Kaitseväe rivimäärustiku kinnitamine

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	23.12.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	21.02.2008
Avaldamismärge:

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

17. 12. 2002 nr 423 (RT I 2002, 109, 648) 31.12.2002

12.12.2005 nr 299 (RT I 2005, 67, 519) 23.12.2005

Kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 19 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

[RT I 2002, 109, 648 - jõust. 31. 12. 2002]

1. Kinnitada "Kaitseväe rivimäärustik" (juurde lisatud).

2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 5. mai 1998. a määrusega nr 92  

Kaitseväe rivimäärustik

 

I. ÜLDALUSED

1. Kaitseväe rivimäärustik (edaspidi määrustik) määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikumisel, relvata ning relvaga, allüksuste, väeosade ja nendega võrdsustatud üksuste rivid jalgsi ning sõidukitel, kaitseväelaste tervitamise ja riviülevaatuste korra, võtted mõõga ja lipuga, kaitseväelaste kohustused enne rivistamist ja rivis ning nende rivilisele väljaõppele esitatavad nõuded.

2. Rivimäärustikust juhinduvad kõik väeosad, staabid, kaitseväeasutused, -õppeasutused, Kaitseliidu üksused ning piirivalve sõjaväeliselt korraldatud üksused.

[RT I 2005, 67, 519 – jõust. 23.12.2005]

3. Riviõpe paneb aluse ülemate käskude korrektsele täitmisele ja kaitseväelisele täpsusele, mis on omased Eesti kaitseväe rahvuslikele traditsioonidele.

4. Rivi on kaitseväelise korra ja organiseerituse alus, kaitseväelaste ja allüksuste (väeosade) määrustikuline paigutus nende ühiseks tegutsemiseks jalgsi või sõidukitel.

5. Viirg on rivi, milles kaitseväelased seisavad üksteise kõrval ühel sirgjoonel.

6. Tiib on rivi parem- või vasakpoolne ots. Rivi pööramisel tiibade nimetused ei muutu.

7. Rinne on rivi külg, mille poole rivistatud kaitseväelased (sõidukite esiosad) seisavad näoga.

8. Rivi tagakülg on rinde vastaspoolne rivi külg.

9. Vahe on kaitseväelaste (sõidukite) ja allüksuste (väeosade) vahemaa rinnet pidi.

10. Kaugus on kaitseväelaste (sõidukite) ja allüksuste (väeosade) vahemaa sügavuti.

11. Rivi laius on rivi tiibade vahemaa rinnet pidi.

12. Rivi sügavus on vahemaa esimesest viirust (kaitseväelasest) viimase viiruni (kaitseväelaseni).

13. Kaheviirulises rivis seisavad ühe viiru kaitseväelased teise viiru kaitseväelaste selja taga väljasirutatud käe kaugusel.

14. Viirge nimetatakse esimeseks, teiseks, kolmandaks jne. Rivi pööramisel viirgude nimetused ei muutu. Vähem kui neli kaitseväelast rivistuvad alati ühte viirgu.

15. Kaks (kolm või neli) kaitseväelast, kes seisavad kahe-, kolme- või neljaviirulises rivis üksteise taga väljasirutatud käe kaugusel, moodustavad rea.

16. Rida, kus kaitseväelasi puudub, nimetatakse poolikuks. Viimane rida peab alati olema täisrida. Mitmeviirulise rivi pööramisel astuvad poolikus reas seisvad kaitseväelased eesmistesse viirgudesse.

17. Rivi liigid on koondrivi ja lahkrivi. Koondrivis paiknevad kaitseväelased rinde suunas viirgudes üksteisest väljasirutatud käe vahedel ja kaugusel (1,1 m mõõdetuna vasaku jala kannast kõrval või taga seisva kaitseväelase vasaku jala kannani), lahkrivis üksteisest ülema poolt määratud vahedel ja kaugusel.

18. Kolonn on rivi, milles kaitseväelased või allüksused (sõidukid) paiknevad üksteise taga määrustikus või ülema määratud kaugusel.

19. Ülem juhib üksikmeest või ühtse juhtimise all tegutsevat allüksust käskluste, leppemärkide ja signaalide abil või isikliku eeskujuga.

20. Käsklus on ettenähtud viisil sõnastatud ja öeldud ning määrustikus määratletud korras täitmisele kuuluv käsk. Käsklusi antakse kõigil neil juhtudel, kui nende abil juhtimine on võimalik ja üksikmees või allüksus peab tegutsema otsekohe. Käskluse andmisel kaitseväelane seisab, liigub ja käitub alati määrustiku nõuete järgi, võtab enne käskluse andmist valvelseisangu ning näitab ise käskluse täpse täitmise eeskuju. Vahetuks täitmiseks antav käsklus koosneb harilikult eelkäsklusest ja täitekäsklusest.

21. Eelkäsklusega (käesolevas määrustikus trükitud SUURTE TÄHTEDEGA) määratakse toiming, mida on vaja täita. Vajadusel sisaldab eelkäsklus selle üksikmehe nime või allüksuse nimetust, kellelt toimingu täitmist nõutakse. Eelkäskluses hääldatakse sõnu venitatult, selgesti ja valjult.

22. Täitekäsklusega (käesolevas määrustikus trükitud poolpaksus kirjas SUURTE TÄHTEDEGA) määratakse selle täitmise algushetk. Täitekäsklust hääldatakse pärast lühikest, hästi märgatavat pausi kõlavalt, järsult ja energiliselt. Käesolevas määrustikus on täitekäsklus eelkäsklusest eraldatud mõttekriipsuga.

Käskluse andmisel sõltub hääle tugevus kaugusest täitjateni. Käsklused täidetakse täpselt, erksate ja järskude liigutustega.

23. Sõnad, mida käesolevas määrustikus esitatud käsklustes võib vajadusel asendada teistega, on trükitud KALDKIRJAS.

II. ÜLEMA JA KAITSEVÄELASE KOHUSTUSED ENNE RIVISTAMIST JA RIVIS

24. Kaitseväelane on kohustatud:

1) kontrollima oma relva, talle kinnistatud relvastuse, lahingutehnika, laskemoona, isiklike kaitsevahendite, tööriistade, vormiriietuse ja rakmete korrasolekut;

2) hoolikalt korrastama vormiriietust, jalanõusid ja peakatet, sobitama relva ja rakmed, aitama kaaslasel kõrvaldada ilmnevad puudused;

3) teadma oma kohta rivis, oskama asuda rivvi kiiresti, rüseluseta, liikuma joondunult, hoidma määratud kaugust ja vahet, täitma ohutusnõudeid, mitte väljuma rivist (transpordivahendist) ilma loata;

4) mitte rääkima ega suitsetama rivis ilma loata, tähelepanelikult jälgima oma ülema käske ja käsklusi, teisi segamata täitma need kiiresti ja täpselt;

5) andma käsud ja käsklused edasi neid moonutamata, valjusti ja selgelt.

25. Ülem on kohustatud:

1) teatama rivistamise aja, koha ja korra, vormiriietuse ja rakmed, relvastuse ja lahingutehnika, vajadusel määrama vaatlejad;

2) teadma ja kontrollima oma allüksuse alluvate arvu, relvastust, lahingutehnikat, laskemoona, isiklikke kaitsevahendeid ja tööriistu;

3) kontrollima alluvate välimust, relvade ja rakmete kandmiseks ja kasutamiseks sobilikkust;

4) hoidma rividistsipliini ja nõudma allüksuselt korralduste, leppemärkide ja signaalide täpset täitmist ning kaitseväelastelt oma kohustuste täitmist rivis;

5) korraldama allüksuse relvastuse ja lahingutehnikaga rivistamisel nende välise ülevaatuse, kontrollima isikkoosseisu ohutu veo eeskirjade täitmist, veetava materjali kinnitust ja paigutust, tuletama isikkoosseisule meelde ohutusnõudeid, liikumisel nõudma määratud vahemaade ja kiiruse hoidmist ning liikluseeskirjade täitmist.

III. ÜKSIKMEES

ÜLDALUSED

26. Üksikmehe hoolas ja põhjalik riviõpe on kõikide üksuste koostöö ja täieliku ühtekuuluvuse põhieeldus. Üksikmehe ettevalmistamisel tehtud vigade tagajärgi ei ole võimalik kõrvaldada üksuse koosseisus õpetamisega. Ergas ja täpne käskluste täitmine, laitmatu seisang, rivivõtete sooritamise korrektsus ja kõigi liigutuste hoogsus on põhieeldused koostööks koondrivis. Koondrivis tegutsemine on omakorda distsipliini tugevdamise ja süvendamise parim viis. Üksikmehe riviõppes tuleb nende nõuete täitmisele pöörata suurimat tähelepanu.

SEISANG JA TEGEVUS RELVATA KOONDRIVIS

Seisang

27. Määrustikupärane rüht on kaitseväelase väärika esinemise ja sõjameheliku välimuse peamine tunnus. Rüht ja seisang annavad tunnistust ka üldisest kehalisest arengust. Seepärast tuleb määrustikupärast seisangut ja head rühti nõuda igal võimalikul juhul. Seisangut kontrollitakse igal rivistusel, kui selleks on võimalus. Et olla alluvatele ja madalamas auastmes kaitseväelastele eeskujuks, peavad oma rühti ja seisangut eriti hoolikalt kontrollima ülemad ja kõrgemas auastmes kaitseväelased.

28. Kaitseväelase põhiseisang on valvelseisang, mis võetakse käskluse «VALVEL!» järel.

Eelkäskluse järel valvelseisangut ei võeta. Valvelseisangus (joonis 1) peab seisma:

1) sirgelt ja täiesti liikumatult;

2) kannad koos, pöiad ühel joonel ja ühtemoodi, umbes 40^o-se nurga all väljapoole pööratud;

3) jalad põlvist sirged ja pingeta;

4) keha sirge, jalad pahkluudest painutamata, keharaskus ühtlaselt kandadel ja pöidadel, kõht ette lükkamata, õlad ühtemoodi alla lastud ja veidi tahapoole tõmmatud, rind ees;

5) käed all, sõrmed koos ja kergelt kõverdatud, käelabad puudutavad reit, keskmine sõrm asub välivormi pükste küljetasku keskel, igapäevavormil püksiõmbluse kohal;

6) pea püsti, lõug kergelt tagasi tõmmatud, suu kinni, vaade suunatud ette.

Joonis 1. Valvelseisang			Joonis 2. Vabaltseisang

(õ) 2.10.2006 15:30

29. «VABALT!»

Hoida keha vabalt, vasaku jalaga astuda pärast käsklust vasakule nii, et jalad jääksid õlgade laiuselt. Käed viia selja taha, parem käelaba asetada vasaku käe alla, käeselg vastu selga ja sellega hoida kinni vasaku käe randmest (joonis 2).

30. «KOHENDU!»

Sellele käsklusele eelneb käsklus «VABALT!». Pärast käsklust «KOHENDU!» tohib kohalt lahkumata kohendada riideid ja rakmeid ning pöörduda oma vahetu ülema poole. Kohendumise lõpetamiseks antakse käsklus «KOHENDUMINE LÕPETADA!».

Kohendumine lõpetatud, jäädakse vabaltseisangusse.

31. «RIVITULT!»

Käskluse järel lahkuda kiiresti oma kohalt rivis. Eemalduda võib nii kaugele, et ülema käskluse või signaali peale oleks võimalik kiiresti koguneda. On lubatud kohendada rakmeid ja riietust, rääkida ja istuda. Suitsetada võib kohas, kus see on lubatud.

32. «PAIGALE!»

Käskluse järel asuda kiiresti endisele kohale, iseseisvalt joonduda ja jääda vabaltseisangusse.

Liikumine ja peatumine

33. Liikumine koondrivis toimub vabasammu, taktsammu või valvelsammu; taktjooksuga, jooksuga või kiirjooksuga.

34. Vabasammu kasutatakse rännakutel, halbadel teedel, kohendumise võimaldamiseks liikumisel, sildade ületamisel ja liikumisel lahkrivis maastikul. Vabasammu liikumisel ei ole sammu pikkus ega sagedus täpselt kindlaks määratud; normaalne liikumiskiirus teedel peab olema mitte alla 4 km/t. Liikumise alustamiseks vabasammul antakse käsklus «VABASAMMU -- MARSS!».

Selle käskluse järgi liikuda nii, nagu on soodsam. Taktipidamine ei ole nõutav. Oma kohalt rivis lahkuda ei tohi, võib kohendada riietust ja rakmeid, rääkimiseks on vaja eri luba. Suitsetamine on keelatud.

35. Taktsammu (joonis 3) kasutatakse liikumisel koondrivis.

Käskluse «TAKTSAMMU -- MARSS!» järel alustada liikumist vasaku jalaga, rõhutades esimest sammu; keha hoida sirge, pea püsti, lõug kergelt tagasi tõmmatud, suu kinni ja vaade suunatud ette; käed liiguvad hoogsalt sammu taktis pingeta vöö kõrguseni ette ja väljasirutatult taha, sõrmed on koos ja kergelt kõverdatud. Sammu pikkus on ligikaudu 80 cm, sagedus 120 sammu minutis.

36. Valvelsamm nõuab jõupingutust, arendab ühtekuuluvust ja distsipliini. Valvelsammul liigutakse lühikestel vahemaadel ja tervitamisel koondrivis.

Käskluse «VALVELSAMMU -- MARSS!» järel alustada liikumist vasaku jalaga. Viia vasak jalg ühes keha raskusega ette ja panna kergelt rõhutatult täistallaga maha, kandes keha raskuse üle vasakule jalale. Jalga tõsta 25 cm kõrgusele. Jala tõstmisel hoida saapanina kergelt alla- ja väljapoole. Seejärel teha samm samuti parema jalaga. Keha hoida sirge, pea püsti, lõug kergelt tagasi tõmmatud, suu kinni ja vaade suunatud ette, käed liiguvad nagu taktsammul. Valvelsammu sagedus on 120 sammu minutis, sammu pikkus 80 cm.

37. «PAIGAL -- MARSS!»

Käskluse järel märkida sammu takti paigal jalgade tõstmise ja mahapanemisega. Tõusva jala kand tõsta maasoleva jala poole sääre kõrgusele ja selle kõrvale, saapanina kallutada tõstmisel veidi allapoole (joonis 4). Liikumisel antakse käsklus vasaku jala mahapanekul, seejärel teha parema jalaga veel üks samm ja alustada vasaku jalaga paigalsammu. Liikumise jätkamiseks antakse käsklus «OTSE -- MARSS!».

Täitekäsklus antakse vasaku jala mahapanekul, pärast seda teha parema jalaga veel üks samm paigal ja jätkata liikumist vasaku jalaga taktsammul.

38. Liikumise peatamiseks antakse käsklus «SEIS!». Pärast täitekäsklust teha veel üks samm, panna taga olev jalg sammu taktis eesmise kõrvale ja jääda liikumatult valvelseisangusse.

39. Taktjooksul liikumist alustatakse käskluse «TAKTJOOKSU -- MARSS!» järel. Pärast eelkäsklust kõverdada käed küünarliigesest ja rusikas käed tõsta ette rinna kõrgusele; küünarnukid hoida keha lähedal (joonis 5). Pärast täitekäsklust alustada jooksu vasaku jalaga. Joostakse ühtlase sammu ja sagedusega.

Taktjooksult minnakse üle kas takt- või vabasammule käskluse «TAKTSAMMU (VABASAMMU) -- MARSS!» järel, kiirjooksult ainult vabasammule. Jooksult sammule üleminekuks aeglustatakse pärast eelkäsklust vähehaaval jooksu ja pärast täitekäsklust minnakse sõltuvalt käsklusest üle takt- või vabasammule.

Joonis 3. Liikumine taktsammul		Joonis 4. Paigalsamm	Joonis 5. Käte asend eelkäskluse «TAKTJOOKSU» järel

(õ) 2.10.2006 15:30

40. «JOOSTES -- MARSS!»

Jooksmist kasutatakse ebatasase maastiku ja pikemate vahemaade läbimiseks.

Jooksmise alustamiseks paigalt toimitakse nagu eelkäskluse «TAKTJOOKSU» korral. Pärast täitekäsklust «MARSS!» alustatakse jooksmist, püüdmata säilitada sammude sagedust.

41. Kiirjooksul läbitakse ainult lühikesi vahemaid.

Käskluse «KIIRJOOKSU -- MARSS-MARSS!» järel joosta nii kiiresti kui jõuab.

Peatumine kiirjooksult toimub kas määratud kohani jõudes või pärast käsklust «SEIS!». Täitekäsklus «MARSS-MARSS!» käskluse koosseisus tähendab seda, et käsklust tuleb täita kiirjooksul.

42. Üleminek ühelt sammuliigilt teisele toimub järgmiste käskluste järgi:

«TAKTSAMMU -- MARSS!»

«VALVELSAMMU -- MARSS!»

«VABASAMMU -- MARSS!»

«TAKTJOOKSU -- MARSS!»

«KIIRJOOKSU -- MARSS-MARSS!»

«JOOSTES -- MARSS!»

Üleminekul taktsammult valvelsammule või vastupidi antakse täitekäsklus vasaku jala mahapanekul, mille järel teha veel üks samm endisel viisil ja vasaku jala mahapanekuga alustada liikumist uuel sammul. Vabasammult minnakse üle esiteks taktsammule ja sellelt valvelsammule ning vastupidi.

43. Paigal asudes antakse väiksemaks koha muutmiseks käsklus «KOLM SAMMU EDASI (TAGASI, PAREMALE, VASAKULE) -- MARSS!».

Edasi ja tagasi liigutakse taktsammul, peatutakse ilma käskluseta. Liikumisel paremale (vasakule) astuda samm parema (vasaku) jalaga, panna vasak (parem) jalg kiiresti parema (vasaku) juurde ja niiviisi jätkata liikumist, kuni on tehtud määratud arv samme. Pärast peatumist jääda valvelseisangusse (joonis 6).

Joonis 6. Käskluse «SAMM PAREMALE (VASAKULE) -- MARSS!» täitmine

(õ) 2.10.2006 15:30

Pöörded

44. Käsklust «PAREM (VASAK) -- POOL!» täidetakse järgmiselt.

Paigal pöörata pärast täitekäsklust parema (vasaku) jala kannal ja vasaku (parema) jala päkal 90^o paremale (vasakule), pärast pööret tuua taga olev jalg järsult lühimat teed mööda ees oleva jala kõrvale; pärast pööret jääda valvelseisangusse. Kogu pööre tehakse kahe võttega; pöörde ajal jäävad käed liikumatuks.

Liikumisel taktsammu antakse täitekäsklus selle jala mahapanekul, kuhu poole pööre tehakse. Koos järgmise sammu astumisega pöörata vasaku (parema) jala päkal 90^o paremale (vasakule), üheaegselt pöördega sirutada välja parem (vasak) jalg sammuks uues suunas ja jätkata liikumist. Pöörde tegemisel jalad põlvist ei kõverdu, käte liikumine jätkub endiselt.

Liikumisel vabasammul ja jooksuga tehakse pööre vabalt.

Valvelsammul liikumisel ja paigalsammul pöördeid ei tehta.

45. «POOLPÖÖRET PAREM (VASAK) -- POOL!». Pärast täitekäsklust pööratakse 45^o paremale (vasakule). Pööre tehakse ainult paigal.

46. Käsklust «ÜMBER -- PÖÖRD!» täidetakse järgmiselt.

Paigal pöörata vasaku jala kannal ja parema jala päkal 180^o ümber vasaku õla, pärast pööret tuua parem jalg lühimat teed mööda järsult vasaku jala kõrvale; jääda valvelseisangusse. Pöörde ajal jäävad käed liikumatuks (joonis 8).

Liikumisel taktsammul antakse täitekäsklus parema jala mahapanekul. Vasaku jalaga teha veel täissamm edasi, parem jalg asetada poole sammu kaugusele vasaku jala ette maha, pöörata järsult mõlema jala päkkadel 180^o ümber vasaku õla, viia keha raskus paremale jalale ja jätkata vasaku jalaga täissammul liikumist uues suunas. Käed liiguvad pöördel endiselt.

Liikumisel vabasammul ja jooksuga tehakse pööre vabalt.

Valvel- ja paigalsammul pööret ei tehta.

Joonis 8. Käskluse «ÜMBER -- PÖÖRD!» täitmine

(õ) 2.10.2006 15:30

Liikumissuuna määramine ja muutmine

47. Liikumist võidakse suunata:

1) määratud eseme suunas;

2) mööda määratud joont;

3) juhi järele;

4) näidatud suunas;

5) paremale, vasakule või tagasi;

6) kaarkäigu abil.

48. Liikumissuunda muudetakse käsklusega:

1) «SUUND VALGE MAJA -- MARSS!»

Pärast eelkäsklust jõuda selgusele määratud suunapunkti asukohas ja täitekäskluse järel võtta sellele suund.

2) «SUUND MÖÖDA (PIKI) TEED -- MARSS!»

Pärast täitekäsklust alustada liikumist mööda (piki) määratud maastikujoont.

3) «SUUND MINU JÄREL -- MARSS!»

Hakata liikuma juhi järel.

4) «SUUND SINNA (näidatakse käega) -- MARSS!»

Hakata liikuma näidatud suunas.

5) «SUUND PAREMALE (VASAKULE) -- MARSS!»

Võtta suund endisest 90^o paremale (vasakule).

6) «SUUND PAREMALT (VASAKULT) TAGASI -- MARSS!»

7) «KAARES PAREMALE (VASAKULE) -- MARSS!»

Pärast täitekäsklust alustada poolsammul kaarliikumist paremale (vasakule). Kui kaarliikumisega on võetud soovitud suund, antakse käsklus «OTSE -- MARSS!» ja pärast seda jätkatakse liikumist täissammul otsesuunas.

Tervitamine

49. Kaitseväelased tervitavad vastastikku alati, kusjuures alluv (auastmelt madalam) peab tervitama esimesena. Tervitamine algab 3 m kauguselt.

Tervitatakse energiliselt, nii et tervitatav seda märkaks. Tervitus lõpeb tervitatava vastutervitusega või möödumisega tervitatavast.

50. Väljaspool rivi paigal tervitamiseks tuleb pöörduda tervitatava isiku poole, vaadata talle silma ja võtta valvelseisang. Samal ajal tõsta parem käsi, mille neli sõrme on sirgelt koos ja pöial esimese sõrme vastas, järsu liigutusega peopesa pööramata meelekoha juurde. Käsi jääb randmest sirgeks, küünarnukk õla kõrgusele; nimetissõrme ja keskmise sõrme otsad puudutavad peakatte äärt või meelekohta (joonis 9). Pärast vastutervitust või tervitatavast möödumist lasta käsi järsu liigutusega alla ja pöörata pea otse.

Rivitult koos olevad kaitseväelased tervitavad käskluse «VALVEL!» järel, mille annab kõrgemas auastmes või esimesena ülemat märganud kaitseväelane. Tervitamine lõpeb tervitatava käskluse «VABALT!» järel, mida kordab tervitajatest kõrgeim kaitseväelane või käskluse andnud kaitseväelane.

a	b
Joonis 9. Tervitamine: a) peakattega; b) peakatteta

(õ) 2.10.2006 15:30

51. Tervitamiseks väljaspool rivi liikumisel pöörata pea järsu liigutusega tervitatava poole, tõsta kergelt lõuga ja vaadata tervitatavale silma; parem käsi tõsta järsult üles ja saata peapöördega tervitatavat. Vasak käsi jääb liikumatult alla. Lähenedes tervitatavale selja tagant, alustada tervitamist temast möödumise hetkel ja lõpetada järgmise sammuga.

52. Tervitamiseks rivis paigal antakse käsklus «RÜHM -- VALVEL!». Pärast käsklust võtta valvelseisang ja käskluse «PAREMALE (VASAKULE, KESKELE) -- VAAT!» järel pöörata pea järsult kästud suunda, tõsta kergelt lõuga ja vaadata tervitatavale silma. Tervitatava liikumisel saata teda vaate ja peapöördega. Rühmaülemad ja temast kõrgemal ametikohal teenivad kaitseväelased tõstavad parema käe tervitusasendisse.

53. Tervitamise lõpetamiseks rivis paigal antakse käsklus «OTSE -- VAAT!».

Selle käskluse järel pöörata pea järsu liigutusega otse ja jääda valvelseisangusse. Rühmaülemad ja temast kõrgemal ametikohal teenivad kaitseväelased lasevad parema käe alla.

54. Tervitamiseks koondrivis liikumisel antakse käsklused «VALVELSAMMU -- MARSS!» (vt punkti 19) ja «PAREMALE (VASAKULE) -- VAAT!».

Pärast käsklust «VALVELSAMMU -- MARSS!» alustada liikumist valvelsammul; üheaegselt vasaku jala mahapanekuga antavat täitekäsklust «PAREMALE (VASAKULE) -- VAAT!» teha parema jalaga veel üks samm, üheaegselt vasaku jala mahapanekuga pöörata pea tervitatava poole ja saata teda vaatega. Rühmaülemad ja temast kõrgemal ametikohal teenivad kaitseväelased tõstavad samaaegselt peapöördega parema käe tervitusasendisse ja peatavad vasaku käe liikumise. Tervitamine lõpeb käsklusega «TAKTSAMMU -- MARSS!».

Selle käskluse järel, mis antakse vasaku jala mahapanekul, teha veel üks samm ja vasaku jala mahapanekul pöörata pea järsu liigutusega otse ning jätkata liikumist taktsammul.

Joonis 10. Tervitamine koondrivis

(õ) 2.10.2006 15:30

Pea paljastamine ja katmine

55. Koondrivis paljastatakse pea käskluse «MÜTSID -- PEAST!» järel. Käsklus antakse vabalt- või valvelseisangus seisvale üksusele.

Eelkäskluse «MÜTSID!» järel:

1) haarata suvemütsi nokast pöidlaga alt, teiste sõrmedega pealt;

2) haarata talvemüts eesmisest ülemisest servast;

3) kiivri peast võtmiseks vabastada parema pöidlaga lõuaalune rihm, viia see pöidlaga kiivri esiserva alla ning vajutada vastu kiivrit.

Pärast täitekäsklust «PEAST!» tõsta peakate peast ja lasta käsi ühes peakattega vabalt alla, hoides peakatte sisemist poolt vastu jalga.

Peakate võetakse peast vaba käega, kui mõlemad käed on vabad, siis parema käega (joonised 11 ja 12).

Palvuse ajal on pilk suunatud maha.

56. Pea kaetakse käskluse «MÜTSID -- PÄHE!» järel.

Pärast täitekäsklust «PÄHE!» panna peakate pähe ja jääda endisesse seisangusse.

a
b
Joonis 11. a) Suve- ja b) talvemütsi peast võtmine
Joonis 12. Kiivri peast võtmine

(õ) 2.10.2006 15:30

SEISANG JA TEGUTSEMINE RELVAGA

Üldalused

57. Koondrivis peavad olema relvad alati kaitseriivis. Relva peab alati käsitsema hoolikalt ja ettevaatlikult, et vältida relva, enda või kaaslaste vigastamist ja naabrite tegevuse takistamist.

58. Relva hoitakse käes, jalal, rihmal, rinnal, seljal, õlal, puusal või tervitusvõttes. Tervitusvõtet kasutavad auvahtkond ja aukompanii.

Seisang relvaga

59. Seisang relvaga on samasugune nagu relvata.

Algseisang relvaga on karabiin «jalal», automaat, snaipripüss, kuulipilduja «käes», tankitõrjegranaadiheitja «seljal».

60. «Relv käes»

Relv on paremas käes, parem käsi hoiab relva püstolkäepidemest, relv toetub parema õla vastu, rauasuue ülespoole.

61. «Karabiin jalal»

Karabiini hoitakse paremas käes, päästikukaitse ettepoole, relva pära täies ulatuses vastu maad, esiots saapaninade joonel ja külg vastu paremat saabast. Mõlemad küünarnukid on ühel kõrgusel, pöial hoiab relva kehapoolselt küljelt, surudes sirgeks tõmmatud rihmale ja puudutab reit. Teised sõrmed on koos, ümber laesääre (joonis 13).

62. «Relv rihmal»

Relva hoitakse paremal õlal rihmal püstloodis, pöial haarab rihma tagant vasakult, ülejäänud rusikasse surutud sõrmed eest, küünarvars rõhtsalt vöö kõrgusel vastu keha.

Kõiki relvi peale kokkupandud päraga automaadi tuleb hoida suue ülespoole. Küünarnukiga suruda kergelt relvale või vastu salve (joonis 14).

Joonis 13. «Karabiin jalal»			Joonis 14. «Relv rihmal»

(õ) 2.10.2006 15:30

63. «Relv rinnal»

Relva hoitakse, suue üles vasakule, vasaku õla kõrgusel, vasak käsi on alla lastud, paremaga hoitakse relva laekaelast (joonis 15). Kokkupandud päraga relva hoitakse parema käega lukukoja kaane pealt.

64. «Relv seljal»

Relv on riputatud rihmaga selga üle vasaku õla, suue üles vasakule. Relva pära on lükatud tahapoole, et see ei takistaks võtta valvelseisangut (joonis 16).

65. «Karabiin õlal»

Karabiini hoitakse eestvaates püstloodis küünarnukist kõverdatud vasaku käega pära alt ja pöidlaga eest nii, et karabiin toetub salvega õlale, sihik on silmade kõrgusel, küünarnukk vastu külge (joonis 17).

Joonis 15. «Relv rinnal»	Joonis 16. «Relv seljal»	Joonis 17. «Karabiin õlal»

(õ) 2.10.2006 15:30

66. «Relv puusal»

Rihm on üle parema õla, relva rauasuue vasakule alla, vasak käsi hoiab laesäärest, parem käsi püstolkäepidemest. Nii kannab relva tunnimees välispostil (joonis 18).

67. «Relv tervitusasendis»

1) Karabiini hoitakse käes enda ees kergelt vastu rinda tõmmatuna. Karabiini päästikukaitse on suunatud ette, ülemine rihma kandevõru lõua kõrgusel; vasak käsi hoiab kinni laesäärest ja rauakattest, parem käsi on ümber laekaela; küünarnukid on võimalikult keha lähedal.

2) Automaati hoitakse käes enda ees kergelt vastu rinda tõmmatuna; salv on suunatud vasakule, kirp lõua kõrgusel; vasak käsi hoiab kinni laesäärest; parem käsi hoiab ümber laekaela (päraliigendi alt), tõmmates rihma pöidla alla pingule.

68. «VABALT!»

Relva asendit ei muudeta. Vaba käsi on alla lastud.

69. «KOHENDU!»

Rihmale, rinnale ja seljale võetud relva asendit ei tohi muuta, vaid ainult kohendada. Jalale võetud relva võib nihutada paigalt ja hoida ükskõik kumma käega.

70. «RIHMA -- KOHENDA!»

Vasaku jalaga astuda samm ette ja laskuda paremale põlvele. Relva pära asetada maha, toetades seda vasaku jalaga. Laesäär toetub paremale käsivarrele. Vajadusel muudetakse rihma pikkust (joonis 20).

Joonis 18. «Relv puusal»	Joonis 19. Vabaltseisang, automaat käes	Joonis 20. Rihma kohendamine

(õ) 2.10.2006 15:30

71. «KOHENDAMINE -- LÕPETADA!»

Parema käega võtta kinni püstolkäepidemest. Vasak jalg panna püsti tõustes tagasi parema kõrvale ja jääda seisma valvelseisangusse. Relv jääb asendisse «relv käes».

72. «RIVITULT!»

Tegutsetakse samuti nagu ilma relvata.

Relvavõtted

73. Relvavõtted sooritatakse ainult käte jõul. Keha ja pea relvavõtete sooritamisel ei liigu.

74. Relvavõtete sooritamisel nimetatakse eelkäskluses vajaduse korral relva liik. Näiteks «AUTOMAAT RINNALE -- VÕTT!» jne.

75. Enne relvavõtete sooritamist antakse käsklus «VALVEL!» ja «SALV -- KINNITA!».

Pärast eelkäsklust «SALV» asetada salv vasaku käega salvepessa (joonis 21b).

Täitekäskluse «KINNITA!» järel kinnitavad kõik üheaegselt salve; vasak käsi lasta hoogsalt keha kõrvale tagasi ning jääda valveseisangusse (joonis 21c).

a	b	c
Joonis 21. Relva salve kinnitamine: a) valvelseisang, salv vasakus käes; b) salve kinnitamine; c) kaitseväelane valvelseisangus, relv käesasendis

(õ) 2.10.2006 15:30

76. Õppuse lõppedes antakse käsklus «RELV -- KÄTTE!» ning «SALV -- ERALDA!».

Eelkäskluse «SALV» järel haarata vasaku käega salvest ja vabastada salv riivist. Täitekäskluse «ERALDA!» järel eemaldavad kõik üheaegselt salve ja vasak käsi liigub hoogsalt koos salvega vasakule küljele.

77. Jalalasendist võetakse karabiin rihmale käskluse «RIHMALE -- VÕTT!» järel kolme võttega.

Esimene võte. Parema käega tõsta karabiin kehast eemaldamata üles, pöörata salv vasakule; vasaku käega võtta kinni karabiini laesäärest ja hoida suue silmade kõrgusel; parema käe küünarnukk suruda vastu külge.

Teine võte. Haarata parema käega rihma ülaosast, viia relv vasaku käega otse ette. Hoida relva paigal, pingul rihm paremas käes.

Kolmas võte. Heita karabiin kiiresti õlale, vasak käsi lasta alla. Parem käsi libiseb mööda rihma alla nii, et küünarvars ja rusikasse surutud käsi jääb rõhtsalt vöö kõrgusele. Suruda karabiin küünarnukiga kergelt vastu keha.

78. Käesasendist võetakse automaat rihmale käskluse «RIHMALE -- VÕTT!» järel kolme võttega.

Esimene võte. Vasak käsi liigub paremale küljele, haarab kinni laesäärest. Relv tuuakse vertikaalselt ette, parem käsi hoiab püstolkäepidemest ning kirp jääb lõua kõrgusele (joonis 22a).

Teine võte. Parem käsi haarab rihmast, vasaku käega viiakse relv otse ette. Hoida relva paigal, pingul rihm jääb paremasse kätte (joonis 22b).

Kolmas võte. Heita relv parema käega kiiresti õlale, vasak käsi lasta alla. Parem käsi libistada rihma mööda alla nii, et küünarvars jääks rõhtsalt vöö kõrgusele. Küünarnukk surub vastu salve (joonis 22c).

a	b	c
Joonis 22. Automaadi viimine käesasendist rihmalasendisse: a) esimene võte; b) teine võte; c) automaat rihmalasendis

(õ) 2.10.2006 15:30

79. Käesasendist võetakse automaat rinnale käskluse «RINNALE -- VÕTT!» järel kolme võttega.

Esimene võte. Haarata vasaku käega laesäärest. Tuua relv vertikaalselt ette, vasakut kätt hoida keha suhtes 90^o-se nurga all, parem käsi hoiab kinni püstolkäepidemest ning kirp jääb lõua kõrgusele (joonis 23a).

Teine võte. Viia parema käega rihm paremale ja haarata rihma seestpoolt peoga nii, et sõrmed oleksid poolkõverdatult pööratud enda poole; üheaegselt pista rihmast läbi parema käe küünarnukk (joonis 23b).

Kolmas võte. Heita rihm üle pea; võtta parema käega automaadi laekaelast pära liigendi alt ning vasak käsi lasta alla (joonis 23c).

a	b	c	d
Joonis 23. Automaadi viimine käesasendist rinnalasendisse: a) esimene võte; b) teine võte; c) kolmas võte; d) automaat rinnalasendis

(õ) 2.10.2006 15:30

80. Automaadi üleviimiseks seljalt rinnale ja rinnalt seljale ning karabiini üleviimiseks seljalt jalale võetakse relv eelneva käsklusega rihmale.

81. Kokkupandud päraga automaadi viimiseks rinnalt seljale tuleb võtta parema käega automaadi rauasuudmest ja lükata relv seljale.

Automaadi üleviimiseks seljalt rinnale võtta parema käega rauasuudmest ning tõmmates relva suudmega vastu vasakut õlga, viia ta rinnalasendisse.

82. Rihmalasendist seljale võetakse relv käskluse «SELJALE -- VÕTT!» järel kahe võttega.

Esimene võte. Vasaku käega võtta rihmast kinni veidi altpoolt paremat õlga, samal ajal haarata parema käega kabaliigendi alt.

Teine võte. Parema käega tõsta relv veidi üles; heita vasaku käega rihm üle pea vasakule õlale; relv ja käed lasta kiiresti alla (joonis 24).

Automaati kantakse seljal täägita, karabiini -- allapööratud täägiga.

Kuulipilduja võetakse seljale nii, kuidas on sobivam.

Joonis 24. Relva viimine rihmalasendist seljalasendisse

(õ) 2.10.2006 15:30

83. Õlal kantakse ainult täägistatud karabiini. Jalalt võetakse karabiin õlale käskluse «ÕLALE -- VÕTT!» järel kahe võttega.

Esimene võte. Parema käega tõstes ja pöörates karabiini lukuga väljapoole tuua püstloodis relv keha eest läbi vasaku õla ette üles. Asetada pära peopesale nii, et pöial hoiaks pära eest ja teised sõrmed suruksid seda seestpoolt; hoida karabiini püstloodis vasaku õla ees, puudutades päraga vasakut reit; parema käe küünarnukk õla kõrgusel.

Teine võte. Lasta parem käsi kiiresti alla, samal ajal tõsta vasaku käega karabiini nii, et salv toetuks õlale ja vasak käsi tõuseks vöö kõrgusele, küünarnukk vastu külge (joonis 18).

84. Käskluse «JALALE -- VÕTT!» järel võetakse karabiin jalale; automaadi, kergekuulipilduja, snaipripüssi ja tankitõrjegranaadiheitja asend ei muutu.

Õlalt võetakse karabiin jalale kolme võttega.

Esimene võte. Lasta vasak käsi koos karabiiniga kiiresti alla, haarata samaaegselt parema käega laesääre ülaosast ja rauakattest, kusjuures küünarnukk on õla kõrgusel.

Teine võte. Tuua karabiin parema käega, pöörates teda salvega väljapoole, alla parema jala juurde, abistada seejuures vasaku käega ja asetada pära saapaninaga ühele joonele.

Kolmas võte. Lasta vasak käsi kiiresti alla ja parema käega asetada karabiin sujuvalt jalalasendisse.

85. Rihmalt võetakse karabiin jalale kolme võttega.

Esimene võte. Paremat kätt rihma mööda veidi üles tõstes võtta karabiin õlalt, heita ette ning haarates vasaku käega laesäärest, hoida relva, salv vasakule, rauasuue silmade kõrgusel.

Teine võte. Tõmmata rihm parema käe pöidla alla sirgeks ja võtta laesääre ülaosa ümbert kinni.

Kolmas võte. Lasta vasak käsi kiiresti alla ja asetada paremaga karabiin sujuvalt jalalasendisse.

86. Jalalasendist võetakse karabiin tervitusasendisse käskluse «RELVAD TERVITUSEKS -- VÕTT!» järel.

Esimene võte. Tõsta parema käega karabiin ette üles, salv väljapoole nii, et rihma ülemine kandevõru jääks lõua kõrgusele. Relv puudutab kergelt vöörihma. Vasaku käega haarata laesäärest ja rauakattest. Küünarnukid on võimalikult keha lähedal.

Teine võte. Parem käsi liigub alla, haarab laekaelast. Relv tõmmatakse vastu rinda.

87. Rihmalasendist võetakse automaat tervitusasendisse käskluse «RELVAD TERVITUSEKS -- VÕTT!» järel.

Esimene võte. Parem käsi liigub mööda rihma üles õla kõrguseni.

Teine võte. Heita parema käega relv kaares ette ja haarata samaaegselt vasaku käega laesäärest. Pingul rihm jääb paremasse kätte relva suhtes 90^o-se nurga alla.

Kolmas võte. Vasak käsi tõmbab relva kergelt vastu rinda, küünarvars jääb keha suhtes 90^o-se nurga alla; samaaegselt liigub parem käsi mööda rihma alla, tõmmates rihma pingule ja haarates laekaelast (päraliigendi alt), nii et rihm jääb pingutatult pöidla alla.

88. Tervitusasendist võetakse automaat rihmale käskluse «RIHMALE -- VÕTT!» järel kolme võttega.

Esimene võte. Relva langetamata ja käte asendit muutmata lükata automaat kehast eemale.

Teine võte. Haarata parema käega rihmast nii, et pöial jääks sisse- ja ülejäänud sõrmed väljapoole ning tõmmata rihm vasakule pingule; parema käe küünarnukk hoida õla kõrgusel.

Kolmas võte. Heita relv kiiresti rihmaga paremale õlale, vasak käsi lasta alla; parem käsi libistada mööda rihma alla nii, et küünarvars jääks rõhtsalt vöö kõrgusele. Küünarnukk surub vastu salve.

89. Tervitusasendist jalale võetakse karabiin käskluse «JALALE -- VÕTT!» järel.

Esimene võte. Parem käsi liigub üles ja haarab karabiini laesääre ülemisest osast.

Teine võte. Tuua karabiin parema käega, relva pööramata alla parema jala juurde, abistades seejuures vasaku käega, asetada pära saapaninaga ühele joonele.

Kolmas võte. Lasta vasak käsi kiiresti alla, asetada karabiin parema käega sujuvalt jalalasendisse.

90. Liinuriseisang (joonis 25). Relv võetakse liinuriasendisse kahe võttega rõhutatult erksalt.

Esimene võte. Parema käega tõsta relv ja vasaku käe sõrmedega haarata laesäärest eest-, pöidlaga tagantpoolt.

Teine võte. Parema käe sõrmedega haarata pära alt, pöidlaga eest ja hoida sirge käega püstloodis parema õla ees vastu keha. Vasak käsivars tõsta rõhtsalt õla kõrgusele rinna ette.

Liinuriasendist võetakse relv rihmale nii, kuidas see on sobivam.

a	b	c
Joonis 25. Liinuriseisang: a) esimene võte; b) relv liinuriasendis; c) liinuri jooksuasend

(õ) 2.10.2006 15:30

91. Õpetamisel on lubatud määrustikus kirjeldatud võtteid sooritada osade kaupa. Näiteks «VÕTETE KAUPA, RINNALE VÕTT, TEE -- ÜKS!», «TEE -- KAKS!», «TEE -- KOLM!».

92. Õppuste vaheajal või puhkepeatustel paneb üksus relvad maha käskluse «RELV -- MAHA!» järel.

Eelkäskluse järel võtta automaat või granaadiheitja paremasse kätte, karabiin või kuulipilduja jalale; kuulipildujal või granaadiheitjal vabastada jalad.

Täitekäskluse järel astuvad viirud üheaegselt vasaku jalaga sammu ette ja asetavad relva maha, lukukäepide ülespoole, relva pära parema saapanina joonele; paremat jalga põlvest mitte kõverdada; pärast relva mahaasetamist tõusta ja tuua vasak jalg parema juurde.

Granaadiheitja asetatakse maha, käepide vasakule või jalgadele, kuulipilduja jalgadele.

93. Relvad võetakse maast käskluse «RELV -- VÕTT!» järel. Kui vahepeal oli antud käsklus «RIVITULT!», siis antakse relvade juurde tagasitulekuks käsklus «PAIGALE!» Relva võtmiseks teha vasaku jalaga samm ette, võtta parema käega relv ning püsti tõustes tuua vasak jalg parema juurde.

Liikumine ja pöörded

94. Jalale võetud relvaga liikumiseks sammu ja pööreteks tõsta relv eelkäskluse järel saapalaba võrra maast kõrgemale, suruda vastu reit ja hoida nii kuni liikumise või pöörde lõpuni, mille järel asetada sujuvalt jala kõrvale maha.

Jalalasendis võetud relvaga liigutakse lühikestele vahemaadele. Käsi, millega relva ei hoita, liigub nagu liikumisel sammu või jooksul ilma relvata. Seljale võetud relvaga liiguvad mõlemad käed.

Jooksmisel tõsta jalal oleva relva pära põlve kõrgusele ja hoida tääk enda lähedal.

Õlale võetud karabiiniga jääda täitekäskluse «SEIS!» järel seisma ja võtta relv iseseisvalt jalale, nagu on kirjeldatud punktis 61.

Pöördeid relvaga paigal ja liikumisel tehakse samuti nagu pöördeid relvata.

Tervitamine

95. Väljaspool rivi ja rivis tervitatakse relvaga nii paigal kui ka liikumisel samade juhiste järgi nagu tervitamisel relvata. Käsi tõstetakse tervitusasendisse siis, kui relv on seljal. Relva asend tervitamisel ei muutu.

96. Tervitamine rivis. Tervituskäskluste «TERVITUSEKS (LIPUTERVITUSEKS, AUAVALDUSEKS) -- VALVEL!», «KESKELE (PAREMALE, VASAKULE, LIPULE) -- VAAT!» korral sooritatakse karabiiniga pärast käsklust «VAAT!» samuti nagu käskluse «RELVAD TERVITUSEKS -- VÕTT!» korral (vt punkti 64). Pea pööratakse määratud suunda täitekäskluse «VAAT!» järel.

Täägi käsitsemine

97. Käänistääk kinnitatakse karabiinile käskluse «TÄÄK -- KINNITA!» järel. Tääk kinnitatakse kahe võttega.

Eelkäskluse «TÄÄK» järel haarata vasaku käega relva suudmeosast nii, et pöial ja peopesa toetuksid kirbule, parema käega vabastada tääk riivist ja hoida peopesal relvaga 90^o-se nurga all.

Täitekäskluse «KINNITA!» järel lükata tääk järsu liigutusega relva külge ja lasta käsi alla.

Joonis 26. Käänistäägi kinnitamine

(õ) 2.10.2006 15:30

98. Tääk võetakse maha käskluse «TÄÄK -- MAHA!» järel kahe võttega.

Eelkäskluse «TÄÄK» järel haarata vasaku käega relva suudmeosast nii, et peopesa toetuks kirbule. Parema käega vabastada tääk raua küljest ja hoida pöidla ja sõrmede vahel, peopesa maa poole, tääk relvaga 90^o-se nurga all.

Täitekäskluse «MAHA!» järel pöörata tääk järsu liigutusega kohale ja lasta käsi alla.

99. Nugatääk kinnitatakse ja võetakse ära kõige sobivamal viisil.

IV. JAGU

KOOSSEIS

100. Jagu koosneb jaoülemast, jaoülema abist ja seitsmest sõdurist.

Jao alussõdur on tavaliselt rivis jaoülemast järgmine kaitseväelane, kelle järgi kogu jagu joondub, liigub ja tegutseb. Vajaduse korral määrab jaoülem alussõduri nimeliselt käsklusega «ALUSSÕDUR REAMEES TAMM!».

LASKURJAGU KOONDRIVIS

Rivistused

101. Jao rivistused koondrivis on:

1) üheviiruline joon;

2) ühekaupa kolonn;

3) kaheviiruline joon;

4) kahekaupa kolonn.

102. Jao üheviirulisel joonel (joonis 27) asuvad sõdurid numbrite järjekorras üksteise kõrval, moodustades ühe sirgjoone. Sõdurite vahed on 1 m 10 cm mehe jalakannast kõrvalseisva mehe jalakannani. Jaoülem asub jao paremal tiival.

Joonis 27. Laskurjao üheviiruline joon

(õ) 2.10.2006 15:30

103. Jao ühekaupa kolonn (joonis 28) on paremale pööratud jao üheviiruline joon (punkt 102). Sõdurid asuvad üksteise taga ja moodustavad ühe sirgjoone. Kaugused sõdurite vahel on 1 m 10 cm, lugedes jalakannast jalakannani.

Jaoülem asub kolonni alguses.

Joonis 28. Jagu ühekaupa kolonnis

(õ) 2.10.2006 15:30

104. Jagu kaheviirulisel joonel (joonis 29). Teine pooljagu asub esimese pooljao taga. Vahed ja kaugused on punktide 102 ja 103 järgi. Jaoülem asub paremal tiival esimese pooljao joonel.

Joonis 29. Jagu kaheviirulisel joonel

(õ) 2.10.2006 15:30

105. Jao kahekaupa kolonn (joonis 30) on paremale pööratud jagu kaheviirulisel joonel (punkt 104). Teine pooljagu asub esimese pooljao kõrval paremal. Kaugused ja vahed vastavad punktidele 102 ja 103. Jaoülem asub kahe pooljao keskel.

Joonis 30. Jagu kahekaupa kolonnis

(õ) 2.10.2006 15:30

106. Vajadusel on lubatud rivistada jagu joonele ja kolonni lühendatud vahedele ja kaugustele. Sel juhul puudutavad kõrvuti seisvate meeste küünarnukid kergelt üksteist; üksteise taga seisvate meeste vahe on ligikaudu 55 cm jalakannast jalakannani. Alustades liikumist, võetakse normaalkaugused ja -vahed.

107. Jao õpetamisel asub jaoülem seal, kus tal on parem alluvaid õpetada.

108. Jagu koguneb joonele ainult paigal. Kolonni koguneb jagu nii paigal kui liikumisel. Harilikult koguneb jagu jaoülema järgi. Kogunetakse kiirjooksul.

109. «JAGU, JOONELE -- KOGU!»

Jaoülem seisab soovitud kohas ja näitab käega joone, kuhu jagu peab kogunema, sirutades selleks vasaku (parema) käe küljele keha suhtes 90^o-se nurga all. Alussõdur asub jaoülema kõrvale nii, et jaoülema väljasirutatud käe sõrmed puudutaksid tema õlga. Jagu rivistub tema järgi joonele nii, et iga mees sirutab vasaku (parema) käe välja, puudutades vasakul (paremal) oleva kaitseväelase õlga. Pöörab pea paremale ning tõstab veidi lõuga, et näha endast neljanda mehe rinda.

Pärast alussõduri kohaleasumist laseb jaoülem käe alla, astub parema jalaga sammu ette, pöörates samal ajal vasakule ja kontrollib käskluse täitmist. Joondumise kontrollimiseks võib jaoülem vajaduse korral oma kohalt liikuda.

Joondumise lõpetamiseks annab jaoülem käskluse «VALVEL!» ja läheb oma kohale rivis või tegutseb vastavalt punktile 107. Pärast seda käsklust lastakse käsi energilise liigutusega alla ja pööratakse pea otse. Kogumiseks kaheviirulisele joonele (punkt 104) või lühendatud vahedele (punkt 106) antakse käsklused «JOONELE KAHTE VIIRGU -- KOGU!» või «JOONELE KAHTE VIIRGU LÜHENDATUD VAHEDELE -- KOGU!».

110. «JAGU, KOLONNI -- KOGU!»

Jaoülem näitab kolonni alguspunkti, tõstes parema (vasaku) käe otse üles.

Alussõdur asub jaoülema taha. Jagu rivistub tema selja taha kolonni, joondudes niiviisi, et iga mees näeks ainult eesseisva sõduri kukalt. Õige kauguse võtmiseks sirutatakse vasak käsi ette nii, et see puudutab eesseisja selga.

Pärast alussõduri kohaleasumist pöördub jaoülem ümber ja kontrollib käskluse täitmist. Joondumise kontrollimiseks võib jaoülem oma kohalt liikuda. Joondumise lõpetamiseks annab jaoülem käskluse «VALVEL!» ja pöördub ümber või tegutseb punkti 107 järgi. Pärast käsklust «VALVEL!» lastakse käsi energilise liigutusega alla.

Kui pärast käsklust «KOGU!» liigub jaoülem edasi sammu või joostes, siis järgneb jagu talle samal viisil.

Kogumiseks kahekaupa kolonni või lühendatud kaugustele kahekaupa antakse käsklused «KAHEKAUPA KOLONNI -- KOGU!» või «KAHEKAUPA KOLONNI LÜHENDATUD KAUGUSTELE -- KOGU!».

Joonis 31. «JAGU, JOONELE -- KOGU!»	Joonis 32. «JAGU, KOLONNI -- KOGU!»

(õ) 2.10.2006 15:30

111. Kui jagu on vaja rivistada kohale, kus jaoülem ise ei asu, siis toimub see käskluse «JAGU, TEELE, SUUND TUULEVESKI, JOONELE (JOONELE KAHTE VIIRGU) -- KOGU!» või «JAGU, ÜKSIKU MÄNNI JUURDE, SUUND VALGE MAJA, KOLONNI (KAHEKAUPA KOLONNI) -- KOGU!» järel.

Jagu rivistub määratud kohta ja viisil alussõduri järgi.

112. Paigalseisva jao joondumise viimistlemiseks antakse vajaduse korral käsklus «JAGU -- JOONDU!» või «JAGU, LÜHENDATUD VAHEDELE (JA KAUGUSTELE) -- JOONDU!».

Jagu joondub vastavalt punktidele 109 ja 110. Joondumine lõpetatakse käskluse «VALVEL!» järel.

113. Vajadusel joondatakse jagu vasakul tiival või jao keskel asuva alussõduri järgi käsklusega «JAGU, VASAKULE (KESKELE) -- JOONDU!» või «ALUSSÕDUR REAMEES TAMM, JAGU -- JOONDU!».

Sõdurid pööravad pea vasakule (keskele) ja joonduvad punkti 109 kohaselt.

114. Ülema lähenemisel rivile 10--15 sammu kaugusele lõpetab jaoülem käsiloleva tegevuse ja annab käsklused «VALVEL!», «PAREMALE (VASAKULE, KESKELE) -- VAAT!», tõstab käe tervitusasendisse, teeb pöörde ülema poole, läheneb taktsammul ülemale 2--3 sammu kaugusele ning kannab ette jao tegevusest, näiteks: «Härra leitnant, kolmas jagu on riviõppusel. Jaoülem nooremseersant Tamm». Pärast ettekannet teeb jaoülem vasaku jalaga sammu taha ja kõrvale samaaegse pöördega paremale, vabastamaks ülemale teed rivi (parema tiiva) ette, ja saadab ülemat, liikudes temast ühe sammu kaugusel tema taga rivi välisküljel. Käsi jääb tervitusasendisse kuni ülem annab käskluse «VABALT!», mida jaoülem kordab. Pärast ülema korraldust jätkab jagu pooleliolevat tegevust.

Kui ülem läheneb rivi tagaküljelt, pööratakse rivi ümber, antakse käsklused ja kantakse ette.

Kui ülem peatub rivis oleva kaitseväelase ees või pöördub kaitseväelase poole, võtab kaitseväelane valvelseisangu ja esitleb end, näiteks: «Reamees Kask». Kui ülem pöördub kaitseväelase poole ning nimetab tema auastme ja perekonnanime, siis vastab kaitseväelane «MINA!».

Liikumine

115. Jagu liigub harilikult kolonnis, joonel liigutakse ainult väiksemateks ümberpaigutusteks.

Jagu liigub, peatub, muudab sammu ja teeb pöördeid samade käskluste ja juhiste järgi, mis on antud üksikmehe kohta. Liikumissuuna, sammu õige pikkuse ja sageduse eest vastutab jaoülem.

Eelkäskluse järel võtab jaoülem (alussõdur) määratud suuna või valib selle iseseisvalt. Täitekäskluse järel hakkab jagu liikuma korraga, joondudes kuklasse ja külgsuunas (joonel ja kahekaupa kolonnis) ning hoides õiget kaugust ja vahet. Ebaõiged vahed ja kaugused parandatakse liikumisel vähehaaval, et mitte rikkuda korda rivis.

Peatumisel kiirjooksult asub jagu ilma erikäskluseta kiiresti endisesse rivistusse.

Suuna muutmine

116. Joonele või kolonni rivistatud jao suunda võib muuta paigal ja liikumisel.

117. Kolonni või joonele rivistatud jagu muudab liikumisel suunda samade käskluste ja juhiste järgi, mis on antud üksikmehe kohta. Suuna muutmisel liigub jagu jaoülema (alussõduri) järel.

Ümberrivistumine

118. Ühe- või kaheviirulisel joonel asuva jao ümberrivistumine paigal ühe- või kahekaupa kolonni (või ümberpöördult), kui pole vaja arvestada suunda, toimub joone pööramisega paremale (kolonni pööramisega vasakule).

Kui on vaja arvestada suunda, siis pärast joonest kolonni moodustamist viiakse kolonn nõutavasse suunda vastavalt punktidele 48 ja 117. Pärast ümberrivistumist jäädakse valvelseisangusse.

119. Üleminek kolonnist joonele endises suunas toimub käskluse «JAGU, JOONELE (JOONELE PAREMALE) -- MARSS (MARSS-MARSS)!» järel.

Paigal rivistumisel jääb jaoülem (alussõdur) oma kohale, teised sõdurid lähevad kiirjooksul otseteed oma uuele kohale temast vasakule (paremale), asudes määratud joonele.

Liikumisel toimub ümberrivistumine kolonnist joonele ainult kiirjooksuga. Jaoülem (alussõdur) jätkab liikumist endise kiirusega; jõudnud joonele, jätkavad teised sõdurid liikumist temaga samas taktis ja sama kiirusega.

120. Üheviiruliselt joonelt kaheviirulisele rivistub jagu ainult paigal käskluse järgi «KAHTE VIIRGU -- MARSS (MARSS-MARSS)!».

Selle käskluse järel pöördub teine pooljagu paremale, liigub taktsammul (kiirjooksul) oma kohale esimese pooljao taha, peatub ja teeb vasakpöörde.

121. Kaheviiruliselt joonelt üheviirulisele rivistub jagu ainult paigal käskluse «ÜHTE VIIRGU -- MARSS (MARSS-MARSS)!» järel.

Selle käskluse järel pöördub teine pooljagu vasakule, liigub taktsammul (kiirjooksul) esimese pooljao tagant välja ja asub oma kohale esimese pooljao vasakule tiivale ning joondub esimese pooljao järgi.

122. Ühekaupa kolonnist kahekaupa kolonni rivistub jagu käskluse «KAHEKAUPA KOLONNI -- MARSS (MARSS-MARSS)!» järel.

Paigal liigub teine pooljagu taktsammul (kiirjooksul) paremale esimese pooljao kõrvale, peatub ning joondub iseseisvalt.

Liikumisel ümberrivistumisel märgib esimene pooljagu paigalsammu, teine pooljagu liigub endisel sammul paremale, esimese pooljao kõrvale; kui teine pooljagu on jõudnud oma kohale, jätkab jagu jaoülema käskluse «OTSE -- MARSS!» järel liikumist.

Ümberrivistumisel kiirjooksuga jätkab esimene pooljagu liikumist endise kiirusega, teine pooljagu asub kiirjooksul paremale, esimese pooljao kõrvale ning jätkab liikumist esimese pooljaoga samas taktis ja sama kiirusega.

123. Kahekaupa kolonnist ühekaupa kolonni rivistub jagu käskluse «ÜHEKAUPA KOLONNI -- MARSS!» järel.

Esimene pooljagu alustab (jätkab endisel viisil) liikumist, teine pooljagu märgib paigalsammu kuni esimese pooljao möödumiseni, pärast seda jätkab liikumist, asudes oma kohale ühekaupa kolonnis.

ÜLEMA JUURDE KUTSUMINE

124. Rivist ülema juurde kutsumiseks antakse käsklus «NOOR KUUSK! MINU JUURDE -- MARSS!».

Kuulnud oma nime, vastab kaitseväelane selgelt ja kõlavalt «MINA!» ja alustab täitekäskluse järel liikumist taktsammul. Pikema vahemaa korral (üle 10 sammu) läheb kutsutu ülema juurde joostes.

Kui kutsutu seisab esimeses viirus, astub ta paremale liikumiseks vasaku jalaga sammu ette ja teeb vasakul pöial pöörde ülema suunas. Vasakule hakatakse liikuma vasaku jalaga ja parema jala pöial tehakse pööre ülema suunas.

Liikumissuund tuleb valida nii, et kutsutu jääks ülema ette seisma 2--3 sammu kaugusel näoga ülema poole. Pärast peatumist teha täpne pööre ülema poole, koos jala juurdetoomisega tõsta käsi energiliselt tervitusasendisse ning kanda ette, näiteks: «Härra vanemveebel! Noor Kuusk!».

Jääda seisma tervitusasendis. Käsi lasta alla siis, kui seda teeb ülem.

Teistest viirgudest väljumisel tuleb puudutada vasaku käega eesseisja selga ja tee vabanedes alustada liikumist.

Saanud märguande, annab eespoolses viirus seisja omakorda märku enda ees seisjale ja nad vabastavad üheaegselt tee väljakutsutule. Selleks astuda vasaku jalaga lühike samm ette ja paremaga samm kõrvale ning tuua vasak jalg parema juurde.

Kui kutsutu on rivist väljunud, astuvad talle tee vabastanud kaitseväelased üheaegselt oma kohale tagasi. Kutsutu rivisse naasmisel vabastatakse tee iseseisvalt samal viisil.

ÜLEMA JUUREST LAHKUMINE

125. Kutsutu rivisse tagasisaatmiseks võtab ülem tervitusasendi ja annab käskluse «OMA KOHALE TAKTSAMMU -- MARSS!».

Kutsutu võtab tervitusasendi ja teeb pöörde vajalikku suunda, laseb esimese sammuga käe alla ja läheb taktsammuga tuldud teed oma kohale, vajadusel teeb käigult pöörde rivvi astumiseks.

RIVI ETTE KUTSUMINE

126. Rivi ette kutsumiseks antakse käsklused «NOOR KUUSK!», kuulnud oma nime, vastab kaitseväelane selgelt ja kõlavalt «MINA!», «VIIS SAMMU RIVI ETTE -- MARSS!».

Täitekäskluse järel alustada liikumist vasaku jalaga, sammude lugemist alustada esimese viiru joonelt. Teinud kästud arvu samme, peatuda ja pöörduda näoga rivi poole ning jääda valvelseisangusse.

Väljumine tagumistest viirgudest ja rivisse naasmine toimub analoogiliselt ülema juurde kutsumise ja sealt lahkumisega.

AUTASU VASTUVÕTMINE

127. Ülemalt autasu vastu võtma kutsutu käitub nii, nagu on kirjeldatud punktis 124 «Ülema juurde kutsumine». Pärast autasu kättesaamist võtta tervitusseisang ja öelda tugeva kõlava häälega «TÄNAN!».

Seejärel lahkub autasustatu käsklust ootamata nii, nagu on kirjeldatud punktis 125.

KÄSKLUSE MUUTMINE

128. Ekslikult antud või valesti täidetud käskluse võib muuta käsklusega «JÄTTA!».

Käsklusega «JÄTTA!» taastatakse kiiresti valesti antud või täidetud käskluse eelne olukord.

V. RÜHM

ÜLDALUSED

129. Jaod tähistatakse järgarvudega või jaoülemate nimedega; järgarvudega märkimisel on 1.--3. laskurjaod ja 4. jagu raskerelvajagu.

RÜHM KOONDRIVIS

Rivistused

130. Rühma põhirivistused koondrivis on rühmajoon (joonis 33) ja rühmakolonn (joonis 35).

Raskerelvajao 12. mees asub rivis 3. jao lõpus sõdurina.

Vajadusel võib rühma rivistada joonele kahte (joonis 34) või ühte viirgu, kolonni kahe- või ühekaupa.

Joonis 33. Rühmajoon

Joonis 34. Rühm kaheviirulisel joonel

(õ) 2.10.2006 15:30

131. Rühm koguneb joonele ainult paigal. Kolonni kogunetakse nii paigal kui ka liikumisel. Vajadusel võidakse rühm koguda lühendatud vahede ja kaugustega (punkt 106), mida mainitakse eelkäskluses. Harilikult koguneb rühm kiirjooksul rühmaülema järgi.

132. «RÜHM, JOONELE -- KOGU!», «RÜHM, JOONELE KAHTE (ÜHTE) VIIRGU -- KOGU!»

Joone alusjagu on esimene jagu, kui see pole käskluses teisiti määratud.

Alusjagu koguneb ja rivistub rühmaülemast vasakule. Ülejäänud jaod asuvad oma kohale alusjao järgi joonise 33 või 34 kohaselt, joondudes alusjao järgi; kogunemisel ühte viirgu paiknevad jaod harilike vahedega üksteise kõrval.

Pärast alusjao ülema paigaleasumist astub rühmaülem parema jalaga sammu ette, pöörab end samal ajal vasakule ja kontrollib käskluse täitmist. Vajadusel võib ta oma kohalt lahkuda parandamaks jagude joondumist.

Joondumine lõpetatakse käsklusega «VALVEL!».

133. «RÜHM, KOLONNI -- KOGU!», «RÜHM, KOLONNI KAHEKAUPA (ÜHEKAUPA) -- KOGU!»

Kolonni alusjagu on teine (ühekaupa kolonnis esimene) jagu, kui see pole käskluses määratud teisiti.

Alusjagu koguneb ja rivistub rühmaülema taha (joonis 35 või 36). Ülejäänud jaod asuvad oma kohtadele alusjao järgi joonise 35 või 36 kohaselt ja joonduvad alusjao järgi. Kogunemisel kolonni ühekaupa paiknevad jaod harilikul kaugusel üksteise taga. Pärast alusjao ülema paigaleasumist pöördub rühmaülem ümber, kontrollib käskluse täitmist ja parandab vajadusel jagude joondumist. Joondumine lõpetatakse käsklusega «VALVEL!».

Joonis 35. Rühmakolonn	Joonis 36. Rühm kahekaupa kolonnis

(õ) 2.10.2006 15:30

134. Kui rühmaülem annab käskluse «RÜHM KOLONNI -- KOGU!» liikumisel, rivistub rühm kiirjooksul rühmaülema taha ja jätkab liikumist.

135. Rühma joondumise viimistlemiseks antakse käsklus «RÜHM -- JOONDU!». Joondumisel jaoülemad rivist välja ei astu. Joonduda alusjao järgi kuklasse ja külgsuunas. Joondumine lõpetatakse käskluse «VALVEL!» järel.

136. Rühm liigub harilikult kolonnis, joonel ainult väiksemateks ümberpaigutusteks. Rühm liigub, peatub, muudab sammu ja teeb pöördeid ning joondub samade käskluste järgi, mis kehtivad üksikmehe kohta.

Liikumissuuna, sammu pikkuse ja sageduse eest vastutab rühmaülem. Eelkäskluse järel leiab alusjao ülem (alussõdur) määratud suuna või valib selle ise. Täitekäskluse järel hakkab rühm liikuma korraga, joondudes kuklasse ja külgsuunas ning hoides õigeid vahesid ja kaugusi; valed vahed ja kaugused parandatakse liikumisel.

137. Joonel või kolonnis asuva rühma väikesi ümberpaigutusi tehakse joondumisega alussõduri järgi.

138. Rühma liikumisel neljakaupa kolonnis, vabastatakse tee käskluse «TEE VABAKS!» või «TEE KESKELT VABAKS!» järel.

Kolonn tõmbub parempoolsele või poolrühmade kaupa kummalegi teeäärele (kolmejaolises rühmas kaks parempoolset jagu paremale teeäärele), kõik jätkavad liikumist endise kiirusega.

Kolonn läheb õigete vahedega teele tagasi käskluse «VAHED!» järel. Rühm täidab teel liikluseeskirju.

Suuna muutmine

139. Kolonni ja joonele rivistatud rühma suunda võib muuta paigal ja liikumisel.

140. Kolonni rivistatud rühma suunda muudetakse liikumisel pöördepoolse jao järgi samal viisil, nagu on kirjeldatud üksikmehe ja jao kohta.

Täitekäskluse järel alustab pöördepoolne jagu pöördumist määratud suunda, lühendades sammu nii, et välised jaod (väline jagu) temaga kõrvuti edasi jõuaksid. Ülejäänud jaod muudavad suunda, joondudes külgsuunas pöördepoolse jao järgi ja pikendades selleks sammu.

141. Koondrivis muudetakse rühma asendit paigal ja liikumisel samade käskluste ja juhiste järgi, mida antakse sel juhul üksikmehele.

Ümberrivistumine

142. Rühm rivistub joonelt kolonni ja vastupidi samamoodi, nagu rivistub jagu (punktid 118--123).

143. Rühmajoonelt joonele rivistub rühm ainult käskluse «KAHTE VIIRGU -- MARSS (MARSS-MARSS)!» järel.

Selle käskluse järel teevad 3. ja 4. jagu vasakpöörde, liiguvad taktsammul (kiirjooksul) 1. ja 2. jao tagant välja ja asuvad oma kohale 1. ja 2. jao kõrval ning joonduvad 3. jao ülema käskluste «SEIS!» ja «PAREM -- POOL!» järel parempoolsete jagude järgi. Rühmavanem läheb iseseisvalt rühma lõppu. Joondumine lõpetatakse rühmaülema käskluse «VALVEL!» järel.

144. Rühmajoonelt või kaheviiruliselt joonelt ühte viirgu rivistub rühm ainult paigal käskluse «ÜHTE VIIRGU -- MARSS (MARSS-MARSS)!» järel.

Kõik jaod peale esimese teevad vasakpöörde, liiguvad taktsammul oma kohale vastavalt järjestusele ning jaoülemate käskluste «SEIS!» ja «PAREM -- POOL!» järel joonduvad esimese jao järgi. Rühmavanem läheb iseseisvalt rühma lõppu. Joondumine lõpetatakse rühmaülema käsklusega «VALVEL!».

145. Ühe- või kaheviiruliselt joonelt rivistatakse rühm rühmajoonele ainult paigal käskluse «RÜHMAJOONELE -- MARSS (MARSS-MARSS)!» järel.

Kõik 1. jaost vasakul asuvad jaod teevad parempöörde ja liiguvad taktsammul (kiirjooksul) oma kohale, peatuvad ja pöörduvad vasakule jaoülema käskluse järel ning joonduvad kuklasse ja külgsuunas. Rühmavanem läheb iseseisvalt rühma lõppu. Joondumine lõpetatakse rühmaülema käskluse «VALVEL!» järel.

146. Rühmakolonnist kahe- või ühekaupa kolonni (kahekaupa kolonnist ühekaupa kolonni) rivistatakse rühm käskluse «KAHEKAUPA (ÜHEKAUPA) KOLONNI -- MARSS!» järel.

Rivistumisel kahekaupa kolonni alustavad 1. ja 2. jagu liikumist taktsammul või jätkavad liikumist endisel viisil, 3. ja 4. jagu märgivad paigalsammu, asuvad oma kohale kolonnis ja jätkavad 3. jao ülema käskluse «OTSE -- MARSS!» järel liikumist eesmiste jagudega samal kiirusel. Rühmavanem alustab (jätkab) liikumist 3. jao järel.

Rivistumisel kolonni ühekaupa alustab (jätkab) 1. jagu liikumist. Ülejäänud jaod märgivad paigalsammu ja pärast eesmiste jagude möödumist jätkavad numbrite järjekorras liikumist nende järel oma jaoülemate käskluste järgi. Rühmavanem alustab (jätkab) liikumist 4. jao järel.

147. Kolonnist ühekaupa (kahekaupa) kolonnist rivistatakse rühm rühmakolonni (ühekaupa kolonnist kahekaupa kolonni) käskluse «RÜHMAKOLONNI (KAHEKAUPA) -- MARSS (MARSS-MARSS)!» järel.

Paigal rühmakolonni rivistumisel liiguvad 2., 3. ja 4. jagu (kahekaupa kolonnis 3. ja 4. jagu) taktsammul (kiirjooksul) 1. jaost (1. ja 2. jaost) paremale, peatuvad ja joonduvad 1. (2.) jao järgi. Rühmavanem läheb oma uuele kohale koos jagudega.

Rivistumisel ühekaupa kolonnist kahekaupa kolonni liigub 2. jagu 1. jaost paremale, 3. jagu 1. jao taha ja 4. jagu 2. jao taha. Rühmavanem läheb oma uuele kohale koos jagudega. Oma kohale jõudnud jaod joonduvad 1. jao järgi.

Joondumine lõpetatakse käsklusega «VALVEL!».

Rühmakolonni rivistumisel kiirjooksuga jätkab 1. jagu (kahekaupa kolonnis 1. ja 2. jagu) liikumist endisel sammul. Ülejäänud jaod ja rühmavanem lähevad oma kohale kiirjooksul ja jätkavad pärast seda liikumist joondudes 1. jao (1. ja 2. jao) järgi.

Liikumisel sammu, rivistudes ühekaupa kolonnist kahekaupa kolonni, märgib 1. jagu paigalsammu. Ülejäänud jaod ja rühmavanem lähevad oma kohale endisel sammul. Kui jaod jõuavad oma kohale, jätkab rühm liikumist pärast rühmaülema käsklust «OTSE -- MARSS!».

Kiirjooksuga kahekaupa kolonni rivistumisel jätkab 1. jagu liikumist endisel sammul, ülejäänud jaod ja rühmavanem lähevad oma kohale kiirjooksul ja jätkavad pärast seda liikumist, joondudes 1. jao järgi.

AVATUD NELINURK

148. Avatud nelinurk on riviõppemeetod relvavõtete, pöörete jms õpetamiseks.

Rühm rivistatakse rühmajoonelt avatud nelinurka käskluse «AVATUD NELINURKA TAKTSAMMU -- MARSS!» järel.

Pärast eelkäsklust «AVATUD NELINURKA» jääb 2. jagu oma kohale, 1. jagu teeb parem- ja 3. jagu vasakpöörde.

Täitekäskluse «MARSS!» järel alustavad 1. ja 3. jagu liikumist ja jäävad seisma nii, nagu on näidatud joonisel 37. Oma kohale jõudnud jaod peatuvad, pöörduvad näoga nelinurga sisekülje poole ja joonduvad iseseisvalt. Alussõdur on 2. jao esimene kaitseväelane.

Neljajaolise rühma ümberrivistumisel rühmajoonelt avatud nelinurka tegutsevad 1. ja 4. jagu nii nagu eespool kirjeldatud juhul 1. ja 3. jagu, 3. jagu liigub 2. jao joonele, sellest vasakule.

Rühmaülem lõpetab joondumise käsklusega «VALVEL!».

Joonis 37. Avatud nelinurk

(õ) 2.10.2006 15:30

149. Rivistumine avatud nelinurgast rühmajoonele toimub käskluse «KOLME (NELJA) VIIRGU -- MARSS!» järel, punktis 148 kirjeldatud tegevusele vastupidises järjekorras.

VI. LASKURKOMPANII

KOMPANII KOONDRIVIS

Rivistused

150. Kompanii põhirivistused on:

1) kompaniijoon;

2) kompaniikolonn;

3) joonel kahes viirus;

4) kahe- või ühekaupa kolonnis;

5) rühmakolonnide joonel;

6) rühmajoonte kolonnis.

151. Kompaniijoonel asuvad rühmajoonele rivistatud rühmad numbrite järjekorras üksteise kõrval. Iga rühma vahe on 4 m. Ülemate kohad on näidatud joonisel 38.

152. Kompaniikolonn (joonis 39) on paremale pööratud kompaniijoon. Kompanii liikumisel asub kompaniiveebel 2 m kaugusel viimase rühma taga.

153. Joonel kahes viirus asuvad rühmad numbrite järjekorras üksteise kõrval; vahed ja ülemate asukohad on samad nagu kompaniijoonel (punktid 151 ja 152).

154. Kolonnis kahekaupa (ühekaupa) asuvad rühmad numbrite järjekorras üksteise taga, kaugused ja ülemate asukohad on samad nagu kompaniikolonnis.

155. Rühmakolonnide joonel seisavad rühmad kõrvuti numbrite järjekorras, 4-meetriste vahedega. Ülemate asetus on näidatud joonisel 40.

156. Rühmajoonte kolonnis asuvad rühmajoonele rivistatud rühmad numbrite järjekorras 4 meetri kaugusel üksteise taga. Ülemate asetus on näidatud joonisel 41, kompaniiveebel asub viimase rühma keskkohast 2 m tagapool.

157. Kompanii kogumine ja joondumine soovitavasse rivistusse alusrühma järgi toimub analoogiliselt rühma kogumisele ja joondumisele (punktid 131--133). Kogumiseks asub kompaniiülem kompanii ülesrivistamiseks soovitavale kohale või näitab alusrühmaülemale ülesrivistamise koha ja käsib: «KOMPANII, JOONELE (KOLONNI, JOONELE KAHTE VIIRGU, KOLONNI KAHEKAUPA, KOLONNI ÜHEKAUPA, RÜHMAJOONTE KOLONNI, RÜHMAKOLONNIDE JOONELE) ESIMESE (TEISE, KOLMANDA) RÜHMA JÄRGI -- KOGU!».

Alusrühm koguneb ja joondub nõutaval kohal, samal ajal asuvad oma kohtadele teised rühmad, joondudes alusrühma järgi. Rühmakolonnide joonel ja rühmajoonte kolonnis on joondumine külgsuunas ja selja taha üldiselt nõutav vaid rühma piires; kompanii piires nõutakse neis rivistustes täpset joondumist rühma- ja jaoülematelt.

Joonis 38. Kompaniijoon	Joonis 39. Kompaniikolonn

Joonis 40. Rühmakolonnide joon	Joonis 41. Rühmajoonte kolonn

(õ) 2.10.2006 15:30

Liikumine ja suuna muutmine

158. Kompanii liigub harilikult kompaniikolonnis, kitsal või halval teel kahe- või ühekaupa kolonnis. Muudes rivistustes liigub kompanii ainult väiksemateks ümberpaigutusteks. Kompanii liigub, peatub, muudab sammu, teeb pöördeid ja vabastab tee samade käskluste ja juhiste järgi, mis üksikmees ja rühm. Kui kompaniiülem ei liigu kompanii ees, vastutab õige liikumiskiiruse ja -suuna eest alusrühma ülem.

159. Kompaniikolonni ja kahe- või ühekaupa kolonni rivistatud kompanii muudab liikumisel suunda samade juhiste järgi, mis rühm (punkt 140).

Ümberrivistumine

160. Kompaniijoonest (kaheviirulisest joonest) rivistatakse kompanii kompaniikolonni (kahekaupa kolonni) parempöördega.

161. Üleminek kompaniikolonnist (kahekaupa kolonnist) kompaniijoonele (kaheviirulisele joonele) siis, kui suunda pole vaja, toimub kolonni vasakpöördega.

162. Kompaniikolonnist (kahekaupa kolonnist) rivistub kompanii kahekaupa kolonni (ühekaupa kolonni) käskluse «KOMPANII, KAHEKAUPA (ÜHEKAUPA) KOLONNI -- MARSS!» järel. Kompaniikolonni alguses liikuva rühma esimene poolrühm (jagu) alustab või jätkab liikumist, kõik teised märgivad paigalsammu ning jätkavad seejärel liikumist ettenähtud kaugustel ja rivistuses eesmise üksuse järel.

163. Üleminek kahekaupa (ühekaupa) kolonnist kompaniikolonni (kahekaupa kolonni) toimub käskluse «KOMPANIIKOLONNI (KAHEKAUPA) -- MARSS (MARSS-MARSS)!» järel.

Paigal täidetakse käsklus rühmades nii, nagu kirjeldatud punktides 145 ja 147. Pärast käskluse täitmist liiguvad rühmad rühmaülemate käskluste järel üksteisest õigele kaugusele ja peatuvad.

Liikumisel täidab 1. rühm käsklust nii, nagu on kirjeldatud punktis 146. Tagumised rühmad liiguvad endisel viisil (kiirjooksul) õigele kaugusele eesmistest ja rivistuvad pärast seda nii, nagu on kirjeldatud punktis 146. Rühmakolonni rivistumisel sammul märgib 1. jagu (kahekaupa kolonnis 1. ja 2. jagu) paigalsammu. Ülejäänud jaod ja rühmavanem lähevad oma kohale. Kui jaod on jõudnud oma kohale, jätkab rühm liikumist pärast rühmaülema käsklust «OTSE -- MARSS!».

164. Ümberrivistumine kompaniikolonnist rühmakolonnide joonele näoga endises suunas toimub kompaniiülema käskluse «VASAKULE RÜHMAKOLONNIDE JOONELE -- MARSS!» järel.

Esimene rühm jääb paigale või peatub rühmaülema käskluse järel, ülejäänud rühmad liiguvad rühmaülemate järel numbrite järjekorras vasakule esimese rühma kõrvale ja jäävad rühmaülema käskluse «SEIS!» järel seisma joonisel 36 näidatud kohtadele. Pärast peatumist joondutakse vajaduse korral kompaniiülema käskluse järel.

165. Rivistumine rühmakolonnide joonelt kompaniikolonni toimub kompaniiülema käskluse «KOMPANIIKOLONNI TAKTSAMMU -- MARSS!» järel.

Esimene rühm alustab liikumist otsesuunas, ülejäänud rühmad märgivad paigalsammu ja rühmaülema käskluse «OTSE -- MARSS!» järel alustavad liikumist esimese rühma järel, joonduvad eesmise taha ja võtavad sisse ettenähtud kaugused.

166. Kompaniikolonnist rivistatakse kompanii rühmajoonte kolonni kompaniiülema käskluse «KOMPANII, RÜHMAJOONTE KOLONNI -- MARSS!» järel.

Ümberrivistumine toimub ainult paigal. Rühmad rivistuvad käskluste järel oma rühmaülemast vasakule, liiguvad joonrivis üksteisest ettenähtud kaugusele (joonis 37), peatuvad ja joonduvad iseseisvalt.

Pärast ümberrivistumist joondub kompanii esimese rühma või kompaniiülema käsklusega nimetatud rühma järgi.

167. Ümberrivistumine rühmajoonte kolonnist kompaniikolonni toimub kompaniiülema käskluste «PAREM -- POOL!» ja «KOMPANIIKOLONNI -- MARSS!» järel.

Käsklus täidetakse vastavalt punktile 141.

168. Allüksuste koosseisu muutumise korral jääb rivistuste põhimõte, allüksuste ülemate vahelised kaugused (vahed) ja nende koht erinevate rivistuste korral samaks.

VII. SUUREMATE JALAVÄEÜKSUSTE RIVISTAMINE

PATALJON

169. Pataljoni (üksikpataljoni) rivistamisel ülevaatuseks (paraadiks) paigutatakse tema kompaniid ja erialameeskonnad üksteisest 10 m pikkustele vahedele ja kaugustele, kui see ei ole käsuga teisiti määratud. Erialaüksused rivistatakse vajaduse korral erieeskirjas ettenähtud korras.

Pataljoniülema, staabiülema (pataljoniülema asetäitja), staabi ja esimese kompanii ülema vahed (kaugused) on 2 m. Rännakul on kompaniide vahe 10 m.

170. Pataljoniülem juhib pataljoni käskude, käskluste või leppemärkidega.

Pataljoniülema käsklused ja leppemärgid ei ole harilikult määratud vahetuks täitmiseks, vaid nende järgi juhivad kompaniiülemad oma kompaniisid. Pataljoniülem annab harilikult täitekäsklused nagu «MARSS!», «SEIS!» jt venitatult. Kui pataljoniülem nõuab oma käskluse vahetut täitmist, teatab ta «MINU KÄSKLUS!».

VIII. ÜLEVAATUSED, PARAADID JA AUPAUKUDE LASKMINE

171. Pataljonis ja allüksustes korraldatakse ülevaatusi erinevatel eesmärkidel.

172. Ülevaatust korraldav ülem määrab ülevaatuse aja ja koha ning teatab väeosa (allüksuse) ülemale isikkoosseisu vormiriietuse, relvastuse, varustuse ja rivistuskorra.

173. Väeosad rivistatakse paraadiks ja auavalduseks garnisonimäärustikus kirjeldatud korras.

174. Ülevaatustel, paraadidel ja muudel pidulikel juhtudel kannavad ohvitserid mõõka ja tervitavad mõõgaga nii, nagu on kirjeldatud käesolevas määrustikus.

175. Aupaukude laskmiseks antakse käsklused «AUPAUKUDEKS -- LAE!», «PALGE!», «TULD!».

Järgmisteks kogupaukudeks antakse käsklused «PALGE!», «TULD!». Käskluse «LÕPP!» järel võetakse relvad rihmale.

IX. RIVI TRANSPORDIVAHENDITEGA

Rivistamine paigal

176. Transpordivahenditega varustatud allüksused rivistatakse käesoleva rivimäärustiku nõuete järgi (joonis 42). Transpordivahendite esiosa on alati rinde suunas.

Joonis 42. Rühmajoon koos transpordivahenditega

(õ) 2.10.2006 15:30

177. Transpordivahendid võib üles rivistada ka allüksuse taha (joonis 43). Sel juhul on parempoolse äärmise veoki külg kohakuti allüksuse kolonni parempoolse tiivaga. Allüksuse viimase viiru ja transpordivahendite esijoone vahe on 2 m.

Kui maastiku või riviplatsi olud ei võimalda allüksust eeltoodud nõuetele vastavalt rivistada, määrab allüksuse (üksuse) paigutuse rivistuse läbiviija.

Joonis 43. Rühmajoon koos transpordivahenditega

(õ) 2.10.2006 15:30

178. Autojuht asub transpordivahendist vasakul ja joondub transpordivahendite või rivi esimese viiru järgi.

Transpordivahendil paiknemine

179. Üldjuhul asub transpordivahendi veokastis laskurjao suurune üksus (kui käsuga ei ole teisiti määratud).

Esimene pooljagu istub transpordivahendi veokasti parempoolsel küljel näoga sissepoole, teine pooljagu samamoodi veokasti vasakus servas.

Jaoülema ja jaoülema abi asukoht on näidatud joonisel 44. Paraadil, tseremooniatel ja väliõppustel on paigutus määratud erikäsuga.

Joonis 44. Jagu transpordivahendil

Joonis 45. Rühmakolonn koos transpordivahenditega

(õ) 2.10.2006 15:30

Transpordivahendile minek

180. Transpordivahendile minek toimub käskluse «VEOKILE -- MARSS-MARSS!» järel. Veokile mineku käsk antakse valvelseisangus.

Pärast täitekäsklust «MARSS-MARSS!» jookseb allüksus ülema juhtimisel ja käskluste järgi transpordivahendi tagaluugi juurde. Veokasti tagaluuk peab olema varem avatud. Transpordivahendi veokasti minnakse pooljagude kaupa. Esimesed abistavad järgmisi veokasti minekul. Lisavarustus laaditakse transpordivahendile.

Tagaluugi kinnitab juht erikäsuta. Jaoülema abi kinnitab luugi turvarihma ja istub vasakpoolsesse tagumisse nurka, jaoülem läheb veokasti parempoolsesse tagumisse nurka või transpordivahendi juhikabiini. Jaoülem kontrollib alati, kas tagaluuk ja turvarihm on kinnitatud ning kuidas allüksus, relvastus ja varustus on paigutatud.

Kui jaoülem ei sõida veokastis, jääb ta seisma kabiinist paremale rivi rinde joonele ja ootab liikumise alustamise märguannet.

Liikumine

181. Liikumist alustatakse käemärgi «MARSS!» järgi. Näinud märguannet liikumiseks, kordavad allüksuste ülemad seda ja lähevad kabiini juhi kõrvale. Transpordivahendid käivitatakse ja alustatakse liikumist määratud korras.

Rännakul määratakse transpordivahendite pikivahed jms ülema rännakukäsuga.

Tervitamine transpordivahendil

182. Sõidukil paiknev allüksus tervitab ainult paraadmarsi ajal.

Kaitseväelased istuvad transpordivahendi katteta veokastis kolmes (neljas) viirus, näod sõidusuunas; relv on jalgade vahel, rauasuue ülespoole.

Allüksus tervitab ülema käskluse «KESKELE (PAREMALE, VASAKULE, LIPULE) -- VAAT!» järel. Ülem tõstab käe tervitusasendisse. Üksikasjad täpsustatakse paraadi (tseremoonia) läbiviimise juhendis.

183. Väeosa territooriumil, sellele sisenemisel ja sealt väljumisel vastab ülem väravatunnimehe ja teiste kaitseväelaste tervitusele käe tervitusasendisse tõstmisega.

X. MÕÕGA KANDMINE JA KÄSITSEMINE

184. Valvel- ja vabaltseisangus hoitakse vööle kinnitatud tupes mõõka vasakus allalastud käes, tera ettepoole. Mõõga tuppe hoitakse peos rihmarõngaste vahekohast, pöial välisküljel. Mõõk on püstloodis (joonis 46).

185. Liikumisel valvel- ja taktsammu hoitakse vööle kinnitatud mõõka, tera ettepoole, vasakus, pisut ülestõstetud käes ja mõõga alumist otsa kallutatakse veidi ettepoole (joonis 47).

Joonis 46. Valvelseisang mõõgaga asendis «mõõk jalal»		Joonis 47. Mõõga jalal hoidmine liikumisel

(õ) 2.10.2006 15:30

186. «MÕÕGAD -- ÕLALE!»

Eelkäskluse järel pöörata vasaku käega vöörihmale kinnitatud mõõga tuppe, hoides kinni rihmarõngaste vahelt, mõõgatera jääb vasakule; parema käega haarata käepidemest ja tõmmata mõõk tupest kämblalaiuse võrra välja; parem küünarnukk peab jääma vabalt keha ligi (joonis 48a).

Täitekäskluse järel paljastada mõõk ja võtta õlale kahe võttega.

Esimene võte. Tõmmata mõõk parema käega üles- ja ettepoole tupest täiesti välja; keerata väljasirutatud käega püstloodi keha keskjoone ette, ots üleval ja tera vasakul ning langetada püstloodis nii, et mõõga käepide jääks umbes kahe kämbla laiuse võrra peakattest ettepoole ja käekaitse ülemine osa lõua kõrgusele; parema käe selg on pööratud paremale, pöial on käepideme kehapoolsel küljel; õlad on ühekõrgusel; üheaegselt mõõga pööramisega pöörata vasak käsi tupega keha ligi (joonis 48b).

Teine võte. Asetada mõõk seljaga vastu parema õla väliskülge, tera otse ette ja käepide vastu parema reie väliskülge, hoida käepidemest esimese ja teise sõrmega paremalt väljastpoolt, pöidlaga vasakult seestpoolt; kaks viimast sõrme on vabalt kõverdatud ja toetavad käepidet tagant; parem käsi on all vastu paremat reit, mõõk on kergelt tahapoole kallutatud (joonis 48c, d ja e).

187. «MÕÕGAD -- TUPPE!»

Pärast eelkäsklust tõsta paljastatud mõõk käe väljasirutamisega üles, võtta mõõga käepideme ümbert kinni parema käe kõikide sõrmedega ja pöörata mõõk teraga vasakule. Samal ajal pöörata vasaku käega mõõgatupp väljapoole. Kätt randmest painutades pöörata mõõk otsaga vasakule alla, suunata vaade mõõgatupele; juhtida mõõga ots tuppe, pöörata pea otse ja vajutada mõõk nii sügavale tuppe, et parema käe küünarvars jääks täisnurga all rinna kõrgusele.

Täitekäskluse järel lükata mõõk hoogsalt lõpuni tuppe, lasta parem käsi alla ja pöörata vasak käsi mõõgaga keha ligi.

a	b	c
d	e	f
Joonis 48. Mõõga võtmine jalalt õlale

(õ) 2.10.2006 15:30

188. Liikumise alustamisel takt- või vabasammu võetakse õlal hoitav mõõk eelkäskluse «TAKTSAMMU» või «OTSE» järel käiguasendisse. Selleks lükata parema käe kolm viimast sõrme mõõgapea alla, lasta esimene sõrm läbi käekaitse ja hoida pöidlaga käepidemest seestpoolt (joonis 49).

Käiguasendist võetakse mõõk õlalasendisse peatumiseks või valvelsammule üleminekuks antava eelkäskluse järel. Paraadmarsil võetakse mõõk esimese liinuri juurde jõudmisel käiguasendist õlale.

Liikumisel mõõgaga õlal või käiguasendis liigub parem käsi koos mõõgaga sammu taktis, vasak käsi hoiab tuppe liikumatult vasaku puusa kohal.

189. Paraadil ja ülevaatusel tervitavad ohvitserid mõõgaga paigal seistes käskluste «TERVITUSEKS -- VALVEL!, PAREMALE (VASAKULE, KESKELE) -- VAAT!» järel.

Eelkäskluse «TERVITUSEKS» järgi tõmmatakse mõõk tupest kämbla laiuselt välja, nagu on kirjeldatud punkti 186 esimeses lõigus.

Täitekäskluse «VALVEL!» järel viiakse mõõk tervitusasendisse paigal kahe võttega.

Esimene võte. Mõõk tõstetakse väljasirutatud käega keha ette vastavalt punkti 186 esimesele lõigule.

Teine võte. Langetada mõõk tervitusasendisse (joonis 51). Vabalt allalastud parema käe kämmal asub vastu paremat reit, mõõgatera on pööratud enda poole ja mõõga ots asub vasaku saapa ninast vasakul ees, kämbla laiuselt maast kõrgemal.

Täitekäskluse «VAAT!» järel pöörata pea tervitatava poole.

190. Tervitamine mõõgaga paigal lõpeb käskluse «MÕÕGAD -- TUPPE!» järel.

191. Mõõga vabaltasendis hoidmist näitab joonis 50.

Joonis 49. Mõõga hoidmine käiguasendis	Joonis 50. Mõõga hoidmine vabaltasendis

(õ) 2.10.2006 15:30

192. Paraadmarsil tervitavad ohvitserid mõõgaga, tõstes selle õlalt eelvõttesse (joonis 52) ja langetades tervitusasendisse käigul (joonis 53); üheaegselt mõõga tervitusasendisse langetamisega pööratakse pea järsu liigutusega tervitatava poole.

Eelvõttesse (joonis 52) tõstetakse mõõk, pöörates selle tera vasakule ja otsa püstloodi üles ning viies käekaitse ülemise osa lõua kõrgusele, peakattest kahe kämbla võrra ettepoole. Mõõga käepidet hoitakse tugevasti paremas käes, pöial asub sirgelt käepideme kehapoolsel küljel, toetudes otsaga vastu käekaitset. Vasak käsi hoiab mõõgatuppe nii, nagu on kirjeldatud punktis 185.

Mõõga hoidmisel tervitusasendis liikumisel (joonis 53) asub allalastud parema käe kämmal parema puusa kohal; mõõk on suunatud ette- ja allapoole, tera vasakul; mõõga ots kämbla laiuselt maast kõrgemal.

Pärast tervitatavast möödumist tõstetakse mõõk eelvõttesse ja võetakse seejärel õlale.

Joonis 51. Tervitusasend mõõgaga paigal	Joonis 52. Eelvõte mõõgaga	Joonis 53. Mõõk tervitusasendis liikumisel

(õ) 2.10.2006 15:30

XI. VÕTTED LIPUGA

193. Lippu hoitakse järgmistes asendites:

1) jalal;

2) õlal;

3) tervitusasendis;

4) saluteerimisasendis;

5) asendis «MÜTSID -- PEAST!».

Lipuvõtted

194. Jalal hoitakse lippu sirgelt allalastud paremas käes; neli sõrme hoiavad varrast eest ja pöial tagant.

Varda ots on maas parema jala kõrval, sellest väljaspool. Varras on püstloodis vastu paremat õlga (joonis 54).

195. Lipuga liikumine toimub õlalasendis, mis võetakse sisse eelkäskluse «TAKTSAMMU» järel kahe võttega.

Esimene võte. Tõsta lipp parema käega üles ja haarata paremast käest madalamal vasaku käega lipuvardast.

Teine võte. Tõsta lipp mõlema käega paremale õlale, asetada väljasirutatud parem käsi lipuvardale nii, et neli sõrme on varda peal ja pöial toetab seda. Vasak käsi viia kõrvale.

Varras peab moodustama maapinnaga 60^o-se nurga, kusjuures varda otsa tuleb hoida maast umbes 0,5 m kõrgusel (joonis 55).

Joonis 54. Lipp jalal

Joonis 55. Lipp õlal

(õ) 2.10.2006 15:30

196. Lipu õlalt jalale võtmine toimub üksikuid võtteid eraldamata. Suruda parema käega lipuvardale seni, kuni lipp jääb püstiasendisse ja toetades lipuvarrast vasaku käega paremast kõrgemalt, lasta lipuvardal alla libiseda, kuni lipuvarras puudutab maad (nagu lipp jalal asendis). Vasak käsi lasta alla algasendisse.

197. Tervitamisel lipuga jalalasendis viiakse lipp tervitusasendisse käskluste «TERVITUSEKS -- VALVEL!» (või «LIPUTERVITUSEKS -- VALVEL!», «VÕIDUTULE TERVITUSEKS -- VALVEL!», «AUAVALDUSEKS -- VALVEL!») järel kahe võttega.

Esimene võte. Tõsta lipp parema käega üles, haarates vasaku käega lipuvardast kinni paremast käest madalamalt.

Teine võte. Tõsta lipp vasaku käega nii, et lipuvarda ots jääks sirgelt allalastud parema käe peopesale ja lipuvarras oleks püstloodis parema õla ees; vasak käsi ja küünarnukk hoida õla kõrgusel (joonis 56).

Tervitusasendist võtta lipp jalale käskluse «OTSE -- VAAT!» või «VABALT!» järel, libistades varrast läbi parema käe peopesa alla.

198. Liikumisel võtta lipp õlalasendist tervitusasendisse käskluse «VALVELSAMMU -- MARSS!» järel, kahe võttega.

Esimene võte. Parema käega suruda lipuvarras püstloodi ja haarata samaaegselt vasaku käega allpool paremat kätt vardast.

Teine võte. Vasaku käega tõsta varrast nii, et varda ots jääks parema käe peopesale; vasak käsi on kehast 90^o-se nurga all.

199. Ilma käskluseta võetakse lipp tervitusasendisse siis, kui orkester alustab või lauldakse ilma orkestrita Eesti riigi hümni või koraali «Jumal sul ligemal». Muusika või laulu lõppedes võtta lipp jalale.

200. Lipuga saluteerimine. Lipuga saluteeritakse Eesti Vabariigi presidendile.

Saluteerimiseks paigal ja liikumisel langetatakse lipp tervitusasendist otse ette nii, et varras moodustab maapinnaga umbes 30--40^o-se nurga. Samal ajal libistatakse vasakut kätt mööda lipuvarrast umbes 30--40 cm ülespoole, parem käsi ühes vardaga lastakse nii palju tahapoole, et kahe käe vahele jääva vardaosa keskkoht oleks vastu paremat puusa. Mõlemad käed sirutada sirgelt välja; keha ja lipp hoitakse otse (joonis 57).

Paigal seistes alustada saluteerimist siis, kui president on lipust 5--6 m kaugusel, ja lõpetada siis, kui ta on lipust möödunud.

Liikumisel alustatakse saluteerimist tervitusasendist käsklusega «PAREMALE -- VAAT!» ja lõpetatakse käsklusega «TAKTSAMMU -- MARSS!».

Pärast saluteerimist võtta lipp tervitusasendisse. Liikumisel võtta lipp sellest asendist õlale ilma käskluseta.

201. Lipu hoidmine pärast käsklust «MÜTSID -- PEAST!». Käsklusega «MÜTSID -- PEAST!» tõsta lipuvarda ots parema labajala sisekülje õnarusse ja asetada varras kõverdatud vasaku käe küünarliigese vastu. Vasakut küünarvart hoida rõhtsalt, vastu rinda. Parema käega võtta müts peast ja hoida vastavalt punkti 31 nõuetele (joonis 58).

Pärast peakatte pähepanemist võtta lipp jalale.

202. Käskluse «VASAK (PAREM) -- POOL!» täidab kolonni ees seisev liputoimkond järgmise:

1) parempoolne lipusaatur astub parema jalaga sammu ette, vasaku jalaga sammu ette vasakule kõrvale, toob parema jala vasaku juurde ja jääb ühe sammu kaugusele lippuri ette seisma;

Joonis 56. Lipp tervitusasendis	Joonis 57. Saluteerimine lipuga	Joonis 58. Lipu asend pärast käsklust «MÜTSID -- PEAST!»

(õ) 2.10.2006 15:30

2) vasakpoolne lipusaatur astub samaaegselt vasaku jalaga sammu taha, parema jalaga sammu taha paremale, toob vasaku jala parema juurde ja jääb ühe sammu kaugusele lippuri taha seisma;

3) lippur annab käskluse «TOIMKOND PAREM (VASAK) -- POOL!», mille täidab liputoimkond;

4) lippur annab käskluse «ÜKS (KAKS, KOLM...) SAMMU EDASI -- MARSS!», toimkond teeb vastava arvu samme ja jääb seisma üksuse esimese viiru joonel.

203. Üksusega joonele rivistatud liputoimkond täidab käskluse «PAREM (VASAK) -- POOL!» järgmiselt:

1) lippuri käsklusega «TOIMKOND ÜKS (KAKS, KOLM...) SAMMU TAGASI -- MARSS!» alustab toimkond liikumist vasaku jalaga ja teeb käsus mainitud arvu samme;

2) lippur annab käskluse «PAREM (VASAK) -- POOL!», lipusaaturid täidavad käskluse ning kohe seejärel teevad iseseisvalt -- esimene lipusaatur teeb parema jalaga sammu kõrvale, vasaku jalaga sammu taha ning toob parema jala vasaku jala juurde; tagumine lipusaatur teeb samaaegselt vasaku jalaga sammu vasakule kõrvale, paremaga sammu ette ja toob vasaku jala parema kõrvale. Jäädakse seisma valvelseisangus lippuri kõrval.

204. Liputoimkond (lippur ja lipusaaturid) seisab kogu aeg valvel seisangus, ka siis, kui rivile on antud käsklus «VABALT!».

Õiend

Jooniste viited paberkandjal Riigi Teatajale asendatud joonistega.