Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

4.12.2003 nr 306 (RT I 2003, 77, 517) 20.12.2003

3.06.2004 nr 211 (RT I 2004, 48, 340) 21.06.2004

16.12.2004 nr 361 (RT I 2004, 86, 591) 1.01.2005

27.05.2005 nr 110 (RT I 2005, 31, 232) 5.06.2005

20.12.2007 nr 255 (RT I 2008, 1, 10) 7.01.2008

11.12.2008 nr 172 (RT I 2008, 57, 317) 1.01.2009

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» § 71 lõike 7 alusel.

§ 1. Eritalituse sõiduk

Eritalituse sõiduk on:
1) kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi alarmsõiduk);
2) teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitev sõiduk (edaspidi hooldussõiduk);

3) sõiduk, mida jälitusasutuse või tema hallatava asutuse jälitustegevusega tegelev töötaja kasutab “Jälitustegevuse seaduses“ ettenähtud jälitustegevuse teostamisel (edaspidi jälitussõiduk).

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

§ 2. Eritalituse sõiduki registreerimine

Autoregistrikeskus registreerib arvel oleva sõiduki eritalituse sõidukiks selle omaniku või valdaja taotlusel.

§ 3. Alarmsõiduk

Alarmsõiduk on:

1) pääste- ja avariiteenistuse sõiduk ning pääste maastikusõiduk;

2) kiirabisõiduk;

3) kaitseväe kiirabisõiduk;

4) politseisõiduk ja politsei maastikusõiduk;

5) sõjaväepolitseisõiduk;

6) piirivalvesõiduk ja piirivalve maastikusõiduk;

7) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla sõiduk;

8) Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistuse sõiduk;

9) tollisõiduk;

10) prokuratuuri sõiduk;

11) Kodakondsus- ja Migratsiooniameti migratsioonijärelevalve sõiduk;

12) Eesti Panga sõiduk;

13) Teabeameti sõiduk.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

§ 4. Alarmsõiduki erijuhud

Kiireloomuliste ja edasilükkamatute ametiülesannete täitmisel on alarmsõidukiteks ka:
1) Vabariigi Presidendi saateauto;
2) Riigikogu esimehe auto;
3) peaministri auto ja saateauto;
4) Riigikogu esimehe asetäitjate autod;
5) ministrite autod;
6) riigisekretäri auto;
7) kaitseväe juhataja auto;
8) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikmete autod.

§ 5. Alarmsõiduki kaart

(1) Paragrahvis 4 nimetatud ametiisiku auto alarmsõidukina kasutamise õigust tõendavaks dokumendiks on Siseministeeriumi kantsleri poolt väljaantav alarmsõiduki kaart (edaspidi kaart) vastavalt määruse lisale 1.

(2) Kaart on seotud konkreetse ametikohaga ja selle üleandmine teisele isikule on keelatud.

(3) Kaart antakse välja kehtivusega üks aasta, mille möödumisel see tagastatakse väljaandjale.

(4) Kaart kaotab kehtivuse ja tuleb viivitamata tagastada selle väljaandjale, kui kaardil märgitud isik lahkub sellelt ametikohalt.

(5) Kaart annab õiguse kasutada kiireloomuliste ja edasilükkamatute ametiülesannete täitmisel erisignaale, kuid ei vabasta selle kasutajat politsei kontrollist.

§ 6. Alarmsõiduki ja hooldussõiduki eriseadmed

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

(1) Alarmsõiduk ja hooldussõiduk varustatakse erilise valgusseadmega, alarmsõidukil võib olla ka eriline helisignaalseade.

(2) Alarmsõidukil peab olema vähemalt üks paikne või teisaldatav sinine vilkur, hooldussõidukil aga vähemalt üks kollane vilkur.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

§ 7. Vilkurite paiknemine

(1) Üksik paikne vilkur peab asetsema eritalituse sõiduki pikiteljel või sõiduki ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas.

(2) Üksiku paikse vilkuri võib asendada mitme vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt eritalituse sõiduki pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal.

(3) Üle 6 m pikkusel eritalituse sõidukil peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m tagaseinast olema lisavilkur, kui sõiduki tagaosale ei ole paigaldatud sinise filtriga märgutulesid.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

(4) Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava hooldussõiduki väljaulatuvale tööorganile.

(5) Mootorratta ja maastikusõiduki vilkur peab asetsema tagaistme kohal teleskoopvarda või aluse küljes.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

§ 8. Täiendavad valgusseadmed

(1) Politsei, piirivalve ja tolli alarmsõidukile võib täiendavalt paigaldada punase vilkuri, mis peab asetsema juhi kohal või sõiduki pikiteljel, sinistest vilkuritest eespool. Punane vilkur võib olla ka ühises paneelis siniste vilkuritega.

(2) Politsei, piirivalve ja päästeteenistuse mootorrattale ja maastikusõidukile võib paigaldada kaks sinise filtriga märgutuld, üks esilaternast paremale ja üks vasakule, ning politsei ja piirivalve mootorrattale ja maastikusõidukile täiendavalt ühe punase filtriga märgutule esilaternast vasakule.

(3) Alarmsõiduki esi- ja tagaosale võib täiendavalt paigaldada sinise filtriga märgutuled ning politsei, piirivalve ja tolli alarmsõidukile täiendavalt punase filtriga märgutule sõiduki esiosa vasakule poolele. Märgutuled peavad vilkuma vastavalt § 9 lõikes 1 sätestatule.

(4) Nõuetekohaselt värvitud alarmsõidukile võib paigaldada kollased märgutuled, mida kasutatakse üksnes liiklusohutuse tagamiseks seisval sõidukil.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

§ 9. Nõuded vilkurile

(1) Eritalituse sõiduki vilkur peab vilkuma sagedusega 2 kuni 4 korda sekundis.

(2) Vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema:
1) sinisel ja punasel vilkuril valge ajal 105 cd ja pimeda ajal 42 cd;
2) kollasel vilkuril vastavalt 230 cd ja 100 cd.

§ 10. Nõuded helisignaalseadmele

(1) Alarmsõiduki eriline helisignaalseade peab olema vahelduva tooniga.

(2) Heli tugevus, mõõdetuna seitsme meetri kaugusel sõiduki ees, peab olema vähemalt 104 dB(A).

§ 11. Alarmsõiduki värvimine

(1) Alarmsõiduk värvitakse põhivärvi ja kontrastvärviga järgmiselt:

(2) Politsei, sõjaväepolitsei, kiirabi, tolli, piirivalve ja vangla alarmsõidukil, välja arvatud mootorratas ja maastikusõiduk, värvitakse kontrastvärviga:

1) sõiduautol – uksed, kapott, pakiruumi luuk (pakiruumi luugi või tagaukse puudumisel tagasein);

2) bussil ja veoautol ning kombil ja kolme külguksega sõiduautol – esiuksed, tagauks (-uksed) (ukse puudumisel tagasein), külgedele triip laiusega 290 +/- 5 mm.

Kere ülejäänud osad ning maastikusõiduk ja mootorratas värvitakse põhivärviga.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

(2¹) Kaitseväe kiirabi alarmsõiduk värvitakse põhivärviga ja sõiduki külgedele, tagaustele ja esiklaasi paremasse ülanurka kantakse punane rist valgel taustal.

(3) Pääste- ning avariiteenistuse alarmsõidukil värvitakse kontrastvärviga:

1) sõiduautol kapott, esiuksed;

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

2) bussil ja veoautol kapott, esiuksed, külgedele ja tagaseinale triip laiusega 290 +/5 mm. Väikebussil oleva ilma kirjeta triibu laius peab olema 180 +/5 mm;

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

3) veoauto alusel ehitatud alarmsõiduki veljed võib värvida must-valge värvikombinatsiooniga veerandite kaupa. Kere ülejäänud osad värvitakse põhivärviga.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

4) päästeteenistuse maastikusõiduk värvitakse põhivärviga.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

(4) Kontrastvärviga värvitaval uksel peab olema selle värviga kaetud aknast allapoole jääv osa. Ukse ülejäänud osade värvimine kontrastvärviga ning plastmassist, kummist või muust materjalist värvimata või kroomitud osade katmine põhi- või kontrastvärviga pole kohustuslik.

(5) Sõiduauto külgustele, bussi ja veoauto esiustele, külgedel ja tagauksel (seinal) olevale triibule (välja arvatud päästeteenistuse autod) kantakse põhivärviga sõiduki kuuluvust näitav kirje. Maastikusõidukile ning mootorratta tuuleklaasile ja täisgondli olemasolul ka selle külgedele kantakse kontrastvärviga sõiduki kuuluvust näitav kirje.

(6) Päästeteenistuse sõiduki esiustele kantakse mustade tähtedega komando nimetus ja linna või valla vapp või teenistuse embleem. Vajaduse korral võib nimetatud või põhivärviga kaetud pindadele kanda lisainformatsiooni (väljakutse telefoninumber jms).

[RT I 2004, 86, 591 – jõust. 1.01.2005]

(7) Sõidukite tähistamiseks võib värvimise asemel kasutada teisi tehnoloogiaid (näiteks kiletamist).

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

§ 12. Erisused alarmsõiduki värvimisel

(1) Paragrahvi 11 nõuded ei kehti §-s 4 nimetatud alarmsõidukite kohta.

(2) Politsei, piirivalve, Päästeameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla, Prokuratuuri, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Eesti Panga, Teabeameti ja Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistuse alarmsõiduk võib olla § 11 kohaselt värvimata (tsiviilvärvides).

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

(3) Tsiviilvärvides alarmsõidukite piirarvu kehtestab Siseministeeriumi siseturvalisuse teenistusele, Politseiametile, Kaitsepolitseiametile, Piirivalveametile, Päästeametile, Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ja Eesti Pangale siseminister, Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale, vanglatele ja prokuratuurile justiitsminister ning Teabeametile kaitseminister.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

(4) Lõikes 2 näidatud sõiduk arvatakse alarmsõidukiks politseipeadirektori käskkirjaga, järgides neile sõidukitele kehtestatud piirarvu. Politseiamet vormistab sellisele sõidukile kaardi vastavalt määruse lisale 2.

§ 13. Erisignaalide kasutamine

(1) Eritalituse sõiduki juht võib kasutada erisignaale ainult kiireloomulise ameti- või tööülesande täitmisel, samuti teel toimuva möödapääsmatu või teistelt liiklejatelt tema suhtes suuremat tähelepanu nõudva tööülesande täitmisel.

(2) Erilise helisignaali ja sinise ning punase filtriga märgutuled võib sisse lülitada ainult vilkuri töötamise ajal.

§ 14. [Kehtetu – RT I 2008, 1, 10 – jõust.7.01.2008]

§ 15. Alarmsõiduki liiklemise kord

Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, tohib kõrvale kalduda Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 «Liikluseeskiri» (edaspidi liikluseeskiri) nõuetest, välja arvatud §-de 76–78 nõuded ning liikluseeskirja lisa 1 «Liikluse reguleerimise märguanded» osa 2 «Reguleerija märguanded» nõuded. Sama õigus on ka sõiduki juhil, keda saadab niisugune sõiduk.

§ 16. Hooldussõiduki liiklemise kord

Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, tohib teel töötades kõrvale kalduda liikluseeskirja 10. peatüki «Sõiduki asukoht sõites» ja 13. peatüki «Peatumine ja parkimine» nõuetest, liikluseeskirja lisa 2 «Liiklusmärgid» nõuetest (välja arvatud osa 2 «Eesõigusmärgid» ja osa 3 «Keelu- ja mõjuala märgid» märgi 351 «Suurim kiirus» ning märgi 382 «Kiiruse piirangu ala» nõuded) ja lisa 3 «Teemärgised» nõuetest.

[RT I 2005, 31, 232– jõust. 5.06.2005]

§ 17. Jälitussõiduki liiklemise kord

(1) Jälitussõiduki juht võib § 1 punktis 3 nimetatud jälitustegevuse teostamisel kasutada §-s 15 nimetatud eriõigust ilma erisignaale kasutamata. Eriõigust tõendavaks dokumendiks on Politseiameti poolt väljaantud kaart vastavalt määruse lisale 3.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

(2) Lõikes 1 nimetatud kaartide piirarvu kehtestab Politseiametile, Kaitsepolitseiametile ja Piirivalveametile siseminister, Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ja vanglatele justiitsminister, Maksu- ja Tolliametile rahandusminister ning Sõjaväepolitseile kaitseminister.

[RT I 2008, 57, 317 – jõust. 1.01.2009]

§ 18. Liiklusohutuse tagamine

Eritalituse sõidukite juhid peavad liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel tagama liikluse ohutuse.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

§ 18¹. Euroopa Liidu liikmesriigi eritalituse alarmsõiduk

Euroopa Liidu liikmesriigi eritalituse sõiduk on alarmsõidukiks, kui ta täidab Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelisest lepingust tulenevat ülesannet ja on sellest teavitanud Eesti Vabariigi pädevat ametiasutust.

[RT I 2008, 1, 10 – jõust. 7.01.2008]

§ 19. [käesolevast tekstist välja jäetud]

SISEMINISTEERIUMI POOLT VÄLJAANTAVA ALARMSÕIDUKI KAARDI VORM

POLITSEIAMETI POOLT VÄLJAANTAVA ALARMSÕIDUKI KAARDI VORM

JÄLITUSSÕIDUKI KAARDI VORM

Kehtetu – RT I 2009, 65, 450 – jõust. 1.01.2010