Turismiseadus (lühend - TurS)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja riikliku järelevalve teostamise korra.

§ 2.  Turismiteenus

  (1) Turismiteenust pakkuda ja osutada võib ettevõtja.

  (2) Turismiteenus on:
  1) reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse osutamine;
  2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine;
  3) majutusteenuse osutamine;
  4) konverentsiteenuse osutamine;
  5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine;
  6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine.

§ 3.  Reisiteenus

  Käesoleva seaduse tähenduses on reisiteenus reisikorraldaja või reisibüroo poolt:
  1) sõitjateveoteenuse osutamine, välja arvatud taksoteenus;
  2) sõitjateveoteenuse vahendamine;
  3) viisateenuse osutamine ja vahendamine;
  4) reisimisega seotud kindlustusteenuse vahendamine;
  5) majutusteenuse vahendamine;
  6) toitlustusteenuse vahendamine;
  7) majutus- ja toitlustusteenuse vahendamine;
  8) majutus- ja taastusraviteenuse vahendamine;
  9) konverentsiteenuse vahendamine;
  10) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse vahendamine;
  11) meelelahutusteenuse vahendamine;
  12) transpordivahendi renditeenuse osutamine või vahendamine.

§ 4.  Riiklik turismiarengukava

  Riikliku turismiarengukava koostamisel kaasatakse turismiteenuseid pakkuvaid ja osutavaid ettevõtjaid ning teisi asjassepuutuvaid isikuid. Riikliku turismiarengukava kinnitab Riigikogu.

2. peatükk REISIKORRALDAJA JA REISIBÜROO, GIID JA GIID-TÕLK 

§ 5.  Reisikorraldaja

  Reisikorraldaja on äriregistris registreeritud ettevõtja, kes koostab ja müüb ise või pakub reisibüroole müügiks pakettreise. Lisaks sellele võib ta osutada ja vahendada reisiteenuseid.

§ 6.  Reisibüroo

  Reisibüroo on äriregistris registreeritud ettevõtja, kes müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise. Lisaks sellele võib ta osutada ja vahendada reisiteenuseid.

§ 7.  Pakettreis

  (1) Pakettreis on reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum:
  1) sõitjateveoteenus;
  2) majutusteenus;
  3) muud reisiteenused, mis ei ole sõitjateveoteenuse või majutusteenuse kõrvalteenused ja mis moodustavad koguteenuse olulise osa.

  (2) Pakettreis on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutusteenust.

  (3) Pakettreisi kirjeldus või muud tarbijale edastatud pakettreisi tingimused ei või sisaldada eksitavat teavet. Reisikorraldaja ja reisibüroo peavad väljastama isikule pakettreisi müümisel selle pakettreisi kohta kirjaliku dokumendi, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
  1) reisikorraldaja või reisibüroo nimi, riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri (edaspidi register) registreeringu number, aadress, muud kontaktandmed ja äriregistri registrikood;
  2) pakettreisi hind, selle tasumise viis ja tingimused ning pakettreisi alguse ja lõpu kuupäev, kellaaeg ja koht;
  3) reisi sihtkoht, reisiteekonna kirjeldus, võimalike vahepeatuste ja ümberistumiste kellaajad ja kohad;
  4) kasutatavate transpordivahendite liik, iseloomustus ja kategooria;
  5) majutuse liik, majutuskohtade asukoht, järk või mugavusaste ja põhitunnused, samuti nende vastavus külastatavas riigis kehtestatud nõuetele;
  6) võimalik toitlustamiskava;
  7) pakettreisi kuuluvad võimalikud külastused, väljasõidud ja muud teenused;
  8) võimalikud passi-, viisa- ja tervishoiualased nõuded;
  9) reisikorraldaja ja tarbija pakettreisilepingust taganemise tingimused ning taganemisega kaasnevad õigused ja kohustused;
  10) reisikorraldaja või reisibüroo kohaliku esindaja nimi, telefoninumber, aadress ja muud kontaktandmed, kohaliku esindaja puudumisel telefoninumber, aadress ja muud kontaktandmed, kuhu tarbija võib raskustesse sattumise korral abi saamiseks pöörduda ja reisikorraldaja või reisibürooga ühendust võtta;
  11) tähtaeg, mille jooksul tarbija võib esitada lepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, ja koht, kuhu sellised nõuded võib esitada.

§ 8.  Tegutsemine reisikorraldajana või reisibüroona

  (1) Ettevõtja tegevus reisikorraldajana või reisibüroona on lubatud registri registreeringu ja käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud nõuetekohase tagatise olemasolu korral.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatise olemasolu nõuet ei rakendata reisikorraldaja või reisibüroo suhtes, kelle poolt pakutava ja osutatava reisiteenuse vahendamine või müümine isikule toimub välisriigi territooriumil.

  (3) Reisikorraldaja ja reisibüroo võivad pakkuda ja osutada reisiteenust vaid registreeringuandmetes märgitud:
  1) transpordivahendi liigiga,
  2) reisiteenuse osutamise piirkonda ja
  3) tagatise olemasolu korral.

§ 9.  Registri pidamine

  (1) Registri vastutav töötleja on Majandusministeerium.

  (2) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (3) Registrit peetakse infotehnoloogilise andmebaasina ja registritoimikutena paberkandjal.

  (4) Registri pidamise põhiülesanneteks on registreerimise menetluse läbiviimine, registreeringuandmete töötlemine ja muude registritoimingute tegemine.

  (5) Registreerimise taotleja vastutab tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest.

§ 10.  Registreerimistaotlus

  (1) Reisikorraldaja või reisibüroo esitab registrile registreerimistaotluse.

  (2) Registreerimistaotluses peavad sisalduma vähemalt:
  1) reisikorraldaja või reisibüroo nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
  2) reisiteenuse osutamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
  3) reisiteenuse osutamisel kasutatava transpordivahendi liik;
  4) reisiteenuse osutamise piirkond;
  5) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatise suurus ja kehtivuse aeg ning tagatise olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
  6) registreerimistaotlusele alla kirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

§ 11.  Registreering

  (1) Registreering tehakse reisikorraldaja või reisibüroo poolt esitatud andmete alusel kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse saamisest arvates tingimusel, et reisikorraldaja või reisibüroo poolt turismiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmise kohta ei ole jõustunud kohtuotsust.

  (2) Reisikorraldaja või reisibüroo poolt turismiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmise kohta jõustunud kohtuotsuse olemasolu tuvastatakse Majandusministeeriumi poolt Karistusregistrile esitatud päringu vastuse alusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9 nimetatud registreeringuandmete kanne tehakse Tarbijakaitseameti esitatud teate alusel.

  (4) Registreeringuandmed on:
  1) registreeringu number;
  2) registreeringu tegemise kuupäev;
  3) reisikorraldaja või reisibüroo nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
  4) reisiteenuse osutamise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
  5) reisiteenuse osutamisel kasutatava transpordivahendi liik;
  6) reisiteenuse osutamise piirkond;
  7) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatise suurus ja kehtivuse aeg ning tagatise olemasolu tõendava dokumendi väljastanud ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
  8) registreerimistaotlusele alla kirjutanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed;
  9) käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud ettekirjutuse kohta käiv teave.

  (5) Registreeringuandmed avaldatakse registri Interneti-lehel.

§ 12.  Registreeringu tegemisest keeldumine

  (1) Registreeringu tegemisest keeldutakse, kui reisikorraldaja või reisibüroo esitatud registreerimistaotlus ei ole nõuetekohane või kui reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmise kohta on jõustunud kohtuotsus. Kohtuotsuse olemasolu tuvastatakse vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatule.

  (2) Teade registreeringu tegemisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud isikule viie päeva jooksul registreeringu tegemisest keeldumise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 13.  Registreeringuandmete kustutamine

  (1) Registreeringuandmed kustutatakse reisikorraldaja või reisibüroo taotluse alusel või kui reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmise kohta on jõustunud kohtuotsus. Kohtuotsuse olemasolu tuvastatakse vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatule.

  (2) Teade registreeringuandmete kustutamise kohta edastatakse registreeringuandmetes märgitud reisikorraldajale või reisibüroole viie päeva jooksul registreeringuandmete kustutamise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 14.  Täiendavate andmete esitamise kohustus

  Reisikorraldaja ja reisibüroo on kohustatud registrit kohe teavitama registreeringuandmete muutumisest või reisiteenuse pakkumise ja osutamise lõpetamisest.

§ 15.  Tagatis

  (1) Tagatiseks loetakse vahendid, mida kasutatakse kolmanda isiku poolt reisikorraldaja või reisibüroo ja tarbija vahelisest lepingust tulenevate kohustuste, kui reisikorraldaja või reisibüroo ei täida sellest lepingust tulenevaid kohustusi, täitmiseks:
  1) tarbija naasmise osas reisi lähtepunkti, kui leping sisaldab sõitjateveoteenust,
  2) tarbijale reisi lähtepunkti naasmise käigus osutatava majutusteenuse osas, kui leping sisaldab majutusteenust ja
  3) ettemaksu tagastamise osas tarbijale reisi mittetoimumise korral või kompensatsiooni tasumise osas reisi mittetoimunud osa eest.

  (2) Tagatise olemasolu tõendatakse Eesti-siseste reisiteenuste osutamise korral kindlustuslepinguga või krediidi- või finantseerimisasutuse garantiiga. Eesti-siseste reisiteenuste osutamise korral peab tagatis olema 1 protsent planeeritavast käibest, kuid mitte vähem kui 10 000 krooni.

  (3) Tagatise olemasolu tõendatakse väljaspool Eestit osutatavate reisiteenuste korral kindlustuslepinguga või krediidiasutuse garantiiga. Väljaspool Eestit osutatavate reisiteenuste korral peab tagatis olema 1 protsent planeeritavast käibest, kuid mitte vähem kui 100 000 krooni.

  (4) Kindlustuslepingu ja krediidi- või finantseerimisasutuse garantii väljastamisel arvestatakse olemasolevaid kindlustuslepinguid või garantiisid.

§ 16.  Giid, giid-tõlk ja reisisaatja

  (1) Giid on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi.

  (2) Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.

  (3) Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama.

  (4) Reisisaatja on füüsiline isik, kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise.

3. peatükk MAJUTUSETTEVÕTTED 

§ 17.  Majutusettevõte

  (1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja pakub tasu eest majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid.

  (2) Majutusteenuseks ei loeta:
  1) juriidilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma töötajate majutamist;
  2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping tähtajaga üle 30 päeva;
  3) õppeasutuse poolt selles õppeasutuses õppivate isikute majutamist;
  4) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel oma perekonna liikmete või teiste isikute majutamist ilma sellekohase reklaamita;
  5) füüsilise isiku poolt temale kuuluva vara arvel kuni viie isiku majutamist;
  6) majutamist regulaarliinil sõitvas transpordivahendis.

§ 18.  Majutusettevõtete liigid

  (1) Majutusettevõtted on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus.

  (2) Hotell on toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga majutusettevõte.

  (3) Motell on eeskätt mootorsõidukitega liikujate teenindamiseks mõeldud toitlustusteenust pakkuv vähemalt 10 majutusruumiga maantee läheduses paiknev majutusettevõte, kus on tagatud turvaline parkimine.

  (4) Külalistemaja on toitlustusteenust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.

  (5) Hostel on toitlustusteenust või toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusettevõte.

  (6) Puhkeküla ja -laager on piiratud mahus teenuseid pakkuv majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks, parkimiskohad mootorsõidukitele ja võivad olla ka majutushooned.

  (7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.

  (8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses.

  (9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte.

§ 19.  Majutusettevõtte tunnustamine

  (1) Ettevõtja võib osutada majutusteenust ainult tunnustatud majutusettevõtte kaudu.

  (2) Majutusettevõtte tunnustamine on majutusettevõtte vastavuse hindamine kohustuslikele nõuetele.

  (3) Majutusettevõtet tunnustab oma haldusterritooriumi piires kohalik omavalitsus, kes kaasab selleks eksperdina turismiinfokeskuse töötaja või muu pädeva isiku.

  (4) Majutusettevõtetele esitatavad kohustuslikud nõuded ja majutusettevõtte tunnustamise korra kehtestab majandusminister.

§ 20.  Majutusettevõtte tunnistus

  (1) Majutusettevõtte vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab majutusettevõtte tunnistus.

  (2) Majutusettevõtte tunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.

  (3) Majutusettevõtte tunnistus väljastatakse kuni kolmeks aastaks.

  (4) Majutusettevõtte tunnistus kaotab kehtivuse majutusettevõtte tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui majutusettevõte ei vasta enam kohustuslikele nõuetele.

  (5) Majutusettevõtte tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemise korral on kohalikul omavalitsusel õigus majutusettevõtte tunnistust pikendada kuni samale majutusettevõttele väljastatud järgutunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.

  (6) Majutusettevõtte tunnistusele kantakse:
  1) majutusettevõtte nimi, liik, asukoha aadress;
  2) ettevõtja nimi ja olemasolu korral äriregistri registrikood;
  3) majutusettevõtte tunnistuse väljastaja nimi ja pitsati jäljend, ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
  4) majutusettevõtte tunnistuse väljastamise kuupäev ja kehtivuse tähtaeg;
  5) majutusettevõtte tunnistuse number.

  (7) Kohalik omavalitsus on kohustatud teavitama käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 nimetatud isikut kohe majutusettevõtte tunnistuse väljastamisest ja selle kehtetuks tunnistamisest.

  (8) Majutusettevõtte tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu.

§ 21.  Majutusettevõtte järk

  (1) Majutusettevõtte järk (edaspidi järk) näitab majutusettevõtte ja majutusettevõttes pakutavate teenuste taset.

  (2) Järkude omistamise aluseks olevad nõuded ja järgu omistamise korra kehtestab majandusminister.

  (3) Järgu omandamine on ettevõtjale vabatahtlik.

§ 22.  Järgutunnistus

  (1) Majutusettevõtte vastavust järgunõuetele kinnitab järgutunnistus.

  (2) Järgutunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks majandusminister.

  (3) Järgutunnistus väljastatakse kuni kaheks aastaks.

  (4) Järgutunnistus kaotab kehtivuse järgutunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui majutusettevõte ei vasta enam järgunõuetele.

  (5) Järgutunnistusele kantakse:
  1) majutusettevõtte nimi, liik, järk ja asukoha aadress;
  2) ettevõtja nimi, olemasolu korral äriregistri registrikood;
  3) järgutunnistuse väljastaja nimi, ametinimetus, allkiri ja Majandusministeeriumi pitsati jäljend;
  4) järgutunnistuse väljastamise kuupäev ja kehtivuse tähtaeg;
  5) järgutunnistuse number.

  (6) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu.

§ 23.  Majutusettevõtte tähistus

  (1) Majutusettevõtte fassaadil või juurdepääsutee ääres peab paiknema majutusettevõtte tähistus majutusettevõtte nime, liigi ja järgutähisega viimase olemasolu korral.

  (2) Majutusettevõtte nimes võib kasutada majutusettevõtte tunnistusele märgitud majutusettevõtte liigi nimetust ja järgu olemasolu korral järgutähist.

  (3) Maapiirkonnas asuva külalistemaja, hosteli, puhkeküla ja -laagri, puhkemaja ning kodumajutuse nimes võib kasutada sõna «turismitalu».

§ 24.  Registreerimise kohustus

  (1) Majutusettevõtte majutusteenuse kasutaja registreeritakse majutusettevõttes.

  (2) Registreerimisel täidetakse külastajakaart, millele kantakse majutusteenuse kasutaja nimi, elukoht ja majutusteenuse osutamise aeg, ning külastajakaardile kirjutab alla majutusteenuse kasutaja.

  (3) Külastajakaarte säilitatakse majutusettevõttes kaks aastat nende täitmise päevast arvates.

4. peatükk TURISMIINFO 

§ 25.  Turismiinfo

  (1) Turismiinfo on kogutud ja korrastatud informatsioon turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta.

  (2) Tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid.

§ 26.  Turismiinfokeskus

  (1) Turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning Vabariigi Valitsuse määratud isikule.

  (2) Vabariigi Valitsuse määratud isik avaldab Interneti-lehel majutusettevõtte tunnistusele, järgutunnistusele ja turismiinfokeskuse tunnistusele märgitud andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot.

  (3) Turismiinfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht «i».

  (4) Turismiinfokeskus võib osutada tasu eest vaid järgmisi teenuseid:
  1) majutuse broneerimine samaks või järgmiseks ööpäevaks;
  2) huviväärsustega tutvumise vahendamine;
  3) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine;
  4) Eesti-sisese sõitjateveoteenuse vahendamine;
  5) suveniiride ja fototarvete müük;
  6) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük;
  7) posti- ja sideteenuste müük.

  (5) Vabariigi Valitsus määrab isiku, kellele turismiinfokeskus edastab enda poolt kogutud ja korrastatud erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse maakonna haldusterritooriumil.

§ 27.  Turismiinfokeskusele esitatavad kohustuslikud nõuded

  Turismiinfokeskusele esitatavad kohustuslikud nõuded ja nendele vastavuse hindamise korra kehtestab majandusminister.

§ 28.  Turismiinfokeskuse tunnistus

  (1) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab turismiinfokeskuse tunnistus.

  (2) Turismiinfokeskuse tunnistuse väljastab ja tunnistab kehtetuks majandusminister.

  (3) Turismiinfokeskuse tunnistus väljastatakse kuni viieks aastaks.

  (4) Turismiinfokeskuse tunnistus kaotab kehtivuse turismiinfokeskuse tunnistuse kehtivuse tähtaja lõppemisel või tunnistatakse kehtetuks, kui turismiinfokeskus ei vasta enam kohustuslikele nõuetele.

  (5) Turismiinfokeskuse tunnistusele kantakse:
  1) turismiinfokeskuse nimi ja asukoha aadress;
  2) turismiinfokeskuse tunnistuse väljastaja nimi, ametinimetus, allkiri ja Majandusministeeriumi pitsati jäljend;
  3) turismiinfokeskuse tunnistuse väljastamise kuupäev ja kehtivuse tähtaeg;
  4) turismiinfokeskuse tunnistuse number.

  (6) Turismiinfokeskuse tunnistus väljastatakse lõivuvabalt.

§ 29.  Turismiinfopunkt

  Turismiinfopunkt kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 30.  Riikliku järelevalve teostajad

  Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimise üle teostavad vastavalt oma pädevusele riiklikku järelevalvet:
  1) linna- või vallavalitsused;
  2) Päästeamet;
  3) Tarbijakaitseamet;
  4) Tervisekaitseinspektsioon.

§ 31.  Ettekirjutus

  (1) Kehtiva või nõuetekohase tagatiseta tegutsemise avastamise korral teeb Tarbijakaitseamet reisikorraldajale või reisibüroole ettekirjutuse, milles:
  1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
  2) esitab nõude reisiteenuse pakkumise ja osutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ja
  3) kohustab tegema edasise reisiteenuse pakkumise ja osutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

  (2) Tarbijakaitseamet edastab teate ettekirjutuse kohta koos ettekirjutuse koopiaga kohe registrile.

  (3) Tervisekaitsenõuetele mittevastava majutusettevõtte kaudu majutusteenuse osutamise avastamise korral teeb Tervisekaitseinspektsioon majutusteenust osutavale ettevõtjale ettekirjutuse, milles:
  1) juhib tähelepanu õiguserikkumisele,
  2) esitab nõude majutusteenuse pakkumise ja osutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ja
  3) kohustab tegema edasise majutusteenuse pakkumise ja osutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

§ 32.  Juriidilise isiku vastutus

  (1) Juriidilise isiku poolt registreeringuta reisiteenuse pakkumise või osutamise või reisiteenuse osutamise korral mittenõuetekohase transpordivahendi kasutamise või käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 või 3 nimetatud ettekirjutuse järgimata jätmise eest – määratakse rahatrahv 50 000 kuni 500 000 krooni ühes reisiteenuse pakkumise ja osutamise õiguse äravõtmisega kuni kolmeks aastaks või ilma selleta.

  (2) Juriidilise isiku poolt registreeringuandmete muutumisest teatamata jätmise või majutusteenuse osutamise korral tunnustamata majutusettevõtte kaudu või majutusettevõttele mittevastava liigi või järgu kasutamise eest majutusettevõtte tähistamisel – määratakse rahatrahv 5000 kuni 50 000 krooni.

§ 33.  Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas

  (1) Juriidilisele isikule haldusõiguserikkumise eest haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigus on käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud asutuste ametiisikutel.

  (2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse:
  1) protokolli koostamise aeg ja koht;
  2) asutuse nimi ja asukoha aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
  3) protokolli koostanud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
  4) haldusõiguserikkuja nimi ja aadress;
  5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
  6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
  7) viide seadusesättele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest;
  8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus;
  9) märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada õigusabi;
  10) muud haldusõiguserikkumise asja õigeks lahendamiseks vajalikud andmed.

  (3) Haldusõiguserikkumise protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja haldusõiguserikkuja esindaja.

  (4) Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub haldusõiguserikkumise protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja selle kohta protokolli vastava kande. Haldusõiguserikkumise protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid.

  (5) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutab maa- või linnakohtu kohtunik.

  (6) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578) sätestatud korras.

  (7) Juriidilisele isikule käesoleva seaduse § 32 järgi määratav rahatrahv laekub haldusõiguserikkumise koha järgse omavalitsuse eelarvesse, kui haldusõiguserikkumise protokoll on koostatud linna- või vallavalitsuse ametiisiku poolt. Muudel juhtudel laekub rahatrahv riigieelarvesse.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 34.  Riigilõiv

  (1) Käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamise eest võetakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598) sätestatud määrade järgi.

  (2) Riigilõivu tasub majutusettevõtte tunnistuse taotleja või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest ja dokumentide väljastamisest.

  (3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui selle tasumist tõendav dokument on saabunud majutusettevõtte tunnistuse taotlemise korral kohalikule omavalitsusele, järgutunnistuse taotlemise korral Majandusministeeriumile.

§ 35.  Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598) § 183 täiendatakse lõigetega 3¹⁶–3¹⁸ järgmises sõnastuses:
 «(3¹⁶) Majutusettevõtte tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

  (3¹⁷) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu kuni 50 numbritoaga majutusettevõtte korral:
  1) ühetärnihotelli järgu taotlemisel 300 krooni;
  2) kahetärnihotelli järgu taotlemisel 400 krooni;
  3) kolmetärnihotelli järgu taotlemisel 700 krooni;
  4) neljatärnihotelli järgu taotlemisel 900 krooni;
  5) viietärnihotelli järgu taotlemisel 1000 krooni.

  (3¹⁸) Järgutunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu üle 50 numbritoaga majutusettevõtte korral:
  1) ühetärnihotelli järgu taotlemisel 500 krooni;
  2) kahetärnihotelli järgu taotlemisel 600 krooni;
  3) kolmetärnihotelli järgu taotlemisel 900 krooni;
  4) neljatärnihotelli järgu taotlemisel 1100 krooni;
  5) viietärnihotelli järgu taotlemisel 1300 krooni.»

§ 36.  Üleminekusätted

  (1) Ettevõtja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist majandusministri poolt turismialaseks ettevõtluseks väljastatud tegevuslitsents, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, võib pakkuda ja osutada reisiteenuseid tegevuslitsentsil märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 1. juulini.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud tunnistus hotellile omistatud kategooria kohta, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

  (4) Ettevõtja, kellele on väljastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslitsents, ei pea sellise tegevuslitsentsi kehtivuse ajal omama käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatist.

§ 37.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab üldised nõuded turismiteenuse pakkumisele ja osutamisele ning turismiinfokeskusele, samuti vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ja järelevalve teostamise korra.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata, kui pakettreise pakutakse või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustatakse vaid juhuti, mittekasumlikul eesmärgil ning üksnes piiratud arvule reisijatele, pakkumata neid avalikkusele.

  (3) Käesolevat seadust ei kohaldata pakettreisilepingute ega seotud reisikorraldusteenuste lepingute suhtes, mis on sõlmitud üldlepingu alusel, millega ettevõtja korraldab ärireise teisele majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule.

  (4) Käesolevat seadust ei kohaldata pakettreiside ega seotud reisikorraldusteenuste suhtes, mis kestavad vähem kui 24 tundi, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad öist majutust.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 2.  Turismiteenus
[Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 3.  Reisiteenus

  Reisiteenus on:
  1) reisijavedu;
  2) majutus, mis ei ole olemuslikult reisijaveo osa või mõeldud elukoha tagamiseks;
  3) auto, muu mootorsõiduki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.06.2018, lk 1–218), artikli 3 punkti 16 tähenduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18–60) artikli 4 lõike 3 punkti c alusel A-kategooria juhiluba nõudva mootorratta üürimine;
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 14.12.2020]
  4) muu turismiteenus, mis ei ole olemuslikult käesoleva paragrahvi punktides 1–3 nimetatud teenuse osa.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 4.  Riiklik turismiarengukava
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 23.03.2014]

2. peatükk REISIETTEVÕTJA, GIID JA GIID-TÕLK 
[RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 5.  Reisiettevõtja

  (1) Reisiettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb pakettreiside ja seotud reiskorraldusteenustega seonduva majandus- või kutsetegevuse eesmärgil kas reisikorraldajana, reisivahendajana või seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana.

  (2) Reisikorraldaja on reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid või sõlmib pakettreisilepinguid ise või teise reisiettevõtja kaudu või koos temaga, samuti ettevõtja, kes edastab reisijat puudutavad andmed teisele ettevõtjale käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punkti 5 kohaselt.

  (3) Reisivahendaja on reisiettevõtja, kes pakub reisikorraldaja koostatud pakettreise või sõlmib pakettreisilepinguid reisikorraldaja nimel. Reisivahendaja suhtes, kes pakub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asutatud reisiettevõtja koostatud pakettreise või sõlmib viimase nimel pakettreisilepinguid, kohaldatakse käesolevas seaduses reisikorraldajale kehtestatud nõudeid.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 6.  Reisiettevõtja tegevusalade liigitus

  Reisiettevõtja tegevusalad liigitatakse järgmiselt:
  1) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate pakettreiside korraldamine;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  2) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja tellimuslendu sisaldavate pakettreiside korraldamine;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  3) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid ja liinilendu sisaldavate pakettreiside korraldamine;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  4) väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid, välja arvatud tellimus- või liinilendu, sisaldavate pakettreiside korraldamine;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  5) Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside vahendamine;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  6) Eestis ja väljaspool Eestit või üksnes väljaspool Eestit osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja lepingute sõlmimise hõlbustamine;
[RT I, 08.01.2020, 1 - jõust. 17.01.2020]
  7) Eestis osutatavaid reisiteenuseid sisaldavate seotud reisikorraldusteenuste pakkumine ja lepingute sõlmimise hõlbustamine.
[RT I, 08.01.2020, 1 - jõust. 17.01.2020]

§ 7.  Pakettreis

  (1) Pakettreis on vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui reisiteenuste kogumi on pannud kokku üks reisikorraldaja, sealhulgas reisija soovil või valikul, enne ühe lepingu sõlmimist kõikide reisiteenuste kohta.

  (2) Pakettreis on ka vähemalt kahe eri liiki reisiteenuse kogum samaks reisiks, kui olenemata eraldi lepingute sõlmimisest üksikute reisiteenuste osutajatega:
  1) reisija valib reisiteenused ühest müügikohast enne, kui annab nõusoleku maksmise kohta;
  2) reisikorraldaja teeb pakkumise, sõlmib lepingu või võtab nende teenuste eest tasu ühtse või koguhinna alusel;
  3) reisikorraldaja reklaamib, teeb pakkumise või sõlmib lepingu, kasutades nimetust „pakettreis” või sellesarnast nimetust;
  4) reisikorraldaja paneb reisiteenuste kogumi kokku pärast sellise lepingu sõlmimist, milles ta annab reisijale õiguse valida teenused eri liiki reisiteenuste seast või
  5) reisija valib reisiteenused eri ettevõtjatelt omavahel seotud internetipõhiste broneerimistoimingutega, kui ettevõtja, kellega sõlmitakse esimene leping, annab reisija nime, makse tegemiseks vajalikud andmed ja e-posti aadressi edasi teisele ettevõtjale ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist.

  (3) Pakettreisiks ei loeta reisiteenuste kogumit, mille korral on ainult ühte liiki käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenus pandud kokku ühe või mitme sama paragrahvi punktis 4 nimetatud muu turismiteenusega, kui viimati nimetatud teenus või teenused:
  1) ei moodusta vähemalt 25 protsenti reisiteenuste koguväärtusest ning kui neid ei reklaamita reisiteenuste kogumi olulise tunnusena või kui need ei ole muul viisil reisiteenuste kogumi oluliseks tunnuseks või
  2) valitakse ja nende osutamises lepitakse kokku alles pärast käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenuse osutamise algust.

  (4) Pakettreisiks ei loeta regulaarset reisijavedu teostavas transpordivahendis samal ajal reisijaveoga pakutavat majutus- ja toitlustusteenust, kui põhiteenus on reisijavedu.

  (5) Müügikoht on ettevõtja äriruum, veebileht või muu selline veebiplatvorm ja telefon. Kui veebilehti või muid selliseid veebiplatvorme esitletakse reisijale ühtse platvormina, on tegemist ühe müügikohaga.

  (6) Reisija on isik, kes soovib sõlmida pakettreisilepingu või seotud reisikorraldusteenuste lepingu või kellel on õigus reisida eelnimetatud lepingu alusel.

  (7) Reisiettevõtja peab teise reisiettevõtja koostatud pakettreisi pakkumisel avaldama pakettreisi koostanud ettevõtja kohta teabe, milles peavad sisalduma vähemalt selle reisiettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 7¹.  Seotud reisikorraldusteenused

  (1) Seotud reisikorraldusteenused on vähemalt kaks eri liiki reisiteenust samaks reisiks, mis ei ole pakettreis ja milleks reisija sõlmib eraldi lepingud üksikute reisiteenuste osutajatega, juhul kui reisiettevõtja hõlbustab:
  1) reisijal iga reisiteenuse eraldi valimist ja selle eest eraldi maksmist müügikoha ühekordsel külastamisel või sellega ühenduse võtmisel või
  2) sihipärasel viisil reisijal vähemalt ühe täiendava reisiteenuse lepingu sõlmimist teise ettevõtjaga, kui teise ettevõtjaga sõlmitakse leping 24 tunni jooksul pärast esimese reisiteenuse broneeringu kinnitamist.

  (2) Kui reisija sõlmib lepingu vaid üht liiki käesoleva seaduse § 3 punktides 1–3 nimetatud reisiteenuse kohta ja ühe või mitme sama paragrahvi punktis 4 nimetatud muu turismiteenuse kohta, ei loeta neid seotud reisikorraldusteenusteks, kui muu turismiteenus või -teenused ei moodusta vähemalt 25 protsenti reisiteenuste koguväärtusest ning kui neid ei reklaamita reisi olulise tunnusena või kui need ei ole muul viisil reisi oluliseks tunnuseks.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 8.  Reisiettevõtja teatamiskohustus

  (1) Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutseval ettevõtjal on kohustus esitada majandustegevusteade.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (2) Teates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed:
  1) reisiettevõtja tegevusala või tegevusalad vastavalt käesoleva seaduse §-le 6;
  2) kui reisiettevõtja on andnud enda koostatud pakettreisi pakkumise ja pakettreisilepingu sõlmimise õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, siis andmed vastava õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, aadress ja muud kontaktandmed, majandustegevuse registreerimise number, selle puudumise korral reisiettevõtja äriregistri number või muu asjakohase registri nimi ja number;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  3) kui reisiettevõtja vahendab Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi reisiettevõtja koostatud pakettreisi, siis pakettreisi koostanud reisiettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed ning asukohariigi asjakohase registri nimi ja number;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  4) reisiettevõtja kasutatav kaubamärk selle olemasolu korral;
  5) tegevuskoha aadress või tegevuskohtade aadressid ja muud kontaktandmed, e-kaubanduse korral veebilehe aadress.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse Eesti teabevärava või notari kaudu.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014, kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.]

§ 9.  [Kehtetu - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 10.  Reisiettevõtja registreerimise taotlus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 11.  Registreerimismenetlus ja registriandmed
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 12. – § 14. [Kehtetud - RT I 2004, 18, 131 - jõust. 15.04.2004]

§ 15.  Tagatise kohustus
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (1) Reisikorraldajal peab olema tagatis käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud kohustuste täitmiseks juhuks, kui ta ei suuda oma maksevõime tõttu pakettreisilepingust tulenevat kohustust täita. Seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustaval ettevõtjal peab olema tagatis käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud kohustuste täitmiseks juhuks, kui seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus jääb osutamata tema maksevõime tõttu.

  (2) Tagatise kohustus on Eestis asutatud reisiettevõtjal ning reisiettevõtjal, kes on asutatud Euroopa Majanduspiirkonna välises riigis, kuid kes pakub pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid või sõlmib pakettreisilepinguid või tegutseb seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana Eestis või suunab oma tegevuse mis tahes viisil Eestisse. Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asutatud reisiettevõtjal, kes pakub pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid või sõlmib pakettreisilepinguid või tegutseb seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustava ettevõtjana Eestis, on tagatise kohustus oma asutamise riigi nõuete kohaselt.

  (3) Reisikorraldaja peab omama piisavat rahalist tagatist:
  1) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui pakettreisileping sisaldab reisijavedu;
  2) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta;
  3) reisija nimel pakettreisilepingu alusel tasutud maksete tagastamiseks reisijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest;
  4) reisijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreisi kinkekaardi eest.

  (4) Seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja peab omama piisavat rahalist tagatist:
  1) reisija nimel seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale seotud reisikorraldusteenuste eest tasutud maksete tagastamiseks reisijale seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisiteenuse osutamata jätmise korral või hüvitise tasumiseks reisiteenuse ärajäänud osa eest;
  2) reisija naasmiseks reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav;
  3) reisija majutamiseks kuni naasmiseni reisi lähtekohta või teise kokkulepitud kohta, kui seotud reisikorraldusteenused hõlmavad reisijavedu ja seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on reisijaveo eest vastutav.

  (5) Reisiettevõtjal puudub tagatise kohustus, kui:
  1) pakettreiside eest tasutakse täies ulatuses reisiteenuste kogumi osutamise järel ning pakettreis ei sisalda reisijavedu;
  2) seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja ei ole vastutav seotud reisikorraldusteenuste osaks oleva reisijaveo eest ja tasu ei maksta seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustavale ettevõtjale või tasutakse seotud reisikorraldusteenuste eest täies ulatuses nende osutamise järel;
  3) käesoleva seaduse § 6 punktis 5 nimetatud tegevusalal tegutsev ettevõtja esitab tõendi selle kohta, et tagatise kohustus on täidetud tegeliku reisikorraldaja poolt vastavalt käesoleva seaduse nõuetele.

  (6) Tagatis ei kuulu reisiettevõtja pankrotivara hulka.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 15¹.  Nõuded tagatisele

  (1) Käesoleva seaduse § 6 punktides 2 ja 5 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt seitse protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot.

  (2) Käesoleva seaduse § 6 punktis 3 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt kolm protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 32 000 eurot.

  (3) Käesoleva seaduse § 6 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt seitse protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot.

  (4) Käesoleva seaduse § 6 punktis 6 nimetatud tegevusalal tegutseval reisiettevõtjal peab tagatis olema vähemalt kolm protsenti reisiettevõtja planeeritavast aastasest seotud reisikorraldusteenuste kogumüügist, kuid mitte vähem kui 13 000 eurot.

  (5) Reisiettevõtja tagatis peab igal ajal olema piisav käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmiseks. Reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust tõendama.

  (6) Tagatise arvutamisel võetakse aluseks reisiettevõtja eelmise kalendriaasta pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük, kui see on suurem reisettevõtja planeeritavast aastasest pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügist.

  (7) Reisiettevõtja valib ühe või mõlemad järgmistest tagatise liikidest:
  1) garantii;
  2) kindlustus.

  (8) Tagatise andjaks võib olla Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuv kindlustusselts, krediidiasutus või finantseerimisasutus.

  (9) Tagatis peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) tagatis antakse reisiettevõtja käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 või 4 nimetatud kohustuste täitmise tagamiseks;
  2) tagatis on kasutatav esimesel nõudmisel ning selle kasutamisega ei kaasne Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile rahalisi kohustusi tagatise andja suhtes;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  3) garantii puhul on tagatise saajaks ja kindlustuse puhul on soodustatud isikuks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  4) tagatise kasutamise tingimused peavad võimaldama tagatist kasutada vastavalt käesoleva seaduse §-s 15³ sätestatule;
  5) tagatise kestus ei tohi olla lühem kui kuus kuud, või kui ettevõtjal on mitu tagatist, siis vähemalt ühe tagatise kestus peab olema vähemalt kuus kuud;
  6) tagatise ennetähtaegseks lõpetamiseks või tagatava summa ennetähtaegseks vähendamiseks on nõutav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  7) uueks perioodiks tuleb tagatis seada vähemalt üks kuu enne eelmise tagatise kehtivuse lõppemist ning uue tagatise kehtivus peab algama vähemalt eelmise tagatise lõppemise päevale järgnevast päevast.

  (10) Tagatise olemasolu tõendav dokument edastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile viivitamata pärast tagatise väljastamist.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (11) Kui reisiettevõtja tegutseb mitmel tagatist nõudval tegevusalal, siis ei või tagatis olla väiksem, kui nõutakse suurima tagatise summaga tegevusalal.

  (12) Reisiettevõtja on kohustatud tagatise piisavust hindama ja tagatist vajaduse korral suurendama.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 15².  Pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruanne

  (1) Käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tegevusalal tegutsev reisiettevõtja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile seadme ohutuse seaduse §-s 12 nimetatud järelevalve infosüsteemi kaudu:
[RT I, 10.02.2023, 3 - jõust. 01.09.2023]
  1) kord kvartalis aruandekvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande, milles esitatakse ka järgneva kvartali täpsustatud planeeritav pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüük;
  2) tegevuse alustamisel ning edaspidi igal aastal koos eelmise aasta neljanda kvartali pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruandega andmed tagatise arvutamise aluseks oleva planeeritava aastase pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi kohta, mis sisaldavad pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste müüki igas kvartalis.

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügiks pakettreisilepingutest või seotud reisikorraldusteenuste lepingutest tulenevat reisijate poolt või nimel reisiettevõtjale tasutud kõigi maksete kogusummat, sealhulgas ettemaksena saadud summa ning lunastamata pakettreiside kinkekaardid.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 15³.  Tagatise kasutamine

  (1) Kui reisiettevõtja ei suuda oma maksevõime tõttu täita pakettreisilepingust tulenevat kohustust või jääb osutamata seotud reisikorraldusteenuste osaks olev reisiteenus, on ta kohustatud sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Tagatise kasutamise otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Reisiettevõtja suhtes algatatud pankrotimenetlus ei piira Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusi tagatise kasutamisel.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Tagatise kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet:
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  1) määrab reisijate poolt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile nõuete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 14 päeva;
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
  2) kogub reisijate nõuded ja kontrollib õigeaegselt esitatud nõuete põhjendatust, võimaluse korral pakub pakettreisi jätkamise võimalust;
  3) korraldab käesoleva seaduse § 15 lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustuste täitmist ning määrab tagatise andjale tagatisest väljamaksete tegemiseks mõistliku tähtaja.

  (4) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega:
  1) pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste kogumüügi aruande vormi;
  2) tagatise kasutamise korra.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

§ 15⁴.  Kontaktpunkt

  (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1–33), artikli 18 lõikes 2 nimetatud kontaktpunktiks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb teise liikmesriigi kontaktpunktile kättesaadavaks kogu vajaliku teabe riigisisestest tagatisele esitatavatest nõuetest, majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjatest ja nende registriandmetes märgitud tagatise andjatest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab kõnealuse teabe oma veebilehel.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on kahtlusi teise riigi reisikorraldaja tagatise suhtes, küsib ta selgitusi selle liikmesriigi kontaktpunktilt, kus korraldaja on asutatud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastab teise liikmesriigi päringutele võimalikult kiiresti küsimuse kiireloomulisust ja keerukust arvesse võttes. Esimene vastus antakse 15 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 16.  Giid, giid-tõlk ja reisisaatja

  (1) Giid on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi.

  (2) Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust.

  (3) Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama.

  (4) Reisisaatja on füüsiline isik, kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise.

3. peatükk MAJUTUSETTEVÕTTED 

§ 17.  Majutusettevõte

  (1) Majutusettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust.

  (2) Majutusteenus on ajutise ööbimisvõimaluse pakkumine.
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (3) Majutusteenuseks ei loeta:
  1) ettevõtja poolt temale kuuluva vara arvel temaga töö- või teenistussuhetes olevate isikute majutamist;
  2) majutamist, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  3) õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist;
  4) majutamist reisijateveoteenuse osutamiseks kasutatavas transpordivahendis;
  5) erakordsetes tingimustes ööbimise võimaldamist elamuse saamise eesmärgil (vabas looduses, onnis, parvel jms).
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 18.  Majutusettevõtete liigid

  (1) Majutusettevõtte liik iseloomustab majutusettevõtet ja selle kaudu pakutavat majutusteenust. Majutusettevõtete põhilised liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla või -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus.

  (2) Hotell on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.

  (3) Motell on sõidukiga lihtsalt ligipääsetavas kohas asuv majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume ja parkimisvõimalust pakkuv vähemalt viie majutusruumiga majutusettevõte.

  (4) Külalistemaja on majutusteenuse kasutaja ainukasutuses olevaid majutusruume pakkuv majutusettevõte.

  (5) Hostel on majutusteenuse kasutaja ainu- või ühiskasutuses olevaid majutusruume pakkuv majutusettevõte.

  (6) Puhkeküla või -laager on majutusettevõte, kus on telkimisvõimalus või haagissuvilate vastuvõtmise võimalus ja kus võivad olla majutushooned.

  (7) Puhkemaja on majutusettevõte, kus majutushoone antakse tervikuna majutusteenuse kasutaja kasutusse.

  (8) Külaliskorter on majutusettevõte, kus korter antakse tervikuna majutusteenuse kasutaja kasutusse.

  (9) Kodumajutus on majutusettevõte, kus majutusteenuse kasutaja kasutusse antakse tuba või muu osa majutusteenuse osutaja elukohaks olevast talust, majast või korterist.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–9 nimetatud määratlusi võib kasutada vaid sellise majutusettevõtte kohta, mis vastab selle liigi kirjeldusele.

  (11) Kui majutusettevõte ei vasta ühegi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–9 nimetatud liigi kirjeldusele, kasutab ettevõtja muud sobivat määratlust.
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

§ 19.  Majutusteenuse osutamine

  (1) Majutusteenuse osutajal peavad olema teenuse osutamiseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala.

  (2) Majutusteenuse osutaja tagab majutusettevõtte liigi eripära arvestavad majutus- ja puhkevõimalused ning piisavad hügieenitingimused.

  (3) Majutusteenuse täpsemad nõuded majutusettevõtte liigiti majutusteenuse kasutaja mugavuse ja ohutuse eesmärgil kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

§ 20.  Majutusteenuse osutaja teatamiskohustus
[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 20¹.  Registreerimismenetlus ja registreerimisandmed
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 21.  Majutusettevõtte järk
[Kehtetu - RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

§ 22.  [Kehtetu - RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 23.  Majutusettevõtte tähistus
[Kehtetu - RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

§ 24.  Majutusteenuse kasutaja registreerimine

  (1) Majutusteenuse osutaja tagab majutusteenuse kasutaja registreerimise üldjuhul reisidokumendi või isikutunnistuse alusel enne majutusteenuse osutamise algust. Reisidokumendi või isikutunnistuse puudumisel võib majutusteenuse kasutaja registreerida tema muu dokumendi või ütluste alusel.

  (2) Kui majutusteenuse kasutaja on Eesti, Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi või Šveitsi kodanik või Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane, esitab ta enda kohta vähemalt järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi või -nimed;
  2) sünniaeg;
  3) kodakondsus;
  4) elukohariik;
  5) majutusteenuse osutamise aeg;
  6) reisi eesmärk;
  7) temaga koos majutuvate alaealiste laste arv.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik esitab lisaks samas lõikes nimetatud andmetele järgmised andmed: reisidokumendi liik, number ja selle välja andnud riik.

  (4) Kui majutusteenuse kasutajaga koos majutub tema alaealine laps, ei pea lapse kohta registreerima käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmeid.

  (5) Reisigrupi registreerimiseks võib reisiettevõtja volitatud isik esitada reisigrupi liikmete kohta vastavalt kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 või lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed. Reisiettevõtja vastutab reisigrupi liikmete kohta esitatud andmete vastavuse eest temale esitatud dokumentidele.

  (6) Majutusteenuse kasutaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest. Majutusteenuse osutaja või reisiettevõtja võib nõuda majutusteenuse kasutajalt reisidokumendi või isikutunnistuse esitamist tema isikusamasuse tuvastamiseks.

  (7) Majutusteenuse osutaja säilitab majutusteenuse kasutajate andmeid kaks aastat registreerimise päevast arvates.

  (8) Majutusteenuse osutaja tagab Politsei- ja Piirivalveametile ning julgeolekuasutustele nende nõudmisel käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete edastamise Euroopa Liidu õigusest või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

4. peatükk TURISMIINFO 

§ 25.  Turismiinfo

  (1) Turismiinfo on kogutud ja korrastatud informatsioon turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta.

  (2) Tasuta erapooletut ja pädevat turismiinfot edastavad turismiinfost huvitatud isikutele turismiinfokeskused ja -punktid.

§ 26.  Turismiinfokeskus

  (1) Turismiinfokeskus kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil ja edastab selle turismiinfost huvitatud isikutele ja teistele turismiinfokeskustele ning riigi poolt ettevõtluse arendamiseks loodud sihtasutusele, milles asutajaõigusi teostab turismivaldkonna eest vastutav minister.
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sihtasutus avaldab oma veebilehel majutusettevõtete ja turismiinfokeskustega seonduvaid andmeid, samuti andmeid giidide ja giid-tõlkide kohta ning turismiinfokeskuste poolt edastatud turismiinfot.
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (3) Turismiinfokeskus tähistatakse märgiga, kus rohelisel põhjal asetseb valget värvi täht «i» (edaspidi i-märk).

  (4) Turismiinfokeskuse tähistamisel võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähistusele kasutada sõna «külastuskeskus» vastavalt käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele.

  (5) Turismiinfokeskus võib tasu eest osutada järgmisi teenuseid või müüa järgmisi kaupu:
  1) majutuse broneerimine;
  2) huviväärsustega tutvumise vahendamine;
  3) huviväärsustega tutvumiseks vajalike vahendite laenutamine;
  4) Eesti-sisese reisijaveo vahendamine;
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]
  5) Interneti kasutamise ja faksi saatmise võimaldamine;
  6) kirjatarvete, sealhulgas kirjapaberi, kirjutusvahendite, ümbrikute, postmarkide ja postkaartide müük;
  7) perioodiliste väljaannete müük;
  8) turismiteenuseid ja huviväärsusi tutvustavate trükiste müük;
  9) suveniiride ja fototarvete müük;
  10) ürituste piletite müük.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 27.  Turismiinfokeskusele esitatavad nõuded

  (1) Turismiinfokeskusele, sealhulgas edastatavale turismiinfole ja selle kättesaadavusele, samuti turismiinfokeskuse tähistamisele esitatavad kohustuslikud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Turismiinfokeskuse vastavust kohustuslikele nõuetele kinnitab selle tähistus vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

  (3) Isikul on kohustus esitada enne turismiinfokeskuses tegevuse alustamist käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud sihtasutusele teade, milles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]
  1) turismiinfokeskuse nimi, asukoha aadress ja muud kontaktandmed;
  2) turismiinfokeskuses tegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb teate esitamise kuupäevast;
  3) turismiinfokeskuses tegevuse lõpetamise kuupäev, kui tegevus on kavandatud teatud ajaks;
  4) osutatavad teenused ja müüdavad kaubad vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 sätestatule;
  5) isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Isikul on kohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest teatada käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud sihtasutusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

§ 28.  [Kehtetu - RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

§ 29.  Turismiinfopunkt

  Turismiinfopunkt kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukoha järgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 30.  Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad järelevalvet järgmised korrakaitseorganid:
  1) Päästeamet majutusteenuse osutamisele kehtestatud tuleohutuse nõuete täitmise üle;
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]
  2) Terviseamet majutusteenuse osutamisele kehtestatud terviseohutuse nõuete täitmise üle;
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]
  3) Politsei- ja Piirivalveamet majutusteenuse kasutaja registreerimise nõude täitmise üle;
  4) valla- ja linnavalitsus oma haldusterritooriumil majutusteenuse osutamisele kehtestatud nõuete, välja arvatud käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud nõuded, täitmise üle.
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (3) [Kehtetu - RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

§ 30¹.  Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 30².  Riikliku järelevalve erisused

  Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes majutusteenuse osutaja, reisiettevõtja ja turismiinfokeskuse majandus- või kutsetegevuse raames kasutatavale territooriumile, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi.
[RT I, 04.12.2020, 1 - jõust. 01.05.2021]

§ 31.  Järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

5¹. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 31¹.  Reisiettevõtjale kehtestatud nõuete rikkumine

  (1) Pakettreiside pakkumise või pakettreisilepingute sõlmimise eest, samuti seotud reisikorraldusteenuste pakkumise või lepingute sõlmimise hõlbustamise eest ilma nõuetekohase tagatiseta –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (3) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (5) [Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 31².  Majutusettevõttele kehtestatud nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 31³.  Majutusteenuse kasutaja registreerimise kohustuse ja külastajakaardi säilitamise nõude rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 31⁴.  Turismiinfokeskusele esitatud nõuete rikkumine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 31⁵.  Menetlus

  Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 12.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]

§ 32. – § 33. [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 34.  [Kehtetu - RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

§ 35.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 36.  Üleminekusätted

  (1) Ettevõtja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist valdkonna eest vastutava ministri poolt turismialaseks ettevõtluseks väljastatud tegevuslitsents, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, võib pakkuda ja osutada reisiteenuseid tegevuslitsentsil märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2001. aasta 1. juulini.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

  (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusakte järgides väljastatud tunnistus hotellile omistatud kategooria kohta, mille kehtivuse tähtaeg lõpeb pärast 2001. aasta 1. märtsi, kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni, kuid mitte kauem kui 2002. aasta 1. jaanuarini.

  (4) Ettevõtja, kellele on väljastatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuslitsents, ei pea sellise tegevuslitsentsi kehtivuse ajal omama käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tagatist.

  (5) Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud reisibürood ja reisikorraldajad on kohustatud 2004. aasta 15. oktoobriks viima oma andmed vastavusse turismiseaduse nõuetega, esitades uue registreerimistaotluse.

  (6) Enne 2005. aasta 1. novembrit väljastatud majutusettevõtte tunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 31. oktoobrini.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (7) Majutusettevõtte tunnistuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse registreeringu kustutamise aluseid kuni 2006. aasta 31. oktoobrini.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (8) Enne 2005. aasta 1. novembrit väljastatud järgutunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (9) Kuni 2005. aasta 1. novembrini kehtinud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud õigusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 1. maini. Käesoleva lõike alusel valdkonna eest vastutava ministri väljastatud järgutunnistus kehtib tunnistusele märgitud tähtpäevani või sellele märgitud andmete muutumiseni.
[RT I 2005, 24, 181 - jõust. 01.11.2005]

  (10) Enne 2008. aasta 1. septembrit väljastatud turismiinfokeskuse tunnistus kehtib sellel märgitud tähtpäeva saabumiseni.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (11) Enne 2008. aasta 1. septembrit väljastatud turismiinfokeskuse tunnistuse kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse turismiinfokeskusena tegutsemise õiguse kehtetuks tunnistamise aluseid.
[RT I 2008, 8, 58 - jõust. 01.09.2008]

  (12) Enne 2010. aasta 1. juunit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjad, kes on andnud enda koostatud pakettreiside müügiks pakkumise ja müügi õiguse ka teisele reisiettevõtjale või teistele reisiettevõtjatele, on kohustatud tegevuse jätkamisel kandma majandustegevuse registrisse hiljemalt 2010. aasta 1. augustiks andmed nimetatud õiguse saanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, registri registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed.
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

  (13) Enne 2010. aasta 1. juunit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtjad, kes pakuvad müügiks ja müüvad teise reisiettevõtja koostatud pakettreise, on kohustatud tegevuse jätkamisel kandma majandustegevuse registrisse hiljemalt 2010. aasta 1. augustiks andmed pakettreisid koostanud reisiettevõtja või reisiettevõtjate kohta, sealhulgas nimi, registreeringu number, aadress ja muud kontaktandmed. Euroopa Majanduspiirkonna välise riigi või Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi reisiettevõtja koostatud pakettreiside müügiks pakkumisel ja müügil asendatakse registri registreeringu number selle reisiettevõtja asukohariigi asjakohase identifitseerimistunnusega (registrikood ja vastava registri nimi).
[RT I 2010, 18, 98 - jõust. 16.05.2010]

  (14) Käesoleva seaduse § 8 lõiget 3 kohaldatakse alates 2016. aasta 1. juulist.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

  (15) Enne 2018. aasta 1. juulit majandustegevuse registris registreeritud reisiettevõtja peab majandustegevuse registris oma majandustegevuse andmed viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega 2018. aasta 30. septembriks.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (16) Enne 2018. aasta 1. juulit väljastatud tagatise suhtes kohaldatakse tagatise andmisel kehtinud turismiseaduse redaktsioonist tulenevaid nõudeid kuni tagatise kehtivuse lõpuni, kuid kõige kauem 2018. aasta 30. septembrini.
[RT I, 28.12.2017, 3 - jõust. 01.07.2018]

  (17) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse Ühendkuningriigi kodanikele kuni 2020. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 19.03.2019, 9 - jõust. 01.02.2020]

§ 37.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.