglatele suunis piirata plaanilist ravi ja rakendada vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade. 42. nädalal eskaleeritakse voodikohtade arvu.

Eestis on COVID-19 riigisisene epideemiline levik ning võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti epidemioloogiline olukord üks halvimaid. Paralleelselt kõrge haigestumisega on Eesti elanike hulgas vaktsineerimisega hõlmatus üks Euroopa madalamaid. Järgmistel nädalatel on oodata nakatumise kasvu jätkumist. Sellel nädalal võib oodata keskmiselt umbes 1400 nakatunut päevas ja 10 000 nakatunut nädalas. Haigestunute kasvu foonil, eriti eakate inimeste seas, kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv.

Ilma lisapiirangute rakendamiseta võib oodata, et haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseb lähipäevadel kuni 450ni, oktoobri lõpuks kuni 500ni ja novembri keskpaigaks kuni 600ni (maksimaalne võimekus on hinnanguliselt 700). Haiglatesse jõuavad peamiselt vaktsineerimata inimesed. Samuti on suremus valdavalt vaktsineerimata isikute hulgas. Terviseamet soovitab kehtestada rangemad ühiskondlikud meetmed viiruse leviku kontrollimiseks. Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda soovitab samuti kehtestada lisameetmeid viiruse leviku tõkestamiseks.

Käesoleva korraldusega tehakse korralduses nr 305 järgmised põhimõttelised muudatused:

Lisameetmed ja -piirangud kehtestatakse vaktsineerimata isikute suhtes, sest sellel sihtrühmal on oluliselt suurem tõenäosus haigestuda ning sattuda haiglaravile. Seetõttu jäetakse korraldusest välja riigisiseste piirangute osas tegevustes osalemine SARS-CoV-2 testi negatiivse tulemuse alusel. Kehtiva korralduse punkt 15 sätestab täiendava võimaluse lisaks vaktsineerimise või COVID-19 haiguse läbipõdemise tõendamise alusel osalemisele osaleda tegevustes SARS-CoV-2 RT-PCR või antigeen-RTD testi negatiivse tulemuse alusel. Teste on kehtiva korra järgi võimalik teha kohapeal, apteegis või tervishoiuteenuse osutaja juures.

Käesoleva korralduse kohaselt on edaspidi tegevustes võimalik osaleda, kui isik täidab vähemalt ühe järgmistest tingimustest:
   1) ta on alla 18-aastane;
   2) tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi;
   3) ta on punktis 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi;   
   4) ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud;
   5) ta on tegevuse eest vastutav isik või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik.

Teistel isikutel puudub edaspidi õigus tegevustes osaleda. Meetme eesmärk on vähendada viiruse levikut ning selle survet haiglate koormusele eelkõige vaktsineerimata isikute osas, kes moodustavad ravi vajavatest isikutest enamuse. Samuti on vaktsineerimata isikud hõivanud intensiivravi kohad ning nende hulgas on suremus kõrge. Muudatus puudutab eelkõige vähemalt 18-aastaseid isikuid, kellele on tagatud võimalus tasuta vaktsineerimiseks. Tegevuses võib osaleda üksnes juhul, kui vaktsineerimise kuur on läbitud ning saavutatud käesolevas korralduses sätestatud juhul maksimaalne kaitse.

Täiendavalt muudetakse hajutatuse ja kaitsemaski kandmise nõudeid, mille täitmise eest vastutab edaspidi tegevuse eest vastutav isik. See tähendab, et kaubandustegevuses võib osaleda, ühissõidukis viibida või avalikel jumalateenistustel või teistel usulistel talitustel osaleda üksnes juhul, kui isik kannab kaitsemaski ja tegevuse eest vastutav isik kontrollib nimetatud nõude täitmist. Juhul, kui tegevuse eest vastutav isik ei suuda tagada kaitsemaski kandmise nõude täitmist, võib Terviseamet algatada riikliku järelevalve menetluse, teha ettekirjutuse, määrata sunniraha või rakendada muid meetmeid, sealhulgas teha otsuse asutuse sulgemiseks.

Lisaks täpsustatakse, et edaspidi loetakse kaitsemaskiks üksnes meditsiinilist maski või muud kaitsemaski, mis vastab ettenähtud standarditele, ning puudub võimalus katta suu ja nina muul viisil. Lisaks jäetakse välja täiendavad erandid muu põhjuse esitamisel. See tähendab, et kui isik ei saa kaitsemaski kanda, siis tuleb esitada sellekohane tõend, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja.

Käesoleva korraldusega kehtestatavad piirangud kehtivad vähemalt 10. jaanuarini 2022. a, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.

Arvestades käesoleva korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle Eesti, on piirangute ja meetmete rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, tõhus ning proportsionaalne meede, et tagada inimeste elu ja tervis ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevus.

Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 teisest lausest, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.

Põhiseaduse § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane.

Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut, viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused piirangud ja meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 40, 47). See tähendab, et piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil.

Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, näiteks arstid, politseinikud ja päästjad, sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.

Näiteks on põhiseaduse § 47 kohaselt kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole ka põhiseaduse §-s 47 sätestatud õigus absoluutne. Põhjus, miks põhiseaduse § 47 nimetab eraldi nakkushaiguste leviku tõkestamist, seisneb selles, et nakkushaigused levivad inimeste seas siis, kui inimesed kohtuvad. Seetõttu on nakkushaiguste leviku tõkestamise üks olulisi ja põhilisi meetmeid nakkuse levimise takistamisel inimestevahelise lävimise piiramine.

Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:korraldus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.12.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT III, 01.12.2021, 4

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades § 27 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut ning § 28 lõike 2 punktide 1–3 ja 5 ning lõigete 3, 5 ja 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõiget 8 ja § 452 lõiget 1 ning riigipiiri seaduse § 17 lõike 1 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 27. mai 2021. a määruse nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisse korrakaitseorgani kaasamise tingimused ja kord” § 3 lõigete 2 ja 3 alusel:

I osa Riigipiiri ületamisega seotud meetmed ja piirangud 

1. Isik, kes on ületanud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil, peab Eestisse saabumisest 10 kalendripäeva jooksul viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

2. Punktis 1 nimetatud 10-kalendripäevast piirangut ei kohaldata, kui:
  1) isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse Euroopa Liidu terviseohutuse komitee heaks kiidetud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi (edaspidi SARS-CoV-2 test), mille tulemus on negatiivne, ja isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist SARS-CoV-2 RT-PCR testi ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  2) isikule ei ole tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, kuid isikule on tehtud nimetatud test viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isikule on tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR test mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  3) isik saabub kolmandast riigist, mille andmeid ei ole avaldatud Välisministeeriumi veebilehel Euroopa Liidu rohelises nimekirjas (edaspidi Euroopa Liidu roheline nimekiri), ja isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle tulemus on olnud negatiivne ning kordustestimise SARS-CoV-2 RT-PCR testiga mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ja selle tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.
Juhul, kui käesoleva punkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus.

3. Punktides 1 ja 2 nimetatud isik võib lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, kui ta võtab kasutusele Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud ja kõik muud võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:
  1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
  2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast seetõttu, et tervishoiutöötaja on suunanud ta tervishoiuteenust saama, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
  3) kui punkti 2 alapunktides 1 ja 2 nimetatud isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  4) kui punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandast riigist Eestisse saabuv isik täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi riiki saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi täitvaks isikuks loetakse ka sportlast, treenerit ja võistkonna liiget, kellel on töösuhe Eesti meistriliigas osaleva sportmänguklubiga või kes on seotud Eesti koondise tasemel sportlase igapäevase treeningtegevusega või kes osaleb sportlasena või sportlase meeskonna liikmena rahvusvahelisel kõrge tasemega võistlusel või on otseselt seotud eelnimetatud spordivõistluse läbiviimisega;
  5) kui ta osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne riiki saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi või riiki saabumise järel vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Käesolevat alapunkti kohaldatakse punkti 2 alapunktis 3 nimetatud kolmandast riigist saabuvale isikule ainult juhul, kui talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud SARS-CoV-2 testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas;
  6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
  7) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
  8) kui ta pöördub vältimatu tööülesande täitmiseks, hariduse omandamiseks või perekondliku sündmuse tõttu tagasi riiki, kust ta Eestisse saabus, tingimusel, et talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 RT-PCR testi või kuni 48 tundi enne Eestist lahkumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks.

4. Punktides 1–3 sätestatut ei kohaldata haiguse tunnusteta isiku suhtes:
  1) kes on välisriigi või Eesti Vabariigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema perekonnaliige või isik, kellel on Eesti diplomaatiline pass;
  2) kes saabub Eesti Vabariiki rahvusvahelise sõjalise koostöö raames;
  3) kes on välisdelegatsiooni liige, kes saabub Eesti Vabariiki riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste kutsel tööülesannete täitmiseks;
  4) kes on vahetult seotud kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  5) kes tuleb Eestisse osutama tervishoiuteenuseid või teenuseid, mis on vältimatult vajalikud COVID-19 seotud tervishoiukriisi lahendamiseks;
  6) kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev isik, ja saabub Eestisse tööülesannete täitmiseks;
  7) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega ja kes teenindab reisigruppe;
  8) kelle Eesti Vabariiki saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
  9) kes kasutab Eesti Vabariigi territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil transiidiks;
  10) kes on Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni või Andorra Vürstiriigi või Monaco Vürstiriigi või San Marino Vabariigi või Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ja tema perekonnaliige ja saabub Eesti Vabariiki nimetatud riikidest ning kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud ühes või mitmes nimetatud riigis, juhul kui nende riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 75-ga või sellest väiksem. Välisministeerium avaldab vastava teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel;
  11) kes on alapunktis 10 nimetatud isik või isik, kes on kolmanda riigi, mis on Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, elanik selle riigi õiguse kohaselt ja saabub Eestisse nimetatud riigist, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on võrdne 75-ga või sellest väiksem;
  12) kes ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri vähemalt kaks korda nädalas vältimatu piiriülese töötamise või õppimise eesmärgil, kui isik on teinud viimase seitsme päeva jooksul vähemalt ühe SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks;
  13) kelle elukoht on Eesti Vabariigis Valga või Läti Vabariigis Valka omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning kes ületab Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelist riigipiiri, kui isik ei välju vastavalt Valga või Valka omavalitsuste haldusterritooriumide piirest;
  14) kes saabub Eestisse turismi eesmärgil kuni 24 tunniks, kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR testi, mille tulemus on negatiivne, või kellele tervishoiuteenuse osutaja on teinud kuni 48 tundi enne Eestisse saabumist SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne, välja arvatud juhul, kui isik on testimise kohustusest vabastatud muul käesolevas korralduses sätestatud juhul;
  15) kes on Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni või Andorra Vürstiriigi või Monaco Vürstiriigi või San Marino Vabariigi või Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ja tema perekonnaliige ja saabub Eesti Vabariiki nimetatud riikidest ning kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud ühes või mitmes nimetatud riigis, juhul kui nende riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 75, kuid mitte suurem kui 200, ning kellele on tervishoiuteenuse osutaja enne Eestisse saabumist teinud SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või kellele on tehtud nimetatud test viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Välisministeerium avaldab vastava teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel;
  16) kes on 12–18-aastane Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna või Šveitsi Konföderatsiooni või Andorra Vürstiriigi või Monaco Vürstiriigi või San Marino Vabariigi või Vatikani Linnriigi (Püha Tool) või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanik, elanik või pikaajalist viisat omav isik ning kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud ühes või mitmes nimetatud riigis, juhul kui nende riikide viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 75, ning kes saabub Eesti Vabariiki koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et tervishoiuteenuse osutaja on isikule enne Eestisse saabumist teinud SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid);
  17) kes on 12–18-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki kolmandast riigist, mis on Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, kui selle riigi viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 75, ning kes saabub Eesti Vabariiki koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et tervishoiuteenuse osutaja on isikule enne Eestisse saabumist teinud SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne, või isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud nimetatud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ning selle testi tulemus on olnud negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid). Välisministeerium avaldab vastava teabe riikide nakatumisnäitajate kohta oma veebilehel;
  18) kes on 12–18-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki kolmandast riigist, mis ei ole Euroopa Liidu rohelises nimekirjas, ning kes saabub Eestisse koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, tingimusel, et isikule on tervishoiuteenuse osutaja teinud viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Juhul, kui käesoleva alapunkti kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja teinud isikule SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi ja see osutub positiivseks, kuid isik on teinud viivitamata kordustesti SARS-CoV-2 RT-PCR testiga, mille tulemus osutub negatiivseks, võetakse arvesse SARS-CoV-2 RT-PCR testi tulemus. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid);
  19) [kehtetu - RT III, 10.09.2021, 1 - jõust. 15.09.2021]
  20) kes on alla 12-aastane isik, kes saabub Eesti Vabariiki koos seadusliku esindaja või volitatud saatjaga, kelle suhtes ei kohaldata käesolevas korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid. Alapunktis sätestatut ei kohaldata koos reisivatele alaealiste gruppidele (näiteks spordi- ja ekskursioonigrupid);
[RT III, 24.09.2021, 1 - jõust. 27.09.2021]
  21) kes on kuni 18-aastane (kaasa arvatud) isik, kui ta on teinud pärast Eestisse saabumist neljandal päeval SARS-CoV-2 RT-PCR testi, mille tulemus on negatiivne, ja kes võtab osa pärast nimetatud testi tulemuse teadasaamisest kuue päeva jooksul üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või huvikoolis läbiviidavast õppe- ja kasvatustegevusest või noorsootööasutuses toimuvast tegevusest. Käesolevas alapunktis sätestatud eneseisolatsioonist vabastus kehtib ainult nimetatud tegevustes osalemiseks või nimetatud kohtade ja elukoha või püsiva viibimiskoha vahel liikumiseks. Käesolevas alapunktis sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks.

[RT III, 02.11.2021, 10 - jõust. 03.11.2021]

5. Korralduses nimetatud 10-kalendripäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimise kohustust ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid ei kohaldata, kui isik:
  1) [kehtetu - RT III, 24.09.2021, 1 - jõust. 27.09.2021]
  2) on läbi põdenud COVID-19 haiguse ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui 180 päeva;
  3) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
  31) on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud maksimaalse kaitse ja saanud pärast kuuri läbimist täiendava vaktsiinidoosi ning täiendavast vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta;
[RT III, 15.10.2021, 3 - jõust. 18.10.2021]
  4) on COVID-19 haiguse läbipõdemise järel saanud ühe doosi vaktsiini, saavutanud vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta või ta on pärast esimese vaktsiinidoosi saamist haigestunud COVID-19 haigusesse, on COVID-19 haiguse läbi põdenud ning diagnoosi kinnitava SARS-CoV-2 testi tegemisest või diagnoosi kinnitamise kuupäevast ei ole möödunud rohkem kui üks aasta (edaspidi vaktsineeritud isikuga võrdsustatud isik). Juhul, kui isik haigestub COVID-19 haigusesse kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist, kohaldatakse tema suhtes läbipõdenute kohta alapunktis 2 sätestatut;
  5) on punktis 12 sätestatud korras ja tingimustel tegevusega otseselt seotud isik. Terviseamet kehtestab nimetatud punktis isikutele vajalikud liikumisvabaduse piirangud.
[RT III, 10.09.2021, 1 - jõust. 15.09.2021]
Samuti ei kohaldata koroonaviiruse SARS-CoV-2 testimise nõudeid, kui isiku vaktsineerimine ja testimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades või kui isik on alla 12-aastane, välja arvatud punkti 4 alapunktis 21 sätestatud juhul.
[RT III, 24.09.2021, 1 - jõust. 27.09.2021]

6. Punkti 5 alapunktides 3 ja 4 nimetatud maksimaalse kaitse saabumise ajaks loetakse vastavalt tootja juhistele Pfizer/BioNTechi vaktsiini Comirnaty puhul 7 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi, AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria ja Moderna COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast teist vaktsiinidoosi ja Janssen COVID-19 vaktsiini puhul 14 kalendripäeva pärast ühte vaktsiinidoosi. Teiste, käesolevas punktis nimetamata COVID-19 vaktsiinide puhul tuleb lähtuda konkreetse tootja juhistest maksimaalse kaitse saabumise kohta. Läbipõdenute vaktsineerimisel ühe doosiga lähtutakse maksimaalse kaitse saabumise puhul käesolevas punktis sätestatud aegadest.
[RT III, 10.09.2021, 1 - jõust. 15.09.2021]

61. [Kehtetu - RT III, 01.12.2021, 2 - jõust. 16.12.2021]

II osa Riigisisesed meetmed ja piirangud 

7. Avalikus siseruumis võivad isikud viibida ja liikuda, kui tegevuse eest vastutav isik tagab isikute hajutatuse. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk.
[RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]

8. Avalikus siseruumis on isikul kohustus kanda kaitsemaski. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud tagama avalikus siseruumis kaitsemaski kandmise kohustuse täitmise.

[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]

81. Punktis 8 sätestatut ei kohaldata, kui:
  1) isik on alla 12-aastane;
  2) kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ning isik esitab nimetatud asjaolu kohta tõendi, mille on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja;
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]
  3) on tagatud punkti 14 alapunkti 5 tingimuste täitmine;
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 01.11.2021]
  4) maski kandmine ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu võimalik.

[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]

82. Punktis 10 sätestatud juhul on avalikus siseruumis tegevuse eest vastutaval isikul kohustus tagada, et isikud ei viibi tegevuse asukohas ajavahemikus kella 23.00 kuni 06.00. Piirangut ei kohaldata punkti 14 alapunktides 5 ja 6 sätestatud juhul.
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 01.11.2021]

9. Avalikes siseruumides tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

10. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise eesmärgil kohaldatakse järgmisi meetmeid ja piiranguid:
  1) sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7–9 sätestatud nõuded. III osas sätestatud nõudeid ei kohaldata puuetega isikute tegevusele, riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevusele ning täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamile, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse pikendamiseks;

[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]
  2) spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7–9 sätestatud nõuded. III osas sätestatud nõudeid ei kohaldata käesolevas alapunktis nimetatud tegevustele, kui need toimuvad välistingimustes piiramata alal, puuetega isikute tegevusele, riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevusele ja isikute suhtes, kelle sportmängu meistriliiga klubi või spordialaliit on spordi- või treeningkeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud;

[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]
  3) avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates võivad isikud viibida ja liikuda, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7–9 sätestatud nõuded;
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]
  4) avalikud koosolekud, avalikud üritused, konverentsid, teatrietendused, kontserdid ja kinoseansid, meelelahutusteenuse osutamine on lubatud, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7–9 sätestatud nõuded. III osas sätestatud nõudeid ei kohaldata käesolevas alapunktis nimetatud tegevustele, kui need toimuvad välistingimustes piiramata alal, ning sisetingimustes toimuvatele avalikele koosolekutele, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut;
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]
  5) sisetingimustes avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 50 isikut või tagatakse kuni 50% täituvus ning täidetud on punktides 7–9 sätestatud nõuded. Sisetingimustes täituvuse ja isikute arvu piirangut ei kohaldata, kui täidetud on III osas sätestatud nõuded. Välistingimustes piiratud territooriumiga avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui on tagatud, et osalejate arv kokku ei ole rohkem kui 100 isikut, välja arvatud juhul, kui on täidetud III osas sätestatud nõuded;
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]
  6) isikud võivad muuseumides ja näituseasutustes viibida ja liikuda, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7–9 sätestatud nõuded;
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 29.10.2021]
  7) toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes täiendavalt punktides 7–9 sätestatud nõuded. III osas ja punktis 82 sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui kliendid viibivad ja liiguvad toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks või siseriiklikul reisijateveol kasutatava parvlaeva pardal või kui toitlustusteenust osutatakse seoses matusetalitusega, mis ei ole avalik, ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalile, rahvusvahelist laevaliini teenindava aluse pardal asuvale toitlustusettevõtte müügi- ja teenindusalale ning rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal;

[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 01.11.2021]
  8) sisetingimustes kaupluse müügisaalis ja kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis või teenuse osutaja teenindusalal on klientidel lubatud viibida ja liikuda, kui on täidetud punktides 7–81 ja 9 sätestatud nõuded.
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 01.11.2021]

11. Punktis 10 sätestatud piiranguid ja meetmeid kohaldatakse tegevust läbiviiva isiku ja tema püsiva majandustegevuse asukoha kohta. Samuti kohaldatakse käesolevas korralduses kehtestatud piiranguid ja meetmeid üksnes punktis 10 nimetatud valdkondades avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmisel, välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud sotsiaalteenus. Punktis 10 sätestatud piiranguid ja meetmeid ei kohaldata füüsiliste isikute tegevusele, kui tegevus on suunatud määratletud isikutele ja tegevus ei ole seotud tulu teenimisega.

12. Vabariigi Valitsus võib anda eriloa tegevuse korraldamiseks, mis erinevad käesolevas korralduses sätestatud tingimustest, kui:
  1) tegemist on ülekaaluka ühiskondliku või riikliku huviga üritusega;
  2) ürituse toimumise asukoha kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud seisukoha tegevuse elluviimise osas;
  3) Terviseamet on esitanud arvamuse ürituse korraldaja poolt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks koostatud riskide maandamise plaani sobivuse kohta.
Terviseamet kehtestab punkti 5 alapunkti 5 alusel käesolevas punktis nimetatud isikutele vajalikud liikumisvabaduse piirangud.
[RT III, 10.09.2021, 1 - jõust. 15.09.2021]

III osa Kontrollitud tegevuste korraldamisega seotud piirangud ja meetmed 

13. Tegevuse eest vastutav isik võib punktis 10 nimetatud tegevusi läbi viia, kui osalejate arv ei ületa sisetingimustes 1000 ja välistingimustes 2000 isikut. Tegevus on lubatud, kui on tagatud teiste asjakohaste punktis 10 ning tegevuse eest vastutava isiku või tegevuses osaleva isiku kohta punktides 14, 151, 16 ja 17 sätestatud nõuete täitmine.

[RT III, 12.11.2021, 3 - jõust. 15.11.2021]

14. Isik võib punktis 13 sätestatud tingimustel tegevuses osaleda, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) isik on alla 12 aasta ja 3 kuu vanune;
[RT III, 12.11.2021, 3 - jõust. 15.11.2021]
  2) ta on 12 ja 3 kuu vanune kuni 18-aastane (kaasa arvatud), kes õpib üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses, tal puuduvad haiguse tunnused ja ta võtab osa üksnes punkti 10 alapunktis 1 loetletud tegevustest või spordivõistlusest. Samuti kohaldatakse käesolevas alapunktis sätestatut isikule, kes saab 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks. Käesolevas alapunktis sätestatud tingimusi kohaldatakse ka punkti 10 alapunkti 6 tegevuste suhtes, kui õppija võtab osa õppekavajärgsest tegevusest, milles osalevad sama klassi või rühma õpilased;

[RT III, 12.11.2021, 3 - jõust. 15.11.2021]
  3) tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik tema tervislikku seisundit arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist sellekohase tõendi;
  4) ta on punktis 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi;
  5) ta on tegevusega seotud isik, kelle tööandja on töökeskkonna riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed, ning nimetatud isik on need nõuded täitnud;
  6) ta on tegevuse eest vastutav isik või tema esindaja või hädaabitööde tegemisega seotud isik.
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 01.11.2021]

15. [Kehtetu - RT III, 21.10.2021, 2 - jõust. 25.10.2021]

151. Lisaks punktis 14 sätestatud alustele võib 12–18-aastane isik tegevuses osaleda, kui ta esitab tõendi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne ja mille peab olema teinud tervishoiuteenuse osutaja järgmistel tingimustel:
  1) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist;
  2) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 RT-PCR test peab olema tehtud kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist.
Samuti on käesolevas punktis sätestatud nõuded täidetud, kui isik on teinud Terviseameti juhiste kohaselt üldapteegi tegevusloa omaja juures enesetestimiseks mõeldud SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus peab olema negatiivne ning mis peab olema tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist.
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 01.11.2021]

16. Tegevuse eest vastutav isik on kohustatud enne, kui isik osaleb tegevuses, kontrollima punktis 14 või 151 sätestatud asjaolusid, sealhulgas tõendi või testi tegemise ehtsust ning nende kehtivust ja tuvastama esitaja isikusamasuse.

[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 01.11.2021]

17. Tegevuse eest vastutaval isikul on keelatud korralduse II ja III osas sätestatud nõuete täimisel isikuandmeid säilitada, välja arvatud juhul, kui isik annab selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 4 punktile 11 ja artiklile 7 vastava nõusoleku või esineb muu õiguslik alus isikuandmete säilitamiseks isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt.
[RT III, 28.10.2021, 2 - jõust. 01.11.2021]

IV osa Rakendussätted 

18. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras või muul seaduses sätestatud viisil muu korrakaitseorgani.

19. Korraldusega kehtestatud meetmed ja piirangud kehtivad korralduses nimetatud tähtajani, selle korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni haldusmenetluse seaduse § 53 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 punkti 3 ning § 66 lõike 2 punkti 1 alusel ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.

20.–23. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

24. Korraldus jõustub 26. augustil 2021. a.

25. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja kriis.ee.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks, vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata, arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks on õigustatud kohaldada teatud piiranguid. Õigusi ja vabadusi piirates tuleb leida õiglane tasakaal piirangu eesmärgi ning piirangu ulatuse ja mõju vahel. Seejuures tuleb arvestada, milline on inimeste võimalus pikemas perspektiivis realiseerida oma teisi põhiõigusi, näiteks õigust vabalt liikuda ja tegeleda ettevõtlusega, kui Eestis ei saada COVID-19 haigust põhjustavat viirust kontrolli alla ning tervishoiuasutused ja -töötajad on ülekoormatud. Viiruse tõkestamiseks vajalikke proportsionaalseid piiranguid õigustavad eelnimetatud kaalukad eesmärgid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega; Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta; abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue; abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Käesoleva korraldusega kehtestatakse koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks meetmed ja piirangud, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut.

Käesoleva korraldusega tehakse võrreldes seni kehtinud meetmete ja piirangutega järgmised põhimõttelised muudatused:

Korralduse kohaselt laieneb alates 26. augustist 2021. a maskikandmise kohustus kõikidele avalikele siseruumidele, kus ei kontrollita COVID-19 tõendit. Maski tuleb kanda kaubanduses ja teenuste osutamisel, näiteks pangakontoris, postkontoris või juuksuris või telekommunikatsiooniga seotud teenuste osutamisel. Samuti tuleb maski kanda toidu kaasaostul toitlustusettevõttes.

Lisaks tuleb avalikes ruumides, kus on nõutud COVID-19 nakkusohutuse tõendamine, nõuda COVID-19 tõendit kõigilt klientidelt või osavõtjatelt inimeste arvust sõltumata. Korralduses kehtestatakse erandid, kellelt COVID-19 tõendit ei nõuta, näiteks alla 18-aastased lapsed. See tähendab, et COVID-19 tõend tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil, konverentsil; muuseumites ja näituseasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel.

COVID-19 tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliürituste puhul.

COVID-19 tõendit ei ole vaja esitada kaubanduskeskustes ega poodides. Samuti pole enda nakkusohutust vaja tõendada restoranist või kohvikust toidu kaasaostmisel. Samas, nagu eelpool viidatud, tuleb nendes kohtades või juhtudel kanda maski.

Korralduses piirangute kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi1, või saastunud pindade ning näiteks saastunud käte kaudu.

Viirus levib paremini halvasti ventileeritud ja suure inimeste hulgaga siseruumides, kus inimesed viibivad pikka aega. Samuti on SARS-CoV-2 viirusega nakatumise oht õues, kus viibitakse paljude inimestega lähedases kontaktis.

Koroonaviiruse levik on võrreldes eelnevate nädalatega märgatavalt tõusnud ning deltatüvi muutunud domineerivaks. Deltatüvi levib 60% paremini kui alfatüvi, samuti nakatavad deltatüve tõttu teisesed juhud kolmandasi juhte hõlpsamini ning viiruse peiteaeg on lühem. Senised andmed on näidanud, et pooleli oleva vaktsineerimiskuuriga saavutatud immuunsuse taseme suhtes on deltatüvi ca 17% vähem tundlikum kui seni domineerinud alfatüvi2. Samal ajal lõpetatud vaktsineerimiskuuri järel saavutatud immuunsuse suhtes oli vaktsiini efektiivsus langenud ca 10%.

Lõpetatud vaktsineerimiskuuri järel saavutatud immuunsuse suhtes märgatavat tundlikkuse langust ei esinenud. Arvestades, et 19. augusti 2021. a seisuga on 45,57%-l elanikkonnast vaktsineerimiskuur lõpetatud, ei ole vaktsineerimise mõju võimaliku deltatüve põhjustatava haigestumuse kasvu ära hoidmiseks veel piisav.

Korralduse väljatöötamisel on peetud silmas, et haigestumuse intensiivsus on kogu Eestis kõrge. 19. augustil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 278,41 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 277.

Samas 23. juulil 2021. a oli viimase 14 päeva positiivsete testide suhtarv 100 000 elaniku kohta 65,46 ja viimase 7 päeva positiivsete testide keskmine 75. 7. juulil 2021. a olid samad näitajad 31,83 ja 32, 21. juunil 2021. a 49,81 ja 40 ning 16. juunil 2021. a 64,11 ja 49. Seega viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta Eestis on kõrgel tasemel, uute haigusjuhtude juurdekasv on endiselt kasvutrendis. Haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad näitajad on keskmisel tasemel ja stabiilsed.

Korralduse kehtestamisel on arvestatud COVID-19-vastase vaktsineerituse taset Eestis3 ja selle planeeritud edenemist lähinädalate jooksul. 19. augusti 2021. a seisuga on 60-aastaste ja vanemate vanuserühmas vaktsineerimisega hõlmatud 70,07%. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud 605 586 inimesel (45,57% elanikkonnast).

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta Eestis on kõrgel tasemel, uute haigusjuhtumite juurdekasv on kasvutrendis. Haiglate täituvuse ja muud tervishoiusüsteemi puudutavad näitajad on keskmisel tasemel. Piirangute ja meetmete muutmisel tuleb hinnata nakkusohu riski kõrgeks, mistõttu on põhjendatud kõikide seniste piirangute ja meetmete säilitamine ning lisapiirangute kehtestamine võrreldes kehtivate piirangute ja meetmetega.

Koroonaviiruse deltamutatsioon on Eestis alates 26. nädalast domineeriv (25. nädalal osakaal 33%, 26. nädalal 67%, 28. nädalal 92% ja 29. nädalal 95%, 30. nädalal 94%, 32. nädalal 98%).

32. nädala jooksul lisandus 1942 haigusjuhtu. Võrreldes 31. nädalaga suurenes uute juhtude arv 31,9% võrra. 32. nädalal tehti 39 715 testi (2993 testi 100 000 elaniku kohta), mida on 35,4% võrra rohkem kui 31. nädalal. 4,9% testidest osutusid positiivseks (31. nädalal 5,0%).

Kõrgeim positiivsete testide osakaal on Jõgevamaal (11,0%), Põlvamaal (11,0%), Valgamaal (10,4%) ja Võrumaal (10,2%). 32. nädala genotüpeerimise andmetel on deltatüve osakaal 98%. Lisaks tuvastati sekveneerimisega 32. nädalal kaks gamma variandiga ja kaks alfa variandiga nakatunut. Mõlemal juhul oli üks tuvastatud juht sisse toodud välismaalt. Eestis on püsiv riigisisene delta viirustüve levik.

32. nädalal saabus Eestisse 20 281 inimest (31. nädalal 19 266), kes täitsid piiriületaja ankeedi:
Lätist – 3196 inimest (31. nädalal 2695), Venemaalt – 2400 inimest (31. nädalal 1660), Saksamaalt – 1713 inimest (31. nädalal 2012), Itaaliast – 1256 inimest (31. nädalal 1279), Türgist – 1214 inimest (31. nädalal 1395). 32. nädalal registreeriti 130 sisse toodud haigusjuhtu, nende osakaal moodustas 6,7% juhtude üldarvust ja 7,1% juhtudest, mille kohta on andmeid nakatumispaiga kohta. 32. nädala sisse toodud haigusjuhud on seotud reisimisega 24 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on seotud reisimisega Türki, Soome ja Venemaale.

Nakatamiskordaja on üle-eestiliselt 1,2 (eelmisel nädalal 1,2), võrreldes 31. nädalaga on see jäänud samale tasemele. Võrreldes 09.08.2021 seisuga on oluliselt kasvanud nakatamiskordaja Ida piirkonnas (1,1 → 1,35), kuna madala nakatunute arvu foonil on juhtude arv kasvanud 43%. Lõuna regiooni nakatamiskordaja on jäänud samale tasemel (R=1,3).

Viimase 14 päeva haigestumus kasvas kõikides maakondades peale Ida-Virumaa, kus see langes veidi. Kõrgeim juurdekasv on Valgamaal (139,4%), Jõgevamaal (136,8%), Saaremaal (90,9%). Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Võrumaa (477,2/100 000 inimese kohta), Põlvamaa (446,3/100 000 inimese kohta), Pärnumaa (385,2/100 000 inimese kohta), Tartumaa (341,8/100 000 inimese kohta), Jõgevamaa (316,4/100 000 inimese kohta) ja Raplamaa (303,5/100 000 inimese kohta). Haigestumine on liikunud nooremast täiskasvanud elanikkonnast kesk- ja vanemaealiste sekka ning peamiselt saadi nakkus pereliikmetelt (36%). Arvestades nakatamiskordaja tänast taset võib Terviseameti hinnangul 33. nädalal oodata ca 20% haigestunute arvu kasvu, st ca 2300 nakatunut nädalas ja 300–400 nakatunut päevas.

Arvestades käesoleva korralduse kehtestamise ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõusu üle Eesti, on piirangute ja meetmete rakendamine muudetud kujul ning teiste piirangute ja meetmete jätkamine, mida käesoleva korraldusega ei muudeta, tõhus ning proportsionaalne meede, et tagada inimeste elu ja tervis ning rahvatervise ja tervishoiusüsteemi toimepidevus.

Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 lausest 2, mille kohaselt peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Praegusel juhul on piirangute ja meetmete kehtestamine avalikes huvides ja need seatakse üle riigi. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse kaitseala on riivatud, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.

Põhiseaduse § 31 teine lause annab seadusandjale volituse ettevõtlusvabadusõiguse piiramiseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Arvestades, et selle vabaduse piiramiseks on alus seaduses ning legitiimne ja põhjendatud olukord, mis tuleneb avalikust huvist ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on korralduses sätestatud piirangute ja meetmete kehtestamine õiguspärane.

Korralduses kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata koroonaviiruse levikut ja viirusega nakatumist ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Korralduses sätestatud piiranguid ja meetmeid on põhjalikult kaalutud ning otsustatud on nende kasuks, mis on praeguse haiguse leviku kontekstis olemasoleva teabe alusel alternatiivsetest variantidest tõhusamad. Samuti on hinnatud, et kõnealused meetmed ja piirangud oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes (nt põhiseaduse §-d 12, 16, 19, 28, 31, 34, 37, 40, 47). See tähendab, et meetmed ja piirangud mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi (inimeste elu ja tervise kaitse, riigi toimepidevus) eesmärgil.

Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, näiteks arstid, politseinikud ja päästjad, sotsiaaltöötajad, kohtunikud, õpetajad, riigiametnikud või Riigikogu liikmed, haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel.

Näiteks on põhiseaduse § 47 kohaselt kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Seega ei ole ka põhiseaduse §-s 47 sätestatud õigus absoluutne. Põhjus, miks põhiseaduse § 47 nimetab eraldi nakkushaiguste leviku tõkestamist, seisneb selles, et nakkushaigused levivad inimeste seas siis, kui inimesed kohtuvad. Seetõttu on nakkushaiguste leviku tõkestamise üks olulisi ja põhilisi meetmeid nakkuse levimise takistamisel inimestevahelise lävimise piiramine.

Põhjendused meetmete ja piirangute kehtestamise kohta on esitatud korralduses ja seletuskirjas.

Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb NETS-i § 44 lõike 1 alusel järelevalvet Terviseamet. Kui viiruse leviku tõkestamise meedet nõuetekohaselt ei täideta, rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

1 https://www.who.int/news-room/q-a-detail/coronavirus-disease-covid-19-how-is-it-transmitted
2 https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/993879/Variants_of_Concern_VOC_Technical_Briefing_15.pdf
3 Eesti loeb soovitavaks COVID-19-vastase vaktsineerituse tasemeks 70% elanikkonnast. Uute viirustüvede lisandumisel, mis levivad kiiremini või mis on vaktsiinide suhtes resistentsed, võib nimetatud vajalik osakaal olla suurem. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart.

_________________________

Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2021 korraldusega nr 407 tehtud muudatuste põhjendused

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks, vältimatult vajalikud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetmed ja piirangud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 28 lõige 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks on kaitsealas inimeste õigus nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti on kaitsealas avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sealhulgas võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi.

Põhiseadus näeb ette õigused ja vabadused, mille tagamine on samuti riigi kohustus. Põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi on riigil lubatud piirata, arvestades õiguse ja vabaduse olemust ning põhiseaduse enda tingimusi. Näiteks on põhiseaduse § 34 kohaselt igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda on lubatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lõigete 2, 3, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega; Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel teabe ja soovituse abinõu (kohustus või piirang) kohta; abinõu on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue; abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju.

Käesoleva korraldusega kehtestatakse koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 haiguse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks meetmed ja piirangud, mille eesmärk on vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada viiruse levikut.

11. novembril 2021. a tuvastati Botswanas ja 14. novembril 2021. a Lõuna-Aafrika Vabariigis uus SARS-CoV-2 viiruse variant B.1.1.529 (omikron). Omikronvariandil on võrreldes koroonaviiruse metsiku tüvega üle 30 mutatsiooni, mis asetsevad ogavalku kodeerivas piirkonnas. Niivõrd suur mutatsioonide arv teeb omikrontüvest kõige suurema mutatsioonide arvuga tüve, mida on seni alates pandeemia algusest tuvastatud (kokku üle 50 mutatsiooni).

Senini puudub tõenduspõhine teave, missugust mõju avaldavad tekkinud mutatsioonid viiruse omadustele, kuid Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) avaldatud raportites viidatakse, et suur mutatsioonide arv võib olla seotud viiruse suurenenud ülekandumisvõimega, vaktsiinide efektiivsuse olulise vähenemise ja suurenenud taasnakatumise riskiga. Sellest tulenevalt nimetas WHO 26. novembril 2021. a kõnealuse tüve murettekitavate viirusetüvede (VOC) hulka ning ECDC soovitas 29. novembril 2021. a Euroopa Liidu liikmesriikidel testida riiki saabumisel RT-PCR meetodit kasutades nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata isikuid ja kehtestada piiriületajatele 7–14 päeva kestev karantiinikohustus.

Alates 1. detsembrist 2021. a kehtib regulatsioon, mille kohaselt kehtib kõikidele koroonaviiruse SARS-CoV-2 omikrontüve suhtes riskiriigiks tunnistatud riikidest Eestisse sisenevatele isikutele 10-päevane liikumisvabaduse piirang.

Liikumisvabadust ei pea piirama isikud, kes on mitte rohkem kui 12 kuud tagasi SARS-CoV-2 viiruse suhtes täielikult vaktsineeritud või mitte rohkem kui kuus kuud tagasi COVID-19 haiguse läbi põdenud, kui nad teevad viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 RT-PCR testi ning selle testi tulemus on negatiivne.

Isikud, kes ei ole vaktsineeritud või COVID-19 haigust läbi põdenud, saavad 10-päevast liikumisvabaduse piirangut lühendada, kui nad teevad viivitamata Eestisse saabumise järel SARS-CoV-2 testi ja selle tulemus on negatiivne ning kordustestimise SARS-CoV-2 RT-PCR testiga mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist ja selle tulemus on samuti negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peavad mõlemad isikute grupid viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.

Omikrontüve leviku seisukohalt loetakse riskiriikideks käesoleva korralduse tähenduses riigid, kus on tuvastatud omikrontüve levik, või riigid, kust on kõrgendatud oht omikrontüve Eestisse sissetoomiseks. Riikide nimekiri koostatakse Terviseameti epidemioloogilise hinnangu alusel ja avaldatakse Välisministeeriumi veebilehel.

Täiendavaid nõudeid ei kohaldata rahvusvahelist reisijavedu teostava transpordivahendi meeskonnale ja neid teenindavatele töötajatele, samuti reisigruppe vahetult teenindavatele töötajatele, kuna need seavad ohtu rahvusvahelise kauba- ja reisijaveo toimimise.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json