Päästeseaduse
(RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 21 lõike 4 alusel määran:
1. Kinnitada «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade
tuleohutusnõuded» (juurde lisatud).
2. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 17. aprilli
1996. a määruse nr 24 «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade
tuleohutuse eeskirja kinnitamine» (RTL 1996, 59, 377) punkt 1.
|
Minister Villu REILJAN
Kantsler Rein RATAS
|
|
Kinnitatud
keskkonnaministri
15. juuni 1998. a määrusega nr 46
|
Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded
1. Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade
tuleohutusnõuded (edaspidi tuleohutusnõuded) reguleerivad füüsilise ja
juriidilise isiku, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutuse kohustusi ja
õigusi tulekahju ärahoidmisel metsas ja muu taimestikuga kaetud
tuleohtlikul alal.
2. Tuleohtlikuks alaks loetakse käesolevates
tuleohutusnõuetes metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga,
tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail,
põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala.
3. Tuleohtlik aeg tuleohtlikul alal algab kevadel
pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel.
4. Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud:
1) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud
kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle
jäänused, või ajal, mil maapind on kastest või vihmast märg;
2) lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud
kohas;
3) raiejäätmete või muu risu (tuleohtlikud olme- ja tööstusjäätmed,
kuivanud taimestik) põletamine, välja arvatud mineraalse pinnasega alal,
mil maapind on vihmast märg;
4) kulu põletamine, välja arvatud tulekahju ennetamiseks käesolevate
tuleohutusnõuete punkti 10 kohaselt;
5) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud
juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud
päästeasutuse häirekeskust;
6) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.
5. Maaomanik või -valdaja on kohustatud:
1) metsade sulgemisel õigusaktide kohaselt tõkestama inimeste viibimist
metsas;
2) tähistama veevõtukohad ning hoidma teed sõidetavad;
3) osutama tuletõrje- ja päästetöid tegevatele isikutele ja asutustele
abi tulekahju leviku tõkestamisel ja kustutamisel;
4) rajama tuleohtliku ala vahetus läheduses asuva plahvatus- või
tuleohtlike toimingutega objekti ja tuleohtliku ala vahele vähemalt
2,5 m laiuse mineraliseeritud tuletõkestusriba;
5) korraldama valvet käesolevate tuleohutusnõuete täitmise üle.
6. Maaomanik või -valdaja on kohustatud tuleohtlikul
alal tuleohu ennetamise vajadusel:
1) rajama okaspuumetsas ja kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga,
poolpõõsastikuga ning kuivanud rooga kaetud alal tule võimaliku leviku
tõkestamiseks vähemalt 2,5 m laiused mineraliseeritud tuletõkestusribad
ja neid hooldama. Turbapinnasega alal kaevama kraavi, mille sügavus
ulatub mineraalhorisondini või allapoole pinnavee taset;
2) rajama okaspuumetsa vähemalt 40 m laiused tuletõkestusvööndid
käesolevate tuleohutusnõuete punkti 7 kohaselt ja neid hooldama;
3) tagama tuleohtliku ala koristamise raiejäätmetest ja muust risust;
4) valmistama ette ja tähistama suitsetamise ja lõkke tegemise kohad
ning transpordivahendi peatuskohad;
5) tegema tulekahju vältimiseks selgitustööd ja panema välja
tuleohutusmärgid.
7. Okaspuumetsa tulekindluse tõstmiseks jagatakse mets
tuletõkestusvöönditega osadeks, lähtudes alljärgnevast:
1) vööndi keskel peab asetsema tõke, milleks võib olla tee, kraav, jõgi
jms, või nende puudumisel selleks rajatud 2,5 m laiune mineraliseeritud
tuletõkestusriba;
2) mõlemal pool tõket peab asetsema vähemalt 20 m laiune
lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd. Kui metsa
kasvutingimuste tõttu pole lehtpuuenamusega vööndit võimalik teha, siis
peab mõlemal pool tõket asetsema vähemalt 20 m laiune risust,
raiejäätmetest, okaspuu järelkasvust ja alusmetsast puhastatud vöönd,
kus okaspuudel alates II vanuseklassist on 1,5--2 m kõrguseni ära
lõigatud alumised oksad.
8. Riigimetsa majandav asutus või isik on kohustatud:
1) korraldama tuleohtlikul ajal valve, tagamaks tulekahju õigeaegse
avastamise, sellest päästeasutuse häirekeskusele teatamise ja
kustutamise;
2) omama tulekahju kustutamiseks tulekustutusvahendeid vastavalt
käesolevate tuleohutusnõuete lisas toodud normidele;
3) määrama tulekahju korral tulekustutus- ja päästetööde juhi käsutusse
oma esindaja, kelle ülesandeks on nimetatud isiku nõustamine piirkonna
eripärast ja sidepidamise korraldamine riigimetsa majandajaga.
9. Riigimetsa majandaval asutusel või isikul on
käesolevate tuleohutusnõuetega ettenähtud maaomaniku õigused ja
kohustused.
10. Kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume
sulamist keltsalt on lubatud päästeasutuse häirekeskuse teadmisel
tulekahju ennetamiseks põletada kulu. Kulu võib põletada päeva ajal
tuulevaikse või kergelt tuulise (kuni 3,3 m/s) ilmaga. Tee- või
hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus
eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad
kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude
ja põõsastega kaetud aladel.
11. Tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld
valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või tema poolt kustutatud.
12. Isik, kes avastab tulekahju, mida pole asutud
kustutama, on kohustatud sellest kohe teatama päästeasutuse
häirekeskusele. Kui tulekahju avastaja on võimeline selle ise kustutama,
siis teatab ta tulekahjust päästeasutuse häirekeskusele pärast
kustutamist.
13. Metsas on keelatud tehnilise rikke tõttu tulekahju
põhjustada võiva transpordivahendi kasutamine ning põlevate, hõõguvate
või isesüttivate esemete või ainete transpordivahendist väljaloopimine.
14. Metsa kasutamisel tuleohtlikul ajal riigikaitseks
ja puidu saamiseks ning puhke-, spordi jm massiürituse korraldamiseks
tuleb metsa kasutajal või ürituse korraldajal:
1) juhendada kasutamises osalejaid tuleohutuse nõuetest ja
tulekustutusvõtetest;
2) tagada käesolevate tuleohutusnõuete täitmine;
3) tagada vajalike esmaste tulekustutusvahendite olemasolu;
4) määrata tuleohutuse eest vastutav isik.
15. Raietöödel on keelatud paigutada raiejäätmeid
metsateedele, sihtidele või mineraliseeritud tuletõkestusribadele
lähemale kui 10 m lehtpuu- või segametsas ning 25 m okaspuumetsas.
16. Raud- ja maanteede ning side-, elektri- ja
gaasitrasside valdajad on kohustatud:
1) hoidma teemaa ja trassid risust puhtad. Teemaa ja trasside võsast
puhastamisel ning elektriliinide okstest vabastamisel tuleb okasmetsi
läbivatel aladel käesolevaid tuleohutusnõudeid arvestades raiejäätmed
põletada;
2) vajadusel rajama teemaa ja metsa piirile 2,5 m laiuse
mineraliseeritud tuletõkestusriba või põletama igal kevadel teemaa
ulatuses teeäärse kulu käesolevate tuleohutusnõuete punkti 10 kohaselt.
17. Käesolevate tuleohutusnõuete rikkumises süüdi olev
isik kannab vastutust vastavalt seadusele.
|
Lisa
«Metsa ja muu
taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete» juurde
|
Tulekustutusvahendite normid riigimetsa majandavale asutusele
või isikule
Kustutusvahendi nimetus
|
Mõõtühik
|
Kogus
|
1. Kantav (ujuv-) mootorpump (komplektis lisaks pumbale imivoolik,
survevoolikud 100 m, joatoru(d) ja hargmik)
|
tk
|
1
|
2. Süüteaparaat
|
tk
|
2
|
3. Selgprits
|
tk
|
6
|
4. Mootorsaag
|
tk
|
2
|
5. Kirves
|
tk
|
10
|
6. Labidas
|
tk
|
10
|
7. Ämber (kastekann)
|
tk
|
10
|
8. Esmaabiapteek
|
tk
|
1
|
9. Nõu joogivee jaoks (20 l koos 3--4 kruusiga)
|
tk
|
1
|
Märkused:
1. Süüteaparaati võib asendada kümnest tõrvikust koosnev komplekt.
2. Mootorpumba ja mootorsae küttesegude ning õlide varu peab võimaldama
vähemalt nende kolmekordse tankimise.
3. Muude tulekustutusvahendite (luuad, raudrehad, lapatsid jms)
varukogused määratakse igas metskonnas iseseisvalt, kohalikke olusid ja
kustutuskogemusi ning tavasid arvestades.