§ 1.
Ühineda juurdelisatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga, mis on koostatud Haagis 1961. aasta 5. oktoobril.
§ 2.
Konventsiooni artikli 6 kohaselt määrata konventsiooni artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistuse (edaspidi tunnistus (apostille)) väljastajateks notarid.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010]
§ 3.
Tunnistuse (apostille’) andmisest keeldutakse, kui:
[RT II 2005, 13, 34 - jõust. 08.05.2005]
1) dokument on välislepingu kohaselt kehtiv ilma muu tõestuseta;
2) asjaolud viitavad dokumendi esialgse sisu ebapädevale muutmisele;
3) dokument on rikutud;
4) dokumendi andmiseks või kinnitamiseks puudub haldusorganil pädevus;
5) dokumendi kehtivusaeg on möödunud.
§ 4.
Tunnistus (apostille) tunnistatakse käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud asutuse poolt kehtetuks, kui:
1) tunnistus (apostille), selle kanne või andmed on ebaõiged,
2) tunnistus ( apostille) on muutunud kasutuskõlbmatuks,
3) tunnistus ( apostille) on kaotsi läinud või hävinud või
4) tunnistusega (apostille’ga) kinnitatud dokument on ette nähtud kasutamiseks riigis, kus kehtib legaliseerimine või kellega Eestil on sõlmitud õigusabileping.
[RT II 2005, 13, 34 - jõust. 08.05.2005]
§ 5.
Eesti avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise ning tunnistuse (apostille’) kehtetuks tunnistamise tähtaja ja korra, sealhulgas avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga) kinnitamise taotlemisel esitatavate andmete loetelu, kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010]
[RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulist "justiitsminister" sõnadega "valdkonna eest vastutav minister".]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter