Kaabelleviseadus (lühend - KaabLS)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse ülesanne

  Käesoleva seaduse ülesanne on luua tingimused kaabelleviteenuse osutamiseks ja tarbija kaitseks.

§ 2.  Kaabelleviteenus

  Kaabelleviteenus käesoleva seaduse tähenduses on televisiooni- või raadiosaadete ja televisiooni- või raadioprogrammide (edaspidi programmid) tasuline või tasuta edastamine tarbijale kaabellevivõrgu või ühisantennisüsteemi kaudu.

§ 3.  Kaabellevivõrk

  (1) Kaabellevivõrk käesoleva seaduse tähenduses on territoriaalselt piiritletud tehniliste vahendite kogum, mille kaudu võetakse vastu ja edastatakse tarbijale programme, mis on:
  1) väljastatud maapealsete ringhäälingusaatjate abil;
  2) väljastatud satelliitide abil või
  3) antud edastamiseks ringhäälinguorganisatsioonide poolt.

  (2) Kaabellevivõrgu kaudu telekommunikatsiooniteenuse osutamisel peab ettevõtja täitma telekommunikatsiooniseaduses (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125) sätestatud nõudeid.

  (3) Kaabellevivõrgu kasutamine ei või kahjustada programmide vastuvõtmist või edastamist teiste õiguslikul alusel rajatud kaabellevivõrkude, ühisantennisüsteemide või individuaalvastuvõtusüsteemide kaudu ega tekitada raadiohäireid.

  (4) Kaabellevivõrgule esitatavad tehnilised nõuded kehtestab teede- ja sideminister, lähtudes järgmistest põhimõtetest:
  1) toimimise turvalisuse tagamine;
  2) terviklikkuse säilitamine;
  3) tervise- ja keskkonnanõuete järgimine;
  4) planeeringu ja maakorraldusnõuete järgimine;
  5) raadiovõrkude ning maailmaruumis või Maal asuvate muude tehniliste süsteemide vahel kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimine;
  6) avaliku korra ja riikliku julgeoleku tagamine;
  7) kehtivate nõuete järgimise kontrollimine;
  8) vaba konkurentsi kahjustava tegevuse vältimine.

§ 4.  Ühisantennisüsteem

  (1) Ühisantennisüsteem käesoleva seaduse tähenduses on tehniliste vahendite kogum, mille abil võetakse vastu ja edastatakse ainult ühe kinnisasja, ehitise või ühistu piires asuvatele tarbijatele programme, mis on väljastatud:
  1) maapealsete ringhäälingusaatjate abil või
  2) satelliitide abil.

  (2) Ühisantennisüsteemi kasutamine ei või kahjustada programmide vastuvõtmist või edastamist teiste õiguslikul alusel rajatud kaabellevivõrkude, ühisantennisüsteemide või individuaalvastuvõtusüsteemide kaudu ega tekitada raadiohäireid.

  (3) Ühisantennisüsteemile esitatavad tehnilised nõuded kehtestab teede- ja sideminister, lähtudes käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud põhimõtetest.

§ 5.  Individuaalvastuvõtusüsteem

  (1) Individuaalvastuvõtusüsteem käesoleva seaduse tähenduses on tehniliste vahendite kogum, mille abil isik või isikud ühiselt võtavad ainult ühe kinnisasja või ehitise piires oma tarbeks vastu programme, mis on väljastatud:
  1) maapealsete ringhäälingusaatjate abil või
  2) satelliitide abil.

  (2) Individuaalvastuvõtusüsteemi kaudu programmide edastamine teisele isikule ei ole lubatud.

  (3) Individuaalvastuvõtusüsteemi kasutamine ei või kahjustada programmide vastuvõtmist või edastamist teiste õiguslikul alusel rajatud kaabellevivõrkude, ühisantennisüsteemide või individuaalvastuvõtusüsteemide kaudu ega tekitada raadiohäireid.

§ 6.  Tarbija

  (1) Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on liitunud kaabellevivõrgu või ühisantennisüsteemiga ja kellel on kaabellevivõrguloa omaniku, ühisantennisüsteemi omaniku või kaabelleviteenuse osutajaga sõlmitud liitumisleping või teenuse osutamise leping.

  (2) Tarbijal ei ole õigust edastada programme teisele isikule.

§ 7.  Kaabellevivõrgu või ühisantennisüsteemi omanik

  (1) Kaabellevivõrgu omanikuks võib olla äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik, kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud kaabellevivõrguluba.

  (2) Kaabellevivõrgu omanik ei tohi olla Eestis telekommunikatsioonivõrgu baasil osutatava telefoniteenuse käibest rohkem kui 40 protsenti omav ettevõtja või sellises äriühingus vahetult või osanike, aktsionäride või kolmandate isikute kaudu üle 10 protsendi suurust osalust omav ettevõtja.

  (3) Ühisantennisüsteemi omanikuks võib olla füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes on seaduses sätestatud nõuetele vastavalt registreeritud.

  (4) Kaabellevivõrgu või ühisantennisüsteemi omanik korraldab ja vastutab kaabellevivõrgu või ühisantennisüsteemi loomise, arendamise ja kasutamise eest.

§ 8.  Kaabelleviteenuse osutaja

  (1) Kaabelleviteenuse osutaja on ettevõtja, kes edastab kaabellevi- või telekommunikatsioonivõrgu või ühisantennisüsteemi kaudu tarbijale programme.

  (2) Kaabelleviteenuse osutajaks võib olla kaabellevivõrgu omanik või kaabellevivõrguloa omanikuga vastava lepingu sõlminud ettevõtja.

  (3) Kaabelleviteenuse osutajaks ei tohi olla Eestis telekommunikatsioonivõrgu baasil osutatava telefoniteenuse käibest rohkem kui 40 protsenti omav ettevõtja või sellises äriühingus vahetult või osanike, aktsionäride või kolmandate isikute kaudu üle 10 protsendi suurust osalust omav ettevõtja.

§ 9.  Kaabellevi programmide pakett ja põhipakett

  (1) Kaabellevi programmide pakett on kaabellevivõrgu kaudu tarbijale edastatavate programmide kogum.

  (2) Kaabellevi programmide põhipakett on kaabellevi programmide pakett, mida kaabellevivõrgu omanik peab edastama temaga liitumislepingu sõlminud tarbijale.

  (3) Kaabellevi programmide põhipaketti mittekuuluvate programmide edastamiseks sõlmitakse tarbijaga eraldi teenuse osutamise leping või liitumislepingu lisa.

2. peatükk KAABELLEVIVÕRGULUBA 

§ 10.  Kaabellevivõrguluba

  (1) Kaabellevivõrguluba on Sideameti poolt väljastatud tegevusluba, mis annab sellel märgitud isikule õiguse kaabellevivõrgu loomiseks, arendamiseks ja kasutamiseks loaga määratud tingimustel.

  (2) Kaabellevivõrguluba väljastatakse tähtajaga 10 aastat, kui selle loa taotleja ei soovi lühemat tähtaega.

  (3) Kaabellevivõrguluba ei ole üleantav.

  (4) Kui kaabellevivõrk või selle osa võõrandatakse teisele isikule ja kui uus omanik esitab Sideametile kahe nädala jooksul, arvates omandi üleminekust, kaabellevivõrguloa taotluse, kehtivad eelmisele omanikule väljastatud kaabellevivõrguloast tulenevad õigused ja kohustused uue omaniku suhtes kuni taotluse läbivaatamiseni Sideameti poolt.

§ 11.  Kaabellevivõrguloaga määratavad tingimused

  Kaabellevivõrguloaga määratakse kindlaks:
  1) tegevuse geograafiline piirkond;
  2) kaabellevivõrgule esitatavad tehnilised nõuded;
  3) tegevuse alustamise aeg;
  4) muud käesoleva seadusega sätestatud nõuded.

§ 12.  Kaabellevivõrguloa taotlemine

  (1) Kaabellevivõrku luua, arendada ja kasutada sooviv isik esitab Sideametile vormikohase taotluse kaabellevivõrguloa väljastamiseks.

  (2) Kaabellevivõrguloa väljastamise taotlus peab sisaldama taotleja kohta järgmisi andmeid:
  1) nimi ja registrikood;
  2) aadress ja muud kontaktandmed;
  3) tegevuse alustamise aeg;
  4) tegevuse geograafiline piirkond.

  (3) Kaabellevivõrguloa taotlusele tuleb lisada:
  1) kaabellevivõrgu ja osutatava kaabelleviteenuse kirjeldus;
  2) juriidilisel isikul või füüsilisest isikust ettevõtjal tõestatud väljavõte registrist, kus isik on registreeritud, või juriidilise isiku asutamisel sõlmitud asutamislepingu tõestatud ärakiri;
  3) juriidilisel isikul aktsionäride või osanike nimekiri, kellel on vähemalt 10-protsendiline osalus aktsia- või osakapitalis;
  4) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

  (4) Kaabellevivõrguloa ja taotluse vormid kehtestab teede- ja sideminister.

§ 13.  Kaabellevivõrguloa väljastamine

  (1) Sideamet väljastab kaabellevivõrguloa koos kaabellevivõrgule esitatavate nõuetega.

  (2) Kaabellevivõrguluba väljastatakse hiljemalt kaheksa nädala jooksul, arvates nõuetekohase taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide laekumisest Sideametile.

§ 14.  Kaabellevivõrguloa väljastamisest keeldumine

  (1) Sideamet keeldub kaabellevivõrguloa väljastamisest, kui:
  1) taotluse esitaja ei suuda tagada käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmist;
  2) esitatud taotlus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele või
  3) taotluses või sellele lisatuna on esitatud ebaõigeid või ebatäpseid andmeid.

  (2) Sideamet võib anda taotluse esitajale tähtaja kaabellevivõrguloa väljastamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Tähtaja andmisest teatab Sideamet kirjalikult taotluse esitajale, märkides tähtaja andmise aluse ja aja, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada.

§ 15.  Kaabellevivõrguloa kehtivuse pikendamine

  (1) Kaabellevivõrguloa kehtivuse pikendamiseks esitab kaabellevivõrgu omanik hiljemalt kolm kuud enne loa kehtivustähtaja lõppemist vabas vormis kirjaliku taotluse kaabellevivõrguloa tähtaja pikendamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga.

  (2) Kaabellevivõrguloa kehtivuse pikendab Sideamet ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide laekumisest.

  (3) Kaabellevivõrguloa kehtivuse pikendamisel jäävad kehtima kõik kaabellevivõrguloaga määratud tingimused.

§ 16.  Kaabellevivõrguloa tingimuste muutmine

  (1) Sideamet võib muuta kaabellevivõrguloa tingimusi, kui muudatustega ei rikuta võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid ning kui muutmine on põhjustatud:
  1) kaabellevivõrguloa vastavusse viimisest teiste õigusaktidega või
  2) tehnoloogia arengust.

  (2) Sideamet teavitab kirjalikult kaabellevivõrguloa omanikku käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaabellevivõrguloa tingimuste muutmise kavatsusest ja põhjendab oma kavatsust vähemalt kolm kuud enne tingimuste muutmise otsustamist, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

  (3) Kaabellevivõrguloa omanik võib kahe kuu jooksul esitada Sideametile kirjaliku arvamuse kavandatavate muudatuste kohta, kui Sideamet ei ole arvamuse esitamiseks andnud pikemat tähtaega.

  (4) Sideamet vaatab tähtaegselt laekunud arvamuse läbi ja teatab selle esitajale arvamuse esitamisest ühe kuu jooksul kirjalikult oma seisukoha selle suhtes ning põhjendab oma seisukohta.

  (5) Ajavahemik kaabellevivõrguloa tingimuste muutmise otsustamisest kaabellevivõrguloa omanikule teatamise ja muudatuste jõustumise vahel peab olema kuus kuud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega.

  (6) Kaabellevivõrguloa omanik võib esitada Sideametile taotluse kaabellevivõrguloa tingimuste muutmiseks. Sideamet on kohustatud otsustama tingimuste muutmise või muutmata jätmise ning saatma Sideameti peadirektori vastava käskkirja väljavõtte taotluse esitajale ühe kuu jooksul, arvates taotluse esitamisest.

§ 17.  Kaabellevivõrguloa kehtivuse lõppemine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Kaabellevivõrguloa kehtivus lõpeb:
  1) kehtivustähtaja möödumisel, kui enne selle tähtaja lõppemist ei ole kaabellevivõrguluba pikendatud;
  2) füüsilisest isikust kaabellevivõrguloa omaniku surmaga või teovõimetuks tunnistamisega;
  3) juriidilisest isikust kaabellevivõrguloa omaniku lõppemisega;
  4) kaabellevivõrguloa kehtetuks tunnistamisega;
  5) kaabellevivõrguloa omaniku taotluse alusel, kui ta ei soovi enam tegevusloaga määratud tegevusalal tegutseda või
  6) kaabellevivõrgu võõrandamisel teisele isikule käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 sätestatud erisusega.

  (2) Sideamet võib tunnistada kaabellevivõrguloa kehtetuks, kui loale märgitud isik:
  1) ei täida kaabellevivõrguloaga määratud tingimusi;
  2) ei täida oma tegevuses käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid;
  3) esitas Sideametile valeandmeid;
  4) kahjustab oma tegevuse või tegevusetusega samas kaabellevivõrgu piirkonnas programmide vastuvõtmist või edastamist teiste õiguslikul alusel rajatud kaabellevivõrkude, ühisantennisüsteemide või individuaalvastuvõtusüsteemide kaudu või
  5) tekitab raadiohäireid.

  (3) Sideameti peadirektor tunnistab kaabellevivõrguloa kehtetuks käskkirjaga, milles on ära näidatud ja põhjendatud loa kehtetuks tunnistamise õiguslik alus.

  (4) Kaabellevivõrguloa kehtetuks tunnistamise käskkirja väljavõte väljastatakse kaabellevivõrguloa omanikule.

3. peatükk ÜHISANTENNISÜSTEEMI REGISTREERIMINE 

§ 18.  Ühisantennisüsteemi registreerimine

  (1) Ühisantennisüsteemi omanik peab kaabelleviteenuse osutamiseks registreerima ühisantennisüsteemi Sideametis.

  (2) Ühisantennisüsteemi registreerimiseks saadab ühisantennisüsteemi omanik Sideametile registreerimisteatise, milles peab sisalduma:
  1) omaniku nimi ja isiku- või registrikood;
  2) aadress ja muud kontaktandmed;
  3) ühisantennisüsteemi asukoha aadress;
  4) tegevuse alustamise aeg.

  (3) Ühisantennisüsteemi registreerimisteatisele tuleb lisada:
  1) juriidilisel isikul või füüsilisest isikust ettevõtjal tõestatud väljavõte registrist, kus isik on registreeritud, või juriidilise isiku asutamisel sõlmitud asutamislepingu tõestatud ärakiri;
  2) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
  3) ühisantennisüsteemi kirjeldus.

  (4) Sideamet registreerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisantennisüsteemi ja saadab teatise esitajale Sideameti peadirektori vastava käskkirja väljavõtte nelja nädala jooksul, arvates nõuetekohase teatise ja kõigi nõutavate dokumentide laekumisest Sideametile.

  (5) Sideamet võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisantennisüsteemi registreerimisest juhul, kui:
  1) ei ole tagatud kehtestatud nõuete täitmine või
  2) teatis või sellele lisatud dokumendid ei vasta kehtestatud nõuetele või teatisele ei ole lisatud käesolevas seaduses sätestatud dokumente.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib alustada kaabelleviteenuse osutamist pärast ühisantennisüsteemi registreerimist Sideametis.

  (7) Ühisantennisüsteemi registreerimise teatise vormi kehtestab teede- ja sideminister.

4. peatükk KAABELLEVIVÕRGU LOOMINE, ARENDAMINE JA KASUTAMINE NING KAABELLEVITEENUSE OSUTAMINE 

§ 19.  Kaabellevivõrgu kasutamise ja kaabelleviteenuse osutamise kohustuslikud tingimused

  (1) Kaabellevivõrguloa omanik peab tagama järgmiste programmide pideva edastamise kaabellevi programmide põhipaketis:
  1) Eesti avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmid;
  2) maapealsete ringhäälingusaatjate poolt edastatavad ja kaabellevivõrguloaga määratud piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavad televisiooniprogrammid, mille edastamise eest programmi omanik ei nõua tasu.

  (2) Kaabellevivõrguloa omanik või kaabelleviteenuse osutaja peab tarbijale tagama kaabelleviteenuse ööpäev läbi või programmide eetrisoleku ajalise mahu ulatuses, kui lepingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  (3) Enda loodud programmide edastamiseks peab kaabellevivõrguloa omanikul või kaabelleviteenuse osutajal olema ringhäälinguseaduses (RT I 1994, 42, 680; 66, 1145; 1995, 83, 1437; 97, 1664; 1996, 49, 953; 1997, 29, 448; 52, 834; 93, 1564; 1998, 2, 42 ja 44; 1999, 16, 268; 25, 364; 59, 613; 2000, 25, 143; 35, 220; 102, 666) sätestatud ringhäälinguluba.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud tehnilised nõuded kehtestab teede- ja sideminister.

§ 20.  Liitumislepingu või teenuse osutamise lepingu sõlmimine ja liitumine kaabellevivõrguga

  (1) Kaabellevivõrguloa omanik või kaabelleviteenuse osutaja peab teatama avalduse esitanud isikule kaabellevivõrguga liitumise ja kaabelleviteenuse osutamise võimalusest ning tähtaegadest 15 päeva jooksul, arvates avalduse esitamise kuupäevast.

  (2) Tarbija liitumisel kaabellevivõrguga sõlmitakse tema ja kaabellevivõrguloa omaniku vahel kirjalik liitumisleping, mis peab sätestama poolte vastastikused õigused ja kohustused, sealhulgas:
  1) kaabellevivõrguga liitumise viisi, tähtaja ja selle eest makstava tasu;
  2) ühenduse korrashoiu ja selle eest makstava tasu;
  3) põhipaketis edastatavate programmide nimetused;
  4) kasutamiseks lubatud vastuvõtuseadmete liigid;
  5) kaabellevivõrgu ühenduspunkti asukoha;
  6) kaabelleviteenuse eest makstava tasu;
  7) käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 6 nimetatud tasu maksmise korra;
  8) lepingu muutmise ja täiendamise korra ning poolte vastutuse;
  9) kaebuste esitamise ja vaidluste lahendamise korra.

  (3) Põhipaketti mittekuuluvate programmide edastamiseks tarbija avalduse alusel sõlmitav kirjalik teenuse osutamise leping peab sätestama poolte vastastikused õigused ja kohustused, sealhulgas:
  1) paketis edastatavate programmide nimetused;
  2) kaabelleviteenuse kasutamise eest makstava tasu;
  3) lepingu muutmise ja täiendamise korra ning poolte vastutuse;
  4) kaebuste esitamise ja vaidluste lahendamise korra.

§ 21.  Vastuvõtuseadme ühendamine kaabellevivõrguga

  Kaabellevivõrguloa omanik peab tagama vastuvõtuseadme ühendamise kaabellevivõrguga 10 tööpäeva jooksul, arvates liitumislepingu sõlmimisest, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 22.  Kaabelleviteenuse osutamise piiramine ja peatamine

  (1) Kaabellevivõrguloa omanik või kaabelleviteenuse osutaja võib tarbijale kaabelleviteenuse osutamist piirata või selle peatada juhul, kui:
  1) tarbija ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest õigeaegselt;
  2) tarbija on kaabellevivõrguga ühendanud mittetöökorras või nõuetele mittevastava vastuvõtuseadme;
  3) tarbija häirib vastuvõtuseadme kasutamisega kaabellevivõrgu tööd;
  4) kaabelleviteenuse osutamise piiramine või peatamine on vajalik kaabellevivõrgu seadme või rajatise paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks;
  5) tarbija rikub liitumislepingu või teenuse osutamise lepingu tingimusi või
  6) tarbija on liitumislepingu või teenuse osutamise lepingu sõlmimisel esitanud ebaõigeid andmeid või dokumente.

  (2) Kaabellevivõrguloa omanik võib kaabelleviteenuse osutamist piirata või selle peatada üksnes siis, kui ta on tarbijale sellest teatanud vähemalt viis tööpäeva enne kaabelleviteenuse osutamise piiramist või peatamist, teatades ühtlasi piiramise või peatamise aja ning põhjused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel, kui on vaja kohe kaabelleviteenuse osutamist piirata või see peatada.

  (3) Kaabelleviteenuse osutamist ei või piirata ega peatada, kui tarbija kõrvaldab enne kaabelleviteenuse osutamise piiramise või peatamise algust kavandatava piiramise või peatamise aluseks olnud asjaolu ning on sellest teavitanud kaabellevivõrguloa omanikku või kaabelleviteenuse osutajat.

  (4) Kaabellevivõrguloa omanik või kaabelleviteenuse osutaja ei või piirata ega peatada kaabelleviteenuse osutamist, kui tarbija vaidlustab kirjalikult osutatud kaabelleviteenuse tasu suuruse enne maksetähtpäeva saabumist ning tasub õigeaegselt osutatud kaabelleviteenuste eest osas, milles ta tasu ei vaidlusta.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasu ja selle suuruse vaidlustamine ning tasu osaline tasumata jätmine tarbija poolt osutub alusetuks, on tarbija kohustatud tasumata summa tasuma hiljemalt järgmiseks maksetähtpäevaks.

  (6) Kui kaabelleviteenuse osutamise piiramine või peatamine toimus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, ei võeta selle perioodi eest tarbijalt tasu.

§ 23.  Liitumislepingu või teenuse osutamise lepingu peatamine ning lõpetamine

  (1) Tarbijal on õigus peatada liitumisleping või teenuse osutamise leping tema poolt soovitud ajaks ühest kuust kuni ühe aastani, teatades sellest vähemalt 10 päeva ette, kui ta on täitnud kaabellevivõrguloa omaniku või kaabelleviteenuse osutaja ees kõik liitumislepingust või teenuse osutamise lepingust tulenevad kohustused.

  (2) Liitumislepingu peatamisel:
  1) peatatakse kaabelleviteenuse osutamine;
  2) vastuvõtuseade või selle ühendus ühendatakse kaabellevivõrgust lahti;
  3) tarbija ei pea maksma kaabelleviteenuse osutamise selle aja eest, millal leping oli peatatud;
  4) kaabellevivõrguloa omanik või kaabelleviteenuse osutaja võib võrgu vastuvõtuseadme ühendamiseks või teenuse osutamiseks vajalikud seadmed, mis kuuluvad kaabellevivõrguloa omanikule või kaabelleviteenuse osutajale, anda kasutamiseks teisele tarbijale.

  (3) Teenuse osutamise lepingu peatamisel:
  1) peatatakse kaabelleviteenuse osutamine;
  2) tarbija ei pea maksma kaabelleviteenuse osutamise selle aja eest, millal leping oli peatatud.

  (4) Kui liitumislepingu või teenuse osutamise lepingu peatamine lõpetatakse, peab kaabellevivõrguloa omanik või kaabelleviteenuse osutaja tarbija vastava avalduse alusel jätkama kaabelleviteenuse osutamist viie tööpäeva jooksul.

  (5) Tarbijal on õigus liitumisleping või teenuse osutamise leping lõpetada, teavitades sellest kaabellevivõrgu omanikku või kaabelleviteenuse osutajat 10 päeva ette.

  (6) Kaabellevivõrguloa omanikul või kaabelleviteenuse osutajal on õigus liitumisleping või teenuse osutamise leping lõpetada, kui:
  1) ületatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg või
  2) kaabelleviteenuse osutamist on piiratud või see on peatatud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktide 1-3, 5 või 6 alusel ning piiramise või peatamise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul.

§ 24.  Liitumislepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek kaabellevivõrgu omaniku vahetumisel

  Kaabellevivõrgu omandiõiguse üleminekul teisele isikule jääb liitumisleping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui kaabellevivõrgu uus omanik ja tarbija ei lepi kokku teisiti.

§ 25.  Kaabellevivõrgu rikete kõrvaldamine

  (1) Kaabellevivõrguloa omanik peab korraldama tarbijatelt rikketeadete vastuvõtmise, teavitama tarbijaid teadete vastuvõtmise korrast ja aegadest ning konkreetse rikke kõrvaldamise tähtajast.

  (2) Tarbija peab kaabellevivõrgu rikke korral võimaldama kaabellevivõrguloa omaniku esindajale juurdepääsu kaabellevivõrgu osaks olevale seadmele ja vastuvõtuseadmele nende kontrollimiseks ja rikke asukoha selgitamiseks.

  (3) Kaabellevivõrguloa omanik on kohustatud rikkest teadasaamisel korraldama kaabellevivõrgu ja tarbija vastuvõtuseadme ühenduse rikke kõrvaldamise hiljemalt rikkest teatamise päevale järgneva tööpäeva jooksul.

  (4) Tarbijale kuuluva vastuvõtuseadme ühenduse ja vastuvõtuseadme rikke kõrvaldamise kulud kannab tarbija, välja arvatud juhul, kui rikke tekkimises on süüdi kaabellevivõrguloa omanik.

5. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 26.  Riiklik järelevalve seaduse täitmise üle

  (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide täitmise üle teostab Sideamet.

  (2) Riiklikku järelevalvet teostavad ametnikud käesoleva seaduse tähenduses on Sideameti peadirektor ja tema poolt järelevalve teostamiseks volitatud ametnik (edaspidi ametnik).

  (3) Järelevalve teostamise käigus Sideamet:
  1) kontrollib kaabellevivõrgu ja ühisantennisüsteemi vastavust õigusaktidega kehtestatud tehnilistele nõuetele;
  2) kontrollib kaabelleviteenuse osutamise vastavust käesolevale seadusele.

  (4) Järelevalvet kaabellevivõrgu loomise, arendamise ja kasutamise ning kaabelleviteenuse osutamise üle teostab Sideamet seaduse alusel ning teede- ja sideministri kehtestatud korras.

§ 27.  Ettekirjutus

  (1) Ametnikul on õigus teha kaabellevivõrguloa, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi omanikule kohustuslikke ettekirjutusi õiguserikkumise lõpetamiseks, teatud toimingute sooritamiseks või tegevuse peatamiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuses peab sisalduma:
  1) ettekirjutuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht;
  2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
  3) kaabellevivõrguloa, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi omaniku ärinimi või nimi;
  4) õiguserikkumise koht;
  5) ettekirjutuse tegemise õiguslikud alused ja ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud;
  6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
  7) viide ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavatele sanktsioonidele.

  (3) Ettekirjutus antakse kaabellevivõrguloa, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi omanikule või tema esindajale kätte vahetult allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

  (4) Sideametil on ettekirjutuse tinginud asjaolude muutumisel õigus ettekirjutust muuta või see tühistada.

§ 28.  Seadusest tulenevate nõuete täitmise kontrollimine

  (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise kontrollimiseks on ametnikul õigus kontrollida kaabellevivõrgu, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi tehnilist seisundit ning teha dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju.

  (2) Raadiohäirete kindlakstegemiseks või kõrvaldamiseks on kaabellevivõrguloa, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi omanik või tema esindaja kohustatud ametniku esimesel nõudmisel võimaldama ametnikule juurdepääsu kaabellevivõrgule, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemile.

  (3) Ametnik on kohustatud hoidma kontrollimise käigus talle teatavaks saanud kaabellevivõrgu või ühisantennisüsteemiga seotud konfidentsiaalset informatsiooni ning kasutama saadud teavet ainult riikliku järelevalve teostamisel.

§ 29.  Teabe andmise kohustus

  (1) Kaabellevivõrguloa ja ühisantennisüsteemi omanik on kohustatud teavitama Sideametit ühe kuu jooksul kirjalikult enda kohta käivates andmetes toimunud muudatustest, võrreldes tema poolt Sideametile käesoleva seaduse alusel esitatud andmetega.

  (2) Kaabellevivõrguloa omanik on kohustatud iga aasta 1. veebruariks teavitama Sideametit eelmisel kalendriaastal kaabellevivõrgus toimunud muudatustest ning eelmisel kalendriaastal temaga liitumislepingu sõlminud ja liitumislepingu lõpetanud tarbijate arvust.

  (3) Sideameti nõudel on kaabellevivõrguloa, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi omanik või tema esindaja kohustatud:
  1) ilmuma Sideametisse selgituste andmiseks;
  2) esitama Sideametile tema valduses olevaid kaabellevivõrgu, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi tehnilisi projekte ning liitumislepinguid ja muid dokumente, mis puudutavad kaabelleviteenuse osutamisega seotud tegevust.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõude täitmata jätmisel võib Sideamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283) sätestatud korras.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 30.  Juriidilise isiku haldusvastutus

  Juriidilisele isikule kohaldatakse haldusvastutust järgmiste õiguserikkumiste korral:
  1) ilma käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud kaabellevivõrguloata kaabellevivõrgu loomise, arendamise või kasutamise eest - määratakse rahatrahv 10 000 kuni 1 000 000 krooni;
  2) ühisantennisüsteemi abil kaabelleviteenuse osutamise eest ilma käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud registreerimiseta, kui sama tegevuse lõpetamiseks on tehtud ettekirjutus ja isik ei ole seda ettekirjutust täitnud, - määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni;
  3) kaabellevivõrguloa omaniku või ühisantennisüsteemi omaniku poolt Sideametile valeandmete esitamisel - määratakse rahatrahv 5000 kuni 100 000 krooni;
  4) kaabellevivõrgu, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi poolt raadiohäirete tekitamise eest - määratakse kaabellevivõrgu, ühisantenni- või individuaalvastuvõtusüsteemi omanikule rahatrahv 1000 kuni 50 000 krooni;
  5) käesoleva paragrahvi punktides 1-4 nimetamata, kuid käesolevast seadusest tulenevate nõuete rikkumise eest, kui sama teo või tegevusetuse lõpetamiseks on tehtud ettekirjutus ja isik ei ole seda ettekirjutust täitnud, - määratakse rahatrahv 1000 kuni 100 000 krooni.

§ 31.  Haldusõiguserikkumise protokolli koostamine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta koostab haldusõiguserikkumise protokolli riiklikku järelevalvet teostav ametnik.

  (2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse järgmised andmed:
  1) koostamise aeg ja koht;
  2) selle ametiasutuse nimetus ja aadress, kes protokolli koostab;
  3) protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;
  4) haldusõiguserikkuja nimetus või ärinimi, registrikood ja asukoht;
  5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
  6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;
  7) viide käesoleva seaduse sätetele, mille alusel haldusvastutust kohaldatakse;
  8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus või märge seletuse andmisest loobumise kohta.

  (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.

§ 32.  Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas

  (1) Menetlus käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades, sealhulgas karistuse määramine ja vaidlustamine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40, 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346; 348; 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578; 95, 609 ja 613; 2001, 3, 5; 17, 76; 18, 87; 21, 115 ja 116; 31, 174; 42, 236) ja täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) sätestatud korras.

  (2) Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjade arutamise ja karistuse määramise õigus on Sideameti peadirektoril ja maa- või linnakohtul. Sideameti peadirektoril on õigus määrata rahatrahv kuni 20 000 krooni ulatuses.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 33.  Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud ajutised tähtajalised load, kaabeltelevisioonivõrgu load ja kaabeltelevisioonivõrgu kasutusload

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist Sideameti poolt väljastatud ajutise tähtajalise loa, kaabeltelevisioonivõrgu loa või kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloa alusel võib kaabellevivõrgu opereerimist jätkata kuni kaabellevivõrguloa väljastamiseni tingimusel, et kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitab nimetatud loa omanik taotluse kaabellevivõrguloa väljastamiseks. Sideamet väljastab kaabellevivõrguloa hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (2) Kui ajutise tähtajalise loa, kaabeltelevisioonivõrgu loa või kaabeltelevisioonivõrgu kasutusloa omanik ei esita kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates taotlust kaabellevivõrguloa väljastamiseks, kaotab ajutine tähtajaline luba, kaabeltelevisioonivõrgu luba või kaabeltelevisioonivõrgu kasutusluba kehtivuse käesoleva seaduse jõustumisest kolme kuu möödumisel.

§ 34.  Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud ühisantennisüsteemi kasutusload

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud ühisantennisüsteemi kasutusloa alusel registreerib Sideamet ühisantennisüsteemi nelja nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisantennisüsteemi kasutusluba tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 18 lõikes 4 nimetatud käskkirjaga.

§ 35.  Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse poolt taotletud kaabeltelevisioonivõrgu loa avalikud konkursid

  (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse poolt taotletud kaabeltelevisioonivõrgu loa avalikud konkursid, mis ei ole käesoleva seaduse jõustumise ajaks välja kuulutatud, tühistatakse.

  (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse poolt taotletud kaabeltelevisioonivõrgu loa avalikud konkursid, mis on käesoleva seaduse jõustumise ajaks välja kuulutatud ja ei ole lõppenud, tühistatakse. Tühistamise teade avaldatakse samades väljaannetes, kus konkursi teade.

§ 36.  Enne käesoleva seaduse jõustumist tarbijaga sõlmitud kaabelleviteenuse osutamise lepingud

  Enne käesoleva seaduse jõustumist tarbijaga sõlmitud kaabelleviteenuse osutamise lepingud tuleb viia käesoleva seaduse nõuetega vastavusse ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 37.  Riigilõivuseaduse muutmine

  Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598; 95, 607 ja 611; 2001, 2, 2; 3, 4; 16, 69 ja 72; 27, 151; 31, 171; 34, 188 ja 189; 36, 201; 42, 235; 43, 238 ja 239; 47, 260; 48, 268; 50, 284) tehakse järgmised muudatused:
  1) paragrahvi 183 lõige 3⁴ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 « (3⁴) Kaabellevivõrguloa väljastamise või kaabellevivõrguloa omaniku taotluse alusel selle muutmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.»;
  2) paragrahvi 183 lõige 3⁵ tunnistatakse kehtetuks;
  3) paragrahvi 183 lõiked 3⁶ ja 3⁷ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
 « (3⁶) Ühisantennisüsteemi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

  (3⁷) Kaabellevivõrguloa pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.»;
  4) paragrahv 197³ tunnistatakse kehtetuks.

§ 38.  Telekommunikatsiooniseaduse muutmine

  Telekommunikatsiooniseaduse (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125) § 7 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:
 « (1¹) Telekommunikatsioonivõrgu kaudu kaabelleviteenuse osutamisel peab ettevõtja täitma kaabelleviseaduses sätestatud nõudeid.»

§ 39.  Ringhäälinguseaduse muutmine

  Ringhäälinguseaduse (RT I 1994, 42, 680; 66, 1145; 1995, 83, 1437; 97, 1664; 1996, 49, 953; 1997, 29, 448; 52, 834; 93, 1564; 1998, 2, 42 ja 44; 1999, 16, 268; 25, 364; 59, 613; 2000, 25, 143; 35, 220; 102, 666) § 37 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
 « 6) ringhäälinguluba - kaabellevivõrgus.»

§ 40.  Kaabelleviseaduse kehtetuks tunnistamine

  Kaabelleviseadus (RT I 1999, 25, 364) tunnistatakse kehtetuks.

§ 41.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub ühe kuu möödumisel Riigi Teatajas avaldamise päevast.

  Riigikogu esimees Toomas SAVI