Teksti suurus:

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.07.2004
Avaldamismärge:RTL 1997, 3, 8

          Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja
              projekteerimise korra kehtestamine

    Keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrus nr. 61

     Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) paragrahvi
28 lõike 6 alusel määran:

     1. Kehtestada alates 1. jaanuarist 1997. a. "Veehaarde
sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord" (juurde
lisatud).

     2. Tunnistada alates 1. jaanuarist 1997. a. kehtetuks
keskkonnaministri 1. detsembri 1994. a. määrus nr. 56
"Veehaarete ja veevarustusehitiste sanitaarkaitseala vööndite
määramise juhend" (RTL 1995, 6, lk. 181).

                                     Minister Villu REILJAN
                                     Kantsler Rein RATAS



                                            Lisa
                                     keskkonnaministri 
                                   16. detsembri 1996. a.
                                   määruse nr. 61 juurde

           Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise
                    ja projekteerimise kord
                               
                         1. ÜLDSÄTTED

     1.1. Sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise
korra ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja
veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et
võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine.

     1.2. Põhja- ja pinnavee kaitse sanitaarkaitsealal on
majandustegevuse kitsendamine kinnisasja kasutamisel
veeseadusega (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241), ranna ja kalda
kaitse seadusega (RT I 1995, 31, 382) ning asjaõigusseadusega
(RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848;
51, 967) ettenähtud juhtudel ja ulatuses.

     1.3. Veehaarde litsentseeritud projekteerija või veevaru
uurija peab ette nägema sanitaarkaitseala kaitseabinõud
planeeringutes ja ehituslikes projektides planeerimis- ja
ehitusseadusega (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953)
ettenähtud korras.

     1.4. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub
veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina
hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde.

     1.5. Maaomanik, veehaarde omanik või valdaja ei tohi
keelata veejuhtimisservituuti (asjaõigusseaduse paragrahv 189 ja
paragrahv 164) läbi sanitaarkaitseala, kui see ei halvenda
põhja- või pinnavee kaitstust ega veehaarde tööd.

     1.6. Kinnisasja koormamine veehaarde olemasolust ja tööst
tulenevate kitsendustega toimub seadusjärgselt või
reaalservituudi seadmisega (asjaõigusseaduse 4. osa 1. ptk. 1.,
2., 3. jagu).

     1.7. Servituudid ja majandustegevuse kitsendused kantakse
kinnistusraamatusse kui kinnisasjaga seotud asjaõigused
kinnistusraamatuseadusega (RT I 1993, 65, 922; 1994, 94, 1609;
1996, 51, 967) kehtestatud korras. Kinnistamisavalduse esitab
veehaarde omanik või reaalservituudi taotleja, näidates ära
puudutatud isikud. Kinnistamisotsuse tegemiseks on vajalik
puudutatud isikute nõusolek lepingulises vormis või kohtuotsus.
Seadusjärgseid kitsendusi kinnistusraamatusse ei kanta.

     1.8. Maaomanikul ja veehaarde omanikul või valdajal on
asjaõigusseaduse alusel õigus saada hüvitust kahjudele või
lisakulutustele, mida tekitatakse kitsendustega veehaarde
sanitaarkaitsealal või servituudiõiguse rakendamisega, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hüvituse määr ja iseloom
võidakse kindlaks määrata vastastikuse lepingu või kohtuotsuse
alusel.

     1.9. Majandustegevuse kitsenduste täitmise eest
sanitaarkaitsealal vastutab veehaarde omanik (valdaja). Kui
veehaarde omanik ei ole maaomanik, siis majandustegevuse
kitsenduste täitmise eest vastutab ka maaomanik.

     1.10. Kontrolli majandustegevuse kitsenduste kehtestamise
ja täitmise üle teostab asukohajärgne riiklik
keskkonnateenistus, tervisekaitse talitus ja omavalitsus.
Järelevalvet vajalike kitsenduste kehtestamise üle peetakse
Riigi Teataja Lisas avaldatavate kinnistusameti teadete või
kinnistusraamatu väljavõtete alusel. Kinnistusametile esitatakse
oma vastuväiteid ühe kuu jooksul teate avaldamisest. Vajaduse
korral teeb asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus veehaarde
omanikule (valdajale) ettekirjutuse olemasoleva veehaarde
sanitaarkaitsealas kitsenduste kehtestamiseks või
sanitaarkaitseala projekti koostamiseks.


               2. SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMINE

     2.1. Põhjaveehaare

     2.1.1. Põhjaveehaarde koosseisu kuulub üks või mitu
puurkaevu.

     2.1.2. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala,
üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele
mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses
ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei
moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks
või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/d ühe kinnisasja
vajadusteks.

     2.1.2.1. Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus
on väiksem kui 10 m3/d ja veehaardest võetakse vett
ühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10 m3/d
kuni 500 m3/d, määratakse sanitaarkaitseala piirid ja
sanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused
veehaarde projektis.

     2.1.2.2. Juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on
üle 500 m3/d, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või
põhjavee uuringute aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti
tellib veehaarde omanik või valdaja.

     2.1.3. Veehaarde või sanitaarkaitseala projekti alusel ja
kohaliku riikliku keskkonnateenistuse esildisel võib
keskkonnaminister sanitaarkaitseala piire vähendada või
suurendada vastavalt:

     - juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on alla 10
m3/d ja vett võetakse ühisveevarustuse tarbeks ning põhjavesi on
hästi kaitstud - vähendada 10 meetrini;

     - juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 10
m3/d ja põhjavesi on hästi kaitstud - vähendada 30 meetrini;

     - juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500
m3/d - suurendada 200 meetrini.

     2.1.4. Juhul kui keskkonnaminister suurendab
sanitaarkaitseala üle 50 meetri, kehtivad vahemikus 50 meetrist
kuni santaarkaitseala piirini ranna ja kalda kaitse seaduse
paragrahv 9 lõikes 2 toodud kitsendused.

     2.1.5. Juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on
suurem kui 500 m3/d ja hüdrogeoloogilised tingimused on
keerulised või põhjavesi on nõrgalt kaitstud, võib asukohajärgne
riiklik keskkonnateenistus nõuda põhjaveehaarde
sanitaarkaitseala piiride määramist hüdrogeoloogiliste arvutuste
tulemusel. Juhul kui arvutustega saadakse 200 meetrist suurem
sanitaarkaitseala ulatus, võidakse piirid ja neis nõutavad
majandustegevuse kitsendused kehtestada ala planeeringuga
seaduses ettenähtud korras või veehaarde omaniku ja huvitatud
isikute omavaheliste lepingutega.

     2.1.6. Ühe kinnisasja vajaduseks rajatavale
põhjaveehaardele, mille ümber sanitaarkaitseala veeseaduse
paragrahv 28 lõike 3 alusel ei moodustata, kehtivad käesoleva
korra punktis 4 toodud veevõtukoha hooldusnõuded.

     2.1.7. Olemasolevatel veehaaretel tootlikkusega üle 500
m3/ööp., millel sanitaarkaitseala projekt puudub, otsustab selle
koostamise vajalikkuse asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus
või algatab sanitaarkaitseala projekteerimise veehaarde omanik.

     2.1.8. Sanitaarkaitseala piirid, majandustegevuse
kitsendused või veevõtukohale määratud hooldusnõuded lepitakse
kokku maaomanikuga (kui veehaarde valdaja ei ole maaomanik) ja
kooskõlastatakse veehaarde projekti koosseisus asukohajärgse
riikliku keskkonnateenistuse, tervisekaitse talituse ja
omavalitsusega.

     2.1.9. Asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus võib
vajaduse korral veehaarde omanikult või valdajalt nõuda
sanitaarkaitseala piiride tähistamist looduses või
sanitaarkaitseala piirdeaeda. Vastavad nõuded esitatakse
projekteerimistingimustes või olemasolevate veehaarete korral
kohustuslikes ettekirjutustes.

     2.1.10. Vajaduse korral võib veeloa väljaandja nõuda
veehaarde sanitaarkaitseala projektis andmete esitamist pinnase
kvaliteedi vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1995.
a. määrusega nr. 174 (RT I 1995, 42, 625) kinnitatud
sihtarvudele.

     2.1.11. Põhjavee uuringu ja vaatluskaevudele
sanitaarkaitseala moodustamise vajadus otsustatakse projekti
kooskõlastamise käigus.

     2.2. Pinnaveehaare

     2.2.1. Sanitaarkaitseala ulatus määratakse veehaarde
projektiga, veeseaduse paragrahv 28 lõike 2 punktide 3 ja 4
alusel.

     2.2.2. Pinnaveehaardele on kohustuslik koostada
sanitaarkaitseala projekt, sõltumata veehaarde tootlikkusest.
Projekti tellijaks on veehaarde omanik või valdaja.

     2.2.3. Sanitaarkaitseala projektis peab ette nägema
majandustegevuse kitsendused vastavalt veeseaduse paragrahv 281
lõikele 3.

     3. Sanitaarkaitseala projekt

     3.1. Veehaarde sanitaarkaitseala projekt peab sisaldama
seletuskirja, asukoha plaani veehaarderajatiste jooniseid ja
konkreetseid majandustegevuse kitsendusi vee kvaliteedi ja
vee-ehitiste kaitseks.

     3.2. Joogiveeallikaks oleva pinnaveehaarde
sanitaarkaitseala projekt peab sisaldama vee kvaliteedi kaitseks
vajalikke erinõudeid veekogu avaliku või erikasutustingimuste
kitsendamise kohta veeseaduse paragrahv 26 lõike 3 alusel.

     3.3. Projekti seletuskirjas peavad olema:
     3.3.1. veeallika sanitaarse seisundi iseloomustus, vee
kvaliteedi näitajad: bakterioloogilised, organoleptilised ja
keemilised, andmed vee varust ja hinnang selle vastavuse kohta
veevõtja vajadusele;
     3.3.2. veekogu hüdroloogilised andmed (minimaalne ja
keskmine vooluhulk ja iseloomulikud veeseisud) või põhjaveekihi
hüdrogeoloogilised andmed (veekihi veeandvus, kaitstus, seos
lasuva ja lamava kihiga, põhjaveetase ja aastane amplituud,
põhjaveevoolu suund);
     3.3.3. põhja- ja pinnavee seose hinnang;
     3.3.4. majandus- ja ehitustegevuse arengu võimalik mõju
veehaardele;
     3.3.5. sanitaarkaitseala ulatuse põhjendus ja
majandustegevuse kitsendused.

     3.4. Kartograafiline materjal peab olema järgmises mahus:
     3.4.1. asukohaplaan mõõtkavas 1:25 000 kuni 1:100 000;
     3.4.2. hüdrogeoloogiline tulp või läbilõiked;
     3.4.3. sanitaarkaitseala plaan
            mõõtkavas 1:500 kuni 1:10 000.

     3.5. Sanitaarkaitseala projekti kinnitab koos veehaarde
projektiga omavalitsus otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud
maaomanikuga (kui veehaarde valdaja ei ole maaomanik)
asukohajärgse riikliku keskkonnateenistuse ja
tervisekaitsetalitusega planeerimis- ja ehitusseadusega
ettenähtud korras. Nimetatud kooskõlastused korraldab tellija,
kes lepingulisel alusel võib kooskõlastamise delegeerida
volitatud isikule, k.a. projekteerijale.

     3.6. Lahkhelid sanitaarkaitsealal kehtivate
majandustegevuse kitsenduste ja sanitaarkaitseala piiride kohta
lahendab asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus,
Keskkonnaministeerium või kohus.

     4. Veevõtukoha hooldusnõuded

     4.1. Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab
olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad,
prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid,
kanaliseerimata saunad jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib
üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja neist krundi piires
võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m).

     4.2. Puurkaevu suudme manteltoru ots peab jääma vähemalt 30
cm võrra maapinnast kõrgemale. Üldjuhul ei ole soovitav rajada
puurkaevu suudme ümber ðurfi. Ðurfi rajamine tuleb põhjendada
veehaarde projektis. Rajatavate või olemasolevate ðurfide seinad
ja põhi peavad olema vettpidavad ja manteltoru ots peab ulatuma
vähemalt 15 cm kõrgemale pinnasevee maksimaalsest tasemest.


     4.3. Kaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud.

     4.4. Kaevu suudmetagune osa tuleb kindlustada vähemalt 50
cm sügavuseni savilukuga.

     4.5. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku
eest vastutab kaevu omanik (valdaja).

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Kehtetu
Avaldamismärge:RT I, 22.02.2019, 61

/otsingu_soovitused.json