Õpetajate koolituse raamnõuded

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.09.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	28.10.2004
Avaldamismärge:

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

17. 12. 2002 nr 393 ( RT I 2002, 105, 626) 1. 01. 2003
17. 12. 2002 nr 406 ( RT I 2002, 107, 640) 1. 01. 2003
23.08.2004 nr 276 ( RT I 2004, 63, 446) 1.09.2004

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255) § 5 lõike 2 punkti 7 ¹ alusel.

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

 

§1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala

(1) Õpetajate koolituse raamnõuded kehtestavad ühtsed nõuded õpetajate koolitamisel koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi (sealhulgas gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse, ning põhikool ja gümnaasium, kes tegutsevad ühe asutusena), huvialakooli, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ning ülikooli jaoks, olenemata õppeasutuse õiguslikust seisundist.

(2) Õpetajate koolituse raamnõuded reguleerivad järgmiste pedagoogide koolitust:
1) alushariduse pedagoog - koolieelse lasteasutuse õpetaja;
2) põhihariduse pedagoog - klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja;
3) üldkeskhariduse pedagoog - gümnaasiumi aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja;
4) kutsekeskhariduse pedagoog - kutseõpetaja;
5) kõrghariduse pedagoog - õppejõud;
6) huvialahariduse pedagoog - huvialajuht, huvialakooli õpetaja;
7) eripedagoog.

(3) Õpetajate koolituse raamnõuded määravad õpetajakoolitusele, nooremõpetaja kutseaastale (edaspidi kutseaasta) ja õpetaja tööalasele täiendkoolitusele esitatavad üld- ja erinõuded.

(4) Õpetajakoolitusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2000. a määruse nr 190 «Kõrgharidusstandard» (RT I 2000, 47, 296) sätteid õpetajate koolituse raamnõuetest tulenevate erisustega.

[RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

 

§2. Õpetajate koolituse eesmärk

Õpetajate koolituse eesmärk on Eesti Vabariigi kindlustamine kutse-, eri- ja ametialaselt pädevate õpetajatega, kes:
1) järgivad üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austavad õppija inimväärikust;
2) orienteeruvad ühiskonna haridusvajadustes ja suudavad tegutseda muutuvas haridussituatsioonis;
3) arvestavad isiksuse individuaalset arengut ja kasutavad seda toetavaid õpetamismeetodeid;
4) suudavad ellu viia õppeasutuse arengu- ja õppekavade taotlusi;
5) osalevad hariduselu edendamisel nii õppeasutuses kui väljaspool õppeasutust;
6) täiendavad oma kutse-, eri- ja ametialast pädevust.

 

2. peatükk

ÕPETAJAKOOLITUS

 

§3. Õpetajakoolitus

(1) Õpetajakoolitus toimub kõrghariduse tasemel.

(2) Õppejõu õpetajakoolitus toimub magistri- või doktoriõppes.

(3) Paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatud juhul ei pea õpetajakoolituse koostisosadeks olevad õpingud toimuma kõrghariduse tasemel.

[RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

 

§4. Õpetajakoolituse alustamine

(1) Õpetajakoolituse alustamiseks kohaldatakse vastava kõrgharidusastme alustamise tingimusi, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti. Üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse alustamise tingimus on enne 1. juunit 2002. a riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» kantud vähemalt 3-aastase nominaalkestusega kõrghariduse õppekava lõpetamine.

(2) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse alustamise tingimus on õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunda kuuluva õppekava läbimine kõrghariduse tasemel.

(3) [Kehtetu - RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

(4) Koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja, kutseõpetaja, huvialajuhi, huvialakooli õpetaja ja eripedagoogi õpetajakoolituse alustamise täiendav tingimus on kutsesobivuskatsete läbimine.

[RT I 2004, 63, 446 - jõust. 1. 09. 2004]

§5. Õpetajakoolituse koostisosad

(1) Õpetajakoolituse õppekava koostamisel arvestatakse lisaks õpetajate koolituse raamnõuetele, sealhulgas 5. ja 6. peatükis sätestatud, õpetajale esitatavatele üld- ja eripädevusnõuetele teisi vastava õppeasutuse õppe- ja kasvatustegevust reguleerivaid õigusakte.

(2) Õpetajakoolituse koostisosad on:
1) üldhariduslikud õpingud;
2) ainealased õpingud;
3) üldkasvatusteaduslikud, psühholoogilised ja ainedidaktilised õpingud ning praktika.

(3) Üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolitus koosneb üldkasvatusteaduslikest, psühholoogilistest ja ainedidaktilistest õpingutest ning praktikast.

(4) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus koosneb ainealastest õpingutest. Üldhariduslikud ning üldkasvatusteaduslikud, psühholoogilised ja ainedidaktilised õpingud sisalduvad vastava kõrgharidusastme õppekavas.

(5) Õppejõu õpetajakoolitus koosneb üldkasvatusteaduslikest, psühholoogilistest ja ainedidaktilistest õpingutest ning praktikast. Ainealaste õpingute sisu määratakse kindlaks magistri- või doktoriõppe õppekavas täiendusena kõrghariduse esimese või teise astme õppekavale.

[RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

 

§6. Üldhariduslikud õpingud

(1) Üldhariduslikud õpingud kujundavad õpetaja üldkultuurilist, kommunikatiivset ja sotsiaalset pädevust ning lähtuvad õpetaja eeldatavast kutse-, eri- ja ametialast.

(2) Üldhariduslike õpingute eesmärk on:
1) süvendada arusaamist inimestes, ühiskonnas ja ümbritsevas keskkonnas toimuvast;
2) süvendada arusaamist vaadete paljususest ning vajadusest olla tolerantne ja hoiakult demokraatlik;
3) arendada suhtlus- ja eneseväljendusoskust, eesti keele ja võõrkeelte oskust ning oskust kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi.

(3) Üldhariduslikud õpingud sisalduvad kõrghariduse esimese ja teise astme õppekavas.

[RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

 

§7. Ainealased õpingud

(1) Ainealaste õpingute eesmärk on:
1) omandada aine- või erialased teadmised ja oskused lähtuvalt kutse-, eri- ja ametiala ajakohastest nõuetest;
2) omandada süsteemne kujutlus inimesest, ümbritsevast keskkonnast ja ühiskonnast ning oskus neid käsitleda oma õppeaine või eriala seisukohalt.

(2) Ainealased õpingud sisalduvad vastava kõrgharidusastme õppekavas.

(3) Erialadel, kus puudub õpe kõrghariduse tasemel, sisalduvad kutseõpetaja ainealased õpingud kutsekeskhariduse taseme õppekavas.

§8. Üldkasvatusteaduslikud, psühholoogilised ja ainedidaktilised õpingud ning praktika

(1) Üldkasvatusteaduslike, psühholoogiliste ja ainedidaktiliste õpingute ning praktika eesmärk on:
1) saavutada õppeaine või eriala didaktiline valdamine, sealhulgas omandada muutuvatele haridusvajadustele reageerimise ja nendega kohanemise võime;
2) omandada oskused isiksust arendavate ja psühholoogiale toetuvate õppemeetodite rakendamiseks ja toimetulekuks mitmekultuurilises keskkonnas, sealhulgas õpikeskkonnas;
3) toetada õpetaja ametialast toimetulekut, sealhulgas omandada teadmised ja oskused organisatsiooni, klassi ja õpperühma juhtimiseks ning meeskonnatööks.

(2) Üldkasvatusteaduslikud, psühholoogilised ja ainedidaktilised õpingud ning praktika sisalduvad vastava kõrgharidusastme õppekavas või üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekavas.

(3) Õpetajakoolituse õppekava sisaldab vähemalt 40 ainepunkti üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi ja ainedidaktilisi õppeaineid, sealhulgas vähemalt 10 õppenädalat pedagoogilist praktikat. Õppejõu õpetajakoolitus sisaldab vähemalt 4 ainepunkti üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi, ainedidaktilisi ja andragoogilisi õppeaineid.

[RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

 

§9. Õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht

(1) Kutseõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 120 ainepunkti.

(2) Huvialajuhi ja huvialakooli õpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 140-160 ainepunkti.

3) Koolieelse lasteasutuse õpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on olenevalt omandatavatest pädevustest kõrghariduse esimesel astmel 120 ainepunkti ja magistriõppes 80 ainepunkti.

(4) Klassiõpetaja õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 200 ainepunkti.

(4¹) Põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja ja eripedagoogi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavades määratud õpetajakoolituse maht kokku on 200 ainepunkti.

(5) Üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse maht on 40 ainepunkti.

(6) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus moodustab õpetajakoolituse õppekavas määratud õpetajakoolituse mahust vähemalt 30 ainepunkti.

(7) Õppejõu õpetajakoolitus moodustab vähemalt 4 ainepunkti magistri- või doktoriõppe õppekavas määratud õppe mahust.

[RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

 

§10. Õpetajakoolituse õppejõududele esitatavad üldnõuded

(1) Õpetajakoolituse õppejõududele kohaldatakse vastava kõrgharidusastme õppejõududele kehtestatud nõudeid.

(2) Üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolituse õppekava korral õpetavad vähemalt 40 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust vastavas õppevaldkonnas ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud.

(3) Ainedidaktilisi õppeaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt kolmeaastane aine- või erialane õpetamiskogemus vastava haridusastme õppeasutuses.

(4) Õppejõud, kes viivad läbi koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja või kutseõpetaja ainedidaktilisi õpinguid, annavad iga kolme aasta jooksul vastava haridusastme õppeasutuses vähemalt 100 õpetatavale ainele või erialale vastavat tundi.

[RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

 

§11. Õpetajakoolituse lõpetamine

(1) Kõrghariduse tasemel toimuv õpetajakoolitus lõpeb vastava kõrgharidusastme lõpetamisele kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Üheaastase nominaalkestusega õpetajakoolitus lõpeb lõputöö kaitsmisega. Õpetajakoolituse lõpetanule antakse õpetajakoolituse õppekava täitmist tõendav tunnistus ja akadeemiline õiend või hinneteleht.

(3) Täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolitus lõpeb vastava õpetajakoolituse õppekava osa lõpetamisele kehtestatud tingimustel ja korras. Õpetajakoolituse lõpetanule antakse täiendava õppeaine või eriala õpetamise õpetajakoolituse läbimist tõendav tunnistus ja akadeemiline õiend või hinneteleht.

 [RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

 

3. peatükk

KUTSEAASTA

 

§12. Kutseaasta eesmärk

Kutseaasta eesmärk on rakendada õpetajakoolituses omandatud teadmisi ja oskusi ning kujundada koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, gümnaasiumi aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja, kutseõpetaja ja eripedagoogi õpetajakoolituse läbinute valmisolek õpetajatööks, anda õppeasutusele tagasisidet õpetajakoolituse õppekava ja selle tulemuslikkuse kohta.

§13. Kutseaasta alustamine

(1) Kutseaasta alustamise tingimus on § 1 lõike 2 punktides 1–4 ja 7 nimetatud pedagoogide õpetajakoolituse lõpetamine.

(2) Kutseõpetajal, kellel on erialane kõrgharidus, on kutseaasta alustamise tingimus vähemalt kaheaastane erialase töö staa˛ ja läbitud või läbimisel kõrghariduse esimesele astmele järgnev õpetajakoolitus. Kui kutseõpetaja poolt õpetataval erialal ei ole võimalik omandada kõrgharidust, on kutseaasta alustamise tingimus kutsekeskharidus, pedagoogiline kõrgharidus ja vähemalt kaheaastane erialase töö staa˛.

 [RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

 

§14. Kutseaasta

(1) Kutseaasta nominaalkestus on üks aasta ja see läbitakse vastava haridusastme õppeasutuses.

(2) Nooremõpetajat juhendab mentor, kelleks on vastava koolituse läbinud õpetaja.

§15. Kutseaasta lõpetamine

Kutseaasta lõpus annab mentor nooremõpetajale hinnangu vaadeldud tundide, nooremõpetaja kirjaliku eneseanalüüsi ja õpimapi alusel.

 

4. peatükk

ÕPETAJA TÖÖALANE TÄIENDKOOLITUS

 

§16. Õpetaja tööalase täiendkoolituse eesmärk

Õpetaja tööalase täiendkoolituse eesmärk on toetada õpetaja kutse-, eri- ja ametialast arengut.

§17. Õpetaja tööalane täiendkoolitus

(1) Õpetaja tööalane täiendkoolitus toimub õpetaja iseseisva tööna ja riigi- või munitsipaalasutuses, koolitusloaga erakoolis, era- või avalik-õigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja juures, kui selle tegevus vastab õpetaja poolt õpetatavale ainele või erialale.

(2) Õpetaja läbib iga viie aasta jooksul tööalase täiendkoolituse vähemalt 160 tunni (4 ainepunkti) ulatuses. Kutseõpetaja läbib iga kolme aasta jooksul tööalase täiendkoolituse vähemalt kahe kuu ulatuses.

(3) Tööalasele täiendkoolitusele laienevad «Täiskasvanute koolituse seaduse» (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617) tööalase koolituse kohta käivad sätted.

 

5. peatükk

ÕPETAJA ÜLDPÄDEVUSNÕUDED

 

§18. Õpetaja üldpädevusnõuded

Õpetaja üldpädevusnõuded on:
1) aine- või erialane ja didaktiline pädevus;
2) oskus kujundada turvalist õpikeskkonda ja arendada õppekava, aidata kaasa õppijate ning õpetajate üksteist toetavate töösuhete kujunemisele;
3) oskus leida õppeainetevahelisi seoseid ja realiseerida õppeainetevahelise integratsiooni võimalusi, teha koostööd teiste õpetajatega;
4) oskus juhtida õppe- ja kasvatustööd, sealhulgas heterogeenses rühmas, ning nõustada õppijaid ja nende lähedasi;
5) teadmised mitmekultuurilise õpikeskkonna probleemidest ja nende lahendamisviisidest;
6) oskus kasutada erineva ettevalmistuse, taseme ja vajadustega õppijatele sobivaid õppe- ja hindamismeetodeid;
7) suutlikkus märgata arenguhälbeid, sotsiaalseid hälbeid ja väärkohtlemist ning neile adekvaatselt reageerida;
8) oskus kujundada inimvõimete ja -toimingute kohast - ergonoomilist õpikeskkonda;
9) suhtlus- ja eneseväljendusoskus, eesti keele ja võõrkeelte oskus ning oskus kasutada kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi;
10) valmidus suunata õppijaid osalema ühisseisukohtade kujundamises ning esindama ennast, õppeasutust ja õpilaskonda;
11) valmidus meeskonnatööks ja edasiseks professionaalseks arenguks.

 

6. peatükk

ÕPETAJA ERIPÄDEVUSNÕUDED

 

§19. Koolieelse lasteasutuse õpetaja

(1) Koolieelse lasteasutuse õpetaja on kõrghariduse esimese astme õppekava lõpetamisel võimeline:
1) kujundama lapse arenguks soodsa vaimse ja füüsilise keskkonna;
2) tegema koostööd teiste õpetajate ja lastevanemate või neid asendavate isikutega, vajadusel nõustama lapsevanemaid kasvatusküsimustes;
3) kujundama lapsel suhtlemis-, õppimis- ja tööoskusi;
4) seostama õppe- ja kasvatustegevust kodukoha, selle looduse, igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga ning tagama lapsele turvalisuse ja ohutuse;
5) orienteeruma 1.–3. klassi õppekavas ja tagama lapse sujuva ülemineku lasteaiast kooli.

(2) Koolieelse lasteasutuse õpetaja on magistriõppe õppekava lõpetamisel võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõudeile:
1) õpetama erivajadustega lapsi või olema liikumis- või muusikaõpetaja;
2) nõustama lapsevanemaid kasvatusküsimustes ja kolleege erialaselt;
3) juhtima koolieelse lasteasutuse tööd ja kavandama selle arengut;
4) arendama õppe-kasvatustööd koolieelses lasteasutuses.

 [RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

 

§20. Klassiõpetaja ja põhikooli aineõpetaja

(1) Klassiõpetaja ja põhikooli aineõpetaja on võimelised:
1) kujundama õppimiseks, vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arenguks soodsa keskkonna, seda ka individuaalsete arenguerinevuste ja -kriiside korral;
2) teadvustama õpilast kui õppijat, tegema koostööd teiste õpetajate, vanemate või neid asendavate isikute ja piirkonna teiste asutuste ning täiskasvanutega, järgides õppeasutuse ja õpperühma õppekasvatustaotlusi;
3) kujundama õpilasel vajalikud õpioskused ja toetama tema edasist arengut ja individuaalsete õpistiilide kujunemist;
4) seostama õppe- ja kasvatustegevust kodukoha, selle looduse, igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga, ohu tunnetamisega, ohuolukordades tegutsemisega ning liikluskultuuriga;
5) juhendama õpilast õppeainega tegelemisel, käsiraamatute, Interneti jt allikmaterjalide kasutamisel ning iseseisval tööl;
6) olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga.

(2) Klassiõpetaja on lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele võimeline õpetama 1.-6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis.

(3) Põhikooli aineõpetaja on võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele õpetama 5.-12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ja võib õpetada ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.-6. klassini.

§21. Gümnaasiumi aineõpetaja ja kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja

(1) Gümnaasiumi aineõpetaja ja kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja on võimelised:
1) kujundama õppimiseks, vaimseks, kehaliseks, sotsiaalseks, emotsionaalseks ja kõlbeliseks arenguks soodsa keskkonna;
2) tegema koostööd teiste õpetajate, vanemate või neid asendavate isikute ja piirkonna teiste asutuste ning täiskasvanutega, järgides õppeasutuse ja õpperühma õppekasvatustaotlusi;
3) toetama õpilaste õpioskuste arengut ja individuaalsete õpistiilide kujunemist;
4) juhendama õpilast õppeainega tegelemisel, käsiraamatute, Interneti jt allikmaterjalide kasutamisel ning iseseisval tööl;
5) olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga;
6) nõustama õpilast isikliku tulemusliku haridustee ja õppimise küsimustes, arvestades eluaegse õppe põhimõttega.

(2) Gümnaasiumi aineõpetaja on võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele õpetama 5.-12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ja võib õpetada ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.-6. klassini.

(3) Kutseõppeasutuse üldharidusainete õpetaja on võimeline lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele seostama üldhariduslikke õppeaineid õpitavate aine- või erialaste õppeainetega.

§22. Kutseõpetaja

Kutseõpetaja on võimeline:
1) õpetama õppeainet või eriala tänapäeva nõuetest lähtuvalt;
2) seostama aine- või erialaseid õppeaineid õpitavate üldhariduslike õppeainetega;
3) toetama teooria ja praktika vaheliste seoste loomist;
4) olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga, tegema koostööd teiste õpetajate, vanemate või neid asendavate isikute ja piirkonna teiste asutuste ning täiskasvanutega, järgides õppeasutuse ja õpperühma õppekasvatustaotlusi;
5) nõustama õppijat isikliku tulemusliku haridustee ja õppimise küsimustes ning tööalase karjääri kujundamises, arvestades eluaegse õppe põhimõttega.

§23. Õppejõud

Õppejõud on võimeline:
1) arendama üliõpilase õpioskusi ja väärtustama eluaegse õppe põhimõtet;
2) juhendama üliõpilast oma teadusvaldkonnas;
3) toetama teooria ja praktika vaheliste seoste loomist;
4) mõistma täiskasvanu arengu eripära seoses vanuse ja elukäiguga;
5) nõustama täiskasvanut isikliku tulemusliku haridustee ja õppimise küsimustes, arvestades eluaegse õppe põhimõttega.

§24. Huvialajuht ja huvialakooli õpetaja

(1) Huvialajuht ja huvialakooli õpetaja on võimelised:
1) kujundama lähtuvalt õpilaste erinevatest vanuseastmetest ja huvidest nende arenguks soodsa õppekavalise ja õppekavavälise keskkonna;
2) toetama õpilase osalemist erinevates noorteprojektides ja -programmides ning rahvusvahelist suhtlust;
3) olema õpilase ja noore usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga;
4) vahendama noorele vajalikku informatsiooni vabaajategevuse ja kutsesuunitluse alal;
5) õpetama ühte või mitut huviala ja arendama õpilase andeid;
6) juhendama õpilast huvialaga tegelemisel, käsiraamatute, Interneti jt allikmaterjalide kasutamisel ning iseseisval tööl ja toetama eluaegse õppe põhimõtte väärtustamist.

(2) Huvialajuht on lisaks lõikes 1 sätestatud eripädevusnõuetele võimeline kavandama, suunama ja juhendama õpilase õppekavavälist tegevust koolis ja väljaspool kooli ning juhendama õpilasesinduse tegevust.

§25. Eripedagoog

Eripedagoog on võimeline:
1) märkama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puudeid, isiksuse emotsionaalseid ja käitumishälbeid ning väärkohtlemist;
2) rakendama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puuetele, õpiraskustele ja käitumishälvetele ning väärkohtlemisele kohaseid esmase reageerimise põhimõtteid ja võtteid;
3) algatama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puudega, õpiraskuse ja käitumishälbega ning vääriti koheldud isiku rehabiliteerimist;
4) õpetama põhikooli lihtsustatud õppekava ja toimetulekuõppekava järgi ning koostama vastavaid individuaalseid õppekavu;
5) nõustama pedagooge, sotsiaaltöötajaid, vanemaid või neid asendavaid isikuid ja teisi õppijaga kokkupuutuvaid isikuid arenguliste ja hariduslike erivajaduste küsimustes;
6) olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga.

 

7. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

 

§26. Üleminek

(1) R iiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» kantud õpetajakoolituse õppekavad viiakse määrusega vastavusse 1. septembriks 2001. a. Õpetajakoolituse õppekavad, mille suhtes on vastu võetud positiivne akrediteerimisotsus, viiakse määrusega vastavusse hiljemalt kolme kuu jooksul selle otsuse kehtivusaja lõppemisest.

(2) Määruse jõustumisel kohaldatakse õpetajakoolituse õppekava akrediteerimisel määruse sätteid nende akrediteerimistoimingute suhtes, mida sooritatakse pärast määruse jõustumist.

(3) Käesolevale määrusele vastavaid õppekavu, mis on kantud riiklikku registrisse «Eesti Hariduse Infosüsteem» pärast 1. juunit 2002. a, kohaldatakse alates 2002. aastast vastuvõetud üliõpilastele.

(4) Lõikes 3 nimetatud õppekavad viiakse määrusega vastavusse 15. veebruariks 2003. a.

(5) 2002. aastal koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuseõppesse vastuvõetud üliõpilane, kes täidab bakalaureuseõppe õppekava selle nominaalkestuse jooksul ning võetakse samal aastal vastu koolieelse lasteasutuse õpetaja magistriõppesse, on magistriõppe õppekava lõpetamisel võimeline lisaks § 19 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud eripädevusnõudeile õpetama erivajadustega lapsi või olema liikumis- või muusikaõpetaja või õpetama 1.–3. klassis.

[RT I 2004, 63, 446 - jõust. 1. 09. 2004]

§27. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§28. Määruse jõustumine

(1) Paragrahvi 3 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse 2001/2002. õppeaastaks vastuvõetavatele üliõpilastele. Üliõpilased, kes asuvad 2001/2002. õppeaastast õppima doktoriõppesse ega ole magistriõppes läbinud õpetajakoolitust, läbivad § 3 lõikes 2 nimetatud õpetajakoolituse doktoriõppes.

(2) [Kehtetu - RT I 2002, 107, 640 - jõust. 1. 01. 2003]

(3) Paragrahvi 10 lõige 3 jõustub 1. septembril 2004. a.

(4) Paragrahvi 10 lõige 4 jõustub 1. septembril 2001. a.

(5) 3. peatükis sätestatut kohaldatakse 2003/2004. õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele.