Määrus kehtestatakse «Tartu Ülikooli seaduse» paragrahvi 7 lõigete 2 ja 5 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1.
Reguleerimisala
Määrus kehtestab residentuuri läbiviimise raamnõuded ja korra Tartu Ülikoolis (edaspidi ülikool) ning residentuuri baasasutustes.
§ 2.
Residentuuri eesmärk
Residentuuri eesmärk on ette valmistada teoreetilise ja praktilise koolituse käigus kutse-, eri- ning ametialaselt pädevaid eriarste.
2. peatükk RESIDENTUURI RAAMNÕUDED
§ 3.
Residentuuri vastuvõtmine
(1) Residentuuri võib vastu võtta isikuid, kellel on:
1) ülikoolis arsti- või hambaarstiõppe läbimist tõendav lõpudokument, kui isik on arsti- või hambaarstiõppesse immatrikuleeritud alates 1997/98. õppeaastast;
2) ülikoolis arsti- või hambaarstiõppe ja internatuuri läbimist tõendavad lõpudokumendid, kui isik on arsti- või hambaarstiõppesse immatrikuleeritud enne 1997/98. õppeaastat;
3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud astmele vastavat kõrgharidust tõendav dokument, kui isik on kõrghariduse omandanud välisriigis.
(2) Residentuuri vastuvõtmine toimub seaduse alusel ülikooli kehtestatud korras.
§ 4.
Residentuuri kestus arsti ja hambaarsti erialadel
(1) Residentuuri vastu võetud isikud peavad läbima eriarsti kutse saamiseks kolme- kuni viieaastase residentuuri ühel arsti või hambaarsti erialal (edaspidi eriala).
(2) Residentuur kestusega kolm aastat toimub järgmistel erialadel:
1) [kehtetu]
2) füsiaatria ja taastusravi;
3) [kehtetu]
4) oftalmoloogia;
5) ortodontia;
6) otorinolarüngoloogia;
7) peremeditsiin;
8) [kehtetu]
9) restauratiivne hambaravi.
(3) Residentuur kestusega neli aastat toimub järgmistel erialadel:
1) anestesioloogia;
11) dermatoveneroloogia;
12) allergoloogia-immunoloogia;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
13) füsiaatria ja taastusravi spordimeditsiini lisapädevusega;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
2) endokrinoloogia;
3) erakorraline meditsiin;
4) gastroenteroloogia;
5) hematoloogia;
6) infektsioonhaigused;
7) [kehtetu - RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
71) kohtuarstiteadus;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
8) laborimeditsiin;
81) meditsiinigeneetika;
82) laborimeditsiin kliinilise mikrobioloogia lisapädevusega;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
9) nefroloogia;
10) neuroloogia;
11) onkoloogia (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses);
12) patoloogia;
13) pediaatria;
14) psühhiaatria;
15) pulmonoloogia;
16) [kehtetu - RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
17) reumatoloogia;
18) sünnitusabi ja günekoloogia;
19) töötervishoid.
(4) Residentuur kestusega viis aastat toimub järgmistel erialadel:
1) lastekirurgia;
2) näo- ja lõualuukirurgia;
21) oftalmoloogia silmakirurgia lisapädevusega;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
3) ortopeedia;
4) neurokirurgia;
41) pediaatria allergoloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, hematoloogia-onkoloogia, infektsioonhaiguste, kardioloogia, nefroloogia, neontaloogia, neuroloogia või reumatoloogia lisapädevusega;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
5) plastika- ja rekonstruktiivkirurgia;
51) psühhiaatria laste- ja noorukitepsühhiaatria lisapädevusega;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
52) radioloogia;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
6) sisehaigused;
61) sisehaigused allergoloogia, kliinilise farmakoloogia või geriaatria lisapädevusega;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
7) torakaalkirurgia;
8) uroloogia;
81) kardiokirurgia;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
82) kardioloogia;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
9) kardiovaskulaarkirurgia;
91) vaskulaarkirurgia;
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
10) üldkirurgia.
[RTL 2009, 64, 950 - jõust. 09.08.2009]
§ 5.
Individuaalne õpingukava
(1) Arst-resident või enne 2001/02. õppeaastat residentuuri immatrikuleeritud isik (edaspidi arst-resident) läbib residentuuri individuaalse õpingukava järgi, mis on koostatud residentuuri programmi alusel.
(2) Individuaalse õpingukava baasasutustes koostab ülikooli määratud isik koos arst-residendiga ja ülikool kinnitab selle igaks õppeaastaks eraldi.
(3) Individuaalne õpingukava peab sisaldama teoreetilist koolitust ülikoolis ja praktilist koolitust baasasutuses. Teoreetiline koolitus moodustab kuni 20 protsenti ja praktiline koolitus vähemalt 80 protsenti residentuuri üldmahust.
(4) Teoreetiline koolitus ülikoolis toimub loengute, seminaride, praktikumide ja uurimistööna.
(5) Praktiline koolitus baasasutustes toimub eriarsti tööna residentuuri programmis ettenähtud mahus ja vormis ning seminaride, koosolekute, kliiniliste konverentside ja haigusjuhtude analüüsina.
3. peatükk RESIDENTUURI LÄBIVIIMISE KORD
§ 6.
Residentuuri läbiviimise koht
Residentuuri teoreetiline koolitus toimub ülikoolis ja praktiline koolitus residentuuri baasasutustes.
§ 7.
Residentuuri baasasutus
Ülikool võib nimetada residentuuri baasasutuseks (edaspidi baasasutus) tervishoiuteenuste osutaja, kellel on Sotsiaalministeeriumi väljastatud tegevusluba ja leping tervishoiuteenuste osutamiseks residentuuri erialal Eesti Haigekassaga.
§ 8.
Residentuuri juhendaja baasasutuses
(1) Ülikool võib nimetada residentuuri juhendajaks baasasutuses (edaspidi juhendaja) töötava arsti, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus residentuuri erialal ja teadus- ning õppetöö kogemus.
(2) Ühel juhendajal võib olla kuni kaks juhendatavat arst-residenti.
(3) Juhendaja ülesanne on arst-residendi töö juhendamine ja järelevalve ning arst-residendi kutseoskuste ja teoreetilise ettevalmistuse vastavuse hindamine residentuuri programmile.
§ 9.
Ülikooli ja baasasutuse vaheline leping
(1) Residentuuri praktilise koolituse osa läbiviimiseks baasasutuses sõlmib ülikool baasasutusega lepingu.
(2) Ülikooli ja baasasutuse vahelise lepingu kohustuslikud nõuded on:
1) poolte õigused ja kohustused;
2) arst-residentide arv ja isikuandmed;
3) arst-residentide praktilise koolituse algus- ja lõppkuupäevad baasasutuses;
4) juhendajate ülesanded;
5) juhendajate ja arst-residentide töötasudeks ettenähtud rahaliste vahendite eraldamise kord ning suurus.
§ 10.
Baasasutuse ja arst-residendi vaheline tööleping
(1) Alates 2001/02. õppeaastast residentuuri vastu võetud arst-residendiga sõlmib baasasutus baasasutuses läbiviidava praktilise koolituse ajaks töölepingu.
(2) Baasasutuse ja arst-residendi töölepingus lepitakse kokku järgmistes tingimustes:
1) arst-residendi tehtava töö sisu;
2) arst-residendi tööaeg;
3) arst-residendi töötasu;
4) arst-residendi töökoht:
5) arst-residendi tööle asumise aeg;
6) lepingu tähtaeg.
(3) Arst-residendil on õigus saada puhkust seaduses sätestatud korras.
(4) Baasasutus saadab ülikoolile teatise arst-residendiga töölepingu sõlmimisest viie tööpäeva jooksul arvates töölepingu sõlmimisest.
§ 11.
Individuaalse õpingukava täitmine
(1) Arst-resident peab enne järgmise õppeaasta algust läbima täies mahus eelneva õppeaasta individuaalses õpingukavas ettenähtud praktilised ja teoreetilised koolitused.
(2) Arst-resident võib avalduse alusel taotleda individuaalset õpingukava muutmist ja vahetada baasasutust õppeaasta jooksul, kui sellega on nõus ülikool ja nii senine kui ka taotletav baasasutus ning see ei takista residentuuri programmi läbimist.
(3) Arst-residendi teadmisi ja oskusi hinnatakse arvestustel ning eksamitel, mille läbiviimine ja sooritamine toimub ülikooli kehtestatud nõuete kohaselt.
(4) Arst-resident esitab ülikoolile juhendaja kinnitatud praktilise koolituse läbimise aruande vähemalt kaks korda aastas.
4. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 12.
Määruse kohaldamine
(1) Käesolev määrus kehtib ka kliinilise immunoloogia residentuuri läbiviimisel.
[RTL 2009, 64, 950 - jõust. 09.08.2009]
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erialade residentuuri kestus on neli aastat.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erialadel alates 2001/02. õppeaastast residentuuri vastuvõtmist ei toimu.
(4) Enne 2011/2012. õppeaastat kardioloogia ja radioloogia residentuuri vastu võetud residendid läbivad eriarsti kutse saamiseks kardioloogia või radioloogia residentuuri kestusega neli aastat.
[RT I, 28.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
§ 13.
Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]