Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.

  (2) Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus” programmi „Ehitus” meetme „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” programmi tegevuse „Eluasemepoliitika” toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi EE2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne” saavutamisse. EE2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate:
  1) elukeskkonnaga rahulolu;
  2) ligipääsetavuse näitaja;
  3) kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides, koos maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoriga.

  (3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele ja rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, projektide valikukriteeriumide ja -metoodika ning ostumenetluse osas, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, tagasinõudmisele, aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõigele muule määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega.

  (4) Määruse alusel taotletakse toetust, esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad

  (1) Toetuse andmise eesmärgid on:
  1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine;
  2) korterelamute ohutuse tagamine;
  3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine;
  4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine.

  (2) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitajate saavutamisse:
  1) suurema energiatõhususega eluruumid;
  2) parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv.

  (3) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirjas sätestatud tulemusnäitajate saavutamisse:
  1) hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused;
  2) primaarenergia aastane tarbimine.

§ 3.   Rakendusüksus ja –asutus

  (1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

  (2) Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
[RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023]

§ 4.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ja ehitusprojekti vastavust põhiprojektile kehtestatud nõuetele ning määruse nõuetele;
  2) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus;
  3) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta;
  4) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus;
  5) „Euroopa uus Bauhaus” – algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse esteetiline kvaliteet, ruumilahenduse kestlikkus ja kliimakindlus ning elanike kaasamine ruumiloomeprotsessi;
  6) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;
  7) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks;
  8) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis;
  9) projekt – toetuse ja vajadusel omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;
  10) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932 või samaväärsetele nõuetele ja määruse nõuetele ning mille arhitektuuri osa koostaja peab omama vähemalt volitatud arhitekti kutse 7. taset;
  11) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima;
  12) rekonstrueerimistööd – paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–19 nimetatud tööd;
  13) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5¹ lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen;
  14) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele.

§ 5.   Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

  (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, toetusega saavutatavad tulemused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal ning tehnilise konsultandi kaasamine 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetatavad tegevused on:
  1) fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud tehases eelnevalt valmistatud elementide (edaspidi eeltoodetud elemendid) projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd;
  2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, rõdu ehitamine, klaasi paigaldamine ning nendega kaasnevad tööd;
  3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud eeltoodetud elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd;
  4) akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning nendega kaasnevad tööd;
  5) keldri rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd;
  6) vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd;
  7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, soojussõlme asendamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd;
  8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas sadevee immutamiseks, kasutuselevõtuks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalike süsteemide rajamine ja rekonstrueerimine, ning nendega kaasnevad tööd;
  9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd;
  10) jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine tsentraalsesse ventilatsioonisüsteemi;
  11) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd;
  12) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning nendega kaasnevad tööd;
  13) üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd;
  14) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine;
  15) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine või paigaldamine, tuulekoja rekonstrueerimine, käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ning standardile EVS-EN 81–70 või samaväärsetele nõuetele vastava lifti ehitamine ja nendega kaasnevad tööd;
  16) hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides;
  17) jäätmemaja ehitamine või rekonstrueerimine või süvakogumismahuti soetamine ja paigaldamine;
  18) rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine;
  19) energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd;
  20) punktides 1–19 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine;
  21) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 9 lõikele 1;
  22) omanikujärelevalve teostamine.

  (2) Üksiku toetatava tegevusena on lubatud:
  1) gaasi-, elektri- või ahiküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamine lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega;
  2) korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga.

  (3) Lõikes 2 nimetatud tegevusele toetuse andmisel ei kohaldata § 4 punktis 6 sätestatud ajalist piirangut korterelamu kasutusse võtmisele.

  (4) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

  (5) Toetatavad tegevused panustavad kliimakindluse tagamisse ning on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Toetatavad tegevused järgivad kehtestatud keskkonnaalaseid õigusakte.

  (6) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega.

§ 7.   Abikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud kulud on § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad määruse tingimustele.

  (2) Abikõlblikud on projekteerimis- ja ehitustööde kulud, kui nimetatud tööd on teostanud kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel kutse- või pädevustunnistusega isik.

  (3) Omanikujärelevalve teostamise kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik.

  (4) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu §-s 8 sätestatud nõuetele vastava tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust ja teenust osutatakse §-s 9 sätestatud nõuete kohaselt.

  (5) Lõikes 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata tehnilise konsultandi teenuse kulule:
  1) kui vastav leping on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist;
  2) paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul;
  3) kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust.

  (6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.

  (7) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 17 ja 18 nimetatud kulu on abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd teostatakse vastavalt § 14 lõikes 1 või § 15 lõikes 1 sätestatule.

  (8) Abikõlblik on kaugküttevõrguga liitumise tasu.

§ 8.   Nõuded tehnilisele konsultandile

  (1) Tehnilise konsultandina käsitletakse isikut, kes on pädev kõikides järgmistes valdkondades:
  1) käesoleva toetuse andmise tingimused;
  2) e-toetuse keskkonna kasutamine;
  3) ehitisregistri kasutamine;
  4) toetuse saaja ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris;
  5) korteriühistu juhtimise põhialused.

  (2) Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tehniline konsultant vastama vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
  1) vähemalt kolmeaastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena;
  2) vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” lisale 3 „Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate kraadide nimetuste loetelu” kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavarühmas;
  3) ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase;
  4) ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7. tase;
  5) ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase;
  6) kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase;
  7) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvarahalduri kutse 4. või 5. tase;
  8) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase;
  9) ehitusjuhi kutse, tase 6;
  10) ehitusinseneri kutse, tase 6;
  11) diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7;
  12) volitatud ehitusinseneri kutse, tase 8;
  13) kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6;
  14) diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7;
  15) volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8.

  (3) Tehniline konsultant peab enda vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele tõendama tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumuse esitamisel.

  (4) Tehniline konsultant peab olema teenuse osutamisel sõltumatu. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimiseks ja rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja arvatud kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna.

  (5) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda taotlejast ja toetuse saajast korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku juhtorganisse, olla selle korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulises suhtes ega nimetatud korteriühistu valitseja määratud majahaldur.

§ 9.   Tehnilise konsultandi ülesanded

  (1) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamine ning rekonstrueerimistööde koordineerimine. Tehniline konsultant peab olema kaasatud vähemalt projekteerimise ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise koordineerimisse, välja arvatud kui ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist, ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava ostumenetluse lõpuni.

  (2) Tehniline konsultant võib sama projekti raames teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 7 lõikes 3 nimetatud pädev isik ning omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse pakkumus on võetud ühise pakkumusena.

§ 10.   Abikõlbmatud kulud

  Abikõlblik ei ole:
  1) hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu, varikatuse, jäätmemaja või rattaparkla lisamine;
  2) paragrahvi 34 punkti 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu;
  3) gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu.

§ 11.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest ja lõpeb hiljemalt 24 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest.

  (2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord 12 kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada lõikes 1 sätestatud tähtaega.

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2027. a.

  (4) Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik § 6 lõike 1 punktides 20 ja 21 sätestatud tegevuste elluviimise kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, on omanikujärelevalve teostamise kulu abikõlblik taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse kuupäevast.

  (5) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–19 ja 22 sätestatud tegevuse elluviimise kulu, mis on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse kuupäeva, on abikõlblik juhul, kui tegevuse elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine taotleja poolt on seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest.

§ 12.   Toetuse osakaal

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on:
  1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 30 protsenti;
  2) punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 eurot ruutmeeter ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 40 protsenti;
  3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
  4) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;
  5) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
  6) korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;
  7) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;
  8) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on:
  1) lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asustusüksuses asuva kuni 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel nimetatud punktides toodud osakaalust kümme protsenti kõrgem;
  2) paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaal.

§ 13.   Toetuse osakaalu erisus

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam. Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks.

  (2) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest abikõlblikest kuludest:
  1) ehitusprojekti koostamise kulu;
  2) tehnilise konsultandi teenuse kasutamise kulu, kui lõikest 3 ei tulene teisiti;
  3) omanikujärelevalve osutamise kulu.

  (3) Toetuse osakaal tehnilise konsultandi teenuse kasutamise abikõlblikust kulust on § 28 lõikes 2 sätestatud juhul lõikes 2 sätestatud osakaalust 10 protsenti kõrgem.

§ 14.   Toetusega saavutatav tulemus

  (1) Rekonstrueerimistööde teostamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise:
  1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²_*a));
  2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldavad reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi;
  3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad;
  4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20 W/(m²_*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada;
  5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²_*K);
  6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled;
  7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m_*K);
  8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²_*K);
  9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid;
  10) ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 70 protsenti;
  11) kui ventilatsiooniseadme soojustagastuseks kasutatakse vahesoojuskandjat, peab soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 50 protsenti;
  12) tagama, et soojussõlmes on vastavate soojustarbijate olemasolul ruumide kütteks, sooja vee valmistamiseks ja ventilatsiooniõhu kütteks kasutatav energia eraldi mõõdetav;
  13) tagama, et soojuspumba kasutamisel on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav;
  14) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A);
  15) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s;
  16) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi;
  17) kaugküttega korterelamus looma soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse.

  (2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1 punktis 15 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega.

  (3) Lõikes 2 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korterelamu korteritest.

  (4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid:
  1) a – aasta;
  2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides;
  3) h – tund;
  4) K – kelvin;
  5) kWh – kilovatt-tund;
  6) l – liiter;
  7) W – vatt;
  8) m – meeter;
  9) m² – ruutmeeter;
  10) s – sekund.

§ 15.   Toetusega saavutatava tulemuse erisus

  (1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²_*a)).

  (2) Paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tegemisel tagatakse vähemalt vastava toetatava tegevusega seotud § 14 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine.

  (3) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuva korterelamu rekonstrueerimisel kehtivad järgmised erisused:
  1) aknad jäetakse uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks;
  2) fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel;
  3) muu hoone olemust või välisilmet oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.

  (4) Lõikes 3 nimetatud juhtudel ei kohaldata § 14 lõike 1 punktis 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus.

  (5) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, rekonstrueerimisel saavutatakse rekonstrueerimistööde elluviimisel §-s 12 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D ja § 13 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga.

  (6) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes.

§ 16.   Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine

  Paragrahvi 14 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse varasemalt teostatud rekonstrueerimistöid järgmiselt:
  1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tagatakse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses;
  2) paragrahvi 14 lõike 1 punktides 6 ja 7 toodud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt soojustatud;
  3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu.

§ 17.   Omafinantseering

  Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 18.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse jooksvalt.

  (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja kalendriaasta projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.

  (3) Kui esitatud taotluste maht ületab kalendriaasta projektide rahastamise eelarve, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse kalendriaasta projektide rahastamise eelarve mahus.

§ 19.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja peab olema korteriühistu.

  (2) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis.

§ 20.   Taotleja kohustused

  Taotleja on lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatule kohustatud:
  1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkust;
  2) kaasama projekteerimise tellimisse ja rekonstrueerimistööde planeerimisse tehnilise konsultandi vastavalt §-s 9 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist;
  3) võtma projekteerimise, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 28 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 21.   Nõuded taotlusele

  Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule järgmiseid andmeid ja dokumente:
  1) taotleja nimi, aadress ja e-posti aadress;
  2) taotleja kontaktisik, tema telefoninumber ja e-posti aadress;
  3) korterelamu ehitisregistri kood;
  4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht;
  5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava;
  6) taotletav toetuse osakaal;
  7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või teisest projektist toetuse taotlemise ja saamise kohta;
  8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt;
  9) paragrahvis 12 ja § 13 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013. a;
  10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt ja §-s 12 ja § 13 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel energiatõhususe tõendamise energiaarvutus rakendusüksuse kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega kooskõlas § 28 lõikega 3;
  11) põhiprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas;
  12) punktis 10 sätestatud erisuse kasutamisel kinnitus, et projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega ja projekteerimise lähteülesanne rakendusüksuse kinnitatud vormil;
  13) üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;
  14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud hinnapakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping;
  15) juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust, esitama teabe kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti;
  16) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne taotluse rakendusüksusele esitamist;
  17) paragrahvi 20 punktis 3 nimetatud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping tagamaks rakendusüksusele võimaluse hinnata projekti kuluefektiivsust;
  18) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 16 nimetatud tegevuse korral kaugküttepiirkonna võrguettevõtja väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus;
  19) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ ei kahjusta oluliselt” põhimõtet;
  20) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid;
  21) paragrahvi 30 lõikes 1 sätestatud juhul taotletava kindlasummalise makse suurus ja makse aluseks olevate kulude eelarve.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 22.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

  (2) Rakendusüksus korraldab vajadusel põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi tegemise 30 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. Ekspertiisi ei tehta § 15 lõikes 2 sätestatud juhul.

  (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik kalendriaasta projektide rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju toetuse andmise eesmärkide, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis.

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks.

  (5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise tähtaega kuni 30 tööpäeva võrra.

§ 23.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.

§ 24.   Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine

  Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks ning taotluses kirjeldatud projekt vastab kõigile järgmistele valikukriteeriumitele:
  1) projekt on kooskõlas valdkondlike arengukavadega, omab mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning arvestab Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega;
  2) projekt on põhjendatud;
  3) projekt on kuluefektiivne;
  4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekti ellu viia;
  5) projekt on kooskõlas EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega.

§ 25.   Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi, kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades toetuse saaja õiguse taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetusele järgmiste tingimuste saabumisel:
  1) toetuse saaja on võtnud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöödele pakkumused vastavalt §-le 28;
  2) toetuse saaja on saanud renoveerimislaenu võtmise vajadusel renoveerimislaenu positiivse otsuse;
  3) toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele põhiprojekti, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse kõrvaltingimuse täitmiseks 12-kuune tähtaeg arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra põhjendatud juhul toetuse saaja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatakse nõutav tulemus ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva.

  (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal tekib toetuse saajal õigus toetuse maksetele pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist ja rakendusüksusele vastava kinnituse esitamist koos toetatavate tegevuste kulueelarvega, mille detailsus vastab standardi EVS 885 või samaväärsete nõuete ülesehitusele.

  (5) Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juurde kirjaliku kinnituse.

  (6) Kui lõike 2 punktis 1 sätestatud rekonstrueerimistööde pakkumuste alusel on toetatavate tegevuste eelarve suurenenud, teeb rakendusüksus lõikes 5 sätestatud kirjalikule kinnitusele lisaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise.

  (7) Paragrahvi 30 lõikes 1 sätestatud juhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses ka kindlasummalise makse suurus.

§ 26.   Taotluse rahuldamata jätmine

  Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab kalendriaasta projektide rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 27.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Toetuse summat võib suurendada, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eeldatav maksumus ja kalendriaasta projektide rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. Toetuse summat ei suurendata § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kogusumma väljamaksmiseni.

  (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust toetuse andmise eesmärkidele.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 28.   Rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimine

  (1) Toetuse saaja lähtub ostumenetluse läbiviimisel määruse lisast.

  (2) Kaks või enam toetuse saajat võivad korraldada rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ostumenetluse ühiselt. Nimetatud juhul peab hinnapakkumusest tulenema tööde või teenuste kogukulu korterelamu kohta. Iga toetuse saaja sõlmib lepingu eduka pakkujaga eraldi.

  (3) Toetuse saaja ostumenetlus võib hõlmata rekonstrueerimistöid koos projekteerimisega.

  (4) Toetuse saaja peab rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitava lepingu täitmiseks ette nägema mõistliku tähtaja.

  (5) Toetuse saaja ost, mille maksumus on ühendmääruse § 11 lõikes 5 sätestatud maksumusest väiksem, peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel kasutatakse hindamiskriteeriumite seadmisel ja ostu läbiviimisel rakendusüksuse kodulehel avaldatud vorme ja tingimusi;
  2) kui omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse pakkumused võetakse ühise pakkumusena, peab mõlema teenuse maksumus olema pakkumuses eraldi välja toodud;
  3) kui pakkumuste võtjal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada kahte pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated rakendusüksusele.

5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 

§ 29.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõikele 1.
[RT I, 25.04.2024, 15 - jõust. 28.04.2024, kohaldatakse alates 10. aprillist 2023. a esitatud taotluse osas]

  (3) Toetuse saaja võib maksetaotluse esitada üks kord kalendrikuu jooksul.

  (4) Toetuse makse ei või olla väiksem kui kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

  (5) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda kuni neljas osas.

  (6) Toetuse saajal on õigus lõikes 5 sätestatud juhul esitada:
  1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt või vähemalt viis protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust;
  2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 30 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust;
  3) kolmas maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust;
  4) lõppmakse taotlus, mis vastab vähemalt viiele protsendile rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kui vastu on võetud kõik rekonstrueerimistööd.

  (6¹) Lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud maksetaotlusele kohaldatakse ühendmääruse §-s 30 sätestatut. Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates.

[RT I, 25.04.2024, 15 - jõust. 28.04.2024, kohaldatakse alates 10. aprillist 2023. a esitatud taotluse osas]

  (7) Toetuse makse tehakse makse aluseks olevate abikõlblike kulude tekkimist tõendavate dokumentide alusel.

  (8) Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2027. a.

§ 30.   Toetuse maksmise erisus

  (1) Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

  (2) Kindlasummaline makse tehakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summa suuruses vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2.

§ 31.   Maksetaotluse lisadokumendid

  (1) Maksetaotlusele või osalise makse puhul lõppmakse taotlusele peab olema lisatud:
  1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles esitatakse iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides;
  2) üldtunnustatud metoodika kohane tehnosüsteemide müra mõõdistamise protokoll, milles esitatakse vähemalt soojussõlmele kõige lähemal asuva korteri ja ventilatsiooniseadmele kõige lähemal asuva korteri tehnosüsteemide müratase;
  3) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis esitatakse ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud;
  4) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise auditi protokoll;
  5) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping;
  6) asjakohasel juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud;
  7) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;
  8) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad.

  (2) Kulude tekkimist tõendavad dokumendid on:
  1) esitatud arve;
  2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;
  3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.

  (3) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 6 lõikes 2 nimetatud toetatava tegevuse toetuse saajale.

  (4) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 30 lõikes 1 sätestatud toetuse maksmisel.

§ 32.   Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine

  Rakendusüksus võib jätta toetuse osaliselt või täies ulatuses välja maksmata, kui toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat ekspertiisi.

§ 33.   Aruannete esitamise tähtajad ja kord

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule koos lõppmakse taotlusega.

  (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:
  1) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele ning panus § 21 punktides 19 ja 20 sätestatud põhimõtete edendamisse ja EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse;
  2) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

  (3) Toetuse saaja on järelaruandena kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise rakendusüksuse sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest.

6. peatükk Toetuse saaja kohustused 

§ 34.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) kooskõlastama ehitusprojekti rakendusüksusega enne rekonstrueerimistöödega alustamist, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega;
  2) kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse rakendusüksusega enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist;
  3) põhiprojekti muutmisel esitama rakendusüksusele ekspertiisi, mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele;
  4) kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
  5) kestusnõude tagamiseks sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
  6) täitma teavitamisnõudeid vastavalt ühendmäärusele ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud nõuetele;
  7) järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1 sätestatud kestuse nõuet.

7. peatükk Finantskorrektsioonid 

§ 35.   Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagasi maksmine

  Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.

§ 36.   Rakendussäte

  Käesoleva määruse 2024. aasta aprillis vastu võetud muudatusi kohaldatakse alates 10. aprillist 2023. a esitatud taotluse osas.

[RT I, 25.04.2024, 15 - jõust. 28.04.2024]

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” prioriteedi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme nr 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine” eesmärkide elluviimiseks.

  (2) Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus” programmi „Ehitus” meetme „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond” programmi tegevuse „Eluasemepoliitika” toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi EE2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne” saavutamisse. EE2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate:
  1) elukeskkonnaga rahulolu;
  2) ligipääsetavuse näitaja;
  3) kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides, koos maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoriga.

  (3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele ja rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, projektide valikukriteeriumide ja -metoodika ning ostumenetluse osas, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, tagasinõudmisele, aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõigele muule määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega.

  (4) Määruse alusel taotletakse toetust, esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad

  (1) Toetuse andmise eesmärgid on:
  1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine;
  2) korterelamute ohutuse tagamine;
  3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine;
  4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine;
  5) elukeskkonna parendamine.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (2) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitajate saavutamisse:
  1) suurema energiatõhususega eluruumid;
  2) parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv.

  (3) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirjas sätestatud tulemusnäitajate saavutamisse:
  1) hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused;
  2) primaarenergia aastane tarbimine.

§ 3.   Rakendusüksus ja –asutus

  (1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

  (2) Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
[RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023]

§ 4.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) [kehtetu - RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  2) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus;
  3) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta;
  4) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus;
  5) „Euroopa uus Bauhaus” – algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse esteetiline kvaliteet, ruumilahenduse kestlikkus ja kliimakindlus ning elanike kaasamine ruumiloomeprotsessi;
  6) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti;
  7) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks;
  7¹) muinsus- ja miljööväärtuslik korterelamu – üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääv, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuv või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuv korterelamu;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  8) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis;
  8¹) naabruskonnapõhine rekonstrueerimine – kahe või enama ruumiliselt seotud korterelamu rekonstrueerimine, mille projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse esitamist korterelamutele ühiselt ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus korraldatakse samadele korterelamutele ühiselt või projekteerimise ja rekonstrueerimistööde ostumenetlus on korraldatud korterelamutele ühiselt ja selliste ostumenetluste tulemusel leitud edukas pakkuja teostab töid kõigile ostumenetluses kaasatud korterelamutele;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  9) projekt – toetuse ja vajadusel omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;
  10) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932 või samaväärsetele nõuetele ja määruse nõuetele ning mille arhitektuuri osa koostaja peab omama vähemalt volitatud arhitekti kutse 7. taset;
  11) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima;
  12) rekonstrueerimistööd – paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–19 nimetatud tööd;
  13) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5¹ lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen;
  14) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele;
  15) suured korterelamud – Tallinnas asuv, vähemalt 200 eluruumiga, ja väljaspool Tallinna asuv, vähemalt 100 eluruumiga korterelamu;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  16) tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine – korterelamu rekonstrueerimine, mille raames kandekonstruktsioon, soojustus ja põhimahus elementide välisviimistlus on teostatud tehases, sealjuures peab 2/3 fassaadi pinnast olema tehases lõplikult viimistletud ning välisseina element peab olema vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune, aknad paigaldatakse välisseina elementi tehases, lodža või rõdu sisse jäävat seinaosa ei ole kohustuslik eeltoodetud elementidega soojustada ning kui ka katuse rekonstrueerimiseks kasutatakse eeltoodetud elemente, siis peavad elemendid vähemalt kandekonstruktsiooni ja soojustuskihi osas olema tehases koostatud, kuid katusekatte paigalduse võib teha ka ehitusobjektil.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 5.   Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

  (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, toetusega saavutatavad tulemused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal ning tehnilise konsultandi kaasamine 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetatavad tegevused on:
  1) fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud tehases eelnevalt valmistatud elementide (edaspidi eeltoodetud elemendid) projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd;
  2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, rõdu ehitamine, klaasi paigaldamine ning nendega kaasnevad tööd;
  3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud eeltoodetud elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd;
  4) akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning nendega kaasnevad tööd;
  5) keldri rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd;
  6) vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd;
  7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, soojussõlme asendamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd;
  8) veesüsteemi hoone vee sisendist kuni korteri veearvestini ja kanalisatsioonisüsteemi korteri ühendustest kanalisatsiooni püstikutega kuni esimese välise kogumiskaevuni paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas sadevee immutamiseks, kasutuselevõtuks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalike süsteemide rajamine ja rekonstrueerimine, ning nendega kaasnevad tööd;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd;
  10) jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine tsentraalsesse ventilatsioonisüsteemi;
  11) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd;
  12) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning nendega kaasnevad tööd;
  13) üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi hoone liitumiskilbist kuni korterite elektriarvestini asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  14) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine;
  15) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine või paigaldamine, tuulekoja rekonstrueerimine, käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ning standardile EVS-EN 81–70 või samaväärsetele nõuetele vastava lifti ehitamine ja nendega kaasnevad tööd;
  16) hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides;
  17) jäätmemaja ehitamine või rekonstrueerimine või süvakogumismahuti soetamine ja paigaldamine;
  18) rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine;
  18¹) mänguväljaku ehitamine või rekonstrueerimine;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  18²) välimööbli, sealhulgas pinkide, soetamine ja paigaldamine;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  18³) haljastuse taastamine;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  19) energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd;
  20) punktides 1–19 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine;
  21) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 9 lõikele 1;
  22) omanikujärelevalve teostamine.

  (2) Üksiku toetatava tegevusena on lubatud:
  1) gaasi-, elektri- või ahiküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamine lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega;
  2) korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga.

  (3) Lõikes 2 nimetatud tegevusele toetuse andmisel ei kohaldata § 4 punktis 6 sätestatud ajalist piirangut korterelamu kasutusse võtmisele.

  (4) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.

  (5) Toetatavad tegevused panustavad kliimakindluse tagamisse ning on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Toetatavad tegevused järgivad kehtestatud keskkonnaalaseid õigusakte.

  (6) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega.

§ 7.   Abikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikud kulud on § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad määruse tingimustele.

  (2) Abikõlblikud on projekteerimis- ja ehitustööde ning ehitusprojekti ekspertiisi kulud, kui nimetatud tööd on teostanud kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel kutse- või pädevustunnistusega isik.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (3) Omanikujärelevalve teostamise kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik.

  (4) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu §-s 8 sätestatud nõuetele vastava tehnilise konsultandiga või juriidilise isikuga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust ja teenust osutatakse §-s 9 sätestatud nõuete kohaselt.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (5) Lõikes 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata tehnilise konsultandi teenuse kulule:
  1) kui vastav leping on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist;
  2) paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul;
  3) kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust.

  (6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.

  (7) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 17 ja 18–18³ nimetatud kulu on abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd teostatakse vastavalt § 14 lõikes 1 või § 15 lõikes 1 sätestatule.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (8) Abikõlblik on kaugküttevõrguga liitumise tasu.

  (9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise puhul on projektide kulu abikõlblik vaid juhul, kui rekonstrueeritakse vähemalt kaks korterelamut.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 8.   Nõuded tehnilisele konsultandile

  (1) Tehnilise konsultandina käsitletakse isikut, kes on pädev kõikides järgmistes valdkondades:
  1) käesoleva toetuse andmise tingimused;
  2) e-toetuse keskkonna kasutamine;
  3) ehitisregistri kasutamine;
  4) toetuse saaja ostumenetluse korraldamine elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register);
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  5) korteriühistu juhtimise põhialused.

  (2) Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tehniline konsultant vastama vähemalt ühele järgmistest nõuetest:
  1) [kehtetu - RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  2) [kehtetu - RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  3) ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase;
  4) ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7. tase;
  5) ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase;
  6) kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase;
  7) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvarahalduri kutse 4. või 5. tase;
  8) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase;
  9) ehitusjuhi kutse, tase 6;
  9¹) ehituse tööjuhi kutse, tase 5;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  10) ehitusinseneri kutse, tase 6;
  11) diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7;
  12) volitatud ehitusinseneri kutse, tase 8;
  13) kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  14) diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  15) volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 8.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (3) Tehniline konsultant peab enda vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele tõendama tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumuse esitamisel.

  (4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama teenust isiklikult. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teostavad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindajaga seonduvaid muid lepingulisi suhteid.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (5) Tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab tehnilise konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse osutamise algust, lisaks ei ole lubatav astuda toetuse saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil isik osutab toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 9.   Tehnilise konsultandi ülesanded

  Tehniline konsultant kaasatakse taotleja ja toetuse saaja poolt hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise, muude toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning toetuse saaja esindamisse kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni. Tehnilise konsultandi ülesanded täpsustatakse vastavas lepingus, mille taotleja tehnilise konsultandiga sõlmib, arvestades et tehnilise konsultandi teenus peab olema tagatud vähemalt kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 10.   Abikõlbmatud kulud

  Abikõlblik ei ole:
  1) hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu, varikatuse, jäätmemaja või rattaparkla lisamine;
  2) paragrahvi 34 punkti 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu;
  3) gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu;
  4) omanikujärelevalve teenuse kulu, kui teenuse osutajast füüsiline isik on tehnilise konsultandiga sama isik või kui tehniline konsultant omab ärihuve nii omanikujärelevalve kui ka tehnilise konsultandi teenust osutavas juriidilises isikus;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  5) toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks sõlmitud lepingu muudatusest, kui vastav lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas vormis mis algne leping ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse saajal põhjendatud alus;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  6) naabruskonnapõhise rekonstrueerimise projekti kulu juhul, kui rekonstrueeritakse vähem kui kaks korterelamut.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 11.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) [Kehtetu - RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (2) [Kehtetu - RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2027. a. Rekonstrueerimistöödega ei ole lubatav alustada enne rakendusüksuselt § 25 lõikes 5 nimetatud kinnituse saamist.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (4) Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik § 6 lõike 1 punktides 20 ja 21 sätestatud tegevuste elluviimise kulu.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (5) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–19 ja 22 sätestatud tegevuse elluviimise kulu, mis on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse kuupäeva, on abikõlblik juhul, kui tegevuse elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine taotleja poolt on seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest.

§ 12.   Toetuse osakaal

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on:
  1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 30 protsenti;
  2) punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 eurot ruutmeeter ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 40 protsenti;
  3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti;
  4) [kehtetu - RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  5) [kehtetu - RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  6) punktides 1 ja 2 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  6¹) punktis 3 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsenti;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  7) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;
  8) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on:
  1) alla 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  2) paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaal;
  3) miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud, Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva või kultuuriväärtuslikuna mitte määratletud Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi või Võru muinsuskaitsealal asuva korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  4) lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud asustusüksustes asuva ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (3) Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 13.   Toetuse osakaalu erisus

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam. Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks.

  (2) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest abikõlblikest kuludest:
  1) ehitusprojekti koostamise kulu;
  2) tehnilise konsultandi teenuse kasutamise kulu;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  3) omanikujärelevalve osutamise kulu.

  (3) [Kehtetu - RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 14.   Toetusega saavutatav tulemus

  (1) Rekonstrueerimistööde teostamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise:
  1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²_*a));
  2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldavad reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi;
  3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad;
  4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20 W/(m²_*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada;
  5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²_*K);
  6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled;
  7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m_*K);
  8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²_*K);
  9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid;
  10) ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 70 protsenti;
  11) kui ventilatsiooniseadme soojustagastuseks kasutatakse vahesoojuskandjat, peab soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 50 protsenti;
  12) tagama, et soojussõlmes on vastavate soojustarbijate olemasolul ruumide kütteks, sooja vee valmistamiseks ja ventilatsiooniõhu kütteks kasutatav energia eraldi mõõdetav;
  13) tagama, et soojuspumba kasutamisel on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav;
  14) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A);
  15) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s;
  16) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi;
  17) kaugküttega korterelamus looma soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse;
  18) kui tõus hoone sissepääsuni ümbritsevalt katendilt on astmete abil ja juhul, kui kinnistu piir ja maapinnareljeef võimaldavad, paigaldama panduse kaldega kuni 10 protsenti;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  19) tagama astmete mittelibisevuse kattematerjali valiku või spetsiaalsete kontrastsete ja mittelibisevate trepininade kasutamisega;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  20) kui astmeid on neli või enam, paigaldama trepile käsipuu;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  21) fonoluku paigaldamisel peab fonolukul olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest ning klahvistik peab olema reljeefne ja kombatav või Braille kirjas;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  22) ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1 punktis 15 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega.

  (3) Lõikes 2 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korterelamu korteritest.

  (4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid:
  1) a – aasta;
  2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides;
  3) h – tund;
  4) K – kelvin;
  5) kWh – kilovatt-tund;
  6) l – liiter;
  7) W – vatt;
  8) m – meeter;
  9) m² – ruutmeeter;
  10) s – sekund.

§ 15.   Toetusega saavutatava tulemuse erisus

  (1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²_*a)).

  (2) Paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tegemisel tagatakse vähemalt vastava toetatava tegevusega seotud § 14 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine.

  (3) Toetuse taotlemisel muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimisel kehtivad järgmised erisused:
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  1) aknad jäetakse uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks;
  2) fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel;
  3) muu hoone olemust või välisilmet oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel.

  (4) Lõikes 3 nimetatud juhtudel ei kohaldata § 14 lõike 1 punktis 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus.

  (5) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, rekonstrueerimisel saavutatakse rekonstrueerimistööde elluviimisel §-s 12 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D ja § 13 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga.

  (6) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes.

§ 16.   Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine

  Paragrahvi 14 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse varasemalt teostatud rekonstrueerimistöid järgmiselt:
  1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tagatakse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses;
  2) paragrahvi 14 lõike 1 punktides 6 ja 7 toodud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt soojustatud;
  3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu.

§ 17.   Omafinantseering

  Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 18.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse jooksvalt.

  (2) Taotluste vastuvõtmise tähtajast ja projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (3) Kui esitatud taotluste maht ületab projektide rahastamise eelarve või eelarve jaotuse, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse projektide rahastamise eelarve mahus.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (4) Projektide rahastamise eelarve ja taotluste vastuvõtmise lõpetamisel eelarve jäägi kasutamise kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (5) Lõikes 4 nimetatud käskkirjas määratakse projektide rahastamise eelarve jaotus maakondade, tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise, muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute või suurte korterelamute lõikes.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (6) Taotleja esitab taotluse lõikes 8 nimetatud kõrgeima eelarve jaotuse punktides 1–4 taotlusvoorus koos kinnitusega taotleda toetust ka madalama eelarve jaotuse taotlusvoorus juhul, kui kõrgeima eelarve jaotuse taotlusvoorus vahendeid ei jätku.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (7) Kui lõike 8 punktides 1–5 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorudes esitab taotleja taotluse lõike 8 punktides 1–4 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorus, kuid taotluse rahuldamiseks ei jätku eelarvelisi vahendeid, on rakendusüksusel õigus suunata taotlus taotleja korterelamu asukohast lähtudes lõike 8 punktis 5 nimetatud taotlusvooru. Eelnimetatud juhul loetakse taotluse esitamise ajaks lõike 8 punktides 1–4 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorus taotluse esitamise aeg ning vastava taotluse suunab rakendusüksus ümber üksnes siis, kui maakondlikus taotlusvoorus on taotleja taotluse rahuldamiseks piisavalt eelarvelisi vahendeid.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (8) Kui taotleja kvalifitseerub erinevatesse projektide rahastamise eelarve jaotustesse, loeb rakendusüksus taotluse esitatuks ning arvestab taotluse rahuldamise otsuses toodud summa kaetuks lähtudes järgnevast eelarve jaotuse järjestusest, kus prioriteetsuselt kõrgeim eelarve jaotus algab punktist 1:
  1) suurte korterelamute rekonstrueerimine;
  2) naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamu rekonstrueerimine;
  3) tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine;
  4) muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamu rekonstrueerimine;
  5) maakond.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral esitatakse taotlus kõigi ühiselt rekonstrueeritavate korterelamute kohta eraldi, sealjuures märgitakse esimesena esitatava korterelamu taotluses kõigi naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute projektide kogueelarve, korterelamute rekvisiidid, ning iga korterelamu eraldiseisev projekti eelarve. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotluste esitamise ajaks loetakse esimesena esitatud taotluse esitamise aeg.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 19.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja on korteriühistu.

  (2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud üldkoosoleku otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses.

  (3) Kui taotleja jätab koos taotlusega esitamata § 21 punktides 9, 10, 12 ja 13 nimetatud nõuetele vastavad dokumendid, annab rakendusüksus taotlejale 3 tööpäeva pikkuse tähtaja dokumentide esitamiseks. Juhul kui käesolevas lõikes nimetatud dokumente antud tähtaja jooksul ei esitata, teeb rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse osas sisulist seisukohta võtmata.

  (4) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis.

  (5) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev füüsilisest isikust omanik.

  (6) Korterelamu peab olema kasutuses. Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks juhul, kui energiatarbimise või muud samaväärsed andmed ei tõenda korterelamu kasutamist.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 20.   Taotleja kohustused

  Taotleja on lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatule kohustatud:
  1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkust;
  2) kaasama projekteerimise tellimisse ja rekonstrueerimistööde planeerimisse tehnilise konsultandi vastavalt §-s 9 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist;
  3) võtma projekteerimise, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 28 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist.

§ 21.   Nõuded taotlusele

  Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule järgmiseid andmeid ja dokumente:
  1) taotleja nimi, aadress ja e-posti aadress;
  2) taotleja kontaktisik, tema telefoninumber ja e-posti aadress;
  3) korterelamu ehitisregistri kood;
  4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht;
  5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava;
  6) taotletav toetuse osakaal;
  7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või teisest projektist toetuse taotlemise ja saamise kohta;
  8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt;
  9) kehtiv hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  11) põhiprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas;
  12) punktis 10 sätestatud erisuse kasutamisel kinnitus, et projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega ja projekteerimise lähteülesanne rakendusüksuse avaldatud vormil;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  13) üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa;
  14) tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks sõlmitud leping;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  15) juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust, esitama teabe kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti;
  16) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne taotluse rakendusüksusele esitamist;
  17) paragrahvi 20 punktis 3 nimetatud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping tagamaks rakendusüksusele võimaluse hinnata projekti kuluefektiivsust;
  18) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 16 nimetatud tegevuse korral kaugküttepiirkonna võrguettevõtja väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus;
  19) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ ei kahjusta oluliselt” põhimõtet;
  20) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid;
  21) paragrahvi 30 lõikes 1 sätestatud juhul taotletava kindlasummalise makse suurus ja makse aluseks olevate kulude eelarve;
  22) energiaarvutusel põhinev energiamärgis, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega ning § 6 lõikes 2 sätestatud juhul;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  23) korteriühistu juhatuse otsus, kui tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise või naabruskonnapõhise rekonstrueerimise otsus ei kajastu korteriühistu üldkoosoleku otsuses.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 22.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

  (2) Rakendusüksusel on õigus tellida põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiis. Ekspertiisi ei tehta § 15 lõikes 2 sätestatud juhul.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik projektide rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju toetuse andmise eesmärkide, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise tähtaega kuni 10 tööpäeva võrra. Rakendusüksusel on põhjendatud juhul õigus pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 20 tööpäevani.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 23.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.

§ 24.   Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine

  Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks ning taotluses kirjeldatud projekt vastab kõigile järgmistele valikukriteeriumitele:
  1) projekt on kooskõlas valdkondlike arengukavadega, omab mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning arvestab Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega;
  2) projekt on põhjendatud;
  3) projekt on kuluefektiivne;
  4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekti ellu viia;
  5) projekt on kooskõlas EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega.

§ 25.   Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi, kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades toetuse saaja õiguse taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetusele järgmiste tingimuste saabumisel:
  1) toetuse saaja on võtnud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöödele pakkumused vastavalt §-le 28;
  2) toetuse saaja on saanud renoveerimislaenu võtmise vajadusel renoveerimislaenu positiivse otsuse;
  3) toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse kõrvaltingimuse täitmiseks 12-kuune tähtaeg arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra põhjendatud juhul toetuse saaja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatakse nõutav tulemus ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva.

  (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal tekib toetuse saajal õigus toetuse maksetele pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist ja rakendusüksusele vastava kinnituse esitamist koos toetatavate tegevuste kulueelarvega.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (5) Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juurde kirjaliku kinnituse.

  (6) Kui lõike 2 punktis 1 sätestatud rekonstrueerimistööde pakkumuste alusel on toetatavate tegevuste eelarve suurenenud, teeb rakendusüksus lõikes 5 sätestatud kirjalikule kinnitusele lisaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise.

  (7) Paragrahvi 30 lõikes 1 sätestatud juhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses ka kindlasummalise makse suurus.

  (8) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus saadetakse taotlejale e-toetuse kaudu kümne tööpäeva jooksul nimetatud otsuse tegemisest arvates.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 26.   Taotluse rahuldamata jätmine

  (1) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab projektide rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus saadetakse taotlejale § 25 lõikes 8 sätestatud korras.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 27.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Toetuse summat võib suurendada, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eeldatav maksumus ja projektide rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. Toetuse summat ei suurendata § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kogusumma väljamaksmiseni.

  (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust toetuse andmise eesmärkidele.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 28.   Rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimine

  (1) Rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutatakse määruse lisas sätestatud tingimusi ja kriteeriume arvestades ühendmääruse §-s 11 sätestatut.

  (2) Rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse viib registris läbi toetuse saaja või tema poolt volitatud tehniline konsultant või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne § 25 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemist.

  (3) Kui rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetlus hõlmab mitut sama toetuse saaja korterelamut või kahe või enama toetuse saaja korterelamut, peab ostumenetluses esitatav hinnapakkumus kajastama iga korterelamu tööde ja teenuste kulu eristavalt.

  (4) Toetuse saaja lähtub projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel järgmistest nõuetest:
  1) teenuse tellimiseks võetakse vähemalt kahe vastava teenuse osutaja võrreldav pakkumus;
  2) kui teenuse eeldatav abikõlblik maksumus on samaväärne ühendmääruse § 11 lõikes 5 sätestatuga, viiakse ostumenetlus läbi registris;
  3) pakkumuskutse teenuse tellimiseks peab olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud ning sisaldama tingimusi ja kriteeriume eduka pakkuja väljaselgitamiseks;
  4) pakkumused peavad olema võetud ja esitatud ettevõtjate poolt, kes omavad vastava teenuse osutamiseks pädevust ja need peavad olema eduka pakkumuse väljaselgitamise ajal kehtivad;
  5) pakkumuses peavad kajastuma vähemalt pakkumuse tegijaks oleva ettevõtja andmed, pakkumuse maksumus, teenuse osutamise ajaperiood või töö valmimise aeg, pakkumuse kehtivusaeg ning teenuse osutamise eest vastutava isiku või isikute andmed;
  6) projekteerimistööde tellimisel peab olema pakkumuses märgitud volitatud arhitekt tase 7 või välisriigi samaväärset pädevust omava isiku nimi, kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele;
  7) kui pakkumust ei ole esitatud kirjalikus vormis ja toetuse saajale ei kohaldu kohustus viia ostumenetlus läbi registris, peab taotleja tõendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud pakkumuse esitamise aega;
  8) kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab;
  9) teenuse osutamiseks võetakse pakkumused üksnes sellistelt teenuseosutajatelt, kellel puuduvad toetuse saaja või tema mistahes esindajaga, kes toetuse saajat ostumenetluses esindab, suhtes majanduslikud või muud huvid, mis võiksid tema sõltumatust kahjustada;
  10) kui toetuse saajal ei ole olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada vähemalt kahte võrreldavat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus rakendusüksusele toetuse taotlemisel või hiljemalt rakendusüksuse nõudmisel.

  (5) Toetuse saaja on kohustatud lõikes 4 sätestatud nõudeid kajastama asjakohast teenust tellides pakkumuskutses.

  (6) Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne ehitusteatise esitamist, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega.

  (7) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi ega kasutada registrit teenusepakkuja leidmiseks juhul, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine 

§ 29.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Maksetaotluse menetlemine toimub ühendmääruse §-des 24–28 sätestatud korras.

  (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustele.

  (3) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1 ja kindlasummalise maksena toetatava tegevuse puhul vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2.

  (4) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda lisaks lõikes 1 toodule ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel. Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates.

[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 30.   Toetuse maksmise erisus

  (1) Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

  (2) [Kehtetu - RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

§ 31.   Maksetaotluse lisadokumendid

  (1) Maksetaotlusele või osalise makse puhul lõppmakse taotlusele peab olema lisatud:
  1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles esitatakse iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides;
  2) üldtunnustatud metoodika kohane tehnosüsteemide müra mõõdistamise protokoll, milles esitatakse vähemalt soojussõlmele kõige lähemal asuva korteri ja ventilatsiooniseadmele kõige lähemal asuva korteri tehnosüsteemide müratase;
  3) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis esitatakse ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud;
  4) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise auditi protokoll;
  5) omanikujärelevalve teenuse osutamiseks sõlmitud leping;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  6) asjakohasel juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud;
  7) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest;
  8) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad;
  9) tehnilise konsultandi tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega tõendatakse tehnilise konsultandi teenuse osutamist.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (1¹) Maksetaotlusega koos esitab toetuse saaja rakendusüksusele ülevaate toetatava projekti raames sõlmitud lepingute muudatustest, kui projekti elluviimise käigus on selliseid muudatusi tehtud. Kõik muudatused peavad olema fikseeritud kirjalike kokkulepetena, mis loetakse asjakohase lepingu lisaks.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (2) Kulude tekkimist tõendavad dokumendid on:
  1) esitatud arve;
  2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte;
  3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping.

  (3) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 6 lõikes 2 nimetatud toetatava tegevuse toetuse saajale.

  (4) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 30 lõikes 1 sätestatud toetuse maksmisel.

§ 32.   Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine

  Rakendusüksus võib jätta toetuse osaliselt või täies ulatuses välja maksmata, kui toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat ekspertiisi.

§ 33.   Aruannete esitamise tähtajad ja kord

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule koos lõppmakse taotlusega.

  (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt:
  1) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele ning panus § 21 punktides 19 ja 20 sätestatud põhimõtete edendamisse ja EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse;
  2) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.

  (3) Toetuse saaja on järelaruandena kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise rakendusüksuse sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest.

6. peatükk Toetuse saaja kohustused 

§ 34.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ühise ostumenetluse korral esitama ehitusprojekti rakendusüksusele heakskiitmiseks vähemalt 30 kalendripäeva enne rekonstrueerimistöödega alustamist;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  1¹) pärast punktis 1 nimetatud heakskiidu saamist esitama ehitusteatise enne rekonstrueerimistöödega alustamist;
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]
  2) kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse rakendusüksusega enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist;
  3) põhiprojekti muutmisel esitama rakendusüksusele ekspertiisi, mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele;
  4) kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
  5) kestusnõude tagamiseks sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates;
  6) täitma teavitamisnõudeid vastavalt ühendmäärusele ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud nõuetele;
  7) järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1 sätestatud kestuse nõuet.

7. peatükk Finantskorrektsioonid 

§ 35.   Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagasi maksmine

  Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.

§ 36.   Rakendussäte

  (1) Käesoleva määruse 2024. aasta aprillis vastu võetud muudatusi kohaldatakse alates 10. aprillist 2023. a esitatud taotluse osas.

[RT I, 25.04.2024, 15 - jõust. 28.04.2024]

  (2) Käesoleva määruse § 28 lõike 4 punktis 3 sätestatud nõudeid pakkumuskutsele kohaldatakse projekteerimistööde tellimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (3) Enne käesoleva määruse 2024. aasta septembris jõustunud redaktsiooni kehtinud § 29 lõige 4 loetakse kehtetuks tagasiulatuvalt alates käesoleva määruse jõustumisest.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (4) Ehitusprojekt, mis on koostatud enne käesoleva määruse jõustumist, loetakse alates käesoleva määruse jõustumisest Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavaks juhul, kui vähemalt volitatud arhitekti 7 kutset või välisriigi samaväärset pädevust omav isik on lisanud ehitusprojektile kaaskirja või muu samaväärse lisa, milles on kinnitatud ehitusprojekti vastavust Euroopa uue Bauhausi nõuetele.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (5) Alates 2024. aastast toetuse taotlemisel loetakse lõikes 4 nimetatud ehitusprojekt Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavaks juhul, kui vähemalt volitatud arhitekti 7 kutset või välisriigi samaväärset pädevust omav isik on osalenud ehitusprojekti koostamises või on täiendanud ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavalt.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]

  (6) Kui toetuse saajaga sõlmitud lepingu alusel tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei vasta 2024. aasta septembris jõustunud tehnilisele konsultandile esitatavatele nõuetele, loetakse tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks vaid juhul, kui hiljemalt kõrvaltingimuse täitmise tähtajaks on tõendatud isiku vastavus § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
[RT I, 24.09.2024, 1 - jõust. 27.09.2024]