Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine

Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) 1.02.2009

23.12.2009 nr 70 (RTL 2009, 99, 1469) 1.01.2010

Veeseaduse paragrahvi 12 lõike 3 ja paragrahvi 30 alusel määran:

1. Kehtestada «Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse kord» (lisa 1).

2. Kehtestada «Puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise kord» (lisa 2).

3. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 14. juuli 1994. a. määrus nr. 25 «Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse juhendi kehtestamine».

Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse kord

1. PÕHJAVEEUURINGUD

1.1. Põhjaveeuuringuid võivad veeseaduse paragrahvi 12 lõike 5 kohaselt läbi viia ettevõtjad ainult sellekohase litsentsi olemasolul. Tegevuslitsents on vajalik ka puurkaevude projekteerimiseks, puurimiseks ja likvideerimiseks. Tegevuslitsents väljastatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

1.2. Põhjaveeuuringud kooskõlastatakse enne tööde algust Keskkonnaametiga ja registreeritakse Eesti Geoloogiakeskuse fondis.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

1.3. Loa tööde tegemiseks annab kohalik omavalitsus. Loa andmise või mitteandmisega tekkivaid vaidlusi lahendab maavanem või kohus.

1.4. Uurimistööde tulemusena määratud põhjaveevaru (sh. mineraalveevaru) esitatakse hinnanguks põhjaveekomisjonile. Põhjaveekomisjoni hinnangu alusel keskkonnaminister kinnitab või jätab põhjaveevaru kinnitamata. Põhjaveekomisjon võib oma põhimääruse alusel asja huvides nõuda täiendavate materjalide, arvutuste jmt. esitamist.

1.5. Töö tellija annab lõpetatud uurimistööde aruande ühe eksemplari Eesti Geoloogiakeskuse fondi ja teise Keskkonnaametile.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

1.6. Aruanne põhjaveeuuringute kohta on avalik ja kuulub kandmisele põhjaveeregistrisse. Uurija valmistab vastavalt kinnitatud vormile andmed andmebaasidesse kandmiseks digitaalkujul ette ning toimetab need registripidajatele vähemalt ühe kuu jooksul pärast aruande esitamist. Registripidaja kontrollib andmete sobivust ja kannab need registrisse või tagastab uurijale parandamiseks ühe kuu jooksul andmete saamisest.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

1.7. Aruandeid, mis lisaks hüdrogeoloogilisele andmestikule sisaldavad ka informatsiooni uurimise tööd finantseerinud tellija tegevuse kohta, võib Eesti Geoloogiakeskuse fond või Keskkonnaamet kasutamiseks väljastada kolme aasta jooksul vaid tellija loal.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

2.1. Põhjavee kasutamise ja kaitsega seotud õigused ja kohustused tulenevad vastavalt veeseaduses sätestatule.

2.2. Kui linna, asula või omaette paikneva veekasutaja või veekasutajate grupi põhjaveetarve ühest põhjaveekihist ületab 500 m³/d, on veevõtuks vajalik kinnitatud põhjaveevaru olemasolu.

2.3. Põhjaveevõtmiseks rajab veekasutaja veehaarde. Põhjaveehaarde puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestab keskkonnaminister.

2.4. Maa saamiseks põhjaveehaarde väljaehitamisel linna, alevi, ettevõtte või ühistu veevajaduse rahuldamiseks sõlmitakse vajaduse korral vastava maaomanikuga rendi- või ostuleping ja vormistatakse vajalikud servituudid.

2.5. Vee erikasutusluba tuleb vormistada põhjaveevõtul üle 5 m³ ööpäevas ja mineraalvee puhul sõltumata veevõtu kogusest.

2.7. Vee erikasutusloa põhjavee võtuks annab Keskkonnaamet, arvestades kinnitatud põhjaveevaruga. Kinnitatud põhjaveevaru puudumisel ja kambriumi-vendi, ordoviitsiumi-kambriumi ning devoni-siluri põhjaveekihtide puhul veeloa väljaandja võtab arvamuse Eesti Geoloogiakeskusest.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

2.8. Kinnitatud projekti alusel tuleb puurkaevu puurimiseks taotleda veehaarde ehitus- ja puurkaevu puurimisluba. Puurkaevu puurimisluba taotletakse Eesti Geoloogiakeskusest. Puurimisluba on kehtiv üks aasta. Puurimisloa andja väljastab kaevule ka riikliku koodi, mis on edaspidi kaevu identifikaatoriks põhjavee registrite pidamisel.

2.9. Puurimisettevõte on kohustatud koostama puurkaevu arvestuskaardi (lisa 4) ja esitama selle ühe kuu jooksul pärast töö lõpetamist Eesti Geoloogiakeskuse fondi, registripidajale ja Keskkonnaametile. Soovitav on puurkaevu andmete edastamine arvestuskaardile analoogses mahus ka digitaalkandjal.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

2.10. Kasutamiskõlbmatud või põhjavee kvaliteedile ohtlikud puurkaevud ja oma ülesande täitnud puuraugud likvideeritakse omaniku või valdaja tellimisel tampoonimise teel vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Sellekohane akt (lisa 5) esitatakse tellijale, Keskkonnaametile ja põhjaveeregistri pidajale ühe kuu jooksul pärast tööde lõpetamist.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

2.11. Veevajaduse vähenemise või puurkaevu omaniku (valdaja) tegevuse lõppemise tõttu kasutuseta jäänud puurkaevud tuleb konserveerida puurkaevu suudme kinnikeevitamise teel kuni uue omaniku (valdaja) selgumiseni. Mittevajalike puurkaevude register asub valla(linna)valitsuses ja Keskkonnaametis.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

3.1. Põhjaveehaarded peavad olema kaitstud sanitaarkaitsealaga vastavalt veeseaduse paragrahvis 28 toodud ulatusele ja paragrahvis 28¹ sätestatud tegevuskitsendustele. Sanitaarkaitsealade moodustamist ja neis kehtivate kitsenduste seadmist käsitleb keskkonnaministri määrusega kehtestatud kord.

3.2. Põhjaveehaarde valdaja on vee erikasutuse korral veeseaduse paragrahvi 21 lõike 3 alusel kohustatud pidama veearvestust, mõõtma veetaset puurkaevudes ja vaatluskaevudes, võtma vähemalt üks kord aastas veeproove täiskeemiliseks analüüsiks vastavalt veeloas joogivee kvaliteedile esitatud nõuetele ning tulemused esitama kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal ja digitaalkujul veeloa väljaandjale ja riigi põhjaveeregistrile veeloas nõutud sagedusega.

3.3. Tekkinud erimeelsused lahendab Keskkonnaamet ühe kuu jooksul pärast avalduse laekumist või kohus.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

3.4. Põhjaveekaitse nõuete mittetäitmisel kohaldatakse mõjutusabinõusid seaduses ettenähtud korras.

3.5. Põhjavee kaitse nõuded kehtivad kõikide juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes.

Puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise kord

1. ÜLDOSA

1.1. Käesolev kord kehtib ühis- ja üksikveevärgi põhjaveehaarete puurkaevude kohta.

1.2. Puurkaevu projekteerib, puurib ja likvideerib ettevõtja, kellel on selleks vastav tegevuslitsents.

1.3. Puurkaevu(de) asukoha valikut põhjendatakse tehniliste ja majanduslike arvutustega, arvestades piirkonna kehtivaid planeeringuid, geoloogilis-hüdrogeoloogilisi tingimusi ja sanitaarkaitseala kehtestamise võimalikkust.

1.4. Projekteerimisel arvestatakse olemasolevate puurkaevude mõjuraadiusi.

1.5. Mäetööde piirkonda rajatakse puurkaeve kooskõlastatult mäetöid tegeva ettevõttega.

1.6. Amortiseerunud ja kasutult seisvad puurkaevud likvideeritakse põhjavee reostumise vältimiseks tampoonimise teel käesoleva korra kohaselt.

1.7. Puurkaevude õigeaegse likvideerimise eest vastutab kaevu omanik.

1.8. Puurkaevu õigeaegset ja kvaliteetset likvideerimist tampoonimise teel kontrollib Keskkonnaamet koostöös kohaliku omavalitsusega.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

2. PUURKAEVUDE PROJEKTEERIMINE, KOOSKÕLASTAMINE, EHITUS- JA PUURIMISLOA TAOTLEMINE, EHITAMINE, KASUTUSLOA TAOTLEMINE, EHITUSREGISTRISSE KANDMINE

2.1. Puurkaevud rajatakse ainult projekti alusel, olenemata puurkaevu sügavusest.

2.2. Tiheasustusalal rajatakse kambriumi-vendi, ordoviitsiumi-kambriumi ja devoni-siluri veekihte avavad puurkaevud kehtivaid üld- ja detailplaneeringuid järgides.

2.3. Puurkaevu projekt koostatakse mahus, mis võimaldab anda hinnangut rajatava veehaarde vastavusele põhjavee kasutuse ja kaitse nõuetele.

2.4. Linnades ja teistes tiheasustusega paikades ja hajaasustusalal, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 500 m³ ööpäevas, koosneb projekt:

– puurkaevu projektist;

– sanitaarkaitseala projektist;

– veehaarde ehitusprojektist.

2.5. Linnades ja teistel tiheasustusaladel, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 500 m³ ööpäevas, koosneb projekt:

– puurkaevu projektist, milles on toodud sanitaarkaitseala piirid ja neis kehtivad kitsendused;

– veehaarde ehitusprojektist.

2.6. Hajaasustusalal, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 500 m³ ja üle 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks, koosneb projekt:

– puurkaevu projektist, milles on toodud sanitaarkaitseala piirid ja neis kehtivad kitsendused ning päisehitise konstruktsioon;

– tellija soovil veehaarde ehitusprojektist.

2.7. Hajaasustusalal, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas, koosneb projekt:

– puurkaevu projektist, milles on toodud veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks ja päisehitise konstruktsioon;

– tellija soovil veehaarde ehitusprojektist.

2.8. Puurkaevu projekteerimiseks esitab veehaarde rajaja taotluse Keskkonnaametile (lisa 3), kes lahendab taotluse kahe nädala jooksul. Taotluse lahendamise käigus võidakse nõuda puurkaevu asukoha valikut kohapeal.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

2.9. Veehaarde puurkaevu projekteerimise alustamiseks saadakse tingimused kohalikust omavalitsusest. Omavalitsus määrab ka isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada.

2.10. Kooskõlastatud ja kohalikus omavalitsuses kinnitatud projekti alusel tuleb taotleda ehitusluba kohalikust omavalitsusest ning puurkaevu puurimisluba Eesti Geoloogiakeskusest. Olenevalt puurkaevu asukohast võib puurimisloa väljaandja nõuda üle 100 m sügavusega puurkaevudest karotaaþi tegemist.

2.11. Juhul kui põhjaveehaarde puurkaevu projekt koosneb mitmest osast, näiteks eraldi puurkaevu või puurkaevude, ehitiste ja sanitaarkaitseala projektidest, kooskõlastatakse kõik eraldi osaprojektid koos. Projekti või projektide kooskõlastamise, kinnitamise, ehitus- ja puurimisloa taotluse ja vormistamise korraldab tellija, kes vajaduse korral võib need toimingud delegeerida volitatud isikule, k.a. projekteerijale.

3.1. Puurkaevude projekteerimise eelduseks on põhjaveevaru olemasolu, mille on kinnitanud Põhjaveekomisjoni ettepanekul keskkonnaminister.

3.2. Joogivee saamiseks valitakse veekiht, mille põhjavee kvaliteet vastab joogiveestandardile. Tootmisvee puhul tuleb vastavalt sellele esitatud nõuetele eelistada maapinnalähedasi taastuva põhjaveevaruga veekihte.

3.3. Vajaduse korral tuleb põhjavee seisundi jälgimiseks linnade, asulate ja teiste suuremate uute põhjaveehaarete puurkaevude projektides ette näha vaatluspuurkaevude rajamine, milleks esitab ettepaneku Keskkonnaamet.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

4.1. Puurkaevu projektis põhjendatakse puurkaevu sügavus, alg- ja lõppdiameeter, seinte kindlustatus, filtri tüüp jne.

4.2. Puurkaevu töötava osa läbimõõt sõltub projekteeritava filtri tüübist, läbimõõdust ja veetõsteseadme mõõtmetest ning paigutuse sügavusest.

4.3. Puurkaevu konstruktsiooniga peab olema tagatud:

4.3.1. pudedate ja varisevate setete kindlustatus;

4.3.2. puurkaevu põhikolonni torutagune tsementatsioon pinnavee ja ülemiste kihtide vee mittesegunemiseks ning kasutatava veekihi isoleerimiseks;

4.3.3. pudedate ja varisevate setete isoleeritus ja vajaliku veehulga läbilaskvus;

4.3.4. manteltorude põhikolonni ulatumine vähemalt 0,2 m üle maapinna või pumbamaja põranda;

4.3.5. eelneva ja järgneva manteltoru kolonni välisdiameetrite vahe, mis üldjuhul on muhvühendusega torude puhul 100 mm ja nippelühendusega torude puhul 60 mm;

4.3.6. karotaaþi tegemise, puurkaevu puhastamise ja dünaamilise veetaseme mõõtmise võimalus.

4.4. Puurkaevu ehitamiseks kasutatavatel materjalidel peab olema sertifikaat ja nende kasutamine kooskõlastatakse Terviseametiga.

[RTL 2009, 99, 1469 – jõust. 1.01.2010]

5.1. Puurimistööde lõpetamisel tehakse puurkaevus puhastuspumpamine pumbatava vee selginemiseni.

5.2. Puurkaevu hüdrogeoloogiliste parameetrite määramiseks tehakse enne kasutuselevõtmist proovipumpamine 1,3-kordse projekteeritud tootlikkusega. Proovipumpamine kestab tootlikkuse ja dünaamilise veetaseme stabiliseerumiseni.

5.3. Proovipumpamise käigus võetakse veeproovid bakterioloogiliseks ja füüsikalis-keemiliseks analüüsiks, kusjuures veeproovide võtmise ajaks peab olema saavutatud 1,3-kordne ekspluatatsiooniline tootlikkus.

5.4. Kui vee kvaliteet ei vasta joogi- või tootmisvee nõuetele, tuleb ette näha vee töötlemine täiendava projekti alusel.

5.5. Puurimisorganisatsioon annab kaevu tellijale üle suletuna koos puurkaevu passiga (lisa 6).

5.6. Kasutuselevõtmisel peab puurkaev olema suletud päisega, et vältida veekihi reostamist. Päis peab võimaldama veetaseme mõõtmist puurkaevus ja olema varustatud proovivõtukraaniga .

5.7. Puurimisfirma informeerib kaks nädalat enne tööde alustamist Keskkonnaametit ja esitab pärast tööde lõppu vajalikud andmed vastavalt käesoleva määruse lisa 1 punktile 2.9.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

5.8. Puurkaevu passis peavad olema järgmised andmed:

5.8.1. riiklik kood;

5.8.2. puurkaevu omanik või valdaja;

5.8.3. puurkaevu asukoht, geograafilised koordinaadid sekundilise täpsusega ja asendiplaan mõõdus 1:10000, 1:25000 või täpsem;

5.8.4. maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas;

5.8.5. puurimisorganisatsiooni nimetus ja puurimisaeg;

5.8.6. puurkaevu geoloogiline läbilõige;

5.8.7. puurkaevu konstruktsioon;

5.8.8. puurkaevu hüdrogeoloogilised parameetrid (tootlikkus, staatiline ja dünaamiline veetase);

5.8.9. veeanalüüside andmed vastavalt veestandardi ja tehnilise vee korral tellijapoolsetele nõuetele;

5.8.10. soovitus puurkaevust veevõtu korralduse, pumba tootlikkuse ja uputussügavuse kohta.

5.9. Puurkaevudes, mis võetakse kasutusele rohkem kui kuus kuud pärast valmimist, tehakse enne kasutuselevõtmist täiendav proovipumpamine ja võetakse uued veeanalüüsid. Nimetatud tööde teostamise eest vastutab kaevu valdaja.

6.1. Puurkaevud likvideeritakse tampoonimise teel projekti alusel, mille tellib kaevu omanik või valdaja. Puurkaevu likvideerimise projekt kooskõlastatakse Keskkonnaametis.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

6.2. Puurimisorganisatsioon teatab puurkaevu likvideerimisest Keskkonnaametile kaks nädalat enne tööde teostamist.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

6.3. Likvideeritud puurkaev jäetakse ehitiste registrisse.

6.4. Puurkaevude likvideerimise projektis peavad sisalduma järgmised andmed:

6.4.1. kaevu riiklik kood;

6.4.2. kaevu omanik või valdaja ja asukoht;

6.4.3. kaevu puurinud organisatsioon ja passi number;

6.4.4. kaevu tehniline seisukord ja likvideerimise põhjus;

6.4.5. likvideerimistööde tehnoloogia kirjeldus.

6.5. Puurkaevude likvideerimisel tuleb kinni pidada järgmistest tehnoloogianõuetest:

6.5.1. Enne tampoonimist klooritakse puurkaev lahusega, milles 1 l vee kohta kasutatakse 100--125 mg aktiivset kloori.

6.5.2. Likvideeritava puurkaevu vee tugeva reostuse puhul tehakse puurkaevus enne tampoonimist puhastuspumpamine kuni vesi vastab kehtivatele nõuetele.

6.5.3. Puurkaevu vettandev osa täidetakse desinfitseeritud puistematerjaliga (jämeterine liiv, peen kruus või killustik). Puistematerjali tase jäetakse 2--3 m allapoole puurkaevu manteltorude põhikolonni alumist otsa.

6.5.4. Ülejäänud puurkaevu õõs täidetakse tsementseguga 1:1:2 või kuivbetooniga mark 100--150.

6.5.5. Üle maapinna ulatuva puurkaevu suudme ümber kaevatakse süvend ning manteltoru lõigatakse maha vähemalt 0,5 m allpool maapinda. Süvend täidetakse savi või savika pinnasega.

6.5.6. Kui puurkaevu töötav osa on täis loobitud kõrvalisi esemeid või puurkaevus on allakukkunud sügavveepumbad, puhastatakse puurkaevu töötav osa sellises ulatuses, mis võimaldab isoleerida vettandva osa.

6.5.7. Kui puurkaevu vettandev osa avab kaks või enam veekihti, tuleb tampoonimisel need veekihid eraldada. Selleks täidetakse puurkaevu vettandvad osad inertse puistematerjaliga, neid eraldavas veepideme osas tehakse betoonist (savist) vettpidav tampoon.

6.5.8. Likvideeritava puurkaevu manteltorudetaguse isolatsiooni rikutuse või puudumise korral ja juhul kui manteltorudega on isoleeritud kaks või enam veekihti, torpedeeritakse manteltorud neid veekihte eraldava veepideme kohal. Puurkaevu tampoonimisel tehakse torpedeeritud kohas manteltorude taha tsementatsioon.

6.5.9. Ülevooluga puurkaevude likvideerimisel tuleb enne tampoonimist ülevool sulgeda järgmistel juhtudel:

6.5.9.1. kui staatiline veetase on üle maapinna rohkem kui 1,5 m, pikendatakse manteltoru ülevoolu lakkamiseni ja puurkaev tampoonitakse tavalisel viisil;

6.5.9.2. kõrgema staatilise veetaseme puhul pumbatakse puurkaevu vettandvasse ossa rasket savilahust ülevoolu lakkamiseni, mille järel puurkaev tampoonitakse.

6.6. Puurkaevu likvideerimise kohta koostab töö teostaja akti, mis antakse omanikule, akti koopiad antakse Keskkonnaametile, põhjaveeregistri pidajale ja Eesti Geoloogiakeskuse fondi ühe kuu jooksul pärast töö lõpetamist.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

Kehtetu – RT I 2010, 43, 254 – jõust. 17.07.2010