Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
19.12.2003 nr 327 (RT I
2003, 83, 565) 26.12.2003
16.02.2006 nr 46 (RT I 2006, 10, 67)
1.03.2006
15.01.2009 nr 12 (RT I 2009, 7, 47)
1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Veeseaduse»
§ 15 lõike 2 ja § 24 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või
pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed.
(2) Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuete täitmisel tuleb
tagada, et vee ning veega seotud vee- ja maismaaökosüsteemide ning
märgalade seisund ei halveneks.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
§2. Reovee puhastamine ja heitvee suublasse juhtimine
(1) Reovett puhastatakse üldjuhul mehaaniliselt, bioloogiliselt,
keemiliselt ja füüsikalis-keemiliselt või nende puhastusviisidega
kombineeritult.
(2) Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral
reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe osas suurem või
võrdne 20%-ga ja heljuvaine sisalduse osas suurem või võrdne 50%-ga.
(3) Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine
bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt lisas 2 esitatud
tabeli piirväärtustele või puhastusastmetele biokeemilise hapnikutarbe,
heljuvainesisalduse (heljumi ehk hõljuvaine sisalduse) ja keemilise
hapnikutarbe osas.
(4) Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille
tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavad lisas 2 esitatud
piirväärtustele või on vähenenud vastavalt lisas 2 esitatud
puhastusastmetele.
(5) Reovee puhastamise nõuded sõltuvad reovee liigist (tööstus-,
prügila- või muu reovesi), reostusallika reostuskoormusest ja suubla
reostustundlikkusest.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
§3. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus
(1) Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse
inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima
reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva
nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima
reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal
igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei
lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste
ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms).
(2) Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase
tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT
7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku
ööpäevas.
(3) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides
väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva
orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(4) Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab
rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal,
tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni,
ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel
kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi.
Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse
eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse
suublasse.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(5) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast
lähtuva reostuskoormuse arvestamiseks võib veeproove võtta väiksema
sagedusega, kui on esitatud lõikes 1.
2. peatükk
HEITVEE VEEKOGUSSE JUHTIMISE NÕUDED
§4. Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused
Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi
ületada lisas 1 esitatud piirväärtusi.
§5. Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused
ja reovee puhastusastmed
(1) Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama lisas 2
esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. Piirväärtuste või
reovee puhastusastmete valik sõltub keskkonnakaitse vajadusest ning
majanduslikest kaalutlustest, mille määrab vee erikasutusloa andja.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(2) Reostusnäitajate piirväärtuse all mõistetakse käesolevas määruses
sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel
vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(3) Reovee puhastusastme all mõistetakse käesolevas määruses
reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määra, mis väljendatakse
protsentides.
§6. Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale
heitveele esitatavad nõuded
(1) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest
pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et:
1)
see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate
piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad
lisas 2 esitatud tabeli viimases veerus nõutud näitajatest
reostusallikast lähtuva reostuskoormuse 2000–9999 ie kohta;
2)
oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast
heitveest.
(2) Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4
alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende
osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid.
§7. Saastatud sademevee veekogusse juhtimise nõuded
(1) Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama nii, et
see ei halvendaks suubla seisundit.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(2) Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse
vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid,
millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama.
(3) Sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, kuid mitte lähemale kui 200
m supelranna või supluskoha välispiirist, juhtida sademevett, mille
keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike
ainete sisalduse piirväärtustele heljuvainesisaldust 40 mg/l ja
naftasaaduste sisaldust 5 mg/l.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(4) Ühisvoolukanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal
ülevoolude kaudu veekogusse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt
neli ühele. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud tuleb projekteerida
nii, et ülevoolud hakkavad tööle vaid juhul, kui suublasse juhitavas
heitvees sisaldub üks osa reovett ja neli osa sademevett.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(5) Vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhitava sademevee
suhtes lisades 1 ja 2 esitatud nõudeid ei kohaldata.
§8. Heitvee veekogusse juhtimine, kui reostusallikast lähtuvat
reostuskoormust pole võimalik väljendada inimekvivalentides
(1) Kui reostusallikast lähtuvat reostuskoormust (karjäärist lähtuv
reostuskoormus jms) pole võimalik § 3 alusel väljendada
inimekvivalentides, tuleb reovesi enne veekogusse juhtimist puhastada
nii, et heitvesi vastaks vee erikasutusloas nõutud heitvee
reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele ning ei
põhjustaks suubla reostumist.
(2) Lõike 1 kohaste heitvee reostusnäitajate piirväärtused või reovee
puhastusastmed ei tohi olla rangemad kui lisas 2 toodud piirväärtused
või reovee puhastusastmed.
3. peatükk
HEITVEE PINNASESSE JUHTIMISE NÕUDED
§9. Pinnasesse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete
sisalduse piirväärtused
Pinnasesse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi
ületada lisas 3 esitatud piirväärtusi.
§10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded
(1) Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse
tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine.
(2) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole
majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise
ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle
välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast
salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada
pinnasesse järgmistes kogustes:
1) 5–50 m3
ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist;
2)
kuni 5 m3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(21) Üle 5 m3 ööpäevas heitvee immutamiseks
pinnasesse on vaja vee erikasutusluba, mille kohaselt heitveele
määratavad reostusaine piirkontsentratsioonid või reovee puhastusastmed
peavad vastama lisas 2 kehtestatud piirväärtustele või
puhastusastmetele, v.a alla 2000 ie reostuskoormusega reostusallikal,
ning heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem peab võimaldama
võtta vee erikasutusloas kehtestatud nõuete kontrolliks heitvee
kontrollproovi. Alla 2000 ie reostuskoormusega reostusallikal määrab
heitvee piirkontsentratsioonid või puhastusastmed vee erikasutusloa
andja ja need ei tohi olla rangemad lisas 2 esitatud tabeli viimases
veerus nõutud näitajatest.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(3) ja (4) [kehtetud - RT I 2006, 10, 67
– jõust. 1.03.2006]
(5) Sademevett, mis vastab §-s 7 ja lisas 3 esitatud nõuetele, tohib
immutada pinnasesse, kuid mitte veehaarde sanitaarkaitsealal ja mitte
lähemal kui 50 m selle välispiirist.
(6) Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse
immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud
kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel
reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid
paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt
bioloogiliselt puhastama.
(7) Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse
immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud
heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem
peab võimaldama võtta vee erikasutusloas kehtestatud nõuete kontrolliks
heitvee kontrollproovi, v.a alla 5 m3 ööpäevas heitvee
immutamisel.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(8) Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille
pinnakatte paksus on alla 1 m, alasid, mille pinnakate on alla 2 m
paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 meetrit ööpäevas ja
alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht
filtratsioonimooduliga 1–5 meetrit ööpäevas.
(9) [kehtetu - RT I 2006, 10, 67 –
jõust. 1.03.2006]
(10) Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille
pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5
meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või
liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–0,005 meetrit ööpäevas ja
alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht
filtratsioonimooduliga 1–5 meetrit ööpäevas.
(11) Üle 50 m3 süvapuhastatud heitvett ööpäevas võib
pinnasesse immutada infiltratsiooni- või karstialadel (Pandivere jt)
juhul, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse on
ebamajanduslik. Heitvesi peab vastama lisas 2 esitatud nõuetele
reostusallikatest lähtuva 100 000 ie ületava reostuskoormuse kohta.
Pinnasesse immutatav heitvesi ei tohi sisaldada üle 0,1 mg/l nitriteid
ja üle 45 mg/l nitraate. Vee erikasutusloaga võib pinnasesse
immutatavale heitveele anda ka kolibakterite arvu piirväärtuse.
(12) Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded täpsustatakse vee
erikasutusloas.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(13) Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m
ülalpool põhjavee kõrgeimat taset.
§11. Ohtlikud ained, mida pinnasesse juhitav heitvesi
ei tohi sisaldada
Pinnasesse ei tohi juhtida heitvett, mis sisaldab üle avastamispiiri:
1)
halogeenorgaanilisi ühendeid ja aineid, mis veekeskkonnas võivad neid
moodustada (heksaklorotsükloheksaan, 1,2-dikloroetaan, DDT,
pentaklorofenool, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin,
heksaklorobenseen, heksaklorobutadieen, triklorometaan, trikloroetüleen,
tetrakloroetüleen, triklorobenseen, süsiniktetrakloriid, klooralkaan,
pentaklorobenseen, adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX),
polükloreeritud bifenüülid (PCB), polükloreeritud terfenüülid (PCT));
2)
fosfororgaanilisi ühendeid;
3) tinaorgaanilisi ühendeid;
4)
veekeskkonnas kantserogeensete, mutageensete või teratogeensete
omadustega ühendeid;
5) elavhõbedat ja selle ühendeid;
6)
kaadmiumi ja selle ühendeid;
7) naftapäritolu püsivaid
mineraalõlisid ja süsivesinikke;
8) püsivaid sünteetilisi
aineid, mis võivad ujuda veepinnal, jääda heljumisse või settida ning
takistada vee kasutamist;
9) tsüaniide.
4. peatükk
HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE
NÕUETE TÄITMISE KONTROLLIMISE MEETMED
§12. Heitveest proovide võtmine
Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete
lisades 1 ja 3 esitatud piirväärtuste ning lisas 2 esitatud piirväärtuse
või reovee puhastusastme vastavuse kontrollimiseks tuleb vee
erikasutajal tagada proovide võtmine vee erikasutusloaga määratud
kohtadest ning korraldada proovide analüüs.
§13. Proovivõtu sagedus suuremate reostusallikate reostusnäitajate
sisalduse (v.a ohtlike ainete) määramiseks
(1) Proovivõtu sagedus, välja arvatud lisades 1 ja 3 loetletud ainete
sisalduse määramiseks, peab olema vähemalt:
1) 12
proovi aastas, kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000–49 999
ie;
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
2) 24 proovi aastas, kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on suurem
kui 49 999 ie.
(2) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000–9999 ie ja kui
esimesel aastal vee erikasutusloa andmise päevast arvates kõik 12
heitvee proovi vastavad määruses esitatud piirväärtustele, tuleb
edaspidi võtta vähemalt neli proovi aastas. Kui neljast võetud heitvee
proovist kas või ühe proovi näitajad on suuremad määruses esitatud
piirväärtustest, peab järgneval aastal taas võtma 12 proovi.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(3) Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi
võtmine peab vastama «Veeseaduse» alusel kehtestatud proovivõtmise
nõuetele.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
§14. Proovivõtu sagedus ohtlike ainete sisalduse ja väiksemate
reostusallikate reostusnäitajate määramiseks
Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on alla 2000 ie või kui
vaatluse all on lisades 1 ja 3 loetletud ohtlike ainete sisaldus
tööstusheitvees või saastatud sademevees, määratakse proovivõtu sagedus
vee erikasutusloa või muu veeheidet reguleeriva loaga.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
§15. Proovide võtmise ja analüüsimise nõuded
(1) Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse
sisenevast reoveest ja suublasse juhitavast heitveest, v.a juhul, kui
immutatakse pinnasesse alla 5 m3 heitvett ööpäevas.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
(2) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000 ie või suurem,
peavad proovid olema keskmistatud proportsioonis vooluhulgaga või
ajaliselt keskmistatud 24-tunnise proovikogumisajaga.
(3) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on alla 2000 ie,
määratakse proovivõtu nõuded vee erikasutusloaga.
(4) Proovide võtmisel peab arvestama, et nende analüüsimist peab
alustama hiljemalt 24 tundi pärast proovivõttu, v.a juhul, kui proovid
on konserveeritud.
(5) Proovide transportimisel peab säilima nende esialgne koostis.
Selleks tuleb proove hoida pimedas, temperatuuril 2–5 °C.
§16. Heitvee vastavuse hindamine käesoleva määruse nõuetele
saastetasu arvutamise eesmärgil
(1) Heitvee vastavust määruse nõuetele kontrollib üks kord kvartalis
Keskkonnaamet «Keskkonnatasude seaduse» §-s 36 sätestatud saastetasu
arvutamise kontrollimise eesmärgil.
[RT
I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009]
(2) Saastetasu ning saastetasu kõrgendatud määra arvutatakse vastavalt
«Keskkonnatasude seadusele».
(3) Kõrgendatud määraga saastetasu ei nõuta, kui üldlämmastiku sisalduse
määramiseks võetud proovid on võetud heitvee temperatuuril alla 12 EC.
Sellisel juhul loetakse heitvee üldlämmastiku sisaldus vastavaks määruse
lisas 2 esitatud piirväärtusele või reovee puhastustasemele.
Keskkonnaametile esitatakse saastetasu arvutus koos heitvee proovivõtu
protokolliga.
[RT I 2009, 7, 47 –
jõust. 1.02.2009]
§ 161. Heitvee käesoleva määruse nõuetele vastavuse
hindamine aruandluse tarbeks
(1) Heitvee vastavust määruse nõuetele hindab aruandluse tarbeks
vähemalt üks kord aastas Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus.
(2) Heitvesi loetakse määruse nõuetele vastavaks, kui aasta jooksul ei
ole olnud proove, mille reostusnäitajad, v.a üldlämmastiku (s.o
orgaanilise lämmastiku, ammoniaagi, nitraatide ja nitritite summa),
lisades 1 ja 3 loetletud ainete ning üldfosfori sisaldus, ületavad lisa
2 kohaseid piirväärtusi rohkem kui lisas 4 esitatud tabeli kohaselt
tohib võetud proovide arvust olla nõudeid mitterahuldavaid proove.
(3) Nõudeid mitterahuldavas proovis ei tohi reostusnäitajate väärtus,
v.a heljuvainesisaldus ning lisades 1 ja 3 loetletud ainete sisaldus,
olla üle kahe korra suurem lisa 2 kohastest piirväärtustest. Kui proovi
reostusnäitajad ületavad määruse lisa 2 kohaseid piirväärtusi üle kahe
korra, loetakse heitvesi määruse nõuetele mittevastavaks.
(4) Kui nõudeid mitterahuldava proovi heljuvainesisaldus ületab lisa 2
kohast piirväärtust üle 2,5 korra, loetakse heitvesi määruse nõuetele
mittevastavaks.
(5) Lisades 1 ja 3 loetletud ainete ööpäevane sisaldus võib olla
nimetatud lisade kohastest piirväärtusest kuni kaks korda suurem, kui
vee erikasutaja suudab muude analüüside või arvutustega tõestada, et kuu
keskmine oli piirväärtusest väiksem.
(6) Üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldust arvutatakse aasta jooksul
võetud proovide keskmisena, mis peab vastama lisas 2 kehtestatud
piirväärtustele.
(7) Heitvee reostusnäitajate määruse nõuetele vastavuse hindamisel ei
lähe arvesse tugeva vihmavalingu või muude erakorraliste
ilmastikutingimuste ajal võetud proovid.
(8) Lisas 4 esitatud tabelit võib kasutada ka reovee puhastusastmete
vastavuse hindamiseks lisas 2 esitatud puhastusastmetele.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§17. Käesoleva määruse nõuete täitmisest Ida-Viru maakonnas
Ida-Viru maakonnas võib vee erikasutusloa andja lubada määruses toodud
heitvee reostusnäitajate määrusekohaste piirväärtuste ületamist või
reovee madalamaid puhastusastmeid 30. aprillini 2004. a reostusallikate
puhul, mille reoveest on rohkem kui 25% tööstusreovesi ja mis ei
põhjusta suublaks oleva veekogu või pinnase reostumist.
[RT I 2003, 83, 565 –
jõust. 26.12.2003]
§18. [käesolevast tekstist välja jäetud]
§19. Määruse lisa 2 ülevaatamine
Keskkonnaministeeriumil vaadata lisa 2 üle 2003. a teisel poolaastal ja
vajaduse korral esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek korrigeerida
reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete
jõustumistähtaega asulate osas, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie.
§20. Määruse lisades esitatud piirväärtuste rakendamine
(1) [kehtetu - RT I 2006, 10, 67 –
jõust. 1.03.2006]
(2) Lisades 1 ja 3 ning § 7 lõikes 3 esitatud heljuvainesisalduse
piirväärtusi rakendatakse saastatud sademevee osas alates 31.
detsembrist 2009. a.
(3) [kehtetu - RT I 2006, 10, 67 –
jõust. 1.03.2006]
6. peatükk
LÕPPSÄTE
§21. [käesolevast tekstist välja jäetud]
1Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta
(EÜT L 135, 30.05.1991, lk 40; EÜT L 226, 7.09.1993, lk 23; EÜT 67,
7.03.1998, lk 29; EÜT L 139, 2.06.1999, lk 34).
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
|
|
Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2001. a
määruse nr 269
«Heitvee
veekogusse
või pinnasesse juhtimise
kord»
lisa 1
|
VEEKOGUSSE JUHITAVA HEITVEE PH VÕI OHTLIKE AINETE
SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED
|
Reostusnäitaja (heitvee pH või ohtlikud ained)
|
CAS-nr1
|
Mõõtühik
|
Piirväärtus
|
|
Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees, (pHmin )
|
|
pH-ühik
|
6,0
|
|
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees (pHmax )
|
|
pH-ühik
|
9,0
|
|
Elavhõbeda sisaldus
|
|
mg/l
|
0,05
|
|
Hõbeda sisaldus
|
|
mg/l
|
0,2
|
|
Kaadmiumi sisaldus
|
|
mg/l
|
0,2
|
|
Üldkroomi sisaldus
|
|
mg/l
|
0,5
|
|
Kroomiühendite, Cr(VI) sisaldus
|
|
mg/l
|
0,1
|
|
Vase sisaldus
|
|
mg/l
|
2,0
|
|
Plii sisaldus
|
|
mg/l
|
0,5
|
|
Nikli sisaldus
|
|
mg/l
|
1,0
|
|
Tsingi sisaldus
|
|
mg/l
|
2,0
|
|
Tina sisaldus
|
|
mg/l
|
0,5
|
|
Antimoni sisaldus
|
|
mg/l
|
0,5
|
|
Fluori sisaldus
|
|
mg/l
|
3,0
|
|
Tsüaniidide sisaldus
|
|
mg/l
|
0,2
|
|
Arseeni sisaldus
|
|
mg/l
|
0,2
|
|
Adsorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) sisaldus
|
|
mg/l
|
1,0
|
|
Süsiniktetrakloriidi sisaldus
|
56-23-5
|
mg/l
|
1,5
|
|
DDT ja selle derivaatide sisaldus
|
50-29-3
|
µg/l
|
0,05
|
|
Pentaklorofenooli sisaldus
|
87-86-5
|
µg/l
|
0,2
|
|
Driinid sh:
Aldriini sisaldus
Dieldriini sisaldus
Endriini
sisaldus
|
309-00-2
60-57-1
72-20-8
|
µg/l
µg/l
µg/l
|
0,05
0,05
0,05
|
|
Isodriini sisaldus
|
465-73-6
|
mg/l
|
0,002
|
|
Heksaklorobenseeni sisaldus
|
118-74-1
|
µg/l
|
5
|
|
Heksaklorobutadieeni sisaldus
|
87-68-3
|
mg/l
|
1
|
|
Triklorometaani (kloroform) sisaldus
|
67-66-3
|
mg/l
|
1
|
|
1,2-dikloroetaani sisaldus
|
107-06-2
|
µg/l
|
3
|
|
Trikloroetüleeni sisaldus
|
79-01-6
|
mg/l
|
0,1
|
|
Tetrakloroetüleeni sisaldus
(perkloroetüleen)
|
127-18-4
|
mg/l
|
0,1
|
|
Triklorobenseeni sisaldus (isomeeride summa)
1,2,3 – TCB
sisaldus
1,2,4 – TCB sisaldus
1,3,5 – TCB sisaldus
|
87-61-6
120-82-1
108-70-3
|
mg/l
|
0,05
|
|
Heksaklorotsükloheksaani sisaldus
Lindaani sisaldus
|
608-73-1
58-89-9
|
µg/l
mg/l
|
1
2,0
|
|
Polükloreeritud bifenüülide, PCB sisaldus
|
|
µg/l
|
0,05
|
|
Polükloreeritud terfenüülide, PCT sisaldus
|
|
µg/l
|
0,05
|
|
Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus
kokku
|
|
mg/l
|
0,01
|
1 CAS-number on Chemical Abstracts Service
infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number.
|
|
Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2001. a
määruse nr 269
«Heitvee
veekogusse
või pinnasesse
juhtimise kord»
lisa 2
|
HEITVEE REOSTUSNÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSED JA REOVEE PUHASTUSASTMED
|
|
Reostusallikast lähtuv reostuskoormus (ie) ja reostusnäitaja
piirväärtuse või reovee puhastusastme jõustumise aeg
|
|
Reostusnäitaja
|
31.12.2001
|
31.12.2002
|
31.12.2003
|
31.12.2004
|
|
Üle 100 000 ie
|
15 000–100 000 ie
|
10 000–14 999 ie
|
2000–9999 ie
|
|
Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l
|
Reovee puhastus-aste, %
|
Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l
|
Reovee puhastus-aste, %
|
Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l
|
Reovee puhastus-aste, %
|
Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l
|
Reovee puhastus-aste, %
|
|
Biokeemiline hapnikutarve, BHT71
|
15,0
|
suurem / võrdne 90
|
15,0
|
suurem / võrdne 90
|
15,0
|
suurem / võrdne 90
|
15,0
|
suurem / võrdne 90
|
|
Keemiline hapnikutarve, (KHT)2
|
125,0
|
suurem / võrdne 75
|
125,0
|
suurem / võrdne 75
|
125,0
|
suurem / võrdne 75
|
125,0
|
suurem / võrdne 75
|
|
Tekstiilitööstusettevõtte heitvee KHT3
|
160,0
|
suurem / võrdne 75
|
160,0
|
suurem / võrdne 75
|
160,0
|
suurem / võrdne 75
|
160,0
|
suurem / võrdne 75
|
|
Keemia-, tselluloosi-, puidu- või toiduainetööstusettevõtte
heitvee KHT3
|
250,0
|
suurem / võrdne 75
|
250,0
|
suurem / võrdne 75
|
250,0
|
suurem / võrdne 75
|
250,0
|
suurem / võrdne 75
|
|
Heljuvainesisaldus1
|
15,0
|
suurem / võrdne 90
|
15,0
|
suurem / võrdne 90
|
15,0
|
suurem / võrdne 90
|
25,0
|
suurem / võrdne 80
|
|
Üldfosforisisaldus2
|
1,0
|
suurem / võrdne 80
|
1,0
|
suurem / võrdne 80
|
1,0
|
suurem / võrdne 80
|
1,5
|
suurem / võrdne 80
|
|
Keemia-, tselluloosi- või toiduainetööstusettevõtte või prügila
heitvee üldfosforisisaldus3
|
2,0
|
suurem / võrdne 80
|
2,0
|
suurem / võrdne 80
|
2,0
|
suurem / võrdne 80
|
2,0
|
suurem / võrdne 80
|
|
Ühealuseliste fenoolide sisaldus1
|
0,1
|
suurem / võrdne 75
|
0,1
|
suurem / võrdne 75
|
0,1
|
suurem / võrdne 75
|
0,1
|
suurem / võrdne 75
|
|
Kahealuseliste fenoolide sisaldus1
|
15,0
|
suurem / võrdne 70
|
15,0
|
suurem / võrdne 70
|
15,0
|
suurem / võrdne 70
|
15,0
|
suurem / võrdne 70
|
|
Naftatööstusettevõtte heitvee naftasaadustesisaldus
3
|
5,0
|
suurem / võrdne 75
|
5,0
|
suurem / võrdne 75
|
5,0
|
suurem / võrdne 75
|
5,0
|
suurem / võrdne 75
|
|
Naftasaadustesisaldus2
|
1,0
|
suurem / võrdne 75
|
1,0
|
suurem / võrdne 75
|
1,0
|
suurem / võrdne 75
|
1,0
|
suurem / võrdne 75
|
|
Üldlämmastikusisaldus2
|
10,04
|
70–804
|
15,0
|
70–80
|
15,0
|
70–80
|
-5
|
-5
|
|
Keemiatööstusettevõtte või prügila heitvee üldlämmastikusisaldus3
|
75,04
|
suurem / võrdne 754
|
75,0
|
suurem / võrdne 75
|
75,0
|
suurem / võrdne 75
|
-5
|
-5
|
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb
järgida heitvee liiki arvestamata.
2Reostusnäitajate piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb
järgida juhul, kui on tegemist asula ühiskanalisatsiooni kaudu suublasse
juhitava heitveega. Tööstusettevõtetele, kellel on omapuhasti, on
tabelis esitatud ainult selle tööstusettevõtte heitveeliigi
reostusnäitajate piirväärtus või reovee puhastusaste.
[RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]
3 Reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste käib
ainult asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu
suublasse juhitava heitvee kohta.
4[kehtetu - RT I 2006, 10, 67
– jõust. 1.03.2006]
5 Ei reguleerita käesolevas määruses.
|
|
Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2001. a
määruse nr 269
«Heitvee
veekogusse
või pinnasesse
juhtimise kord»
lisa 3
|
PINNASESSE JUHITAVA HEITVEE PH VÕI OHTLIKE AINETE
SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED
|
Reostusnäitaja
|
Mõõtühik
|
Piirväärtus
|
|
Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees (pHmin )
|
pH-ühik
|
6,0
|
|
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees (pHmax )
|
pH-ühik
|
9,0
|
|
Hõbeda sisaldus
|
mg/l
|
0,2
|
|
Üldkroomi sisaldus
|
mg/l
|
0,5
|
|
Kroomiühendite sisaldus Cr(VI)
|
mg/l
|
0,1
|
|
Vase sisaldus
|
mg/l
|
2,0
|
|
Plii sisaldus
|
mg/l
|
0,5
|
|
Nikli sisaldus
|
mg/l
|
1,0
|
|
Tsingi sisaldus
|
mg/l
|
2,0
|
|
Tina sisaldus
|
mg/l
|
0,5
|
|
Antimoni sisaldus
|
mg/l
|
0,5
|
|
Fluori sisaldus
|
mg/l
|
3,0
|
|
Arseeni sisaldus
|
mg/l
|
0,2
|
|
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus kokku
|
µg/l
|
0,1
|
|
|
Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2001. a
määruse nr 269
«Heitvee
veekogusse
või pinnasesse
juhtimise kord»
lisa 4
|
MÄÄRUSE NÕUETE VASTAVUSE KONTROLLIMISELE EELNENUD AASTA JOOKSUL
VÕETUD PROOVIDE ARV JA NÕUDEID MITTERAHULDAVATE PROOVIDE LUBATUD ARV
|
Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta
jooksul võetud proovide arv
|
4–7
|
8–16
|
17–28
|
29–40
|
41–53
|
54–67
|
68–81
|
82–95
|
96–110
|
|
Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla
|
1
|
2
|
3
|
4
|
5
|
6
|
7
|
8
|
9
|
|
Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul
võetud proovide arv
|
111–125
|
126–140
|
141–155
|
156–171
|
172–187
|
188–203
|
204–219
|
220–235
|
236–251
|
|
Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla
|
10
|
11
|
12
|
13
|
14
|
15
|
16
|
17
|
18
|
|
Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul
võetud proovide arv
|
252–268
|
269–284
|
285–300
|
301–317
|
318–334
|
335–350
|
351–365
|
|
Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla
|
19
|
20
|
21
|
22
|
23
|
24
|
25
|
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter