Teksti suurus:

Keelekümblusprogrammi toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.01.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2024
Avaldamismärge:RT I, 17.01.2023, 6

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse riigieelarves Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) valitsemisalas sihtotstarbelise toetuse andmiseks ettenähtud vahendite arvelt koolieelse lasteasutuse ja põhikooli (edaspidi haridusasutus) keelekümblusprogrammiga liitumise, uute keelekümblusmudelite (edaspidi mudel) kasutuselevõtu laienemise, toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord.

  (2) Määrust kohaldatakse üksnes nende keelekümblusprogrammi vahendite kasutamisele, mis on määratud haridus- ja noorteprogrammi 2022–2025 meetme „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitlus ja –keskkonnad” tegevuse „Võrdsete võimaluste tagamine hariduses” eesmärkide (eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamine alus- ja põhihariduses) saavutamise toetamiseks.

§ 2.   Eelarveaastal keelekümblusprogrammi toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister määrab käskkirjaga igaks eelarveaastaks haridusasutustele keelekümblusprogrammi toetuste ja kvaliteediauhinna tegevustoetuste (edaspidi toetus) andmiseks ettenähtud eelarvevahendid.

  (2) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui toetuseks ei ole eelarveaastal lõike 1 alusel vahendeid ette nähtud.

2. peatükk Keelekümblus, keelekümblusprogramm 

§ 3.   Keelekümblus

  (1) Keelekümblus on üks lõimitud aine- ja keeleõppe (edaspidi LAK-õpe) viisidest, mis toetab mitmekeelsuse kujunemist ja mille puhul hariduse omandamisel kasutatakse kahte või enamat keelt.

  (2) LAK-õpe on üldmõiste, mille puhul eri õppeainete sisu õpitakse võõrkeele (teise keele) kaudu. Õppe tõhusus tagatakse tähelepanu fokusseerimisega samaaegselt ainesisu, keele- ja õpioskuste arendamisele.

§ 4.   Keelekümblusprogramm

  (1) Keelekümblusprogramm on süsteemne, terviklik ja toetatud õppe korraldamise viis, mille aluseks on erinevad koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas ja põhikooli keelekümblusklassis rakendatavad mudelid.

  (2) Keelekümblusprogrammis kasutatakse õppetegevustes eesti keelt ehk sihtkeelt riiklike õppekavade alusel:
  1) koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas vähemalt 50% mahus õppe- ja kasvatustegevusest kuni 31. augustini 2024. aastal;
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]
  2) põhikooli keelekümblusklassis valitud mudeli rakendamisperioodi jooksul läbivalt vähemalt 60% mahus õppetegevusest.

  (3) Võõrkeeletunde ei loeta eestikeelseteks tundideks.

  (4) Mudelite sihtkeel on eesti keel, kahesuunalise mudeli puhul on sihtkeeled eesti keel ja vene keel või eesti keel ja ukraina keel.

  (5) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutused, kus on moodustatud keelekümblusrühmad ja -klassid ning rakendatakse §-s 7 kirjeldatud keelekümblusprogrammi mudeleid, moodustavad keelekümblusprogrammi võrgustiku (edaspidi keelekümblusvõrgustik).

§ 5.   Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste õppetöö korraldamise põhimõtted

  (1) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuse õppetöö korraldamisel jälgitakse järgmisi põhimõtteid:
  1) keelekümblusprogramm lähtub koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (edaspidi LARÕ) ja põhikooli riiklikust õppekavast (edaspidi PRÕK);
  2) haridusasutus rakendab ühte või mitut mudelit;
  3) eesti keeles õpetav õpetaja peab eesti keelt valdama emakeelena või vähemalt C1-tasemel;
  4) keelekümblusprogrammi keele-eesmärgid on sõnastatud õppekavas, õppijate keeleline areng toimub eakohaselt ja keele arengu etappe järgides;
  5) keelekeskkond toetab õppija hakkamasaamist tegevustes ja õppeprotsessis;
  6) õppetegevuse jooksul luuakse aktiivse suhtlemise võimalusi (80% õpilaste, 20% õpetaja aktiivsus), näiteks rühmaõppes ja paaristöös, kus õppijad julgevad ja saavad eesti keelt kasutada.

  (2) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusel on õigus:
  1) saada nõustamist ja tuge piirkondlike metoodikakeskuste koordinaatoritelt ja koolituskeskuste koolitajatelt;
  2) saada nõustamist Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) nõustajatelt;
  3) osaleda koolitustel ja keelekümblusvõrgustiku üritustel;
  4) saada nõustamist toetuse andja keelekümblusprogrammi koordinaatorilt.

§ 6.   Keelekümblusprogrammi oodatavad tulemused

  Keelekümblusprogrammi täismahus läbinud õpilane:
  1) täidab põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud taotletavad õpitulemused nii eesti keele kui ka õppeainete osas;
  2) on võimeline jõudma ea- ja võimetekohaselt edasi kõigis õppeainetes;
  3) on võimeline jätkama õppetööd eestikeelse õppekava alusel järgmisel haridustasemel;
  4) on toetatud vene või ukraina keel emakeelena tundides;
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]
  5) on toetatud varajase ja kahesuunalise keelekümbluse ning kohanemismudeli järgi õppides omandama eesti keele vähemalt B1-tasemel 6. klassi lõpuks ja hilise mudeli järgi õppides 9. klassi lõpuks;
  6) säilitab oma rahvusliku identiteedi ja suhtub lugupidamisega teistesse kultuuridesse.

§ 7.   Keelekümblusmudelid

  (1) Igas mudelis määratletakse vajalik eesti keele kasutamise osakaal, mis võimaldab saavutada eesmärgiks seatud tasemel keeleoskuse.

  (2) Alusharidusasutuses rakendatavad mudelid:
  1) osaline mudel – vähemalt pool õppe- ja kasvatustegevusest rühmas on eesti keeles. Rühmas on üks õpetaja ühe keele kandja;
  2) täielik mudel – õppe- ja kasvatustegevus rühmas on üksnes eesti keeles;
  3) kahesuunaline mudel – õppe- ja kasvatustegevus rühmas on nii vene kui ka eesti keeles. Rühmas on üks õpetaja ühe keele kandja.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mudelite rakendamisel tagatakse eesti keele õpe vähemalt 50% ulatuses kogu õppe- ja kasvatustegevuse mahust.

  (4) Põhikoolis rakendatavad mudelid:
  1) varajane mudel – 1. klassis on õpe 100% eesti keeles. 2024. aasta 1. septembrist suureneb alates neljandast klassist eestikeelsete ainete maht ja õppetööd jätkatakse vastavalt kohanemismudelile;
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]
  2) hiline mudel – mudelit rakendatakse 5. või 6. klassist ning mudeli rakendamise ajal moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained kuni põhikooli lõpuni vähemalt 60%;
  3) kahesuunaline mudel – õppe- ja kasvatustegevus on 1. kuni 9. klassini nii vene või ukraina kui ka eesti keeles, kusjuures eesti keele osakaal on vähemalt 60%;
  4) kohanemismudel – 1. kooliastmes rakendatakse varajase keelekümbluse mudelit. Alates 2. kooliastmest rakendatakse eesti õppekeelega kooli õppekava ning toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õpilasi vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 punktidele 5–7.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mudelite rakendamisel tagatakse keelekümblusklassides mudeli rakendamise ajal eesti keele õpe vähemalt 60% mahus.

3. peatükk Keelekümblusprogrammiga liitumine ja toetuse taotlemine 

§ 8.   Keelekümblusprogrammiga liitumise tingimused

  (1) Keelekümblusprogrammiga liitumine on haridusasutusele vabatahtlik. Õppija keelekümblusrühmas osalemise või keelekümblusklassis õppimise otsuse teeb lapsevanem või tema seaduslik esindaja.

  (2) Haridusasutuse keelekümblusprogrammiga liitumise eeldus on keelekümbluse põhimõtete järgimine ja rakendamine teiskeelses õppes.

  (3) Keelekümblusprogrammiga liituda sooviv haridusasutus ja haridusasutuse pidaja võtavad vastutuse pakkuda eestikeelset õpet valitud mudeli(te) alusel kogu õppetsükli jooksul, tagades lapsele/õpilasele eestikeelse õppe ettenähtud mahus sõltuvalt mudelist.

§ 9.   Keelekümblusprogrammiga liitumise taotluse esitamine

  (1) Keelekümblusprogrammiga liitumiseks esitab haridusasutus 20. maiks toetuse andjale liitumistaotluse, milles märgib valitud mudeli(d).

  (2) Taotleja kinnitab liitumistaotluses, et:
  1) haridusasutus on teadlik keelekümblusprogrammi üldistest põhimõtetest;
  2) haridusasutuse arengu- ja õppekavas on esitatud haridusasutuse keelelisest eripärast lähtuv keelevaldkonna analüüs ja strateegia;
  3) haridusasutuses on kvalifitseeritud ja eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel valdavad õpetajad, kes on läbinud või läbimas keelekümblusprogrammi esmast täienduskoolitust;
  4) haridusasutuse keelekümblusrühma/klassi õpperuumis on sobiv õppekeskkond, -vara ja tehnilised vahendid valitud mudeli(te) ja meetodite rakendamiseks.

  (3) Koos liitumistaotlusega esitab haridusasutus:
  1) haridusasutuse pidaja digitaalselt allkirjastatud nõusoleku keelekümblusrühma/klassi avamiseks;
  2) haridusasutuse hoolekogu koosoleku protokolli;
  3) keelekümblusrühmas/klassis tööd alustavate õpetajate kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid.

  (4) Taotluses esitatakse haridusasutuse keelekümbluskoordinaatori kontaktid.

§ 10.   Keelekümblusprogrammi uue mudeli kasutuselevõtu taotlemine

  Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusel on kohustus esitada §-s 9 nimetatud taotlus enne iga järgmise mudeli kasutuselevõttu.

§ 11.   Keelekümblusprogrammiga liitumise taotluse menetlemine

  (1) Pärast programmiga liitumise või järgmise mudeli kasutuselevõtu taotluse esitamist võib toetuse andja poolt moodustatud komisjon külastada haridusasutuses programmiga liituvaid rühmi/klasse ja nende tegevust/tunde vaadelda ning vajaduse korral nõustada.

  (2) Otsus keelekümblusprogrammiga liitumise või järgmistes rühmades/klassides uue mudeli kasutuselevõtu kohta tehakse 20. oktoobriks ja sellest antakse haridusasutusele teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (3) Haridusasutus viib asutuse põhimääruse, õppekava ja arengukava kooskõlla liitumisest tingitud muudatustega.

  (4) Haridusasutus teeb iga keelekümblusprogrammis osaleva lapse/õpilase kohta hiljemalt 10. novembriks märke Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS). Märke tegemiseks esitab haridusasutus EHISe esindajale põhimääruse.

§ 12.   Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuse toetamine

  (1) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusele eraldatakse:
  1) ühekordne mudeli rakendamise toetus iga mudeli kohta keelekümblusprogrammiga liitumisel ja iga uue mudeli kasutuselevõtu toetus mudelivaliku laiendamisel;
  2) keelekümblusprogrammi järgi õppiva põhikooliõpilase õpilaspõhine pearaha ühe põhikoolis õppiva õpilase kohta aastas.

  (2) Ühekordse mudeli rakendamise toetuse ja põhikooli õpilase pearaha määra kinnitab minister käskkirjaga igal eelarveaastal.

  (3) Põhikooli keelekümblusklassis õppiva õpilase eest on koolil õigus saada pearaha EHISe andmete ja ministri käskkirja alusel.

  (4) Pärast liitumisotsust esitab kooli pidaja õpilaspõhise pearaha saamiseks igal järgneval eelarveaastal vahemikus 1.–15. veebruarini vormikohase taotluse Toetuste Menetlemise Infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond).
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (5) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutus võib kasutada ühekordset mudeli rakendamise toetust haridusasutuse tegevuse toetamiseks ning õpilaspõhist pearaha õpetajate tööjõukulude katteks ja õppetegevuse arendamiseks.

  (6) Toetuse andjal on õigus anda muid vajaduspõhiseid toetusi täiendava eestikeelse õppetöö arendamiseks ja jõustamiseks. Toetuse andja kehtestab toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise täpsemad tingimused ja korra.

  (7) Toetuse andjal on õigus volitada Harnot vajaduspõhiste toetuste andmiseks ja käskkirjaga täiendavate tingimuste kehtestamiseks eestikeelse õppe arendamiseks ja jõustamiseks.

§ 13.   Aruandlus ja kontroll

  (1) Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31. detsember.

  (2) Kooli pidajal on kohustus pidada arvestust pearahapõhise toetuse kasutamise üle ja dokumenteerida toetuse kasutamisega seotud toimingud.

  (3) Kooli pidaja esitab toetuse kasutamise kohta vormikohase aruande taotluskeskkonnas hiljemalt toetuse kasutamise aasta 31. detsembriks.
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (4) Toetuse andjal on õigus nõuda aruande ja toetuse sihipärase kasutamise kontrolliks juurdepääsu toetuse kasutamist kajastavatele kulu- ja maksedokumentidele ning toetusega seotud õppekeskkonnale.

  (5) Toetuse andja vaatab aruanded läbi ja teeb aruannete kinnitamise või mittekinnitamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nende esitamise tähtajast. Toetuse andja teavitab kooli pidajat aruande mittekinnitamise otsusest ja aruande täiendamise vajadusest 3 tööpäeva jooksul.
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (6) Toetuse andjal on õigus jätta aruanne kinnitamata ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:
  1) aruandes esitatud informatsioon ei vasta kehtestatud nõuetele ja puudused ei ole etteantud tähtajaks kõrvaldatud;
  2) toetust on kasutatud toetuse eesmärgile mittevastavate kulude tegemiseks või tegevusteks;
  3) toetuse eraldamise perioodil on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid;
  4) toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi.

  (7) Kool on kohustatud tegema sisehindamise, mille käigus esitatakse keelekümbluse tulemusnäitajad ja parendamist vajavad valdkonnad kõigi viie sisehindamise alavaldkonna lõikes. Sisehindamine annab sisendi järgmise perioodi arengukava koostamiseks.

§ 14.   Keelekümblusprogrammist väljaastumine

  Keelekümblusprogrammist välja astumiseks esitab haridusasutus avalduse.

4. peatükk Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhind 

§ 15.   Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna andmise põhimõtted

  (1) Kvaliteediauhinnaga tunnustatakse keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi ja haridusasutuse esindajat/esindajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse keelekümblusprogrammi rakendamisse ja arendamisse ja keelekümblusvõrgustiku töösse.

  (2) Kvaliteediauhinnale saab kandideerida haridusasutus, kus keelekümblusprogrammi on enne kandideerimist rakendatud järjest vähemalt kolm õppeaastat.

  (3) Kvaliteediauhinnale kandideerival haridusasutusel on võimalik täiendavaks tunnustamiseks esitada kuni kaks töötajat.

  (4) Toetuse andja kuulutab keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna konkursi välja toetuse andja uudiste rubriigis ja Harno kodulehel ning saadab keelekümblusasutustele üleskutse konkursil osaleda.

  (5) Kvaliteediauhinna konkurssi koordineerib toetuse andja poolt moodustatud komisjon.

  (6) Kvaliteediauhinnad antakse üldjuhul välja igal aastal.

§ 16.   Tunnustamise alused

  (1) Haridusasutus saab seada end üles täieliku kvaliteediauhinna „Aasta keelekümblusasutus” kandidaadiks.

  (2) Komisjonil on õigus teha ettepanek asutus(t)e või töötaja(te) tunnustamiseks auhindadega järgmistes valdkondades:
  1) eestvedamine ja juhtimine;
  2) personalijuhtimine;
  3) koostöö huvigruppidega;
  4) ressursside juhtimine;
  5) õpe ja kasvatus;
  6) aasta keelekümblusõpetaja;
  7) aasta keelekümblustegu.

§ 17.   Kandideerimiseks esitatavad dokumendid

  (1) Kvaliteediauhinnale kandideerimiseks esitab haridusasutus hiljemalt 1. aprilliks vabas vormis taotluse ja hiljemalt 1. juuniks järgmised lisadokumendid:
  1) täielikult täidetud enesehindamisvorm „Haridusasutuse enesehindamise tabel”, milles antakse hinnang haridusasutuse tööle;
  2) motivatsioonikiri, milles kokkuvõtlikult põhjendatakse, kuidas asutuses järgitakse keelekümblusprogrammi põhimõtteid ja miks haridusasutus peab end kvaliteediauhinna vääriliseks;
  3) aasta keelekümblusõpetaja taotlus (soovi korral), milles esitatakse põhjendused, miks asutus peab õpetajat tunnustuse vääriliseks;
  4) haridusasutuse pidaja soovitus, mis sisaldab hinnangut hallatava asutuse tugevuste ja väljapaistvalt heade tulemuste kohta nii keelekümblusprogrammi rakendajana kui ka keelekümbluse põhimõtete ja heade tavade levitajana.

  (2) Haridusasutus edastab kandideerimisdokumendid konkursi infos esitatud e-posti aadressile.

§ 18.   Kvaliteediauhinna taotluste menetlemine

  (1) Kandideerimistaotluse esitanutele korraldatakse vahemikus 1. aprillist 1. maini kandideerimisdokumentide koostamist käsitlev seminar.

  (2) Haridusasutuse enesehindamise tabel on avalikustatud toetuse andja kodulehel.

  (3) Toetuse andja poolt moodustatud komisjon hindab haridusasutusi enesehindamise tabeli alusel. Komisjoni kaasatakse vajaduse korral keelekümblusprogrammi partnereid.

  (4) Komisjon korraldab kvaliteedihindamise protsessi, sh lepib kokku asutuste külastused (sh intervjuude põhiküsimused, õppekeskkonnaga tutvumise ülesanded, tagasisideringi temaatika, külastuse korraldamise ja dokumenteerimise põhimõtted) jm komisjoni ülesanded.

  (5) Komisjon korraldab asutuste külastused sama aasta septembris, oktoobris ja/või novembris.

  (6) Komisjon teeb ministrile ettepaneku haridusasutuste kvaliteediauhindade andmiseks.

§ 19.   Kvaliteediauhind

  (1) Aasta keelekümblusasutuse kvaliteediauhinnaga kaasneb tunnustuse saanud asutusele:
  1) tegevustoetus, mis makstakse välja kolme nädala jooksul auhinna kätteandmisest;
  2) tänukiri;
  3) tunnusmeene.

  (2) Valdkondliku auhinnaga kaasneb tunnustuse saanud asutusele:
  1) tegevustoetus, mis makstakse välja kolme nädala jooksul auhinna kätteandmisest;
  2) tänukiri;
  3) tunnusmeene.

  (3) Valdkondliku auhinnaga kaasneb tunnustuse saanud haridusasutuse töötajale tänukiri ja meene.

  (4) Auhinna pälvinud haridusasutus ja isikud avalikustatakse toetuse andja uudistelehel.

  (5) Kvaliteediauhinna tegevustoetust saab haridusasutus kasutada õppetegevuse arendamiseks.

  (6) Kvaliteediauhinna saanud haridusasutusel on õigus uuesti auhinnale kandideerida viie aasta pärast.

§ 20.   Määruse rakendamine

  (1) 2022. eelarveaastal esitab haridusasutus toetuse andjale §-s 9 sätestatud taotluse keelekümblusprogrammiga liitumiseks hiljemalt 1. juuniks.

  (2) Enne käesoleva määruse jõustumist keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutus ei esita §-s 9 märgitud liitumistaotlust.

  (3) 2022. eelarveaasta toetuse saamiseks esitatakse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud taotlus/aruanne hiljemalt 5. maiks.

  (4) Enne käesoleva määruse jõustumist keelekümblusprogrammiga liitunud põhikooli pidaja esitab taotlus/aruande iga järgneva eelarveaasta 1. veebruariks.
2022. eelarveaastal esitab haridusasutus §-s 17 sätestatud kvaliteediauhinnale kandideerimise taotluse hiljemalt 1. maiks ja lisadokumendid hiljemalt 15. juuniks.

  (5) Käesoleva määruse paragrahvis 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud osalise mudeli asemel rakendatakse alates 2024. aasta 1. septembrist täielikku mudelit.
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (6) Käesoleva määruse paragrahvis 7 lõike 4 punktis 2 sätestatud mudelit võib rakendada alates 2023. aasta 1. septembrist alates 4. klassist.
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (7) Alates 2023. aasta 1. septembrist on alushariduses võimalik liituda vaid täieliku keelekümblusmudeliga ning põhikoolis kohanemismudeliga ja hilise keelekümblusmudeliga.
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (8) Käesoleva määruse paragrahvis 13 lõikes 3 nimetatud aruanne 2022. aasta toetuse kasutamise kohta esitatakse toetuse andjale e-posti teel 2023. aasta 15. jaanuariks aadressil [email protected]
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 17.01.2023, 7

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse riigieelarves Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) valitsemisalas sihtotstarbelise toetuse andmiseks ettenähtud vahendite arvelt koolieelse lasteasutuse ja põhikooli (edaspidi haridusasutus) keelekümblusprogrammiga liitumise, uute keelekümblusmudelite (edaspidi mudel) kasutuselevõtu laienemise, toetuse taotlemise ja kasutamise ning kvaliteediauhinna konkursi läbiviimise tingimused ja kord.

  (2) Määrust kohaldatakse üksnes nende keelekümblusprogrammi vahendite kasutamisele, mis on määratud haridus- ja noorteprogrammi 2022–2025 meetme „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitlus ja –keskkonnad” tegevuse „Võrdsete võimaluste tagamine hariduses” eesmärkide (eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamine alus- ja põhihariduses) saavutamise toetamiseks.

§ 2.   Eelarveaastal keelekümblusprogrammi toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister määrab käskkirjaga igaks eelarveaastaks haridusasutustele keelekümblusprogrammi toetuste ja kvaliteediauhinna tegevustoetuste (edaspidi toetus) andmiseks ettenähtud eelarvevahendid.

  (2) Toetuse taotlemise õigust ei teki, kui toetuseks ei ole eelarveaastal lõike 1 alusel vahendeid ette nähtud.

2. peatükk Keelekümblus, keelekümblusprogramm 

§ 3.   Keelekümblus

  (1) Keelekümblus on üks lõimitud aine- ja keeleõppe (edaspidi LAK-õpe) viisidest, mis toetab mitmekeelsuse kujunemist ja mille puhul hariduse omandamisel kasutatakse kahte või enamat keelt.

  (2) LAK-õpe on üldmõiste, mille puhul eri õppeainete sisu õpitakse võõrkeele (teise keele) kaudu. Õppe tõhusus tagatakse tähelepanu fokusseerimisega samaaegselt ainesisu, keele- ja õpioskuste arendamisele.

§ 4.   Keelekümblusprogramm

  (1) Keelekümblusprogramm on süsteemne, terviklik ja toetatud õppe korraldamise viis, mille aluseks on erinevad koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas ja põhikooli keelekümblusklassis rakendatavad mudelid.

  (2) Keelekümblusprogrammis kasutatakse õppetegevustes eesti keelt ehk sihtkeelt riiklike õppekavade alusel:
  1) koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas vähemalt 50% mahus õppe- ja kasvatustegevusest kuni 31. augustini 2024. aastal;
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]
  2) põhikooli keelekümblusklassis valitud mudeli rakendamisperioodi jooksul läbivalt vähemalt 60% mahus õppetegevusest.

  (3) Võõrkeeletunde ei loeta eestikeelseteks tundideks.

  (4) Mudelite sihtkeel on eesti keel, kahesuunalise mudeli puhul on sihtkeeled eesti keel ja vene keel või eesti keel ja ukraina keel.

  (5) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutused, kus on moodustatud keelekümblusrühmad ja -klassid ning rakendatakse §-s 7 kirjeldatud keelekümblusprogrammi mudeleid, moodustavad keelekümblusprogrammi võrgustiku (edaspidi keelekümblusvõrgustik).

§ 5.   Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste õppetöö korraldamise põhimõtted

  (1) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuse õppetöö korraldamisel jälgitakse järgmisi põhimõtteid:
  1) keelekümblusprogramm lähtub koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (edaspidi LARÕ) ja põhikooli riiklikust õppekavast (edaspidi PRÕK);
  2) haridusasutus rakendab ühte või mitut mudelit;
  3) eesti keeles õpetav õpetaja peab eesti keelt valdama emakeelena või vähemalt C1-tasemel;
  4) keelekümblusprogrammi keele-eesmärgid on sõnastatud õppekavas, õppijate keeleline areng toimub eakohaselt ja keele arengu etappe järgides;
  5) keelekeskkond toetab õppija hakkamasaamist tegevustes ja õppeprotsessis;
  6) õppetegevuse jooksul luuakse aktiivse suhtlemise võimalusi (80% õpilaste, 20% õpetaja aktiivsus), näiteks rühmaõppes ja paaristöös, kus õppijad julgevad ja saavad eesti keelt kasutada.

  (2) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusel on õigus:
  1) saada nõustamist ja tuge piirkondlike metoodikakeskuste koordinaatoritelt ja koolituskeskuste koolitajatelt;
  2) saada nõustamist Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) nõustajatelt;
  3) osaleda koolitustel ja keelekümblusvõrgustiku üritustel;
  4) saada nõustamist toetuse andja keelekümblusprogrammi koordinaatorilt.

§ 6.   Keelekümblusprogrammi oodatavad tulemused

  Keelekümblusprogrammi täismahus läbinud õpilane:
  1) täidab põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud taotletavad õpitulemused nii eesti keele kui ka õppeainete osas;
  2) on võimeline jõudma ea- ja võimetekohaselt edasi kõigis õppeainetes;
  3) on võimeline jätkama õppetööd eestikeelse õppekava alusel järgmisel haridustasemel;
  4) on toetatud vene või ukraina keel emakeelena tundides;
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]
  5) on toetatud varajase ja kahesuunalise keelekümbluse ning kohanemismudeli järgi õppides omandama eesti keele vähemalt B1-tasemel 6. klassi lõpuks ja hilise mudeli järgi õppides 9. klassi lõpuks;
  6) säilitab oma rahvusliku identiteedi ja suhtub lugupidamisega teistesse kultuuridesse.

§ 7.   Keelekümblusmudelid

  (1) Igas mudelis määratletakse vajalik eesti keele kasutamise osakaal, mis võimaldab saavutada eesmärgiks seatud tasemel keeleoskuse.

  (2) Alusharidusasutuses rakendatavad mudelid:
  1) osaline mudel – vähemalt pool õppe- ja kasvatustegevusest rühmas on eesti keeles. Rühmas on üks õpetaja ühe keele kandja;
  2) täielik mudel – õppe- ja kasvatustegevus rühmas on üksnes eesti keeles;
  3) kahesuunaline mudel – õppe- ja kasvatustegevus rühmas on nii vene kui ka eesti keeles. Rühmas on üks õpetaja ühe keele kandja.

  (3) [Kehtetu - RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 01.09.2024]

  (4) Põhikoolis rakendatavad mudelid:
  1) varajane mudel – 1. klassis on õpe 100% eesti keeles. 2024. aasta 1. septembrist suureneb alates neljandast klassist eestikeelsete ainete maht ja õppetööd jätkatakse vastavalt kohanemismudelile;
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]
  2) hiline mudel – mudelit rakendatakse 5. või 6. klassist ning mudeli rakendamise ajal moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained kuni põhikooli lõpuni vähemalt 60%;
  3) kahesuunaline mudel – õppe- ja kasvatustegevus on 1. kuni 9. klassini nii vene või ukraina kui ka eesti keeles, kusjuures eesti keele osakaal on vähemalt 60%;
  4) kohanemismudel – 1. kooliastmes rakendatakse varajase keelekümbluse mudelit. Alates 2. kooliastmest rakendatakse eesti õppekeelega kooli õppekava ning toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õpilasi vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 punktidele 5–7.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mudelite rakendamisel tagatakse keelekümblusklassides mudeli rakendamise ajal eesti keele õpe vähemalt 60% mahus.

3. peatükk Keelekümblusprogrammiga liitumine ja toetuse taotlemine 

§ 8.   Keelekümblusprogrammiga liitumise tingimused

  (1) Keelekümblusprogrammiga liitumine on haridusasutusele vabatahtlik. Õppija keelekümblusrühmas osalemise või keelekümblusklassis õppimise otsuse teeb lapsevanem või tema seaduslik esindaja.

  (2) Haridusasutuse keelekümblusprogrammiga liitumise eeldus on keelekümbluse põhimõtete järgimine ja rakendamine teiskeelses õppes.

  (3) Keelekümblusprogrammiga liituda sooviv haridusasutus ja haridusasutuse pidaja võtavad vastutuse pakkuda eestikeelset õpet valitud mudeli(te) alusel kogu õppetsükli jooksul, tagades lapsele/õpilasele eestikeelse õppe ettenähtud mahus sõltuvalt mudelist.

§ 9.   Keelekümblusprogrammiga liitumise taotluse esitamine

  (1) Keelekümblusprogrammiga liitumiseks esitab haridusasutus 20. maiks toetuse andjale liitumistaotluse, milles märgib valitud mudeli(d).

  (2) Taotleja kinnitab liitumistaotluses, et:
  1) haridusasutus on teadlik keelekümblusprogrammi üldistest põhimõtetest;
  2) haridusasutuse arengu- ja õppekavas on esitatud haridusasutuse keelelisest eripärast lähtuv keelevaldkonna analüüs ja strateegia;
  3) haridusasutuses on kvalifitseeritud ja eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel valdavad õpetajad, kes on läbinud või läbimas keelekümblusprogrammi esmast täienduskoolitust;
  4) haridusasutuse keelekümblusrühma/klassi õpperuumis on sobiv õppekeskkond, -vara ja tehnilised vahendid valitud mudeli(te) ja meetodite rakendamiseks.

  (3) Koos liitumistaotlusega esitab haridusasutus:
  1) haridusasutuse pidaja digitaalselt allkirjastatud nõusoleku keelekümblusrühma/klassi avamiseks;
  2) haridusasutuse hoolekogu koosoleku protokolli;
  3) keelekümblusrühmas/klassis tööd alustavate õpetajate kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid.

  (4) Taotluses esitatakse haridusasutuse keelekümbluskoordinaatori kontaktid.

§ 10.   Keelekümblusprogrammi uue mudeli kasutuselevõtu taotlemine

  Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusel on kohustus esitada §-s 9 nimetatud taotlus enne iga järgmise mudeli kasutuselevõttu.

§ 11.   Keelekümblusprogrammiga liitumise taotluse menetlemine

  (1) Pärast programmiga liitumise või järgmise mudeli kasutuselevõtu taotluse esitamist võib toetuse andja poolt moodustatud komisjon külastada haridusasutuses programmiga liituvaid rühmi/klasse ja nende tegevust/tunde vaadelda ning vajaduse korral nõustada.

  (2) Otsus keelekümblusprogrammiga liitumise või järgmistes rühmades/klassides uue mudeli kasutuselevõtu kohta tehakse 20. oktoobriks ja sellest antakse haridusasutusele teada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (3) Haridusasutus viib asutuse põhimääruse, õppekava ja arengukava kooskõlla liitumisest tingitud muudatustega.

  (4) Haridusasutus teeb iga keelekümblusprogrammis osaleva lapse/õpilase kohta hiljemalt 10. novembriks märke Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS). Märke tegemiseks esitab haridusasutus EHISe esindajale põhimääruse.

§ 12.   Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuse toetamine

  (1) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusele eraldatakse:
  1) ühekordne mudeli rakendamise toetus iga mudeli kohta keelekümblusprogrammiga liitumisel ja iga uue mudeli kasutuselevõtu toetus mudelivaliku laiendamisel;
  2) keelekümblusprogrammi järgi õppiva põhikooliõpilase õpilaspõhine pearaha ühe põhikoolis õppiva õpilase kohta aastas.

  (2) Ühekordse mudeli rakendamise toetuse ja põhikooli õpilase pearaha määra kinnitab minister käskkirjaga igal eelarveaastal.

  (3) Põhikooli keelekümblusklassis õppiva õpilase eest on koolil õigus saada pearaha EHISe andmete ja ministri käskkirja alusel.

  (4) Pärast liitumisotsust esitab kooli pidaja õpilaspõhise pearaha saamiseks igal järgneval eelarveaastal vahemikus 1.–15. veebruarini vormikohase taotluse Toetuste Menetlemise Infosüsteemis (edaspidi taotluskeskkond).
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (5) Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutus võib kasutada ühekordset mudeli rakendamise toetust haridusasutuse tegevuse toetamiseks ning õpilaspõhist pearaha õpetajate tööjõukulude katteks ja õppetegevuse arendamiseks.

  (6) Toetuse andjal on õigus anda muid vajaduspõhiseid toetusi täiendava eestikeelse õppetöö arendamiseks ja jõustamiseks. Toetuse andja kehtestab toetuse taotlemise, eraldamise ja eraldamisest keeldumise täpsemad tingimused ja korra.

  (7) Toetuse andjal on õigus volitada Harnot vajaduspõhiste toetuste andmiseks ja käskkirjaga täiendavate tingimuste kehtestamiseks eestikeelse õppe arendamiseks ja jõustamiseks.

§ 13.   Aruandlus ja kontroll

  (1) Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31. detsember.

  (2) Kooli pidajal on kohustus pidada arvestust pearahapõhise toetuse kasutamise üle ja dokumenteerida toetuse kasutamisega seotud toimingud.

  (3) Kooli pidaja esitab toetuse kasutamise kohta vormikohase aruande taotluskeskkonnas hiljemalt toetuse kasutamise aasta 31. detsembriks.
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (4) Toetuse andjal on õigus nõuda aruande ja toetuse sihipärase kasutamise kontrolliks juurdepääsu toetuse kasutamist kajastavatele kulu- ja maksedokumentidele ning toetusega seotud õppekeskkonnale.

  (5) Toetuse andja vaatab aruanded läbi ja teeb aruannete kinnitamise või mittekinnitamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nende esitamise tähtajast. Toetuse andja teavitab kooli pidajat aruande mittekinnitamise otsusest ja aruande täiendamise vajadusest 3 tööpäeva jooksul.
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (6) Toetuse andjal on õigus jätta aruanne kinnitamata ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:
  1) aruandes esitatud informatsioon ei vasta kehtestatud nõuetele ja puudused ei ole etteantud tähtajaks kõrvaldatud;
  2) toetust on kasutatud toetuse eesmärgile mittevastavate kulude tegemiseks või tegevusteks;
  3) toetuse eraldamise perioodil on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid;
  4) toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi.

  (7) Kool on kohustatud tegema sisehindamise, mille käigus esitatakse keelekümbluse tulemusnäitajad ja parendamist vajavad valdkonnad kõigi viie sisehindamise alavaldkonna lõikes. Sisehindamine annab sisendi järgmise perioodi arengukava koostamiseks.

§ 14.   Keelekümblusprogrammist väljaastumine

  Keelekümblusprogrammist välja astumiseks esitab haridusasutus avalduse.

4. peatükk Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhind 

§ 15.   Keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna andmise põhimõtted

  (1) Kvaliteediauhinnaga tunnustatakse keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusi ja haridusasutuse esindajat/esindajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse keelekümblusprogrammi rakendamisse ja arendamisse ja keelekümblusvõrgustiku töösse.

  (2) Kvaliteediauhinnale saab kandideerida haridusasutus, kus keelekümblusprogrammi on enne kandideerimist rakendatud järjest vähemalt kolm õppeaastat.

  (3) Kvaliteediauhinnale kandideerival haridusasutusel on võimalik täiendavaks tunnustamiseks esitada kuni kaks töötajat.

  (4) Toetuse andja kuulutab keelekümblusprogrammi kvaliteediauhinna konkursi välja toetuse andja uudiste rubriigis ja Harno kodulehel ning saadab keelekümblusasutustele üleskutse konkursil osaleda.

  (5) Kvaliteediauhinna konkurssi koordineerib toetuse andja poolt moodustatud komisjon.

  (6) Kvaliteediauhinnad antakse üldjuhul välja igal aastal.

§ 16.   Tunnustamise alused

  (1) Haridusasutus saab seada end üles täieliku kvaliteediauhinna „Aasta keelekümblusasutus” kandidaadiks.

  (2) Komisjonil on õigus teha ettepanek asutus(t)e või töötaja(te) tunnustamiseks auhindadega järgmistes valdkondades:
  1) eestvedamine ja juhtimine;
  2) personalijuhtimine;
  3) koostöö huvigruppidega;
  4) ressursside juhtimine;
  5) õpe ja kasvatus;
  6) aasta keelekümblusõpetaja;
  7) aasta keelekümblustegu.

§ 17.   Kandideerimiseks esitatavad dokumendid

  (1) Kvaliteediauhinnale kandideerimiseks esitab haridusasutus hiljemalt 1. aprilliks vabas vormis taotluse ja hiljemalt 1. juuniks järgmised lisadokumendid:
  1) täielikult täidetud enesehindamisvorm „Haridusasutuse enesehindamise tabel”, milles antakse hinnang haridusasutuse tööle;
  2) motivatsioonikiri, milles kokkuvõtlikult põhjendatakse, kuidas asutuses järgitakse keelekümblusprogrammi põhimõtteid ja miks haridusasutus peab end kvaliteediauhinna vääriliseks;
  3) aasta keelekümblusõpetaja taotlus (soovi korral), milles esitatakse põhjendused, miks asutus peab õpetajat tunnustuse vääriliseks;
  4) haridusasutuse pidaja soovitus, mis sisaldab hinnangut hallatava asutuse tugevuste ja väljapaistvalt heade tulemuste kohta nii keelekümblusprogrammi rakendajana kui ka keelekümbluse põhimõtete ja heade tavade levitajana.

  (2) Haridusasutus edastab kandideerimisdokumendid konkursi infos esitatud e-posti aadressile.

§ 18.   Kvaliteediauhinna taotluste menetlemine

  (1) Kandideerimistaotluse esitanutele korraldatakse vahemikus 1. aprillist 1. maini kandideerimisdokumentide koostamist käsitlev seminar.

  (2) Haridusasutuse enesehindamise tabel on avalikustatud toetuse andja kodulehel.

  (3) Toetuse andja poolt moodustatud komisjon hindab haridusasutusi enesehindamise tabeli alusel. Komisjoni kaasatakse vajaduse korral keelekümblusprogrammi partnereid.

  (4) Komisjon korraldab kvaliteedihindamise protsessi, sh lepib kokku asutuste külastused (sh intervjuude põhiküsimused, õppekeskkonnaga tutvumise ülesanded, tagasisideringi temaatika, külastuse korraldamise ja dokumenteerimise põhimõtted) jm komisjoni ülesanded.

  (5) Komisjon korraldab asutuste külastused sama aasta septembris, oktoobris ja/või novembris.

  (6) Komisjon teeb ministrile ettepaneku haridusasutuste kvaliteediauhindade andmiseks.

§ 19.   Kvaliteediauhind

  (1) Aasta keelekümblusasutuse kvaliteediauhinnaga kaasneb tunnustuse saanud asutusele:
  1) tegevustoetus, mis makstakse välja kolme nädala jooksul auhinna kätteandmisest;
  2) tänukiri;
  3) tunnusmeene.

  (2) Valdkondliku auhinnaga kaasneb tunnustuse saanud asutusele:
  1) tegevustoetus, mis makstakse välja kolme nädala jooksul auhinna kätteandmisest;
  2) tänukiri;
  3) tunnusmeene.

  (3) Valdkondliku auhinnaga kaasneb tunnustuse saanud haridusasutuse töötajale tänukiri ja meene.

  (4) Auhinna pälvinud haridusasutus ja isikud avalikustatakse toetuse andja uudistelehel.

  (5) Kvaliteediauhinna tegevustoetust saab haridusasutus kasutada õppetegevuse arendamiseks.

  (6) Kvaliteediauhinna saanud haridusasutusel on õigus uuesti auhinnale kandideerida viie aasta pärast.

§ 20.   Määruse rakendamine

  (1) 2022. eelarveaastal esitab haridusasutus toetuse andjale §-s 9 sätestatud taotluse keelekümblusprogrammiga liitumiseks hiljemalt 1. juuniks.

  (2) Enne käesoleva määruse jõustumist keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutus ei esita §-s 9 märgitud liitumistaotlust.

  (3) 2022. eelarveaasta toetuse saamiseks esitatakse käesoleva määruse § 12 lõikes 4 sätestatud taotlus/aruanne hiljemalt 5. maiks.

  (4) Enne käesoleva määruse jõustumist keelekümblusprogrammiga liitunud põhikooli pidaja esitab taotlus/aruande iga järgneva eelarveaasta 1. veebruariks.
2022. eelarveaastal esitab haridusasutus §-s 17 sätestatud kvaliteediauhinnale kandideerimise taotluse hiljemalt 1. maiks ja lisadokumendid hiljemalt 15. juuniks.

  (5) Käesoleva määruse paragrahvis 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud osalise mudeli asemel rakendatakse alates 2024. aasta 1. septembrist täielikku mudelit.
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (6) Käesoleva määruse paragrahvis 7 lõike 4 punktis 2 sätestatud mudelit võib rakendada alates 2023. aasta 1. septembrist alates 4. klassist.
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (7) Alates 2023. aasta 1. septembrist on alushariduses võimalik liituda vaid täieliku keelekümblusmudeliga ning põhikoolis kohanemismudeliga ja hilise keelekümblusmudeliga.
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

  (8) Käesoleva määruse paragrahvis 13 lõikes 3 nimetatud aruanne 2022. aasta toetuse kasutamise kohta esitatakse toetuse andjale e-posti teel 2023. aasta 15. jaanuariks aadressil [email protected]
[RT I, 17.01.2023, 5 - jõust. 20.01.2023]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json