HALDUSÕIGUS → Tervishoid ja ravi

Teksti suurus:

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (lühend - TTKS)

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2007
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.

  (2) Seadust ei kohaldata tervishoiuteenuste osutamise korraldusele kaitseväes, välja arvatud tervishoiutöötajate registreerimise ning ruumide, sisseseade ja aparatuuri järelevalve osas.

  (21) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521) tulenevate erisustega.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 2.  Tervishoiuteenus

  (1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab sotsiaalminister .

  (2) Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.

  (3) Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.

§ 3.  Tervishoiutöötaja

  (1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Tervishoiuametis.

  (2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Tervishoiuameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta.

  (3) Tervishoiutöötaja on kohustatud tasuma registreerimistõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

§ 4.  Tervishoiuteenuse osutaja

  Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.

2. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS 

1. jagu Vältimatu abi 

§ 5.  Vältimatu abi mõiste

  Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

§ 6.  Vältimatu abi osutamine

  (1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi.

  (2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.

  (3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest.

  (4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele ( RT I 2002, 62, 377 ).

[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 01.10.2002]

2. jagu Üldarstiabi 

§ 7.  Üldarstiabi mõiste

  (1) Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

  (2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb:
  1) perearsti nimistu alusel;
  2) nimistuta eriarstina.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.

§ 8.  Perearsti nimistu

  (1) Perearsti nimistu on käesoleva seaduse alusel perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri.

  (2) Igal perearstil on üks nimistu.

  (3) Igal ravikindlustusega hõlmatud Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Isiku üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse järgmise kalendrikuu esimesest päevast.

  (4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ja maavanema poolt nimistu piirsuurust arvestades alalise elukoha alusel määratud isikutest. Nimistu piirsuuruse, moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ning korra kehtestab sotsiaalminister .

  (5) Nimistute piirarvu maakondade kaupa kinnitab sotsiaalminister .

  (6) Perearst tagab tema nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning järjepidevuse perearsti tööjuhendis ettenähtud ulatuses ja korras. Perearsti tööjuhendi kehtestab sotsiaalminister .

  (7) Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi, kuhu ja kelle poole saab isik pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Eesti Haigekassa võib sõlmida perearstiga lepingu üldarstiabi osutamiseks õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.

§ 9.  Perearsti teeninduspiirkond

  Perearsti teeninduspiirkond on maavanema määratud omavalitsusüksuse ala, kus elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst üldarstiabi. Perearsti nimistusse mittekuuluvatele isikutele üldarstiabi eest tasumise korra kehtestab sotsiaalminister.

§ 10.  Perearsti tegevuskoht

  Perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister.

§ 11.  Üldarstiabi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise.

§ 12.  Perearstina tegutsemise õiguslik vorm

  Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada üldarstiabi osutava äriühingu.

[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2005]

§ 13.  Üldarstiabi osutava äriühingu erisused

  (1) Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva äriühingu ühinguleping sõlmitakse kirjalikult ja lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.

  (2) Üldarstiabi osutav äriühing võib ühineda ainult teise üldarstiabi osutava äriühinguga.

  (3) Üldarstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2005]

§ 14.  Tegevusala

  (1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla teist tegevusala peale üldarstiabi ja sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö.

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, sotsiaalteenuseid ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.

[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2005]

§ 15.  Üldarstiabi osutava äriühingu osanik ja aktsionär

  (1) Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst.

  (2) Kui osanikult või aktsionärilt on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.

  (4) Osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia pärandi vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.

[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2005]

3. jagu Kiirabi 

§ 16.  Kiirabi mõiste

  (1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgituse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

  (2) Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.

§ 17.  Kiirabi osutamine

  (1) Kiirabi osutab kiirabibrigaad häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel.

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korra .

  (3) Sotsiaalminister kehtestab:
  1) riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide arvu ;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]
  2) [Kehtetu – RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]
  3) kiirabibrigaadi tööjuhendi ;
  4) kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele esitatavad nõuded ;
  5) kiirabi koostöö ja vastastikuse tasaarveldamise korra perearstidega ;
  6) [Kehtetu – RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Tervishoiuamet:
  1) korraldab kiirabiteenuse tellimist ja sõlmib kiirabibrigaadi pidajaga kuni viieks aastaks halduslepingu, lähtudes halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest. Kiirabibrigaadi pidajaga, kellega sõlmitakse leping esmakordselt, sõlmitakse leping kuni kolmeks aastaks;

[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]
  2) kinnitab riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa;
  3) korraldab kiirabibrigaadide ajutist asendamist;
  4) [Kehtetu – RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

  (41) Kiirabi osutamise lepingu sõlmimise, lepingu uuendamise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel arvestab Tervishoiuamet järgmiste asjaoludega:
  1) kiirabi osutamiseks nõutava tegevusloa kehtivuse tähtaeg;
  2) konkreetse teeninduspiirkonna vajadus kiirabiteenuse järele;
  3) kiirabibrigaadi pidaja jätkusuutlikkus;
  4) kiirabiteenuse kvaliteet ja tingimused;
  5) tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
  6) käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide arv.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

  (42) Kiirabibrigaadi pidajaga, kes on osutanud teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 41 ja halduslepingus sätestatud tingimustele, sõlmib Tervishoiuamet uue lepingu. Kiirabibrigaadi pidaja ja Tervishoiuamet võivad lepingut muuta üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud asjaolusid arvestades.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

  (43) Tervishoiuamet ei ole kohustatud sõlmima kiirabi osutamise lepingut kõigi kiirabibrigaadi pidajatega.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

  (44) Tervishoiuamet korraldab avaliku konkursi kiirabi osutaja valikuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidaja loobub teenuse osutamisest ja konkreetses teeninduspiirkonnas säilib vajadus kiirabiteenuse järele endises mahus;
  2) Tervishoiuamet otsustab teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidajaga lepingut mitte sõlmida või lõpetab lepingu seoses kiirabibrigaadi pidaja või tema poolt osutatava teenuse mittevastavusele käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele;
  3) Tervishoiuamet on kiirabibrigaadi pidaja kiirabi osutamise tegevusloa kehtetuks tunnistanud;
  4) muudetakse teeninduspiirkondade jaotust;
  5) ajutine asendamine kestab rohkem kui 30 päeva.

[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

  (45) Konkurss kuulutatakse välja 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 44 nimetatud asjaolu ilmnemisest alates. Avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Kuni konkursi võitjaga lepingu sõlmimiseni korraldab Tervishoiuamet vajadusel teenuse osutamise ajutise asendamise kaudu.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

  (5) Häirekeskusel on õigus suunata kiirabibrigaad abi kohese kättesaadavuse tagamiseks teise teeninduspiirkonda.

  (6) Riigi päästeasutuse kiirabibrigaad peab vastama käesoleva seadusega ja selle alusel kiirabibrigaadile kehtestatavatele nõuetele.

§ 18.  Kiirabi osutamise õiguslik vorm

  (1) Kiirabibrigaadi pidaja võib olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutus.

  (2) Kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul ei või olla teist tegevusala peale kiirabi osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö. Kiirabibrigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult kiirabi.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusala piirang ei laiene kiirabibrigaadi pidavatele eriarstiabi osutajatele.

  (4) Tervishoiuamet sõlmib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga halduslepingu kiirabi osutamiseks sotsiaalministri kehtestatud tingimustel ja korras .
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

§ 19.  Kiirabi rahastamine

  (1) Kiirabi eest tasutakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.

  (2) Kiirabi rahastamise korra kehtestab sotsiaalminister .

4. jagu Eriarstiabi 

§ 20.  Eriarstiabi mõiste

  (1) Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

  (2) Eriarstiabi erialade loetelu kehtestab sotsiaalminister .

§ 21.  Haiglavälise eriarstiabi osutamine

  (1) Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus.

  (2) Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister .
[RT I 2002, 57, 360 - jõust. 09.07.2002]

§ 22.  Haigla

  (1) Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.

  (2) Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.

  (3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil või sihtasutusel ei või olla teist tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise ning täisvere ja verekomponentide tootmise.

  (4) Haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla, taastusravihaigla ja hooldushaigla. Nõuded haigla liikidele kehtestab sotsiaalminister .

  (5) Haigla arengukava, eelarve ja auditeeritud aastaaruanne tehakse teatavaks Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel Internetis. Sotsiaalminister kehtestab haigla arengukava, eelarve ja auditeeritud aastaaruande esitamise ja avalikustamise tingimused ja korra .
[RT I 2005, 2, 4 - jõust. 01.03.2005]

§ 23.  Eriarstiabi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise.

5. jagu Õendusabi 

§ 24.  Õendusabi mõiste

  (1) Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt.

  (2) Õendusabi erialade loetelu kehtestab sotsiaalminister .

§ 25.  Õendusabi iseseisev osutamine

  (1) Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.

  (2) Õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab sotsiaalminister .

  (3) Õendusabi tervishoiuteenuste loetelu, mida lubatakse osutada iseseisvalt, kehtestab sotsiaalminister .

[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

§ 26.  Iseseisva õendusabi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva õendusabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva õendusabi eest ise.

3. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED 

1. jagu Tervishoiutöötaja registreerimine 

§ 27.  Registreerimise õiguslik tähendus

  Registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas tõendis märgitud erialal.

§ 28.  Registreerimismenetlus

  (1) Registreerimist taotlev isik esitab Tervishoiuametile registreerimistaotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja.

  (11) Registreerimist taotlev isik on kohustatud enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

[RT I 2006, 58, 439 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab sotsiaalminister .

  (3) Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister .

  (4) Tervishoiuamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete ehtsust ja teeb registreerimisotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, teeb Tervishoiuamet registreerimisotsuse nelja kuu jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest.

  (5) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta esitas teadvalt valeandmeid.

  (6) Kui isikut Tervishoiuametis ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul.

  (7) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 29.  Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine

  (1) Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ning 4–6.

  (2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud erialal tervishoiuteenuseid vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

  (3) Kui isik on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandanud eriarstiabi eriala, mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus, või juhul, kui isiku poolt omandatud eriala automaatselt ei tunnustata, võrdleb Tervishoiuamet taotleja läbitud õppekava vastavust Eestis nõutava eriarstiabi koolitusele kehtestatud nõuetele ning, võttes arvesse isiku töökogemust ja läbitud täienduskoolitusi, otsustab, kas isik peab läbima lisakoolituse .

  (4) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise korra kehtestab sotsiaalminister .
[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

§ 30.  Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ja 5–6.

  (11) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimisel võtab Tervishoiuamet arvesse asjaolu, et isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits. Registreerimise taotlemisel esitab isik lisaks käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nõutavale dokumendi, mis tõendab isiku õigust osutada tervishoiuteenust Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis .

  (2) Tervishoiuamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga sotsiaalministri kehtestatud korras, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete ehtsust ning teeb registreerimisotsuse käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest alates kahe kuu jooksul.

  (3) Kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks võib käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikutelt nõuda sobivustesti tegemist või kohanemisaja läbimist. Sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning kohanemisaja läbimise nõuded ja hindamise korra kehtestab sotsiaalminister .

  (4) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta on esitanud teadvalt valeandmeid või kui isiku kvalifikatsioon ei vasta Eestis sellel erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile.

[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

§ 31.  Tõend

  (1) Tervishoiutöötajale väljastatakse registreerimise kohta tõend.

  (2) Tõendis esitatakse:
  1) tõendi number;
  2) tervishoiutöötaja isikuandmed;
  3) tervishoiutöötaja eriala;
  4) tõendi väljastamise aeg ja koht.

  (3) Tõendi vormi kehtestab sotsiaalminister .

§ 32.  Tõendi kehtetuks tunnistamine

  Tervishoiuamet tunnistab registreerimistõendi kehtetuks, kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega on isikult ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimistõendis märgitud erialal tegutsemise õigus.

§ 33.  Tervishoiuteenuste ajutine osutamine

  (1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma käesoleva seaduse § 27 alusel nõutava registreerimiskohustuseta ja § 40 alusel nõutava tegevusloata. Asjaolu, kas tegemist on tervishoiuteenuse ajutise osutamisega, hindab Tervishoiuamet, lähtudes tervishoiuteenuse osutamise kestusest, arvestades tervishoiuteenuse osutamise regulaarsust, perioodilisust ning osutatava tervishoiuteenuse liiki.

  (2) Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada sooviv isik on kohustatud vähemalt 15 päeva enne ajutise tervishoiuteenuse osutamist esitama Tervishoiuametile järgmised dokumendid:
  1) teatise, milles märgitakse tervishoiuteenuse osutamise periood ja koht, osutatavate tervishoiuteenuste loetelu ning isiku sideandmed;
  2) selle päritoluriigi või riigi, kus isik püsivalt tervishoiuteenuseid osutab, pädeva asutuse väljaantud dokumendi, mis tõendab isiku kvalifikatsiooni;
  3) selle päritoluriigi või riigi, kus isik püsivalt tervishoiuteenuseid osutab, pädeva asutuse väljaantud dokumendi, mis kinnitab isikule antud õigust osutada tervishoiuteenuseid selles riigis.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid loetakse kehtivaks 12 kuud, alates nende väljastamise kuupäevast.

  (4) Tervishoiuamet kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide ehtsust ja tervishoiuteenuse osutamise vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel tervishoiuteenuse osutamisele kehtestatud nõuetele ja teeb otsuse tervishoiuteenuse ajutise osutamise kohta viie tööpäeva jooksul, alates dokumentide esitamisest.

  (5) Vältimatu abi osutamise korral on Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutav isik kohustatud informeerima Tervishoiuametit ning esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid viivitamata, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul, arvates vältimatu abi osutamisest.

  (6) Tervishoiuteenuse ajutine osutamine peab vastama käesolevas seaduses ja selle alusel tervishoiuteenuste osutamisele kehtestatud nõuetele, välja arvatud registreerimiskohustus ja tegevusloa omamise nõue.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuete rikkumise korral on Tervishoiuametil õigus käesoleva seaduse §-de 61 ja 62 alusel peatada tervishoiuteenuse ajutine osutamine ning teavitada sellest pädevat asutust ajutiselt tervishoiuteenuseid osutanud isiku päritoluriigis või riigis, kus isik püsivalt tervishoiuteenuseid osutab.

[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

2. jagu Perearstina tegutsemise õigus 

§ 34.  Nimistu moodustamine

  (1) Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib maavanem läbi avaliku konkursi sotsiaalministri kehtestatud korras .

  (2) Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab maavanemale järgmised dokumendid ja andmed:

[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid ning kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress;
  2) perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate registreerimistõendite ärakirjad;
  3) [Kehtetu – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 35.  Perearstina tegutsemise õiguse andmine

  (1) Perearsti nimistu kinnitab ja perearsti teeninduspiirkonna määrab maavanem korraldusega.

  (2) Perearstina tegutsemise õigus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisel.

  (3) Perearst on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduse jõustumisest alates kahe kuu jooksul viima oma tegevuskoha ruumid, sisseseade ja aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega ning registreerima andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise.

§ 36.  Andmete edastamise kohustus

  (1) Maavanem on kohustatud teatama Tervishoiuametile perearsti tegevuskoha ja aadressi ning perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate koosseisu perearstile tegutsemise õiguse andmisest alates ühe kuu jooksul.

  (2) Perearst on kohustatud teatama kirjalikult Tervishoiuametile muudatustest temaga koos töötavate tervishoiutöötajate koosseisus või tegevuskohas ja aadressis muutuste toimumisest alates 30 päeva jooksul.

  (3) Perearst on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.

§ 37.  Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine

  (1) Maavanem annab korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks, kui:
  1) seda taotleb perearst ise;
  2) perearsti suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud perearstina tegutsemise õigus;
  3) perearst ei ole nimistu kinnitamisest ja teeninduspiirkonna määramisest alates kahe kuu jooksul viinud oma tegevuskoha ruume, sisseseadet või aparatuuri vastavusse käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetega;
  4) perearsti tegevuskoha ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
  5) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
  6) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;
  7) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;
  8) perearst on surnud või tunnistatud surnuks;
  9) [Kehtetu – RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alusel perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist võib maavanem teha perearstile ettekirjutuse.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib maavanem rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras või anda korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

  (5) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud juhtudel teatavaks korralduse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korraldus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

§ 38.  Toimingud perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel

  (1) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korral korraldab maavanem perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uue perearsti tegutsemise õiguse kinnitamiseni.

  (2) Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel on perearst või tema pärija kohustatud andma nimistut puudutavad dokumendid üle maavanemale sotsiaalministri kehtestatud korras .

§ 39.  Perearsti tegutsemise piirangud

  Perearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär, sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär.

3. jagu Tegevusluba 

§ 40.  Tegevusloa taotlemise kohustus

  Tegevusluba on nõutav:
  1) kiirabi osutamiseks;
  2) eriarstiabi osutamiseks;
  3) iseseisvalt õendusabi osutamiseks.

§ 41.  Tegevusloa taotlemine

  Tegevusloa saamiseks esitab taotleja tegevusloa väljaandjale järgmised dokumendid ja andmed:
  1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimetus ning tegevuskoha asukoht, aadress ja sidevahendite numbrid;
  2) asutamisel oleva juriidilise isiku asutamislepingu või -otsuse ja põhikirja või ühingulepingu ärakirjad;
  3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul ettevõtja nime, isikukoodi või sünniaja, elukoha ja ärinime;
  4) kiirabi osutamise loa taotlemise korral riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoha, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise numbri, põhimääruse ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetuse;
  5) tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
  6) tervishoiutöötajate nimed ja registreerimistõendite numbrid;
  7) kiirabi osutamise loa taotlemise korral taotletavate kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse;
  8) haiglas eriarstiabi osutamise loa taotlemise korral taotletava haigla liigi;
  9) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekti, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
  10) andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta;
11)–12)

[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
[Kehtetud – RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 42.  Tegevusloa väljaandmise otsustamine

  (1) Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates kahe kuu jooksul.

  (2) Enne taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 43.  Tegevusloa väljaandmine

  (1) Tegevusloa annab välja Tervishoiuamet.

  (2) Tegevusluba antakse välja vastava otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.

  (3) Tegevusloa väljaandmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 44.  Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused

  Tegevusloas esitatakse:
  1) tegevusloa omaja nimi ning tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
  2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
  3) eriarstiabi osutamise loa korral nende tervishoiuteenuste loetelu, mida isikul on lubatud osutada;
  4) kiirabi osutamise loa korral kiirabibrigaadide arv;
  5) haiglas eriarstiabi osutamise loa korral haigla liik.

§ 45.  Tegevusloa väljaandmisest keeldumine

  (1) Tegevusluba ei väljastata, kui tegevusloa taotleja:
  1) ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumente või andmeid;
  2) ei vasta nõuetele, mis esitatakse taotletavate tervishoiuteenuste osutamiseks;
  3) on pankrotis;
  4) esitab teadvalt valeandmeid;
  5) varasem tegevusluba on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 2-5 nimetatud alustel tunnistatud kehtetuks ja kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui üks aasta.

  (2) Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest kirjalikult keeldumisotsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.

[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 46.  Tegevusloa kehtivus

  Tegevusluba kehtib tema väljaandmisest alates viis aastat.

§ 47.  Andmete edastamise kohustus

  (1) Tegevusloa omaja teatab kirjalikult Tervishoiuametile muudatustest tervishoiutöötajate koosseisus või tegevuskohas 30 päeva jooksul alates muudatuste toimumise hetkest. Tervishoiuametit tuleb teavitada ka suurtest tehnilistest riketest ja muudest olulistest muudatustest tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikus aparatuuris 10 päeva jooksul alates rikete tekkimise või muudatuste toimumise hetkest, kui nimetatud rikete ja muudatuste tulemusena on tegevusloa omajal võimatu osutada tegevusloas märgitud tervishoiuteenuseid.

  (2) Tegevusloa omaja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need maavanemale.

[RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]

§ 48.  Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Tegevusloa väljaandja tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui:
  1) seda taotleb tegevusloa omaja ise;
  2) eriarstiabi või iseseisvalt õendusabi osutamise ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
  3) kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
  4) käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud tehnilised rikked ning muud muudatused ei võimalda täita tegevusloas toodud tingimusi;
  5) kui tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
  6) tegevusloa omaja ei ole alustanud tegevusloas nimetatud tervishoiuteenuste osutamist tegevusloa väljaandmisest alates ühe aasta jooksul;
  7) tervishoiuteenuse osutaja osutab tervishoiuteenuseid, mis ei ole loetletud talle väljastatud tegevusloas;
  8) eriarstiabi osutav isik, kellel on nakkusohtliku materjali käitlemise õigus, ei täida nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega (RT I 2003, 26, 160) kehtestatud nakkusohtliku materjali käitlemise nõudeid.

  (11) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 7 sätestatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamist võib Tervishoiuamet teha tegevusloa omajale ettekirjutuse.

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tervishoiuamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras või tunnistada tegevusloa kehtetuks.

  (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

  (2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses esitatakse:
  1) tegevusloa omaja nimi, tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
  2) tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
  3) tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolud ja viide seadusesättele, mille alusel tegevusluba kehtetuks tunnistatakse;
  4) otsuse tegemise kuupäev;
  5) otsuse tegija nimi, ametinimetus ja allkiri.

  (3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]

§ 49.  Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine

  (1) Kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused esinevad vaid mõnede osutatavate tervishoiuteenuste osas, võib tegevusloa tunnistada osaliselt kehtetuks, piirates tegevusloas esitatud tervishoiuteenuste loetelu.

  (2) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamisel esitatakse vastavas otsuses lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud andmetele need tervishoiuteenused, mille kohta tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtib.

  (3) Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 50.  Uue tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa omaja peab taotlema uue tegevusloa väljaandmist, kui:
  1) loa kehtivusaeg lõpeb;
  2) ta soovib muuta loas esitatud tervishoiuteenuste loetelu;
  3) kiirabi osutaja soovib muuta kiirabibrigaadide arvu;
  4) haiglas eriarstiabi osutaja soovib muuta haigla liiki.

  (2) Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 41-45 sätestatud korras.

  (3) Uue tegevusloa taotlemiseks esitab selle taotleja need käesoleva seaduse §-s 41 loetletud andmed ja dokumendid, mis ei sisalda Tervishoiuametile juba teadaolevat informatsiooni.

[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

4. peatükk TERVISHOIU RAHASTAMINE 

§ 51.  Tervishoiu rahastamise allikad

  Tervishoidu rahastatakse:
  1) riigieelarvest;
  2) valla- ja linnaeelarvest;
  3) patsiendi poolt;
  4) muudest allikatest.

§ 52.  Tervishoiu rahastamine riigieelarvest

  (1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
  1) kiirabi osutamist;
  2) tervishoiukorralduse toimimiseks vajaliku riigi tegevusvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist ;
  3) arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni tellitud ekspertiisi ;
  4) riiklikke tervishoiuprogramme;
  5) tervishoiualast teadus- ja arendustegevust;
  6) riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu arengukava alusel;
  7) valmisolekut tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras ;
  8) ravikindlustusega hõlmamata isikutele vältimatu abi osutamist;
  9) [Kehtetu – RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu rahastatakse:
  1) kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist;
  2) kohtuotsuse alusel määratud meditsiiniliste mõjutusvahendite kohaldamist ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi;
  3) kohtuarstlikku ekspertiisi.

  (3) Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.

[RT I 2005, 64, 482 - jõust. 01.01.2006]

§ 53.  Tervishoiu rahastamine valla- ja linnaeelarvest

  Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel.

§ 54.  Patsient tervishoiu rahastajana

  Käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestamata juhtudel maksab tervishoiuteenuse osutamise eest patsient.

5. peatükk TERVISHOIU JUHTIMINE 

§ 55.  Haiglavõrgu arengukava

  (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haiglavõrgu arengukava, milles määratakse:
  1) tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja hooldushaiglate loetelu (edaspidi haiglate loetelu);
  2) vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks.

  (2) [Kehtetu – RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

  (3) Haiglavõrgu arengukava töötatakse välja vähemalt 15 aastaks ning Vabariigi Valitsus teeb selles vajaduse korral täiendusi ja muudatusi. Haiglavõrgu arengukava koostamist korraldab Sotsiaalministeerium, kaasates sellesse asjassepuutuvaid valitsusväliseid organisatsioone.

  (4) Haiglavõrgu arengukavas toodud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi ühisettepaneku alusel.

  (5) Eesti Haigekassal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haiglat pidav isik on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud tervishoiuteenuste tasustamise lepingut Eesti Haigekassaga.

  (6) Eesti Haigekassal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek tervishoiuteenuse osutaja haiglate loetelust välja arvamiseks, kui haiglat pidav isik ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub tervishoiuteenuste tasustamise lepingut Eesti Haigekassaga.

  (7) Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeerium teevad Vabariigi Valitsusele ettepaneku tervishoiuteenuse osutaja haiglate loetelust koheseks väljaarvamiseks, kui haiglat pidava isiku tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või haigla tegevus on lõpetatud.

  (8) Haiglate loetelus nimetatud haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (9) Haiglavõrgu arengukava väljatöötamise kulud kaetakse riigieelarvest.

[RT I 2005, 57, 452 - jõust. 18.11.2005]

§ 56.  Sotsiaalministri ülesanded

  (1) Lisaks käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele kehtestab sotsiaalminister:
  1) tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete vormid ning nende esitamise korra ;
  2) [Kehtetu – RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]
  3) haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise korra ;
  4) tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded ;
  5) tervishoiuteenuste dokumenteerimise korra ning nende osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ;
  6) tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks olevate haiglate, üldarstiabi ja eriarstiabi osutavate ettevõtjate loetelu ja õppebaasina tegutsemise korra ;
  7) tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded ;
  8) arsti- ja õendusala erialade arengukavad ;
  9) tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile eksperdihinnangu andmise korra ;
  10) [Kehtetu – RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Sotsiaalminister avaldab eelmise kalendriaasta tervishoiu statistilised andmed iga aasta teises kvartalis Internetis ja kolmandas kvartalis trükitud väljaandena.

[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

§ 57.  Tervishoiuamet

  (1) Käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jaos ning 3. peatüki 1. ja 3. jaos sätestatud ülesandeid täidab Tervishoiuamet.

  (2) Tervishoiuamet peab kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685) ja andmekogude seadusega (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registreid, olles nimetatud riiklike registrite vastutavaks töötlejaks.

§ 58.  Maavanema ülesanded

  (1) Maavanema ülesanded käesoleva seaduse alusel on:
  1) koguda maakonnast tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid, koostada koondaruanne ning edastada need käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud korra kohaselt sotsiaalministrile;
  2) korraldada maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist.

  (2) Maavanemal on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevate perearstide osas halduslepinguga üle kohalikule omavalitsusüksusele, välja arvatud käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud ülesannete täitmine.

[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

§ 59.  Tervishoiukorraldus hädaolukorras

  (1) Tervishoiukorraldus hädaolukorras kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, milles määratakse :
  1) Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri, Tervishoiuameti ja tervishoiuteenuse osutajate pädevus ja ülesanded hädaolukorra lahendamisel ning hädaolukorraks valmisoleku korraldamisel;
  2) tervishoiukorralduse toimimiseks vajaliku riigi tegevusvaru uuendamise, hoidmise ja kasutamise kord ning tegevusvaru uuendamisest laekuva tulu kasutamise kord;
  3) tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru moodustamise tähtajad, kogused ja kord.

  (2) Tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud tegutsema hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorras vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele.

[RT I 2005, 64, 482 - jõust. 01.01.2006]

6. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 60.  Tervishoiu järelevalve

  (1) Käesoleva seadusega tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet maavanem ja Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud.

  (2) Maavanem teostab järelevalvet maakonnas perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide tegevuse üle.

  (3) Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud teostavad järelevalvet perearstide, kiirabi osutajate, eriarstiabi osutajate ja iseseisvalt õendusabi osutajate tegevuse üle.

§ 61.  Järelevalve teostaja õigused

  Järelevalve teostajal on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus:
  1) siseneda etteteatamisel kontrollitava isiku tegevuskohta;
  2) tutvuda tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentidega;
  3) saada seletusi kontrollitava isiku juhtorganitelt ja tervishoiutöötajatelt;
  4) teha kontrollitavale isikule ettepanekuid tegevuse parandamiseks ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks.

§ 62.  Ettekirjutus

  (1) Ettekirjutus peab olema kirjalik.

  (2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) isiku andmed, kellele ettekirjutus tehakse;
  2) andmed nõutud toimingu kohta;
  3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
  4) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
  5) ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.

  (3) Ettekirjutuse saanud isik võib ettekirjutuse vaidlustada halduskohtus.

  (4) Ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, teha ettepaneku perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks, tervishoiuteenuste ajutise osutamise peatamiseks või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.

  (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

  (5) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral kaitseväes on järelevalve teostajal õigus peatada tervishoiuteenuste osutamine kuni puuduste kõrvaldamiseni.

[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

§ 621.  Vaide esitamine

  Isik, kes leiab, et Tervishoiuameti aktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada sotsiaalministrile vaide.

[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 63.  Tervishoiutöötajate registreerimine

  (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajaks kvalifikatsiooni omandanud isik peab taotlema enda registreerimist Tervishoiuametis seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.

  (3) Isiku tervishoiutöötajana registreerimisest võib keelduda, kui ta ei ole viie aasta jooksul töötanud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud erialal.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib isik taotleda enda registreerimist Tervishoiuametis, kui ta sooritab teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras ning esitab eksami sooritamist tõendava dokumendi Tervishoiuametile.

  (5) Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva seaduse § 28 lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama käesoleva seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras.

§ 64.  Tegevusloa väljaandmine

  (1) Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral või juhul, kui isikule ei väljastata tegevusluba käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1-4 loetletud alustel, kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.

§ 65.  Perearstina tegutsemine

  Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini võivad nimistu alusel perearstina tegutseda üldarst ja lastearst, kui nad on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne käesoleva seaduse jõustumist ja kui nad õpivad perearsti residentuuris või perearstiks spetsialiseerumise kursustel.

[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

§ 66.  Riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine

  (1) Riigi hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduses (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941) sätestatud korras.

  (2) Kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) sätestatud korras.

  (3) Riigi või kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamisel eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks lähevad kehtivad töölepingud üle asutatavatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

§ 661.  Kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepingute kehtivus

  Enne 2007. aasta 1. jaanuari kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepinguid uuendatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 17 lõikes 42 ning halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

§ 67–72.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 73.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 22 lõige 2 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril ja §-d 12–15 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 20.03.2024, 6

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse reguleerimisala

  (1) Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.

  (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele Kaitseministeeriumi valitsemisalas koos kaitseväeteenistuse seadusest ja Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega.
[RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013]

  (21) Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega.

  (22) Käesolevat seadust kohaldatakse koolitervishoiuteenuse osutamise korraldusele koolides koos põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (23) Käesolevat seadust kohaldatakse proviisori ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 2 lõikes 11 ning § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.
[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 09.06.2014]

  (24) Hädaolukorras kohaldatakse tervishoiukorraldusele hädaolukorra seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 2.   Tervishoiuteenus

  (1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 04.07.2012, 3 - jõust. 14.07.2012]

  (11) Proviisor ja farmatseut osutavad kutsetegevuse raames tervishoiuteenuseid vaid seaduses sätestatud juhul.
[RT I, 06.06.2014, 14 - jõust. 09.06.2014]

  (2) Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.

  (3) Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.

§ 3.   Tervishoiutöötaja

  (1) Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.

  (2) Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.

[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (3) [Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (4) Tervishoiutöötajad on ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (5) Proviisor ja farmatseut võivad osutada apteegiteenust omandatud kutse piirides.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (6) Kui isik osutab ravi ja on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, on tervishoiutöötajaga võrdsustatud:
  1) füsioterapeut;
  2) kliiniline psühholoog;
  3) logopeed.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 31.   Patsient

  Patsient käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 32.   Patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet

  (1) Patsiendiohutus käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva välditava tervisekahju riski eesmärgipärane vähendamine. Patsiendiohutuse süsteem hõlmab tegevusi, mis on seotud patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise, patsiendiohutuse andmekogu pidajale teabe edastamise ning dokumenteeritud ja edastatud teabe alusel patsiendiohutusjuhtumite analüüsi, ennetamise ning juhtumitest õppimisega.

  (2) Patsiendiohutusjuhtum on tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju.

  (3) Tervishoiuteenuse kvaliteet käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenuse omaduste kogum, mis iseloomustab osutatud tervishoiuteenuse vastavust kehtestatud nõuetele, tänapäeva teadmistele, olemasolevatele ressurssidele, kutse- ja erialastele nõuetele ning patsiendi terviseseisundist tulenevatele vajadustele ja patsiendi rahulolule.

  (4) Tervishoiutöötaja on kohustatud dokumenteerima tervishoiuteenuse osutamisega kaasnenud patsiendiohutusjuhtumid, mis oleks võinud põhjustada või põhjustasid patsiendile välditavat tervisekahju. Dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumitele ja nende analüüsimisega seotud dokumentatsioonile on lubatud juurdepääs üksnes tervishoiuteenuse osutajale ning uurimist teostavale organile kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.

  (5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise ja patsiendiohutuse andmekogusse andmete esitamise tingimused ja korra, milles esitatakse:
  1) juhtumiga otseselt seotud tervishoiutöötajate ja asjakohaste töötajate andmed;
  2) patsiendi üldised isikuandmed;
  3) patsiendiohutusjuhtumiga seonduvad andmed;
  4) patsiendiohutuse andmekogusse esitatavate patsiendiohutusjuhtumite loetelu;
  5) patsiendiohutuse andmekogusse juhtumi kohta esitatavad andmed.

  (6) Patsiendiohutusjuhtumit tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul.

  (7) Patsiendiohutusjuhtumit tõendavaid dokumente säilitatakse 30 aastat patsiendiohutusjuhtumi registreerimisest arvates.

  (8) Tervishoiuteenuse osutaja:
  1) analüüsib tervishoiuteenuse osutamisel aset leidnud ja dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumeid ja töötab välja meetmed juhtumite ennetamiseks;
  2) teavitab patsiendiohutuse andmekogu pidajat patsiendiohutusjuhtumitest viisil, mis ei võimalda juhtumiga seotud patsiendi ja tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada.

  (9) Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi ohutuse tagamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

§ 4.   Tervishoiuteenuse osutaja

  Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.

§ 41.   Isikuandmete töötlemine

  (1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid:
  1) tervishoiuteenuse osutamiseks;
  2) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist;
  3) käesoleva seaduse § 32 lõigetes 5 ja 9 sätestatud ulatuses ja eesmärgil.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

  (11) [Kehtetu - RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024, osaliselt muudetud [RT I, 10.10.2022, 1]]

  (13) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud isikuandmete, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise põhjus ja eesmärk tuleb dokumenteerida.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

  (2) Haiglas viibiva andmesubjekti terviseseisundit kajastavate andmete edastamine või nendele juurdepääs on lubatud tema lähedastele, välja arvatud juhul, kui
  1) andmesubjekt on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud;
  2) uurimist teostav organ on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
[RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Tervishoiuteenuse osutamisel on lubatud surnu isikuandmete töötlemine temaga seotud üleneja või alaneja, samuti õe või venna elu ja tervise kaitseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 42.   Tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete dokumenteerimine ning säilitamine
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1) Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik järgida dokumenteerimise nõudeid, kasutada riigi infosüsteemis ettenähtud klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid.

  (2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt. Paberdokumendid, mis on digiteeritud, võib enne tähtaega hävitada, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul.

  (21) Tervishoiuteenuse osutaja tagab isikuandmete töötlemise jälgitavuse teenuseosutaja infosüsteemis.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervishoiuteenuste dokumenteerimise tingimused ja korra, milles esitatakse:
  1) tervishoiuteenuse osutaja andmed;
  2) patsiendi üldised isikuandmed;
  3) patsiendi terviseandmed;
  4) muud teenuse osutamisega seotud andmed.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kogutud andmetest säilitatakse ambulatoorse ning statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest.

  (5) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtajast säilitatakse järgmisi tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid järgmiselt:
  1) õpilase tervisekaardi andmeid viis aastat kooli lõpetamisest või koolist lahkumisest, samuti kiirabikaardi andmeid ja saatekirja ning saatekirja vastust viis aastat andmete kinnitamisest;
  2) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat andmete kinnitamisest;
  3) elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldav koeproov säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete kinnitamisest;
  4) lahangu protokolli andmeid 30 aastat andmete kinnitamisest;
  5) verekaardi, transfusiooniprotokolli ja transfusioonijärgse reaktsiooni protokolli andmeid 30 aastat isiku surmast.

  (6) Digitaalselt säilitatavate andmete töötlemisel määratakse logide säilitamise tähtaeg käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud ministri määruses.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019, lõigetes 4–6 sätestatud tähtaegu rakendatakse alates 2019. aasta 15. märtsist koostatud dokumentidele.]

  (7) Sellise tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud patsiendiohutusjuhtumi, millest on teavitatud ka patsiendiohutuse andmekogu pidajat, ei algata korrakaitseorgan esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust, samuti ei saa tööandja öelda dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumi alusel töölepingut üles ega teha töölepingu ülesütlemiseks vajalikke ettevalmistavaid toiminguid, välja arvatud järgmistel juhtudel:
  1) tervishoiutöötaja tegevuses oli tahtluse tunnuseid;
  2) tervishoiutöötaja põhjustas patsiendiohutusjuhtumi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis;
  3) tegemist oli tervishoiuteenuse osutamise nõuete või hea kliinilise tava ilmse ja tõsise eiramisega, millega otseselt põhjustati kahju inimese tervisele ja elule.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud regulatsiooni kohaldatakse ka sellise tervishoiutöötaja suhtes, kellel ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teavet enda tegevuse või tegevusetuse kohta, kuid patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teabe teine tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

§ 43.   Tervishoiuteenuse osutamisel osalemine
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (1) Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb:
  1) arst, kes ei ole omandanud eriala, sealhulgas arst-resident;
  2) kutse omandamise eesmärgil vastaval õppekaval õppiv üliõpilane;
  21) käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isik;
  3) isik, kes tegutseb tulenevalt tema kutse või erialasest pädevusest spetsialisti või tehnikuna;
  4) proviisor ja farmatseut, kes tegelevad retseptiravimite väljastamisega;
  5) isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel.

  (2) Arst-residendi ja vastaval õppekaval õppiva üliõpilase tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Arst, kes ei ole omandanud eriala ja ei õpi residentuuris, võib osaleda eriarstiabi osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning arsti pädevusest ja kogemusest.

  (21) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isik osaleb tervishoiuteenuse osutamisel sellise juhendaja juhendamisel ja vastutusel, kellel on sama või samaväärne kvalifikatsioon, mille tööpraktikal osaleja on välisriigis omandanud, ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus. Käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikud võivad osaleda tervishoiuteenuse osutamisel, kui nad on registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud isikute osalemine tervishoiuteenuse osutamisel on reguleeritud vastavalt ravimiseaduse ja meditsiiniseadme seadusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute loetelu ja osalemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019]

2. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS 

1. jagu Vältimatu abi ja ravikindlustusega hõlmamata isiku rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused 
[RT I, 21.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 5.   Vältimatu abi mõiste

  Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

§ 6.   Vältimatu abi osutamine

  (1) Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi.

  (2) Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.

  (3) Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest.

[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (4) Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
[RT I, 21.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 61.   Ravikindlustusega hõlmamata isiku rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused

  (1) Ravikindlustusega hõlmamata isikul on õigus saada käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tervishoiuteenuseid, mille eesmärk on tagada rahvatervise kaitse.

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isiku rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste kulud tasutakse Tervisekassa eelarvest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatavate rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste loetelu, kuulates enne ära Tervisekassa nõukogu arvamuse.
[RT I, 21.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

2. jagu Üldarstiabi 

§ 7.   Üldarstiabi mõiste

  (1) Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

  (11) Üldarstiabi osutajad osutavad üldhuviteenust majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 tähenduses.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (2) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb:
  1) perearsti nimistu alusel;
  2) nimistuta eriarstina.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.

  (4) Pereõde on koos perearstiga töötav õde või ämmaemand, kes osutab tervishoiuteenust perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele käesoleva seaduse § 8 lõike 61 alusel sätestatud ulatuses ja korras.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

§ 8.   Perearsti nimistu

  (1) Perearsti nimistu on käesoleva seaduse alusel perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri. Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel teenindab perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid muu isik.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (2) Igal perearstil on üks nimistu.

  (3) Igal Eesti kodanikul, elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul ja ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibival ning ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 1 kohaselt kindlustatud isikul (edaspidi ajutiselt Eestis viibiv välismaalane) on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Isiku üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse isiku andmete Tervisekassa andmekogusse edastamisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (31) Eestis sündinud vastsündinu, kelle ema elukoht on rahvastikuregistri alusel Eestis, registreeritakse sünni järel automaatselt tema ema perearsti nimistusse.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (32) Kui vastsündinu ema ei ole registreeritud perearsti nimistusse, registreeritakse laps vanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel avalduses märgitud perearsti nimistusse või määrab lapsele perearsti Tervisekassa.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ning käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi ja ajutiselt Eestis viibiva välismaalase tegeliku elukoha alusel Tervisekassa määratud isikutest.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (41) Perearsti nimistu piirsuurus on:
  1) 1200–2000 isikut;
  2) 2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja;
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]
  3) perearstile nimistu esmakordsel kinnitamisel kuni kaheks aastaks perearstiga kokkuleppel ja teeninduspiirkonna teisi nimistuid arvestades väiksem kui käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud nimistu ülemine piirmäär.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (42) [Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (43) Tervisekassa määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku tema kirjaliku avalduse alusel nimistusse ning teeb muudatuse isikule ja perearstile teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (44) Tervisekassa arvab isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis ning kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tervisekassa teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui 100 isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Tervisekassale teada, avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (45) Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, võib Tervisekassa nimistu piirsuurust arvestades määrata isiku Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel teise perearsti nimistusse. Kui käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut, on Tervisekassal õigus perearsti avalduse alusel määrata ravikindlustamata isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas, teise perearsti nimistusse.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (46) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja korra ning perearsti nimistute piirarvu.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (47) Nimistute piirarvu kehtestamisel lähtub valdkonna eest vastutav minister Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks olevate isikute arvust ning üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest.
[RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (48) Terviseamet avaldab oma veebilehel järgmised perearsti nimistu andmed:
  1) perearsti ja temaga koos töötava tervishoiutöötaja nimi;
  2) perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht;
  3) perearsti ja pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed;
  4) tegevuskoha lahtiolekuajad ja kontaktandmed;
  5) tegevuskoha veebilehe olemasolul selle aadress;
  6) nimistu piirsuurus;
  7) andmed perearsti asendamise kohta;
  8) selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinimi, mille kaudu perearst üldarstiabi osutab.
[RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]

  (49) Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseametile digitaalselt allkirjastatud teate, märkides perearsti nime ja tegevuskoha aadressi ning selle füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ärinime, mille kaudu perearst üldarstiabi osutab, muudatuse jõustumise kuupäeva ja käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute koosseisu. Andmed edastatakse muudatuste korral viivitamata. Üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja esitab Terviseameti iseteenindusportaali kaudu järgmised andmed:
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]
  1) perearstiga koos töötava tervishoiutöötaja nimi;
  2) perearsti ja pereõe iseseisva vastuvõtu ajad ja kontaktandmed;
  3) tegevuskoha lahtiolekuajad ja kontaktandmed;
  4) tegevuskoha veebilehe olemasolul selle aadress.
[RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]

  (5) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (6) Perearst tagab tema nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning järjepidevuse perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis ettenähtud ulatuses ja korras.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

  (61) Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2009, 67, 461 - jõust. 01.01.2010]

  (7) Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi, kuhu ja kelle poole saab isik pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Tervisekassa võib sõlmida perearstiga lepingu üldarstiabi osutamiseks õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.

  (8) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 81.   Nimistuga perearsti asendamine

  (1) Perearsti asendamine on olukord, kus perearst töölt ajutise eemalviibimise tõttu ei osuta isiklikult ja vahetult üldarstiabi tema nimistusse kuuluvatele isikutele, eelkõige ei teosta isiklikult nimistusse kantud isikute ambulatoorset vastuvõttu. Perearsti asendamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu nimistuga perearstina tegutsedes, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (2) Perearsti asendaja leidmise kuni kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi lühiajaline asendamine) tagab perearst.

  (3) Perearsti asendaja leidmise üle kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi pikaajaline asendamine) tagab perearst, esitades hiljemalt kümme kalendripäeva enne asendamise algust Terviseametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles märgitakse töölt ajutise eemalviibimise põhjus, asendamise kestus, asendaja nimi ja kvalifikatsioon, üldarstiabi osutamise koht ja korraldus ning enda kontaktandmed asendamise ajal.

  (4) Lühiajalisest ja pikaajalisest asendamisest teavitab perearst oma teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust ning perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, asendaja nime ja kvalifikatsiooni ning üldarstiabi osutamise koha ja korralduse asendamise ajal. Nimistusse kantud isikutele avaldab perearst asendamise korraldust käsitleva informatsiooni perearsti tegevuskohas.

  (5) Lühiajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon.

  (6) Pikaajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on perearsti kvalifikatsioon, või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident.

  (7) Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja vanemapuhkuse korral vanemapuhkuse lõppemiseni.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (8) Perearsti asendaja on kohustatud viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama perearsti ja Terviseametit perearsti asendamise ennetähtaegsest või erakorralisest lõppemisest.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 9.   Perearsti teeninduspiirkond

  (1) Perearsti teeninduspiirkond on Tervisekassa määratud üks või mitu kohaliku omavalitsuse üksust, linnaosa või osavalda, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad tagavad üldarstiabi osutamise nimistusse kuuluvatele isikutele, tehes vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tervisekassa arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud üldarstiabi nõuetekohast osutamist ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

§ 91.   Perearsti tegevuskoht

  (1) Perearsti tegevuskoht on koht, kus asuvad perearsti ruumid ning kus perearst osutab üldarstiabi.

  (2) Kui perearsti tegevuskoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas, peab perearsti nimistusse kantud isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vaheline vahemaa ei tohi olla ebamõistlikult pikk. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vahel peab olema mõistlik ühistranspordiühendus.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Perearst teavitab oma nimistusse kantud inimesi vähemalt kuus kuud ette, kui tema tegevuskoht muutub, välja arvatud juhul, kui tegevuskoha muutumine on tingitud perearstist sõltumatutest asjaoludest.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

§ 10.   Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (1) Perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Perearst peab üldarstiabi osutamisel kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2022]

§ 11.   Üldarstiabi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Tervisekassa.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (11) Tervisekassa määrab selliste nimistute loetelu, kus on vähem kui 1200 isikut ja mis on vajalikud regionaalse üldarstiabi kättesaadavuse tagamiseks, kooskõlastades loetelu valdkonna eest vastutava ministriga.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise.

§ 12.   Perearstina tegutsemise õiguslik vorm

  Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu.

[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 13.   Üldarstiabi osutava äriühingu erisused

  (1) Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva äriühingu ühinguleping sõlmitakse kirjalikult ja lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.

  (2) Üldarstiabi osutav äriühing võib ühineda ainult teise üldarstiabi osutava äriühinguga.

  (3) Üldarstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2005]

§ 14.   Tegevusala

  (1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise.

[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi ning iseseisvat füsioteraapiat, logopeedilist ravi, psühholoogilist ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuseid, tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga ning kinnisasja kasutusse andmisega.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

  (3) Üldarstiabi osutaja võib oma tegevusloa raames osutada radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus, kui on täidetud käesoleva seaduse § 21 lõike 2 ning röntgeniülesvõtete tegemiseks ka kiirgusseaduse alusel kehtestatud nõuded.
[RT I, 01.02.2019, 2 - jõust. 11.02.2019]

§ 15.   Üldarstiabi osutava äriühingu osanik ja aktsionär

  (1) Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla:
  1) selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst;
  2) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksused, kui vähemalt ühel nende haldusterritooriumidest asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.

[RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearsti nimistu ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohaliku omavalitsuse üksusele kolme kuu jooksul nimistu äravõtmisest arvates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing Terviseameti nõudel kohtuotsusega.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest alates. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing Terviseameti nõudel kohtuotsusega.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

3. jagu Kiirabi 

§ 16.   Kiirabi mõiste

  (1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.
[RT I, 04.07.2012, 3 - jõust. 14.07.2012]

  (2) Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.

§ 161.   Politsei- ja Piirivalveameti kopteri kiirabilend

  (1) Politsei- ja Piirivalveamet võimaldab kopteri kiirabilendu meditsiiniseadmete, vere, elundite, ravimite, tervishoiutöötajate, patsientide ja teiste asjaomaste isikute transportimiseks, kui ilma selleta ei saa või ei saa õigel ajal käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud piirkondlik haigla vajalikku tervishoiuteenust pakkuda või see oleks oluliselt raskendatud. Politsei- ja Piirivalveameti valduses oleva kopteriga sooritatav kiirabilend loetakse riikliku ülesande täitmiseks.

  (2) Tervisekassa rahastab Politsei- ja Piirivalveameti kopteri kiirabilende Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus kopteri kiirabilendude eest tasumise kohta sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 20.03.2024, 1 - jõust. 21.03.2024]

§ 17.   Kiirabi osutamine

  (1) Kiirabi osutab kiirabibrigaad häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel.

  (11) Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (12) Kiirabibrigaadi pidaja peab kiirabi osutamisel kasutatava võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste, Kaitseväe ning Terviseameti kiirabialase koostöö korra.
[RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]

  (3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab:
  1) käesoleva seaduse alusel rahastatavate kiirabibrigaadide arvu;
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]
  2) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]
  3) kiirabibrigaadi tööjuhendi;
  4) kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele esitatavad nõuded;
  5) kiirabi koostöö ja vastastikuse tasaarveldamise korra perearstidega.
  6) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Kiirabi osutatakse käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest lähtudes ning käesoleva seaduse § 172 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepingus kokkulepitud tingimustel.

[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (41) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (42) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (43) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (44) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (45) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Häirekeskusel on õigus suunata kiirabibrigaad abi kohese kättesaadavuse tagamiseks teise teeninduspiirkonda.

  (6) Riigi päästeasutuse kiirabibrigaad peab vastama käesoleva seadusega ja selle alusel kiirabibrigaadile kehtestatavatele nõuetele.

§ 171.   Kiirabi osutamise korraldamine

  (1) Terviseamet:
  1) korraldab kiirabi osutamist, lähtudes käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetest;
  2) kinnitab kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa;
  3) korraldab koostöös Tervisekassaga kiirabibrigaadi ajutist asendamist.

  (2) Kiirabibrigaadi teeninduspiirkond on Terviseameti poolt kinnitatud kohaliku omavalitsuse üksuse ala või nende üksuste ala, mille piires sõidab kiirabibrigaad väljakutsete korral välja.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 172.   Kiirabi rahastamise leping

  (1) Kiirabi rahastamiseks sõlmivad Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja halduslepingu (edaspidi kiirabi rahastamise leping) kuni viieks aastaks, lähtudes halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest. Esimest korda sõlmitakse selline leping kiirabibrigaadi pidajaga kuni kolmeks aastaks.

  (2) Kiirabi rahastamise lepingut ei pea sõlmima kõikide kiirabibrigaadi pidajatega.

  (3) Kiirabi rahastamise lepingu sõlmimise ja lepingu tähtaja üle otsustamisel hindab Tervisekassa järgmisi asjaolusid:
  1) konkreetse teeninduspiirkonna vajadus kiirabi järele ja kiirabi kättesaadavus;
  2) kiirabi osutamise kvaliteet ja tingimused;
  3) kiirabibrigaadi pidaja jätkusuutlikkus;
  4) kiirabibrigaadide piirarv;
  5) riigi tervishoiupoliitika arengusuunad;
  6) varasemate kiirabi rahastamise lepingute või nendega sarnaste lepingute nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
  7) maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumine ning kiirabibrigaadi pidaja üldine majanduslik seisund;
  8) tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
  9) käesoleva seaduse § 17 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide arv.

  (4) Kiirabi rahastamise lepingus lepitakse kokku järgmised tingimused:
  1) lepingu tähtaeg;
  2) Tervisekassa rahastatava kiirabi valmisoleku ja kiirabi osutamise eest kiirabibrigaadi pidajale makstav summa ajaühikus ning makstav kogusumma;
  3) kiirabi valmisoleku tagamise ja kiirabi osutamise eest tasumisele kuuluv hind;
  4) nende kiirabibrigaadide nimekiri, kelle valmisolekut rahastatakse ja kelle osutatud kiirabi eest tasu makstakse, ning selle nimekirja muutumisest teatamise ja Tervisekassaga kooskõlastamise kord;
  5) tundide arv ajaühikus, mille jooksul peab kiirabibrigaadi pidaja olema valmis kiirabi osutama;
  6) tähtaeg, mille jooksul peab kiirabibrigaadi pidaja esitama Tervisekassale teabe kiirabi osutamise valmisoleku tagamise ja osutatud teenuse kohta, mille alusel makstakse kiirabibrigaadi pidajale tasu;
  7) juhtumid või töökorralduslikud muudatused, mille puhul on vajalik eelnev kirjalik kooskõlastus Tervisekassaga;
  8) juhtumid, kui Tervisekassa kiirabibrigaadi pidajale tasu ei maksa või võib tasutavat summat vähendada;
  9) juhtumid, kui pooltel on õigus ühepoolselt leping lõpetada, seda muuta või selle täitmine osaliselt või täielikult peatada, ja juhtumid, kui rikkumine on vabandatav;
  10) osutatud kiirabiteenuse kohta Tervisekassale andmete esitamise sagedus ja esitatavate andmete koosseis;
  11) kiirabibrigaadi pidaja aruandluskohustuse ning kiirabi osutamise valmisoleku ja osutatud teenuse kohta andmete esitamise kohustuse ulatus ning andmete koosseis;
  12) kiirabi kvaliteedi ja efektiivsuse näitajad;
  13) lepingupoolte vastutus lepingu rikkumise korral;
  14) muud tingimused, mis on vajalikud kiirabi osutamiseks eraldatud rahaliste vahendite efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks.

  (5) Kiirabibrigaadi pidajaga, kes on osutanud teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja kiirabi rahastamise lepingus sätestatud tingimustele, sõlmitakse uus leping. Kiirabi rahastamise lepingu pooled võivad lepingut muuta üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud asjaolusid arvestades.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 173.   Kiirabi avalik konkurss

  (1) Tervisekassa korraldab kiirabibrigaadi pidaja valikuks avaliku konkursi, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
  1) teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidaja loobub teenuse osutamisest ja konkreetses teeninduspiirkonnas säilib vajadus kiirabi järele endises mahus;
  2) otsustatakse teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidajaga uut halduslepingut mitte sõlmida või lõpetatakse kehtiv leping seetõttu, et kiirabibrigaadi pidaja või tema osutatav teenus ei vasta käesolevas seaduses ja kiirabi rahastamise lepingus sätestatud nõuetele;
  3) kiirabibrigaadi pidaja kiirabi osutamise tegevusluba on kehtetuks tunnistatud;
  4) muudetakse teeninduspiirkondade jaotust;
  5) ajutine asendamine kestab rohkem kui kolm kuud.

  (2) Konkurss kuulutatakse välja 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisest arvates.

  (3) Kuni konkursi võitjaga lepingu sõlmimiseni korraldab Terviseamet koostöös Tervisekassaga vajaduse korral teenuse osutamise ajutise asendamise kaudu.

[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 18.   Kiirabi osutamise õiguslik vorm

  (1) Kiirabibrigaadi pidaja võib olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus.
[RT I 2010, 24, 115 - jõust. 01.09.2010]

  (2) Kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul ei või olla teist tegevusala peale kiirabi osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, tervishoiuteenuse osutamisega seotud patsientide veo operatiivvalve välise auto või kiirabibrigaadiga. Kiirabibrigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult kiirabi.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusala piirang ei laiene kiirabibrigaadi pidavatele eriarstiabi osutajatele.

  (4) [Kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 19.   Kiirabi rahastamine

  (1) Kiirabi eest tasutakse Tervisekassa eelarvest Tervisekassa ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi rahastamise lepingu alusel.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Kiirabi eest tasumise korra, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hinna kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Kiirabibrigaadi pidaja ei või nõuda visiiditasu kiirabi osutamise eest.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

4. jagu Eriarstiabi 

§ 20.   Eriarstiabi mõiste

  (1) Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.

  (11) Päevaravi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mille osutamise käigus on vajalik inimese seisundi lühiajaline jälgimine ja mille järel lahkub inimene tervishoiuteenuse osutaja juurest samal päeval.
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 21.06.2013]

  (2) Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 01.03.2016]

§ 21.   Haiglavälise eriarstiabi osutamine

  (1) Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus.

  (2) Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2002, 57, 360 - jõust. 09.07.2002]

§ 22.   Haigla

  (1) Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.

  (2) Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.

  (3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

  (4) Eriarstiabi osutava haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla ja taastusravihaigla. Nõuded haigla liikidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

  (41) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu haigla on hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (42) Käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja peab statsionaarse eriarstiabi osutamisel võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks täitma küberturvalisuse seaduse §-dega 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud nõudeid.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]

  (5) Haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 23.   Eriarstiabi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Tervisekassa.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise.

41. jagu Füsioteraapia 
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 231.   Füsioteraapia

  Füsioteraapia on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida ravi eesmärgil osutab füsioterapeut koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 232.   Füsioteraapia iseseisev osutamine ravi eesmärgil

  (1) Iseseisvalt võib füsioteraapiat ravi eesmärgil osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.

  (2) Iseseisvalt võib füsioteraapiat osutada vaid ambulatoorselt.

  (3) Ravi eesmärgil iseseisva füsioteraapia osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 233.   Iseseisva füsioteraapia rahastamine

  (1) Ravi eesmärgil ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva füsioteraapia eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva füsioteraapia eest ise.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

42. jagu Logopeediline ravi 
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 234.   Logopeediline ravi

  Logopeediline ravi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab logopeed koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 235.   Logopeedilise ravi iseseisev osutamine

  (1) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.

  (2) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada vaid ambulatoorselt.

  (3) Iseseisva logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 236.   Iseseisva logopeedilise ravi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva logopeedilise ravi eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva logopeedilise ravi eest ise.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

43. jagu Psühholoogiline ravi 
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 237.   Psühholoogiline ravi

  Psühholoogiline ravi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab kliiniline psühholoog koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 238.   Psühholoogilise ravi iseseisev osutamine

  (1) Iseseisvalt võib psühholoogilist ravi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.

  (2) Iseseisvalt võib psühholoogilist ravi osutada vaid ambulatoorselt.

  (3) Iseseisva psühholoogilise ravi osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 239.   Iseseisva psühholoogilise ravi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva psühholoogilise ravi eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva psühholoogilise ravi eest ise.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

5. jagu Õendusabi 

§ 24.   Õendusabi mõiste

  (1) Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt.

  (11) [Kehtetu - RT I, 05.01.2011, 12 - jõust. 15.01.2011]

  (2) Õendusabi erialade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 25.   Õendusabi iseseisev osutamine

  (1) Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.

[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut õendusabi osutamise õiguslikule vormile ei kohaldata sotsiaalhoolekande seaduse §-s 100 nimetatud sotsiaalteenuse osutajatele ja sotsiaalhoolekande seaduse §-s 20 nimetatud sotsiaalteenust ööpäevaringselt osutavatele asutustele käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud koduõendusteenuse osutamise korral.
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.01.2016]

  (2) Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

  (3) Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

§ 251.   Õendushaigla

  (1) Õendushaigla on iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete ja statsionaarsete õendusabiteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.

  (2) Õendushaiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.

  (3) Õendushaiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel, välja arvatud eriarstiabi osutava haigla pidajal, ei või olla muud tegevusala peale iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, ambulatoorse eriarstiabi, füsioteraapiateenuse ja sotsiaalteenuste osutamise, haiglaapteegi pidamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

  (4) Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 26.   Iseseisva õendusabi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva õendusabi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Tervisekassa.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva õendusabi eest ise.

  (3) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu sõltumata isiku ravikindlustusega hõlmatusest.
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]

6. jagu Ämmaemandusabi 
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022 - muudetud jao number 5¹ numbriks 6]

§ 261.   Ämmaemandusabi

  Ämmaemandusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab ämmaemand koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

§ 262.   Ämmaemandusabi iseseisev osutamine

  (1) Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.

  (2) Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada vaid ambulatoorselt.

  (3) Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 15.04.2014, 2 - jõust. 01.08.2014]

  (4) Nõuded ämmaemandusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 15.04.2014, 2 - jõust. 01.08.2014]

§ 263.   Iseseisva ämmaemandusabi rahastamine

  (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva ämmaemandusabi eest tasutakse riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Tervisekassa.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva ämmaemandusabi eest ise.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]

3. peatükk TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED 

1. jagu Tervishoiukorralduse infosüsteem 
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

§ 264.   Tervishoiukorralduse infosüsteem

  (1) Tervishoiukorralduse infosüsteemi eesmärk on:
  1) registreerida tervishoiutöötajad, proviisorid ja farmatseudid, et tagada tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse osutamine nõutava kvalifikatsiooniga isikute poolt eesmärgiga kaitsta teenusesaajate tervist;
  2) pidada tõhusa ametliku kontrolli tagamiseks arvestust tegevusloa saanud füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle;
  3) tagada vajalikud andmed tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks;
  4) tagada järelevalve;
  5) töödelda tervisestatistika ja tervishoiupoliitika tegemiseks vajalikke andmeid.

  (2) Tervishoiukorralduse infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
  1) infosüsteemi volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ja töötlejate ülesanded;
  2) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja infosüsteemi kandmise kord;
  3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord ning avaandmete koosseis;
  4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;
  5) infosüsteemi rahastamine;
  6) muud korraldusküsimused.

  (3) Tervishoiukorralduse infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) tervishoiutöötajate, tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute, proviisorite ja farmatseutide eluloolised andmed;
  2) tervishoiutöötajate, proviisorite ja farmatseutide kvalifikatsiooni tõendavad andmed;
  3) tervishoiutöötajate, tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute, proviisorite ja farmatseutide töökohaandmed;
  4) tervishoiutöötajate, proviisorite ja farmatseutide registreerimismenetluse andmed;
  5) tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa ja selle menetluse andmed;
  51) tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuslepingu sõlmimisega seotud andmed;
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2024]
  6) tervishoiuteenuse osutaja majandustegevuse üldandmed;
  7) infosüsteemi logid.

  (4) Tervishoiukorralduse infosüsteemis säilitatakse andmeid järgmiselt:
  1) tervishoiutöötaja, tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku, proviisori ja farmatseudi andmeid kuni 30 aastat isiku surmast;
  2) tervishoiuteenuse osutaja andmeid 30 aastat tegevusloa kehtivuse või majandustegevuse lõppemisest;
  3) logisid ja alusandmeid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete infosüsteemi vastuvõtmisest.

  (5) Andmete hoidmise, säilitamise, arhiveerimise ja kustutamise täpsem kord sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses.

  (6) Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet.

  (7) Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja on kohustatud teavitama Terviseametit tegevusloaga seotud andmete ja käesoleva seaduse § 593 lõikes 21 nimetatud isikute muutumisest. Andmete muutmine tagatakse elektroonilise kanali kaudu. Andmete esitamise täpsem kord sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses.

  (8) Tervishoiukorralduse infosüsteemile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (9) Terviseamet avaldab tervishoiukorralduse infosüsteemis olevad tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni ja tegevusloaga seotud andmed avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruses.

  (10) Tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus käesolevas seaduses ja ravimiseaduses sätestatud ulatuses.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

11. jagu Tervishoiutöötaja registreerimine ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamine 
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022 - muudetud jao number 1 numbriks 1¹]

§ 27.   Registreerimise õiguslik tähendus

  (1) Tervishoiutöötaja registreeritakse tervishoiukorralduse infosüsteemis. Registreering annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid selle omandatud kutse või eriala piirides, mille alusel ta on registreeritud.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (2) Tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on Terviseametis registreeritud.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 271.   Tervishoiutöötajate riiklik register
[Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

§ 28.   Registreerimismenetlus

  (1) Registreerimist taotlev isik esitab Terviseametile registreerimistaotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja, kui isiku kvalifikatsiooni tõendavad andmed ei sisaldu Eesti hariduse infosüsteemis, ning Euroopa kutsekaardi olemasolu korral ka andmed Euroopa kutsekaardi kohta.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (11) Registreerimistaotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (2) Registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (3) Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (4) Registreerimistaotluse saamisel kontrollib Terviseamet isiku kvalifikatsiooni andmeid Eesti hariduse infosüsteemis. Kui isiku kvalifikatsiooni andmed on kantud Eesti hariduse infosüsteemi ja isik on tasunud registreerimistaotluse läbivaatamise eest riigilõivu, registreeritakse ta automaatselt tervishoiutöötajana tervishoiukorralduse infosüsteemis, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõikes 9 nimetatud juhul.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (41) Kui Eesti hariduse infosüsteemis kvalifikatsiooni andmeid ei ole või need on puudulikud, tuleb registreerimise taotlejal esitada Terviseametile kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakiri. Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul dokumendi esitamisest arvates, välja arvatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 11 ja § 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (5) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui:
  1) isik esitas teadvalt valeandmeid või
  2) isikult on ära võetud õigus töötada registreerimistaotluses nimetatud kutse- või erialal.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (6) Kui isikut Terviseametis ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul.

  (7) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (8) [Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (9) Eestis arsti, hambaarsti, õe või ämmaemanda kvalifikatsiooni omandanud isik, kes esitab registreerimistaotluse hiljem kui viis aastat pärast kvalifikatsiooni omandamist, peab sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kuni 1000 eurot ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (10) Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami, tasuma selle eest kõige rohkem 1000 eurot ning esitama eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]

§ 29.   Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine
[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ning 5 ja 6.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

  (11) Terviseamet annab registreerimist taotlevale isikule kinnituse registreerimistaotluse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ja teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest. Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, on Terviseametil õigus registreerimisotsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni, teatades registreerimist taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

  (2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud kutse- või erialal tervishoiuteenuseid vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (3) Kui isik on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandanud eriarstiabi eriala, mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus, või kui isiku omandatud eriala automaatselt ei tunnustata, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

  (4) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

  (5) Kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211, 214 ja 215.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 30.   Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ja 5–6.
[RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]

  (11) Kui käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis vastaval kutse- või erialal kolmeaastase töökogemuse, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. Registreerimise taotlemisel esitab isik käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nõutavale lisaks dokumendi, mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada tervishoiuteenust Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (2) Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ning teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul pärast seda, kui registreerimist taotlev isik on sooritanud vastavuseksami.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019]

  (21) Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019]

  (3) Erialase kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks sooritab käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isik vastavuseksami, mille hindamise eest tasub isik Tartu Ülikoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile (edaspidi kaks viimast koos tervishoiukõrgkool) kõige rohkem 1000 eurot. Vastavuseksami hindamise tasu suurus määratakse käesoleva paragrahvi lõike 37 alusel kehtestatud määrusega.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019]

  (31) Vastavuseksami korraldab Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool ning see koosneb tööpraktikast ja teooriaeksamist. Vastavuseksam sooritatakse eesti keeles.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019]

  (32) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool suunab isiku tööpraktikale Tartu Ülikooli residentuuri baasasutusse või tervishoiukõrgkooli praktikabaasi. Tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Tööpraktikale suunatud isik peab tööpraktika ajal olema registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (33) Tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. Juhendaja taotlusel võib tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019]

  (34) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool korraldab tööpraktika sooritanud isikule teooriaeksami 12 kuu jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Kui isikul jääb tööpraktika esimest korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks kuue kuu pärast.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019]

  (35) Kui isikul jääb tööpraktika teist korda sooritamata, on Terviseametil õigus nõuda isikult täiendavaid dokumente kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse kohta ja põhjendatud juhul keelduda kvalifikatsiooni hindamisest.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019]

  (36) Kui isikul jääb teooriaeksam esimest korda sooritamata, saab ta seda teist korda teha kuue kuni 12 kuu pärast. Kui isikul jääb teooriaeksam teist korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019]

  (37) Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikule vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.12.2018, 2 - jõust. 01.09.2019]

  (4) Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta on esitanud teadvalt valeandmeid või kui isiku kvalifikatsioon ei vasta Eestis sellel kutse- või erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul, kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211, 214 ja 215.

[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 31.   Tõend

  (1) Tervishoiutöötajale väljastatakse tema soovi korral registreeringu tõend tervishoiukorralduse infosüsteemis registreerimise kohta.

  (2) Registreeringu tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

§ 311.   Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine

  (1) Kui tervishoiutöötajana registreeritud isik soovib töötada väljaspool Eesti Vabariiki, taotleb ta enda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist käesolevas paragrahvis kehtestatud korras.

  (2) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlev isik esitab Terviseametile taotluse, milles on järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) registreerimisnumber;
  3) [kehtetu - RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]
  4) riik, kus tunnustamist kavatsetakse taotleda;
  5) kutse või eriala, millel soovitakse tunnustamist.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

  (3) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (4) Terviseamet väljastab isikule kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kuu aja jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (5) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates.

  (6) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kaotuse, varguse või hävimise korral väljastatakse isikule tema taotluse alusel tõendi duplikaat.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

  (7) Kui tervishoiutöötaja kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja registreerimist taotlev isik soovib Euroopa kutsekaarti Eesti Vabariigist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 211–213.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 32.   Registreeringu kehtetuks tunnistamine
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  Terviseamet tunnistab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kehtetuks pärast tervishoiutöötaja surma.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

§ 321.   Registreeringu peatamine

  (1) Terviseamet võib peatada tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kuni üheks aastaks, kui tervishoiutöötaja on jätnud ettekirjutuse täitmata.

  (2) Terviseamet peatab tervishoiutöötaja registreeringu tervishoiukorralduse infosüsteemis kuni kolmeks aastaks, kui tervishoiutöötajale on kohtuotsusega kohaldatud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või infosüsteemis märgitud kutse- või erialal tegutsemise keeldu.
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

§ 322.   Hoiatusmehhanismi rakendamine

  Terviseamet rakendab hoiatusmehhanismi välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 32. peatükis kehtestatud korras.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

§ 33.   Tervishoiuteenuste ajutine osutamine

  Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma käesoleva seaduse § 27 alusel nõutava registreerimiskohustuseta ja § 40 alusel nõutava tegevusloata, lähtudes välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatükis sätestatust. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 31. peatüki tähenduses on Terviseamet.

[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

2. jagu Perearstina tegutsemise õigus 

§ 34.   Nimistu moodustamine

  (1) Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib Tervisekassa läbi avaliku konkursi valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras.

[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (11) Konkurss viiakse läbi uue nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab Tervisekassale järgmised dokumendid ja andmed:
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]
  1) avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid ning kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress;
  2) perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
  3) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (3) Avaliku konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe aasta jooksul avaliku konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Tervisekassalt perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale, kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga üldarstiabi (edaspidi nimistu osa üleandmine).
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Nimistu osa üleandmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
  1) nimistu osa üleandmisel uue nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras kinnitamata jäänud nimistu teeninduspiirkonnaga on lubatud tingimusel, et nimistu osa üleandmist taotleva perearsti ja uue nimistu teeninduspiirkond ühtivad;
  2) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud isikute arv ei tohi üleandmise tulemusel väheneda alla nimistu piirsuuruse miinimummäära;
  3) nimistu osa üleandmisel peab kinnitatavasse uude nimistusse kantavate isikute arv olema vähemalt 1200 isikut;
  4) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikud on andnud kirjaliku nõusoleku enda kandmiseks uude nimistusse;
  5) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele on tagatud katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (5) Avaliku konkursi korras täitmata nimistu olemasolul võib nimistuga perearst Tervisekassalt motiveeritult taotleda nimistu osa üleandmist ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhul, kui nimistu osa üleandmise taotlemisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 sätestatud põhimõtteid ning nimistu osa üleandmine soodustab taotletavas teeninduspiirkonnas üldarstiabi osutamise üldist kättesaadavust ja korraldust. Taotluse esitamine ei ole lubatud, kui taotluse esitamise ajal toimub avalik konkurss taotluses nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas nimistu moodustamise õiguse andmiseks.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (6) Nimistu osa üleandmist taotlev perearst esitab Tervisekassale järgmised dokumendid ja andmed:
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]
  1) taotlus, milles märgitakse taotleja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid, perearsti tegevuskoha asukoht ja aadress, perearsti teeninduspiirkond;
  2) uue nimistu kinnitamisel taotletav perearsti teeninduspiirkond;
  3) meetmete kirjeldus, millega tagatakse nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine;
  4) perearstiga pärast nimistu osa üleandmist tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid;
  5) isiku, kellele soovitakse nimistu osa üle anda, kirjalik avaldus nimistu osa vastuvõtmiseks, milles on märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht, sidevahendite numbrid, kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress, samuti avaldajaga koos tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid;
  6) nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikute kirjalik nõusolek enda registreerimiseks uues nimistus.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (7) Tervisekassal on nimistu osa üleandmise taotluse menetluses õigus nõuda täiendavate andmete või selgituste esitamist nimistu osa üleandmise vastavuse kohta käesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

§ 35.   Perearstina tegutsemise õigus

  (1) Nimistuga perearst võib tegutseda üldarstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutamise tegevusluba omava äriühingu kaudu.

  (2) Perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Tervisekassa.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (3) Tervisekassa otsustab nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata jätmise, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–6 sätestatud nõuded nimistu osa üleandmiseks.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Tervisekassa otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata, kui:
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]
  1) täiendava nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras täitmata nimistu teeninduspiirkonnale ei ole üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
  2) nimistu kinnitamine nimistu osa üleandmise taotluses taotletud perearsti teeninduspiirkonnaga ei ole piirkonna üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
  3) nimistu osa üleandmise taotlus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole Tervisekassa määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]
  4) nimistu osa üleandmise taotleja keeldub käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud Tervisekassa nõude täitmisest;
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]
  5) nimistu osa üleandmise taotluses on teadvalt esitatud ebaõigeid andmeid või valeandmeid;
  6) muu olulise avaliku huvi esinemisel.

  (5) Üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Tervisekassa määrata perearstile täiendava teeninduspiirkonna.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (6) Tervisekassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Terviseametile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (7) Perearst on kohustatud alustama üldarstiabi osutamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (8) Tervisekassa võib kinnitada nimistu peremeditsiini residentuuris õppivale arst-residendile tingimusel, et nimistuga perearstina tegutsemise alustamise hetkeks on tema erialaks Terviseameti registris märgitud perearst.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (9) Tervisekassa võib üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt liita perearsti nimistule perearstita nimistu juhul, kui nimistute liitmise tulemusena jääb isikute hulk nimistus nimistu ülemisest piirmäärast väiksemaks. Kui uues nimistus on üle 2000 isiku, on vaja perearsti nõusolekut.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

§ 36.   Andmete edastamise kohustus

  (1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Perearst on kohustatud esitama Terviseametile:
  1) [kehtetu - RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]
  2) [kehtetu - RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]
  3) digitaalselt allkirjastatud teate perearstina tegutsemise ning üldarstiabi osutamise õigusliku vormi või selle muutmise kohta.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]
  4) [kehtetu - RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (3) [Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Perearst on kohustatud esitama Tervisekassale käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuus kuud enne nimistuga perearstina töötamisest loobumist.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

§ 37.   Perearstilt nimistu äravõtmine
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (1) Tervisekassa võtab perearstilt nimistu ära, kui:
  1) seda taotleb perearst ise;
  2) perearstile on kohtuotsusega kohaldatud perearsti erialal tegutsemise keeld;
  3) perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;
  4) perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 81 lõikes 7 kehtestatud aeg;
  5) perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;
  6) perearst on surnud või tunnistatud surnuks.

  (2) Terviseamet võtab perearstilt nimistu ära, kui:
  1) perearst ei ole alustanud üldarstiabi osutamist käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 nimetatud otsuses määratud kuupäeval või on rohkem kui 60 kalendripäevaks katkestanud üldarstiabi osutamise;
  2) osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 32 lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele;

[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024, muudetud [RT I, 20.06.2022, 3]]
  3) perearst ei täida käesoleva seaduse § 8 lõike 61 alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel;
  4) perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid;
  5) perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning üldarstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud.

  (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel otsuse tegemist võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse.

  (4) Kui käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel on perearsti nimistu kinnitanud Tervisekassa ning Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel otsuse perearstilt nimistu ära võtta, loetakse Tervisekassa otsusest tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks Terviseameti otsuse kehtima hakkamisest.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 või lõikes 2 sätestatud alusel tehtud otsus tehakse perearstile teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Perearstilt nimistu äravõtmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (6) Tervisekassa teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Terviseametile. Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud otsuse viivitamata teatavaks Tervisekassale.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

§ 38.   Toimingud perearstilt nimistu äravõtmisel
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (1) Perearstilt nimistu äravõtmise korral korraldab Tervisekassa perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uuele perearstile nimistu kinnitamiseni.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (11) Perearstilt nimistu äravõtmisel käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul on üldarstiabi osutamise tegevusloa omaja, mille kaudu perearst tegutses, kohustatud nimistut puudutavaid dokumente säilitama ning andma need üle sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, või nimetatu puudumise korral Tervisekassale käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud korras.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (2) Perearsti nimistut puudutavate dokumentide üleandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 21.02.2017, 2 - jõust. 03.03.2017]

  (3) Kui perearst oli üldarstiabi osutava äriühingu ainus osanik või aktsionär või füüsilisest isikust ettevõtja ning temalt on nimistu ära võetud käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 5 või 6 sätestatud juhul, korraldab Tervisekassa nimistut puudutavate dokumentide säilitamise ja üleandmise sellele füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, mille kaudu jätkub üldarstiabi osutamine nimistusse kuuluvatele isikutele, on kohustatud nimistut puudutavad dokumendid käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 3 nimetatud juhtudel üldarstiabi osutamise tegevusloa omajalt või Tervisekassalt vastu võtma.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

§ 39.   Perearsti tegutsemise piirangud

  Perearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär, sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär.

3. jagu Tegevusluba 

§ 40.   Loakohustus

  (1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
  1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamine;
  2) kiirabi osutamine;
  3) eriarstiabi osutamine;
  4) iseseisvalt õendusabi osutamine;
  5) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamine;
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
  6) iseseisvalt füsioteraapia osutamine ravi eesmärgil;
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  7) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamine;
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  8) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamine.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

  (2) Haiglavõrgu kavas nimetatud haigla pidajale antakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu kavaga kinnitatud haigla liigi osas.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloas märgitud tegevuskohas.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 401.   Tegevusloa ulatus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 41.   Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa taotluse lahendab Terviseamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele järgmised andmed:
  1) tervishoiuteenuse osutamiseks Kaitseväes või Kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemisel Kaitseväe struktuuriüksuse asukoht ja põhimäärus ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
  2) nende tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
  3) tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemise korral;
  4) kiirabi osutamise loa taotlemisel riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoht, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number, põhimäärus ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetus;
  5) kiirabi osutamise loa taotlemisel kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus;
  6) haiglas eriarstiabi osutamiseks loa taotlemisel taotletava haigla liik;
  61) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamiseks loa taotlemisel õe pädevust tõendavad dokumendid;
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]
  62) iseseisvalt õendusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud õe vastuvõtuteenuse osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed, kui äriühingul, sihtasutusel või füüsilisest isikust ettevõtjal endal puudub eriarstiabi tegevusluba;
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]
  7) iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed;
  71) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise raames käesoleva seaduse § 262 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kodusünnitusabi osutamiseks loa taotlemisel ämmaemanda pädevust tõendavad dokumendid;
[RT I, 15.04.2014, 2 - jõust. 01.08.2014]
  72) iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamise korral füsioterapeudi pädevust tõendavad dokumendid;
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  73) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamise korral logopeedi pädevust tõendavad dokumendid;
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  74) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise raames kliinilise psühholoogi pädevust tõendavad dokumendid;
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  8) ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekt, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
  9) [kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  10) andmed tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta.

[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 42.   Tegevusloa kontrolliese

  Tegevusluba antakse, kui:
  1) perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel perearsti tegevuskohale kehtestatud nõuetele;
  2) eriarstiabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade ja aparatuur vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
  3) kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
  4) iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ravimid ning ämmaemanda pädevus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I, 15.04.2014, 2 - jõust. 01.08.2014]
  5) iseseisvalt õendusabi osutamiseks vajalik töötajate koosseis, ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid ja ravimid ning õe pädevus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]
  51) iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning füsioterapeudi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  52) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning logopeedi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  53) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise tingimused ja nõuded on täidetud ning kliinilise psühholoogi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  6) taotleja infotehnoloogiline valmisolek vastab tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele.
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 421.   Tegevusloa kõrvaltingimused

  (1) Tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena:
  1) tervishoiuteenused, mille osutamiseks on tegevusluba välja antud;
  2) siirata lubatud elundi liik, kui eriarstiabi osutamise tegevusluba on välja antud elundi siirdamiseks;
[RT I, 26.02.2015, 1 - jõust. 01.03.2015]
  3) tervishoiuteenuse osutamise ajal kindlustuskaitse kohustus.

[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

  (2) Tegevusluba hakkab kehtima vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi algusest või tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikus registris märgitud ajast, kui viimati nimetatu on hilisem. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka tegevusloa muutmise ja majandustegevuse peatamise lõppemise menetluses.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

  (3) Vastutuskindlustuslepingu järgse kindlustusperioodi muutmine ei too kaasa tegevusloa muutmist.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

§ 43.   Tegevusloa väljaandmine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 44.   Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused
[Kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 45.   Tegevusloa väljaandmisest keeldumine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 46.   Tegevusloa kehtivus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 47.   Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise kohustus

  Tegevusloa saanud ettevõtja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele.

[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 471.   Kaitseväe andmete esitamise erisus

  Kaitsevägi esitab teabe tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate andmete muutmisest ja muutumisest ning käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud andmed Kaitseministeeriumile, kes edastab need Terviseametile või Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 48.   Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 481.   Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

  Terviseamet võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses nõutud kindlustuskohustust.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024, muudetud [RT I, 20.06.2022, 63]]

§ 49.   Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 50.   Uue tegevusloa taotlemine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 501.   Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register
[Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

§ 502.   Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon
[Kehtetu - RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

31. peatükk PIIRIÜLESTE TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS 
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 503.   Piiriülene tervishoiuteenus

  (1) Piiriülene tervishoiuteenus on ravikindlustuse seaduse § 5 tähenduses kindlustatud isikule teises Euroopa Liidu liikmesriigis määratud või osutatud tervishoiuteenus, sealhulgas retseptiravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine ja väljastamine, või teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud isikule Eestis määratud või osutatud tervishoiuteenus, sealhulgas apteegiteenuse osutamisel retseptiravimite väljastamine ja meditsiiniseadmete müük meditsiiniseadme kaardi alusel.
[RT I, 15.12.2023, 3 - jõust. 25.12.2023]

  (2) Kindlustajaliikmesriik on piiriülese tervishoiuteenuse puhul Euroopa Liidu liikmesriik, kes on pädev andma kindlustatud isikule eelloa vajaliku tervishoiuteenuse saamiseks väljaspool elukohaliikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1–3), või nõukogu määrusele (EÜ) nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel (ELT L 124, 20.05.2003, lk 1–3), või kus isik on kindlustatud või kus tal on õigus saada ravikindlustushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele.

  (3) Ravi osutav liikmesriik on piiriülese tervishoiuteenuse puhul Euroopa Liidu liikmesriik, kelle territooriumil patsiendile tervishoiuteenust osutatakse. Telemeditsiini puhul loetakse, et tervishoiuteenust osutatakse liikmesriigis, kus tervishoiuteenuse osutaja on asutatud.

  (4) Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad kulud hüvitatakse Eestis kindlustatud isikule ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 504.   Juurdepääsupiirang Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele

  (1) Valdkonna eest vastutav minister võib Tervisekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud patsientidele juurdepääsupiirangu Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele.

  (2) Juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus võib olla:
  1) vajadus tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete tervishoiuteenuste tasakaalustatud valikule või
  2) vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse tervishoiuteenus, millele juurdepääsupiirang kehtestatakse, piirangu kehtestamise eesmärk ja piirangu kehtestamise vajaduse ümberhindamise periood.

  (4) Juurdepääsupiirangu võib kehtestada vaid sellisele tervishoiuteenusele, mida tervishoiuteenuse osutaja osutab Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel.

  (5) Kehtestatud juurdepääsupiirang avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, asjasse puutuvate tervishoiuteenuse osutajate ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti (edaspidi kontaktpunkt) veebilehel.

  (6) Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele juurdepääsupiirangu kehtestamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 505.   Tervishoiuteenuse osutaja, apteegiteenuse osutaja ja meditsiiniseadme müüja kohustused piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja esitab patsiendile kogu võlaõigusseaduse §-s 766 loetletud asjakohase teabe, muu hulgas ravivõimaluste, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja ohutuse kohta, tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuskaitse või kutsealase vastutusega seotud muu individuaalse või kollektiivse kaitse vahendi üksikasjade kohta, ning selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, patsiendi soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

  (2) Apteegiteenuse osutaja teavitab retseptiravimite väljastamisel ravimi saajat ravimiseaduse § 33 lõikes 5 nimetatud asjaoludest ning esitab ravimi saajale selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, ravimi saaja soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.

  (3) Meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadme müüja teavitab ostjat meditsiiniseadme seaduse §-s 321 nimetatud asjaoludest ning esitab ostjale selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, ostja soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.

  (4) Tervishoiuteenuse osutaja peab kohaldama oma territooriumil teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit patsientide suhtes samasugust tervishoiuteenuste hinnaskaalat nagu Eesti patsientidele võrreldavas meditsiinilises olukorras või hinda, mis on arvutatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel, kui Eesti patsientide jaoks võrreldav hind puudub.

  (5) Piiriülest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb võimaldada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele või tagada võimalus saada nendest koopia.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 506.   Piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt

  (1) Patsientide teavitamiseks piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisega seonduvatest asjaoludest ning Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutuste, tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate vahelise suhtluse hõlbustamiseks luuakse kontaktpunkt.

  (2) Kontaktpunkti ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium või isik, kellega Sotsiaalministeerium sõlmib halduslepingu kontaktpunkti ülesannete täitmiseks.

  (3) Kontaktpunkti tegevus teabe jagamisel põhineb koostööl patsientide organisatsioonide, tervisekindlustuse pakkujate, tervishoiuteenuse osutajate ja muude huvigruppidega. Koostöövõrgustikus osalejate ja kontaktpunkti vahel sõlmitakse leping, milles määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused ning muud tingimused.

  (4) Tervisekassa, Terviseamet ja Ravimiamet osutavad kontaktpunktile kaasabi oma pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel.

  (5) Kontaktpunkti ülesanne on jagada teavet Eesti patsientidele eelkõige piiriüleste tervishoiuteenuste kulude katmise, eellubade süsteemi olemasolu ja ulatuse kohta ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ravikindlustusega hõlmatud patsientidele Eestis piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise üldiste reeglite ja kehtestatud juurdepääsupiirangute kohta.

  (6) Piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti täpsemad ülesanded teabe jagamisel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (7) Kontaktpunkti jagatav teave avaldatakse elektrooniliselt ja puudega isikutele kättesaadavas vormis.

  (8) Kontaktpunkti tegevust rahastab Sotsiaalministeerium.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

32. peatükk TERVISEANDMETE PIIRIÜLENE ANDMEVAHETUSPLATVORM 
[RT I, 10.11.2018, 1 - jõust. 11.11.2018]

§ 507.   Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm

  (1) Terviseandmete piiriülene andmevahetusplatvorm (edaspidi andmevahetusplatvorm) on digitaalne keskkond patsiendi haigusloo kokkuvõtte ja ravimiseaduse § 33 lõikes 11 nimetatud elektroonilise retsepti vahendamiseks Eesti ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi vahel, kui viimane on andmevahetusplatvormiga liitunud.

  (2) Patsiendi haigusloo kokkuvõte käesoleva peatüki tähenduses on tema kohta käivate tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal koostatud terviseseisundi kokkuvõte.
[RT I, 10.11.2018, 1 - jõust. 11.11.2018]

§ 508.   Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavad andmed

  (1) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi patsiendi haigusloo kokkuvõttega seotud andmeid:
  1) patsiendi üldised isikuandmed;
  2) tervishoiuteenuse osutaja andmed;
  3) patsiendi terviseandmed;
  4) muud isiku terviseseisundit kajastavad olulised andmed.

  (2) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldakse järgmisi ravimiseaduse § 33 lõikes 11 nimetatud elektroonilise retseptiga seotud andmeid:
  1) patsiendi üldised isikuandmed;
  2) väljakirjutatud ravimi andmed;
  3) retsepti koostaja andmed;
  4) ravimi väljamüügi andmed.

  (3) Andmevahetusplatvorm töötleb järgmiste andmekogude andmeid:
  1) tervishoiukorralduse infosüsteem;

[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]
  2) rahvastikuregister;
  3) Ravimiameti tegevuslubade register;
  4) ravimiregister;
  5) retseptikeskus;
  6) tervise infosüsteem.
  7) [kehtetu - RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]
  8) [kehtetu - RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]

  (4) Andmevahetusplatvormi vahendusel töödeldavate andmete täpsema koosseisu, andmevahetuse korralduse ja logide säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.11.2018, 1 - jõust. 11.11.2018]

§ 509.   Andmevahetusplatvormi haldamine ja sellele juurdepääs

  (1) Andmevahetusplatvormi toimimise tagab Sotsiaalministeerium.

  (2) Välisriigi edastatud andmete korral tagatakse juurdepääs andmevahetusplatvormile käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud tervishoiutöötajale vastavalt tema pädevusele. Välisriigi isiku juurdepääs andmevahetusplatvormile tagatakse kooskõlas selle välisriigi õigusega.

  (3) Patsiendil on õigus tervise infosüsteemi vahendusel keelata käesolevas peatükis nimetatud andmete edastamine käesoleva seaduse § 507 lõikes 1 nimetatud välisriiki.
[RT I, 10.11.2018, 1 - jõust. 11.11.2018]

4. peatükk TERVISHOIU RAHASTAMINE 

§ 51.   Tervishoiu rahastamise allikad

  (1) Tervishoidu rahastatakse:
  1) riigieelarvest;
  2) valla- ja linnaeelarvest;
  3) patsiendi poolt;
  4) muudest allikatest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tervishoiu rahastamise allika riigieelarve osa moodustub:
  1) sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõikes 3 ja § 10 lõikes 2 sätestatud määrale vastavast sotsiaalmaksu osast;
  2) riigieelarve eraldisest, mille arvestamise aluseks on mittetöötavate pensionäride riikliku pensioni summa, millele kohaldatakse eraldise määra, mis on võrdne sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõikes 2 sätestatud riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määraga. Mittetöötavate vanaduspensionäride riikliku pensioni summa moodustub töötamise registri andmetel puuduva töösuhtega riikliku pensioni saajatest;
  3) muudest käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud allikatest.

  (3) Sotsiaalkindlustusamet arvestab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Tervisekassale hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks.

  (4) Riigieelarve eraldise arvestamise alused, eraldise arvestamise hulka kuuluvad mittetöötavad riikliku pensioni saajad ja andmete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 52.   Tervishoiu rahastamine riigieelarvest

  (1) Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
  1) [kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]
  2) hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 sätestatud riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu ja riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tervishoiuvaldkonna riigi varu moodustamist, haldamist ja uuendamist;
[RT I, 18.06.2021, 1 - jõust. 28.06.2021]
  21) eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel Tervisekassa kaudu isikutele ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist]
  22) eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsuse määruse alusel Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist]
  23) COVID-19 põhjustava viiruse levikust tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;
[RT I, 21.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  24) hädaolukorrast tulenevalt või sõjas haavata saanud isikute raviks käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;
[RT I, 07.06.2022, 1 - jõust. 17.06.2022]
  3) [kehtetu - RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]
  4) riiklikke tervishoiuprogramme;
  5) tervishoiualast teadus- ja arendustegevust;
  6) riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu kava alusel;
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019]
  7) valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal; tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja uuendamist; tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate väljaõpet;
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  71) [kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2019]
  8) [kehtetu - RT I, 21.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
  9) [kehtetu - RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]
  10) tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit.
[RT I 2007, 25, 134 - jõust. 01.01.2008]
  11) [kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
  12) [kehtetu - RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 11.10.2022]

  (11) Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse hulgas.
[RT I 2008, 58, 329 - jõust. 01.01.2009]

  (12) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 60 kalendripäeva pärast eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemist.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.05.2020, rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist]

  (13) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21–24 nimetatud hüvitiste ning teenuste eest maksmise tingimused ja korra.
[RT I, 07.06.2022, 1 - jõust. 17.06.2022]

  (2) Riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu rahastatakse:
  1) [kehtetu - RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024]
  2) kohtupsühhiaatriaekspertiisi kriminaalmenetluses, tsiviilkohtumenetluse hagita menetluses ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimise menetluses;
[RT I, 13.12.2013, 3 - jõust. 01.01.2014]
  3) kohtuarstlikku ekspertiisi;
  4) seksuaalkurjategijate kompleksravi ja vangistuse asemel kohaldatud üheksa kuu pikkust narkomaanide sõltuvusravi.
[RT I, 15.06.2012, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (21) Riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu rahastatakse:
  1) tervishoiuteenuste osutamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas;
  2) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist kaitseväeteenistuse seaduse alusel ning teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamist Kaitseliidu seaduse alusel;
[RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
  3) Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku varu moodustamist, hoidmist ja uuendamist;
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  4) [kehtetu - RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
  5) investeeringuid Kaitseväe meditsiinikeskuste ehitamiseks ja renoveerimiseks.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (22) [Kehtetu - RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

  (3) Riigieelarves Tervisekassa eelarvesse ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud korras.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muud, mis on seotud tervishoiuteenuste osutamisega, rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.
[RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024]

  (32) Väljasaadetava tervisekontrolli ja talle tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7 alusel kehtestatud ulatuses ja korras.
[RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024]

  (33) Kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja talle tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõike 8 alusel kehtestatud ulatuses ja korras.
[RT I, 07.03.2023, 4 - jõust. 01.07.2024]

  (4) Tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
[RT I 2007, 25, 134 - jõust. 01.01.2008]

  (5) Kui süüdimõistetu on nõustunud seksuaalkurjategijate kompleksraviga või narkomaanide sõltuvusraviga vastavalt karistusseadustiku §-le 692, kannab riik süüdimõistetu kompleksravi ja üheksa kuu pikkuse sõltuvusravi kulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4.

[RT I, 15.06.2012, 2 - jõust. 01.06.2013]

  (6) Riigieelarvest, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi toetusest Tervise Arengu Instituudi kaudu, rahastatakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavale isikule ning ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibivale ja töötavale isikule riiklike strateegiate ja tervishoiuprogrammide alusel osutatud tervishoiuteenuseid.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

  (7) Tervise Arengu Instituut võib tervishoiuteenuste arvete menetlemise korraldada Tervise Arengu Instituudi ja Tervisekassa vahel sõlmitud halduslepingu alusel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 30.12.2015, 2 - jõust. 09.01.2016]

§ 53.   Tervishoiu rahastamine valla- ja linnaeelarvest

  Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel.

§ 54.   Patsient tervishoiu rahastajana

  Käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestamata juhtudel maksab tervishoiuteenuse osutamise eest patsient.

41. peatükk LÄHTETOETUS 
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 30.06.2024]

§ 541.   Eriarsti ja õe lähtetoetus
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 30.06.2024]

  (1) Lähtetoetus on eriarstina või õena tööle asuvale isikule ühekordselt makstav toetus.
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 30.06.2024]

  (2) Lähtetoetust võib ühe aasta jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates taotleda eriarst, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 ja käesoleva seaduse § 542 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (3) Eriarst, välja arvatud peremeditsiini eriala omandanud arst, võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub omandatud erialal eriarstina tööle:
  1) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas;
  2) töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas töökohal või töökohtadel, mis on väljaspool Tallinna või Tartu linna.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (4) Peremeditsiini eriala omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub perearstina tegutsema perearsti nimistu alusel ning perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht asuvad väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.06.2012]

  (5) Lähtetoetust võib taotleda õde, kes:
  1) on olnud registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis õena rohkem kui viis aastat;
  2) ei ole õena töötanud vähemalt viis aastat enne käesoleva lõike punktis 3 nimetatud asukohas töötama asumist;
  3) asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud ühes või mitmes haiglas või ühe või mitme üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid;
  4) taotleb lähtetoetust ühe aasta jooksul arvates ajast, mil asus õena tööle käesoleva lõike punktis 3 nimetatud kohas;
  5) vastab käesoleva seaduse § 542 lõike 7 alusel kehtestatud tingimustele.
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 30.06.2024]

§ 542.   Lähtetoetuse suurus ning lähtetoetuse taotlemine, maksmine ja tagasinõudmine

  (1) Lähtetoetust saama õigustatud isik esitab lähtetoetuse taotluse Terviseametile.
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (2) Terviseamet otsustab lähtetoetuse andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Lähtetoetus makstakse isiku pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates.
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (3) Lähtetoetuse määr on 15 000 eurot. Lähtetoetust võib maksta kuni toetuse kolmekordses määras, kui see on tingitud tervishoiuteenuse tagamise vajadusest piirkonnas.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (4) [Kehtetu - RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.09.2013]

  (5) Lähtetoetust saanud isik on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse või osa toetusest proportsionaalselt vähem töötatud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 541 lõigetes 3–5 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse määramisest.
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 30.06.2024]

  (51) Kui lähtetoetust saanud arst soovib töötada vähem kui viis aastat ning teavitab sellest toetuse taotlemisel, makstakse lähtetoetust proportsionaalselt planeeritava töötamise ajaga. Sellisel juhul loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud töötamise kohustus täidetuks taotluse rahuldamisel määratud tähtaja möödumisel. Kui lähtetoetust saanud arst otsustab töötada kauem kui lähtetoetuse andmise otsuses märgitud, võib ta esitada taotluse otsuse muutmiseks ja töötamise tähtaja pikendamiseks kuni viie aastani. Terviseamet otsustab täiendavas osas lähtetoetuse maksmise 60 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (6) Lähtetoetust saanud isik ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lähtetoetust saanud nimistu alusel tegutsev perearst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus perearstina lõpeb temast sõltumatutel asjaoludel.
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 30.06.2024]

  (7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega lähtetoetuse määramise tingimused ning taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (8) Lähtetoetust saama õigustatud isiku täpsemad tööle asumise piirkonnad seoses tervishoiuteenuse tagamise vajadusega piirkonnas võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud määruses.
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 30.06.2024]

5. peatükk TERVISHOIU JUHTIMINE 

§ 55.   Haiglavõrgu kava
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haiglavõrgu kava, milles määratakse:
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019]
  1) tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja õendushaiglate loetelu (edaspidi haiglate loetelu);
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]
  2) vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks.

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 56, 400 - jõust. 01.08.2004]

  (3) Haiglavõrgu kava töötatakse välja vähemalt 15 aastaks ning Vabariigi Valitsus teeb selles vajaduse korral täiendusi ja muudatusi. Haiglavõrgu kava koostamist korraldab Sotsiaalministeerium, kaasates sellesse asjassepuutuvaid valitsusväliseid organisatsioone.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (4) Haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku alusel, mis on kooskõlastatud Tervisekassaga.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (5) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Tervisekassaga, haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haigla pidaja on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (6) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Tervisekassaga, haigla pidaja haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelust väljaarvamiseks, kui haigla pidaja ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut. Kui haiglat pidava isiku tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või haigla tegevus on lõpetatud, teeb valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku haigla pidaja kohe haiglavõrgu kavas nimetatud haiglate loetelust välja arvata. See ettepanek ei vaja kooskõlastamist Tervisekassaga.
[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019]

  (7) [Kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

  (8) Haiglate loetelus nimetatud haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (9) Haiglavõrgu kava väljatöötamise kulud kaetakse riigieelarvest.

[RT I, 13.03.2014, 2 - jõust. 01.01.2019]

§ 56.   Valdkonna eest vastutava ministri ülesanded

  (1) Lisaks käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister:
  1) tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseisu ning esitamise korra;
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
  2) [kehtetu - RT I 2004, 75, 520 - jõust. 01.12.2004]
  3) nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise korra;
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.09.2012]
  4) tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded;
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]
  5) [kehtetu - RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]
  6) [kehtetu - RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]
  7) [kehtetu - RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]
  8) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
  9) [kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]
  10) [kehtetu - RT I 2004, 29, 192 - jõust. 01.05.2004]
  11) hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 sätestatud riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu ja riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tervishoiuvaldkonna riigi varu moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja aruandluse korra.

[RT I, 18.06.2021, 1 - jõust. 28.06.2021]

  (2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus avaldab statistilised andmed asutuse põhimääruses sätestatud korras.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 57.   Terviseameti ja Tervisekassa ülesanded
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (1) Käesoleva seaduse 2. ja 3. peatükis sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Terviseamet.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (11) Käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos ja 3. peatüki 2. jaos sätestatud ülesandeid täidab käesolevas seaduses sätestatud ulatuses Tervisekassa.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (2) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Tervisekassa korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, tagades käesoleva seaduse § 81 lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise, ning edastab teabe asendamise kohta Terviseametile.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon, asendada perearsti pikaajalise asendamise korral kuni üks aasta.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (32) Avaliku konkursi korras täitmata perearsti kohaga nimistu puhul võib pikaajaline asendamine kesta kauem kui üks aasta.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

  (33) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul võib perearsti nimistusse kuuluvaid isikuid Tervisekassa otsuse alusel teenindada selline üldarstiabi osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb taristus, milles osutab üldarstiabi vähemalt kolm nimistuga perearsti ja kus osutatakse ka ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust, füsioteraapiateenust ja koduõendusteenust.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (34) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud korras teenuse osutamisel tuleb järgida samu põhimõtteid ja nõudeid nagu perearsti asendamise korral, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (35) Käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud töökorraldus võib kesta kuni üks aasta.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (36) Tervisekassa teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud otsuse tegemisest nimistu teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust, Terviseametit ja perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, üldarstiabi osutava isiku, üldarstiabi osutamise koha ja korralduse. See informatsioon pannakse ligipääsetavale ja nähtavale kohale välja ka senises perearsti tegevuskohas.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (4) [Kehtetu - RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2021 (jõustumine muudetud - RT I, 21.12.2018, 1)]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tasutakse perearstide ajutise asendamise eest Tervisekassa eelarvest ravikindlustuse seaduse alusel.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2021 (jõustumine muudetud - RT I, 21.12.2018, 1)]

§ 571.   Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded

  (1) Tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumine ning koondandmete avaldamine on Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutuse ülesanne.

  (2) Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusel on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine halduslepinguga üle kohaliku omavalitsuse üksusele.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 572.   Riigi antidootide varu moodustamine, hoidmine, kasutamine ja uuendamine

  (1) Riigi antidootide varu (edaspidi antidootide varu) on elu ohustavate mürgistuste raviks vajaliku tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatavate vastumürkide kogum.
[RT I, 04.07.2012, 3 - jõust. 14.07.2012]

  (2) Terviseamet määrab antidootide nomenklatuuri, kogused ja jaotuse.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (3) Tervisekassa tagab antidootide varu, selle kasutamiseks andmise, säilitamise ja veo ning külmahela toimimise.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (4) Tervisekassa annab antidoodid tervishoiuteenuse osutajale üle tasuta. Tervishoiuteenuse osutaja ei tohi saada nende eest hüvitist.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (5) Terviseamet tagab tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni antidootide varu kohta.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (6) Tervishoiuteenuse osutaja tagab Tervisekassa antud antidootide nõuetekohase hoidmise, eesmärgipärase kasutamise ja aegunud antidootide kahjutustamise ning teavitab antidootide kasutamisest Terviseametit.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

  (7) [Kehtetu - RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.01.2023]

§ 573.   Tervisetehnoloogiate hindamine

  (1) Sotsiaalministeerium koordineerib tervisetehnoloogiate hindamisega tegelevaid asutusi ja isikuid ühendava tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku tegevust. Nimetatud võrgustik põhineb hea valitsemistava põhimõttel, mis hõlmab läbipaistvust, objektiivsust, eksperdihinnangute sõltumatust, õiglasi menetlusi ja asjakohaseid konsultatsioone sidusrühmadega.

  (2) Tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku loomise eesmärk on:
  1) toetada koostööd asutuste ja isikute vahel;
  2) toetada võrgustiku liikmeid objektiivse, usaldusväärse, õigeaegse, läbipaistva, võrreldava ja edastamiskõlbliku teabe koostamisel tervisetehnoloogiate suhtelise tõhususe ning vajaduse korral lühi- ja pikaajalise tõhususe kohta ning võimaldada kõnealuse teabe vahetamist asutuste ja isikute vahel;
  3) toetada vahetatava teabe sisu ja liigi analüüsimist;
  4) vältida hinnangute kordamist;
  5) anda vajaduse korral Sotsiaalministeeriumile, Tervisekassale, Terviseametile ja Tervise Arengu Instituudile arvamus hüvitatavate tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu koostamisel, ravimite ja immuunpreparaatide hankimisel ning rahvatervise programmide koostamisel.
[RT I, 29.11.2013, 1 - jõust. 09.12.2013]

§ 574.   Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru

  (1) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja tagavad tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru.

  (2) Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru suuruse, moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

§ 575.   Patsiendiohutuse andmekogu

  (1) Patsiendiohutuse andmekogu peetakse patsiendiohutuse korraldamiseks, patsiendiohutusjuhtumite ennetamiseks ja analüüsimiseks ning juhtumitest õppimiseks, ennetusmeetmete hindamiseks, tervisepoliitika väljatöötamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö tegemiseks.

  (2) Andmekogu peetakse kujul, mis ei võimalda patsiendiohutusjuhtumiga seotud patsiendi ega tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada.

  (3) Andmekogusse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks.

  (4) Andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus andmekogu põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele.

  (5) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhimääruses sätestatakse:
  1) andmekogu volitatud töötleja, kui volitatud töötleja on määratud, ja töötlejate ülesanded;
  2) andmekogusse kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
  3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
  4) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;
  5) muud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused.

  (7) Andmekogus töödeldakse andmeid:
  1) iga teavitatud patsiendiohutusjuhtumi kohta;
  2) teavitatud patsiendiohutusjuhtumite analüüsi tulemuste kohta;
  3) tervishoiuteenuse osutaja poolt sarnaste juhtumite vältimiseks ennetusmeetmete väljatöötamise kohta.

  (8) Andmekogu vastutaval töötlejal on kohustus andmeid analüüsida, esitada vähemalt üks kord aastas üldistatud statistikat patsiendiohutusjuhtumite kohta ja teha patsiendiohutuse olukorra parandamiseks tervishoiuteenuse osutajatele, erialaühendustele, õppeasutustele, Sotsiaalministeeriumile ning muudele isikutele ja asutustele ettepanekuid, moodustades selleks vajaduse korral asjatundjate nõukojad.

  (9) Andmekogus säilitatakse andmeid 30 aastat. Logisid ja alusandmeid säilitatakse vastavalt põhimääruses sätestatule.

  (10) Andmekogu vastutav töötleja on Terviseamet.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

§ 58.   Maavanema ülesanded
[Kehtetu - RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 581.   Tervishoiukorraldus riigikaitseks valmistumisel ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

  (1) Tervishoiukorraldus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal määratakse ohustsenaariumidest lähtudes riigi kaitsetegevuse kavas. Käesolevas seaduses tervishoiukorralduse kohta sätestatut kohaldatakse tervishoiukorraldusele kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, arvestades käesolevas paragrahvis ja riigi kaitsetegevuse kavas sätestatud erisusi.

  (2) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel on valdkonna eest vastutaval ministril lähtuvalt riigi kaitsetegevuse kavas sätestatust õigus otsustada riigikaitseülesannetega asutuste ja isikute poolt riigikaitseülesannete täitmise korraldus ja ulatus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.

  (3) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja riigikaitseülesannete täitmiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele:
  1) ülesanded riigikaitseks valmistumisel;
  2) valmisoleku tasemed ja selle sisu riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.

  (4) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel Terviseamet:
  1) kavandab koostöös Kaitseministeeriumiga ja kooskõlastatult Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoniga kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku tervishoiuvaru moodustamist ja kasutamist;
  2) kavandab kooskõlas riigikaitseseaduses sätestatud piirangutega tervishoiutöötajate poolt töökohustuse täitmise korraldust kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning peab selle üle arvestust tervishoiukorralduse infosüsteemis;

[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]
  3) koostab tervishoiuteenuse osutajatele metoodika kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni aja tegevusplaanide koostamiseks;
  4) korraldab ja kontrollib tervishoiuteenuse osutajate poolt tegevusplaanide koostamist riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning tervishoiuteenuse osutajate valmidust tegevusplaanide täitmiseks;
  5) sõltuvalt julgeolekuolukorra muutumisest valmistab koos Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega ette tervishoiuvaldkonda puudutavad muudatused tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks.

  (5) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel ja tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamisel on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud täitma talle riigikaitseseaduses, käesolevas seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid.

  (6) Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel koostab tegevusplaani tervishoiuteenuste korraldamise kohta kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal:
  1) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla;
  2) kiirabiteenuse osutaja;
  3) käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel riigikaitseks valmistumise ülesande saanud muu tervishoiuteenuse osutaja.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tegevusplaan võib hõlmata elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani ja kriisireguleerimise plaani, arvestades riigikaitselisi erisusi.

  (8) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga:
  1) kehtestada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kehtivad ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse nõuded;
  2) korraldada tervishoiuteenuste osutamist.

  (9) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal Terviseamet:
  1) korraldab ja koordineerib tervishoiuteenuste osutamist kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri haldusaktidega;
  2) omab ülevaadet haiglate ja kiirabi hõivatusest ning koordineerib tervishoiualast infovahetust;
  3) annab valdkonna eest vastutava ministri otsustest lähtuvalt tervishoiuteenuse osutajale korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks ning otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise;
  4) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise.

  (10) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuse osutaja:
  1) osutab tervishoiuteenust lähtuvalt tervishoiuvaldkonna eest vastutava ministri ja Terviseameti haldusaktidest ning oma tegevusplaanist;
  2) teavitab Terviseametit tervishoiuteenuse osutamise takistustest;
  3) teavitab Terviseametit täiendava personali, meditsiiniseadmete ja ravimite vajadusest;
  4) teavitab Terviseametit vajadusest transportida patsiente teise tervishoiuteenuse osutaja juurde;
  5) teavitab oma patsiente tervishoiuteenuse osutamise korraldusest.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8–10 nimetatud ülesannete täitmisel lähtutakse ohuhinnangust.
[RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

§ 59.   Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (1) Hädaolukorraks valmistumiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister valmisoleku tasemed ja nende sisu hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal.

  (2) Hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel Terviseamet:
  1) määrab kindlaks tervishoiuteenuse osutajate ülesanded hädaolukorraks valmistumisel ning ülesannete jaotuse hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal;
  2) koostab ja esitab Sotsiaalministeeriumile üks kord aastas käesoleva seaduse § 17 lõikes 11 ja § 22 lõikes 41 nimetatud tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaate hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsib selleks vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt;
  3) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest ja arvestades lõike 4 alusel kehtestatud haldusakte;
  4) annab haldusakte vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6;
  5) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise.

[RT I, 21.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (3) Hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra ohu korral kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja:
  1) kirjeldavad hädaolukorra seaduse § 39 alusel koostatud toimepidevuse plaanis oma tegevust sama seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud ohtudest põhjustatud hädaolukorra korral, mis mõjutavad tervishoiuteenuste osutamist;
  2) korraldavad personali kriisialase väljaõppe;
  3) määravad kriisireguleerimise eest vastutava pädeva isiku või isikud ja teatavad Terviseametile pädeva isiku või isikute kontaktandmed;
  4) esitavad Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamiseks planeeritavate ressursside ja vajalike täiendavate ressursside andmed;
  5) korraldavad hädaolukorra ohu korral tervishoiuteenuste osutamise ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemete ja Terviseameti haldusaktide kohaselt, teavitavad õigeaegselt oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest ning teavitavad Terviseametit täiendavate ressursside vajadusest.
[RT I, 17.05.2020, 1 - jõust. 18.05.2020]

  (4) Hädaolukorra ajal võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest.

  (5) Terviseametil on õigus nimetada hädaolukorra meditsiinijuht või -juhid, kes alluvad hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiualase hädaolukorra lahendamise ajal.

  (6) Terviseametil on õigus anda tervishoiualase hädaolukorra lahendamiseks haldusakte tervishoiuteenuse osutajatele ja teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele nende tegevuse ajutiseks ümberkorraldamiseks ning piiramiseks, kui see on vältimatult vajalik.
[RT I, 17.05.2020, 1 - jõust. 18.05.2020]

  (7) [Kehtetu - RT I, 21.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (8) Hädaolukorra lahendamisel kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja:
  1) osutavad tervishoiuteenust, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemetest ja käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud haldusaktidest, Terviseameti haldusaktidest ning käesoleva seaduse ja hädaolukorra seaduse alusel koostatud plaanidest;
[RT I, 21.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  2) teavitavad hädaolukorra meditsiinijuhti või Terviseametit täiendava personali ning täiendavate meditsiiniseadmete ja ravimite vajadusest;
  3) teavitavad hädaolukorra meditsiinijuhti või Terviseametit patsientide teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ümberpaigutamisest olulises mahus või abi vajadusest selle korraldamisel;
  4) teavitavad õigeaegselt oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;
  5) annavad hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile tema nõudmisel hädaolukorra lahendamise juhtimiseks vajalikku teavet.

  (9) Hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel üldarstiabi osutaja:
  1) korraldab üldarstiabi osutamise ümber käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud valmisoleku tasemete ja käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud haldusaktide kohaselt või Terviseameti haldusaktide kohaselt;
[RT I, 21.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  2) teavitab õigeaegselt oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest;
  3) annab hädaolukorra meditsiinijuhile ja Terviseametile nende nõudmisel hädaolukorra lahendamiseks vajalikku teavet ja teavitab täiendavate ressursside vajadusest.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]

  (10) Teabe käesolevas paragrahvis sätestatud meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50.
[RT I, 17.05.2020, 1 - jõust. 18.05.2020]

  (11) Haldusakt käesolevas paragrahvis sätestatud meetmete ja piirangute kehtestamise ning lõpetamise kohta jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega.
[RT I, 17.05.2020, 1 - jõust. 18.05.2020]

51. peatükk TERVISE INFOSÜSTEEM 

[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 591.   Tervise infosüsteem

  (1) Tervise infosüsteemis töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks.

[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (2) Tervise infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa.
[RT I, 21.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]

  (3) Tervise infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:
  1) infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ning volitatud töötleja ülesanded;
[RT I, 21.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  2) infosüsteemi kogutavate andmete koosseis ja edastamise kord;
  3) andmete õigsuse tagamise kord;
  4) isiku tahteavaldused ja nende menetlemise kord;
  5) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise täpsem kord;
  6) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed;
  7) infosüsteemi rahastamine;
  8) muud korraldusküsimused.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Tervise infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid:
  1) patsiendi üldandmed – isikukood ja sünniaeg, sugu, ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
  2) patsiendi muud andmed – töökoha, õppeasutuse, perearsti ja ravikindlustuse andmed ning tahteavalduse, eestkostja või esindaja andmed;
  3) patsienti puudutavad meditsiinilised andmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed ning kutsed;
[RT I, 21.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  4) dokumendi koostaja andmed – nimi, tervishoiutöötaja registreerimiskood, tegevusluba, kutse või eriala ja kontaktandmed;
[RT I, 20.06.2022, 63 - jõust. 27.06.2022]
  5) ravijärjekorra ja digiregistratuuri pidamisega seotud andmed;
  6) andmetöötluse logid.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (5) Tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates tähtajatult, arvestades järgmisi erisusi:
  1) kiirabikaardi ning ravijärjekorra ja digiregistratuuriga seotud andmeid ja kutseid viis aastat;
[RT I, 21.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  2) meditsiinilisi ülesvõtteid 30 aastat, välja arvatud hambaraviga seotud ülesvõtted, mida säilitatakse 15 aastat;
  3) surmateatise ja surma põhjuse teatise andmeid kümme aastat;
  31) vastavustõendeid kaks aastat, kui infosüsteemi põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega;
[RT I, 21.04.2021, 1 - jõust. 01.05.2021]
  4) logisid vastavalt infosüsteemi põhimääruses sätestatule.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri üldandmeid, nagu isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning sugu.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 592.   Andmete edastamine tervise infosüsteemi

  (1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud edastama tervise infosüsteemi andmed:
  1) ravijärjekorra pidamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule;
  2) meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatule;
  3) patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta ning tervishoiu juhtimiseks, sealhulgas seaduse alusel asutatud tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks, vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatule.

  (11) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarst-eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi:
  1) vastavalt surma põhjuse tuvastamise seadusele andmed surma põhjuse kohta, kui kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtuarstliku lahangu käigus selgub, et surm on saabunud haiguse või vigastuse tagajärjel;
  2) vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud nakkushaiguste loetelule andmed kohtuarstlikul lahangul avastatud nakkushaiguste kohta.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (12) Patsiendil on õigus edastada tervise infosüsteemi isikuandmeid teenuste pakkumiseks ja temaga ühenduse võtmiseks, samuti parema tervishoiuteenuse saamiseks ja terviseseisundi hindamiseks, sealhulgas tarkvaralahenduse kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 591 lõike 3 alusel kehtestatud tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatule.
[RT I, 08.01.2020, 2 - jõust. 01.02.2020]

  (13) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus edastada tervise infosüsteemi isikuandmeid tarkvaralahenduse kasutamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 591 lõike 3 alusel kehtestatud tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatule.
[RT I, 08.01.2020, 2 - jõust. 01.02.2020]

  (2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja korra.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (3) Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 593.   Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine

  (1) Patsiendil on juurdepääs oma isikuandmetele tervise infosüsteemis. Patsiendi elu või tervise kaitseks võib tervishoiuteenuse osutaja andmete infosüsteemi edastamisel määrata kuni kuuekuulise tähtaja, mille jooksul saab patsient esmakordselt tutvuda isikuandmetega ainult tervishoiutöötaja vahendusel.

  (2) Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele järgmistel juhtudel:
  1) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel ja korras;
  2) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktis 3 tervishoiuteenuste kvaliteedi ning patsiendiohutusjuhtumite analüüsimise ja ennetamisega seotud eesmärkidel ja korras;
  3) käesoleva seaduse § 41 lõikes 12 sätestatud eesmärkidel ja korras.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024]

  (21) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule on tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenusel osalemiseks järgmistel isikutel:
  1) arstiõppe üliõpilasel, kes on läbinud õppekavas olevad neljanda kursuse kohustuslikud ained;
  2) [kehtetu - RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  3) tegevusterapeudil;
  4) [kehtetu - RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  5) [kehtetu - RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]
  6) optometristil;
  7) radioloogia tehnikul;
  8) käesoleva seaduse § 30 lõikes 32 nimetatud isikul.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 01.09.2019]

  (22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isikute ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud isikute juurdepääsu ulatuse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

  (3) Patsiendil on õigus keelata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikute juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (4) Patsiendi väljendatud tahte alusel on tervishoiuteenuse osutajal kohustus kohe keelata juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele.

  (5) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarsti eksperdil ja riiklikult tunnustatud või riikliku ekspertiisiasutuse või tema lepingupartneri kohtupsühhiaatria eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele kohtuarstliku ekspertiisi ning kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

  (51) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (52) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (6) Muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

  (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule väljastatakse isikuandmeid üksnes andmesubjekti enda nõusolekul, ilma andmesubjekti nõusolekuta teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks, Terviseametile ja Andmekaitse Inspektsioonile nende ülesannete täitmise tagamiseks, Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks ning muul juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud.
[RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu, välja arvatud andmesubjekti nõusoleku alusel isikuandmete väljastamine, kehtib ka surnud andmesubjekti isikuandmete väljastamise kohta.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 594.   Uuringueetika komitee
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

  (1) Uuringueetika komitee hindab tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust.

  (2) Uuringueetika komitee töö eesmärk on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine ja uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada õiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.

  (3) Uuringueetika komitee lähtub oma tegevuses valdkonnale kehtestatud eetikanormidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja eriseadustes sätestatud põhimõtetest.

  (4) Taotlus isikuandmete väljastamiseks teadusuuringu või statistika vajadusteks esitatakse tervise infosüsteemi vastutavale töötlejale. Taotlus peab vastama heale teadusuuringute tavale.

  (5) Uuringueetika komitee hindab uuringu vastavust isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud tingimustele, eetiliste riskide suurust ning uuringu läbiviija tausta, leides tasakaalu põhiõiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel.

  (6) Uuringueetika komitee moodustab, selle töökorra, liikmete arvu ja määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärad kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

6. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 60.   Riiklik järelevalve

  (1) Tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 10 lõike 2, § 17 lõike 12 ja § 22 lõike 42 nõuete täitmise üle teostab Riigi Infosüsteemi Amet küberturvalisuse seaduses sätestatud pädevuse piires.
[RT I, 22.05.2018, 1 - jõust. 01.01.2022]

§ 61.   Riikliku järelevalve erimeetmed

  (1) Terviseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 17.05.2020, 1 - jõust. 18.05.2020]

  (2) Kiirabil on õigus käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 62.   Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 63.   Tervishoiutöötajate registreerimine
[Kehtetu - RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 64.   Tegevusloa väljaandmine

  (1) Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral või juhul, kui isikule ei väljastata tegevusluba käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1–4 loetletud alustel, kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.

§ 65.   Perearstina tegutsemine

  (1) Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini võivad nimistu alusel perearstina tegutseda üldarst ja lastearst, kui nad on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne käesoleva seaduse jõustumist ja kui nad õpivad perearsti residentuuris või perearstiks spetsialiseerumise kursustel.

  (2) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 10 nimetatud perearsti töölt eemalviibimise alguskuupäeva arvestatakse 2007. aasta 1. juulist.

[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Perearst, kelle nimistu osas on maavanem enne 2013. aasta 1. jaanuari kooskõlastatult Eesti Haigekassaga lubanud kõrvalekaldeid kehtestatud nimistu piirsuurusest, peab viima oma nimistu vastavusse käesoleva seaduse § 8 lõigetes 41 ja 42 sätestatud nõuetega hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nimistusse kantud isikute arv ületab käesoleva seaduse § 8 lõike 41 punktis 1 sätestatud maksimaalse piirmäära, peab perearst hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks tagama nimistusse kuuluvatele isikutele üldarstiabi osutamise selliselt, et koos perearstiga osutaks üldarstiabi vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 66.   Riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine

  (1) Riigi hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduses sätestatud korras.

  (2) Kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.

  (3) Riigi või kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamisel eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks lähevad kehtivad töölepingud üle asutatavatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

§ 661.   Kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepingute kehtivus

  Enne 2007. aasta 1. jaanuari kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepinguid uuendatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 17 lõikes 42 ning halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

§ 662.   Seaduse rakendamine

  Enne 2008. aasta 1. jaanuari asutatud tervishoiutöötajate riiklik register ja tervishoiuteenuste osutamise tegevuslubade riiklik register viiakse kooskõlla käesoleva seaduse §-des 271 ja 501 sätestatuga 2008. aasta 1. aprilliks.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2008]

§ 663.   Tervise infosüsteemi kasutuselevõtmise korraldamine

  (1) Tervise infosüsteemile ülemineku ajakava tervise infosüsteemi sisestatavate andmete kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (2) Tervise infosüsteem tervikuna võetakse kasutusele hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2008, 3, 22 - jõust. 01.09.2008]

§ 664.   Lähtetoetuse taotlemine 2012. aastal

  Lähtetoetust võivad 2012. kalendriaastal taotleda arstid, kes omandavad käesoleva seaduse § 541 lõike 2 punktis 1 nimetatud eriarstiabi eriala ning lõpetavad residentuuri 2012. kalendriaastal.
[RT I, 21.12.2011, 2 - jõust. 01.06.2012]

§ 665.   Üldarstiabi ning tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandluse korraldamise ülesannete üleminek Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusele

  (1) Üldarstiabi korralduse üleminekul Terviseameti pädevusse annavad maavanemad Terviseametile üle üldarstiabi korraldamisega seotud asjaajamise ja dokumentatsiooni.

  (2) Kõik üldarstiabi korraldusega seonduvad õigused ja kohustused, mis isikutel olid kuni 2012. aasta 31. detsembrini maavanema ees, on neil alates 2013. aasta 1. jaanuarist Terviseameti ees. Käesolevas seaduses sätestatud ajavahemikud ja tähtajad seoses üldarstiabi korralduse üleminekuga Terviseameti pädevusse ei katke.

  (3) 2012. aasta 31. detsembril füüsilisest isikust ettevõtjana üldarstiabi osutavad perearstid ja üldarstiabi osutavad äriühingud peavad hiljemalt 2014. aasta 30. juuniks taotlema Terviseametilt üldarstiabi osutamise tegevusloa. Tegevusloa taotlemine on riigilõivuvaba.
[RT I, 22.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (4) Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumise üleminekul Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutuse pädevusse annavad maavanemad asutusele üle tervisestatistika korraldamisega seotud aruandluse ja dokumentatsiooni.

  (5) Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded kogub ning koondandmed avaldab alates 2013. aasta 1. jaanuarist Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus.

  (6) Kõik tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandlusega seonduvad õigused ja kohustused, mis tervishoiuteenuse osutajatel olid kuni 2012. aasta 31. detsembrini maavanema ees, on neil alates 2013. aasta 1. jaanuarist Sotsiaalministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud asutuse ees. Käesolevas seaduses sätestatud ajavahemikud ja tähtajad seoses tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandluse üleminekuga ei katke.
[RT I, 29.06.2012, 4 - jõust. 01.01.2013]

§ 666.   Kiirabi lepinguliste kohustuste üleminek ja nende rahastamine

  (1) Enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud kiirabi osutamise halduslepingus sätestatud poolte õigused ja kohustused kehtivad kuni 2018. aasta 31. detsembrini.

  (2) Terviseameti ja kiirabibrigaadi pidaja vahel sõlmitud sihtotstarbelises rahastamislepingus sätestatud Terviseameti õigused ja kohustused kehtivad kuni 2018. aasta 31. detsembrini.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingutele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2017. aasta 31. detsembrini.

  (4) Eesti Haigekassa võtab alates 2018. aasta 1. jaanuarist Terviseameti eest üle käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingutes sätestatud rahastamiskohustuse ning rahastab lepingutes nimetatud teenuseid, mida on osutatud alates 2018. aasta 1. jaanuarist.

  (5) Terviseamet on kohustatud esitama Eesti Haigekassale 2018. aastal igas kalendrikuus esimesel võimalusel iga kiirabibrigaadi pidaja kohta eelmisel kalendrikuul osutatud teenuse eest aruande ja rahalise kohustuse summa. Eesti Haigekassa on kohustatud tasuma rahalise kohustuse teenuseosutajale Terviseameti poolt näidatud rahalise kohustuse ulatuses viie tööpäeva jooksul aruande ja rahalise kohustuse summa saamisest arvates.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 667.   Perearsti ajutise asendamise korraldamisega seotud lepinguliste kohustuste üleminek ja nende rahastamine

  (1) Eesti Haigekassa võtab alates 2018. aasta 1. jaanuarist Terviseameti eest üle rahastamiskohustuse, mis sisaldub sõlmitavates ajutise asendamise korraldamisega seotud lepingutes.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Terviseamet on kohustatud esitama Eesti Haigekassale alates 2018. aasta 1. jaanuarist kuni 2020. aasta 31. detsembrini igas kalendrikuus esimesel võimalusel iga asendusteenuse osutamise kohta eelmisel kalendrikuul osutatud teenuse eest aruande ja rahalise kohustuse summa. Terviseamet on kohustatud tasuma ajutise asenduse pakkujale teenuse osutamise eest asendustasu teenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 4. kuupäevaks.
[RT I, 21.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

§ 668.   Käesoleva seaduse § 51 lõike 2 punkti 2 rakendamine

  Käesoleva seaduse § 51 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise määr on:
  1) 2018. aastal 7 protsenti;
  2) 2019. aastal 10 protsenti;
  3) 2020. aastal 11 protsenti;
  4) 2021. aastal 12 protsenti.
[RT I, 28.12.2017, 4 - jõust. 01.01.2018]

§ 669.   Üldarstiabi korraldamise ülesannete üleminek Eesti Haigekassale

  Kui Terviseamet on enne 2022. aasta 1. juulit käesoleva seaduse § 34 lõike 11 alusel välja kuulutanud avaliku konkursi nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks, viib Terviseamet nimetatud konkursi lõpuni. Terviseamet kinnitab valitud kandidaadile perearsti nimistu või loeb konkursi luhtunuks, kui konkursile kandideerimiseks avaldusi ei esitatud või kui ükski kandidaatidest ei osutunud sobivaks.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

§ 6610.   Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevuse lõpetamine

  (1) Kuni 2024. aasta 30. juunini käesoleva seaduse alusel tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonile esitatud kaebuste menetlemisele ja nimetatud komisjoni tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2024. aasta 30. juunini.

  (2) Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus lõpetatakse hiljemalt 2024. aasta 31. detsembril. Lõpetamise korraldab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 29.04.2022, 1 - jõust. 01.07.2024, muudetud [RT I, 20.06.2022, 3]]

§ 67. – § 72. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 721.   Tegevuslubade kehtivus

  Enne 2014. aasta 1. jaanuari hooldusravi osutamiseks välja antud eriarstiabi osutamise tegevusload kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.
[RT I, 11.06.2013, 2 - jõust. 01.01.2014]

§ 722.   Käesoleva seaduse § 42 lõigete 4–6 rakendamine

  Käesoleva seaduse § 42 lõigetes 4–6 sätestatud tähtaegu rakendatakse alates 2019. aasta 15. märtsist koostatud dokumentidele. Enne 2019. aasta 15. märtsi koostatud dokumente säilitatakse varem kehtestatud korras.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]

§ 723.   Käesoleva seaduse § 541 lõike 2 rakendamine

  Isikul, kes asus eriarstina tööle omandatud erialal või tegutsema nimistuga perearstina perioodil 2019. aasta 1. jaanuarist kuni 2021. aasta 31. detsembrini, kellele lähtetoetust ei ole makstud ja kes vastab käesoleva seaduse § 541 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustele, on õigus taotleda lähtetoetust 2022. aasta 31. detsembrini.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

§ 724.   Käesoleva seaduse § 541 lõike 4 rakendamine

  Käesoleva seaduse § 541 lõike 4 kohaldamisel rakendatakse kuni 2025. aasta 31. detsembrini Tallinna linna ja Tartu linnaga vahetult piirnevate kohaliku omavalitsuse üksuste kindlaksmääramiseks 2017. aasta 30. juunini kehtinud Eesti territooriumi haldusüksuste jaotust.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 30.06.2022]

§ 725.   Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 rakendamine

  Perearstide teeninduspiirkonnad, mis ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 9 lõikega 1, viiakse viidatud sättega vastavusse 2023. aasta 31. detsembriks.
[RT I, 20.06.2022, 3 - jõust. 01.07.2022]

§ 726.   Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi osutamine tegevusloata

  Ilma tegevusloata võib ravi eesmärgil füsioteraapiat ning logopeedilist ja psühholoogilist ravi osutada kuni 2024. aasta 30. juunini.
[RT I, 10.10.2022, 1 - jõust. 01.10.2023]

§ 727.   Lähtetoetuste menetlemine

  Enne 2024. aasta 1. jaanuari esitatud eriarsti lähtetoetuse taotlusi menetleb Sotsiaalministeerium.
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

§ 728.   Lähtetoetuse mõju hindamine

  Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks õe lähtetoetuse eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
[RT I, 15.12.2023, 1 - jõust. 30.06.2024]

§ 73.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 22 lõige 2 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril ja §-d 12–15 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.
[RT I 2002, 110, 661 - jõust. 01.01.2003]

  (3) Käesoleva seaduse § 592 lõige 11 jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 10.03.2011, 1 - jõust. 20.03.2011]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json