Äriregistrisse kandmata sundlõpetatud ettevõtte likvideerija tasustamise kord

Äriseadustiku(RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 52-54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313) paragrahvi 513 lõike 8 alusel määran:

1. Äriseadustiku paragrahv 513 lõike 31 alusel määratud ettevõtte likvideerijale võidakse likvideerimismenetluse läbiviimise eest maksta tasu vastavalt käesolevale määrusele.

2. Likvideerija tasu arvestamise aluseks on likvideerimismenetluse käigus võlausaldajate rahuldatud või deponeeritud nõuete ning allesjäänud vara jaotusplaani alusel osanikele, aktsionäridele või liikmetele jaotatava vara väärtuse summa.

3. Kui käesoleva määruse punktis 2 nimetatud summa on:
a) kuni 639 eurot, siis on likvideerija tasu sellest 15 sajandikku;
b) 640 eurost 3195 euroni, siis on likvideerija tasu sellest 12 sajandikku;
c) 3196 eurost 6391 euroni, siis on likvideerija tasu sellest 6 sajandikku;
d) 6392 eurost 31955 euroni, siis on likvideerija tasu sellest 3 sajandikku;
e) 31956 eurost 63911 euroni, siis on likvideerija tasu sellest 2 sajandikku;
f) üle 63911 euro, siis on likvideerija tasu sellest 1 sajandik.
[RT I 29.12.2010, 166 – jõust. 1.01.2011] .

4. Likvideerija tasu reaalne suurus ei või ületada pärast sundlõpetatud ettevõtte võlausaldajate nõuete rahuldamist või ettenähtud korras deponeerimist allesjäänud vara väärtust.

5. Likvideerijat ei tasustata, kui ta on sundlõpetatud ettevõtte osanik, liige või aktsionär või omanik või ettevõtte juht (juhatuse või seda asendava organi liige, tegevdirektor vms.).

6. Likvideerija tasu reaalne suurus tuleb ära näidata allesjäänud vara jaotusplaanis (justiitsministri 1997. aasta 1. septembri määruse nr. 39 punkti 26 alapunkt "f").
[RT I 29.12.2010, 166 – jõust. 1.01.2011]

7. Kohus võib määrata likvideerijale tasu, mis ületab käesoleva määruse punktis 3 ettenähtud tasu määra, arvestades likvideerimismenetluse keerukust ja likvideerija panust. Selleks esitab likvideerija sundlõpetatud ettevõtte asukohajärgsele maakohtule vastava avalduse koos sundlõpetatud ettevõtte likvideerimismenetluse alg- ja lõppbilansiga ning allesjäänud vara jaotusplaaniga.
[RT I 29.12.2010, 166 – jõust. 1.01.2011]

8. Likvideerija võib tasu saada pärast seda, kui Riigi Teataja Lisas sundlõpetamisteate avaldamisest on möödunud vähemalt kuus kuud ning lõppbilansi ja jaotusplaani osanikele, aktsionäridele või liikmetele tutvumiseks esitamisest on möödunud vähemalt kaks kuud ning lõppbilanssi ja jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on sellekohane hagi rahuldamata jäetud.

9. Kui sundlõpetatud ettevõtte likvideerimismenetlus läheb üle pankrotimenetluseks, likvideerijale käesoleva määruse alusel tasu ei maksta. Sel juhul on likvideerijal õigus tasule samadel alustel ja korras pankrotihalduriga vastavalt pankrotiseadusele. Tasule ei ole õigust käesoleva korra punktis 5 nimetatud isikust likvideerijal.
[RT I 29.12.2010, 166 – jõust. 1.01.2011]

Äriseadustiku(RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 52-54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313) paragrahvi 513 lõike 8 alusel määran:

1. Äriseadustiku paragrahv 513 lõike 31 alusel määratud ettevõtte likvideerijale võidakse likvideerimismenetluse läbiviimise eest maksta tasu vastavalt käesolevale määrusele.

2. Likvideerija tasu arvestamise aluseks on likvideerimismenetluse käigus võlausaldajate rahuldatud või deponeeritud nõuete ning allesjäänud vara jaotusplaani alusel osanikele, aktsionäridele või liikmetele jaotatava vara väärtuse summa.

3. Kui käesoleva määruse punktis 2 nimetatud summa on:
a) kuni 639 eurot, siis on likvideerija tasu sellest 15 sajandikku;
b) 640 eurost 3195 euroni, siis on likvideerija tasu sellest 12 sajandikku;
c) 3196 eurost 6391 euroni, siis on likvideerija tasu sellest 6 sajandikku;
d) 6392 eurost 31955 euroni, siis on likvideerija tasu sellest 3 sajandikku;
e) 31956 eurost 63911 euroni, siis on likvideerija tasu sellest 2 sajandikku;
f) üle 63911 euro, siis on likvideerija tasu sellest 1 sajandik.
[RT I 29.12.2010, 166 – jõust. 1.01.2011] .

4. Likvideerija tasu reaalne suurus ei või ületada pärast sundlõpetatud ettevõtte võlausaldajate nõuete rahuldamist või ettenähtud korras deponeerimist allesjäänud vara väärtust.

5. Likvideerijat ei tasustata, kui ta on sundlõpetatud ettevõtte osanik, liige või aktsionär või omanik või ettevõtte juht (juhatuse või seda asendava organi liige, tegevdirektor vms.).

6. Likvideerija tasu reaalne suurus tuleb ära näidata allesjäänud vara jaotusplaanis (justiitsministri 1997. aasta 1. septembri määruse nr. 39 punkti 26 alapunkt "f").
[RT I 29.12.2010, 166 – jõust. 1.01.2011]

7. Kohus võib määrata likvideerijale tasu, mis ületab käesoleva määruse punktis 3 ettenähtud tasu määra, arvestades likvideerimismenetluse keerukust ja likvideerija panust. Selleks esitab likvideerija sundlõpetatud ettevõtte asukohajärgsele maakohtule vastava avalduse koos sundlõpetatud ettevõtte likvideerimismenetluse alg- ja lõppbilansiga ning allesjäänud vara jaotusplaaniga.
[RT I 29.12.2010, 166 – jõust. 1.01.2011]

8. Likvideerija võib tasu saada pärast seda, kui Riigi Teataja Lisas sundlõpetamisteate avaldamisest on möödunud vähemalt kuus kuud ning lõppbilansi ja jaotusplaani osanikele, aktsionäridele või liikmetele tutvumiseks esitamisest on möödunud vähemalt kaks kuud ning lõppbilanssi ja jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on sellekohane hagi rahuldamata jäetud.

9. Kui sundlõpetatud ettevõtte likvideerimismenetlus läheb üle pankrotimenetluseks, likvideerijale käesoleva määruse alusel tasu ei maksta. Sel juhul on likvideerijal õigus tasule samadel alustel ja korras pankrotihalduriga vastavalt pankrotiseadusele. Tasule ei ole õigust käesoleva korra punktis 5 nimetatud isikust likvideerijal.
[RT I 29.12.2010, 166 – jõust. 1.01.2011]