jõustunud 01. 06. 2002
Muudetud järgmiste
sotsiaalministri määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustamise aeg)
28. juuni 2002. a. nr 94 (RTL
2002,
84, 1299 )
02. 08. 2002
Määrus on kehtestatud “Veeseaduse” (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241;
1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19;
42, 234; 50, 283) paragrahvi 13 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Üldnõuded
(1) Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist
joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.
(2) Määruse nõuded ei laiene:
1) looduslikule mineraalveele;
2) veele, mida kasutatakse meditsiinilisel otstarbel.
(3) Joogiveele, mida toodetakse alla 10 m3 ööpäevas või
mida kasutab vähem kui 50 inimest, kohaldatakse üksnes määruse
paragrahvides 4, 5 ja 6 esitatud nõudeid. Kui joogiveega varustamine
on osa ettevõtja majandustegevusest, siis kehtivad kõik käesoleva
määruse sätted.
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
(4) Joogivee käitlemisel ei tohi rakendada meetmeid, mis otseselt või
kaudselt võivad halvendada joogivee olemasolevat kvaliteeti või vett
täiendavalt saastata.
(5) Joogivee käitlemises kasutatavad joogiveega kokkupuutuvad seadmed,
vahendid ja materjalid ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ning
peavad olema kooskõlastatud tervisekaitse riiklikus
järelevalveasutuses “Rahvatervise seaduse” (RT I 1995, 57, 978; 1996,
49, 953; 3, 56; 1997, 37, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23,128)
paragrahvi 12 lõigete 1, 3 ja 8 ning “Pakendiseaduse” (RT I 1995, 47,
739; 1997, 53, 836) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 6 ja lõike 2 alusel.
§ 2. Joogivee käitleja
(1) Joogivee käitleja, käesoleva määruse mõistes, on ettevõtja, kelle
tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud
toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või
teistele käitlejatele, kes oma tegevuses peavad kasutama joogivett
tasu eest või tasuta.
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
(2) Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse
kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi
kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.
(3) Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee
käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi
saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud
juhul, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik või tarbija ei ole
kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused
kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus
kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist.
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
2. peatükk
JOOGIVEE KVALITEEDINÕUDED
§ 3. Joogivee kvaliteet
(1) Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised ja
keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa paragrahvides 4 ja 5 esitatud
piirsisaldusi.
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
(2) Joogivesi loetakse kvaliteedinõuetele vastavaks, kui
mikrobioloogilised, keemilised, radioloogilised kvaliteedinäitajad
ning organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust
iseloomustavad kvaliteedinäitajad (edaspidi indikaatorid)
ei ületa paragrahvides 4, 5 ja 6 esitatud piirsisaldusi.
(3) [Kehtetu - RTL 2002, 84,
1299-jõust. 02. 08. 2002]
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
§ 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad
(1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja
tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised:
Näitaja
|
Ühik
|
Piirsisaldus
|
Escherichia coli
|
PMÜ/100 ml
|
0
|
Enterokokid
|
PMÜ/100 ml
|
0
|
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
(2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või
kanistritesse villitavas joogivees on järgmised:
Näitaja
|
Ühik
|
Piirsisaldus
|
Escherichia coli
|
PMÜ /250 ml
|
0
|
Enterokokid
|
PMÜ /250 ml
|
0
|
Pseudomonas aeruginosa
|
PMÜ /250 ml
|
0
|
Kolooniate arv 22 0C
|
PMÜ /ml
|
100
|
Kolooniate arv 37 0C
|
PMÜ /ml
|
20
|
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
§ 5. Keemilised kvaliteedinäitajad
Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised:
Näitaja
|
Piirsisaldus
|
Ühik
|
Märkused
|
Akrüülamiid
|
0,10
|
µg/l
|
Märkus 1
|
Antimon
|
5,0
|
µg/l
|
|
Arseen
|
10
|
µg/l
|
|
Benseen
|
1,0
|
µg/l
|
|
Benso(a)püreen
|
0,010
|
µg/l
|
|
Boor
|
1,0
|
mg/l
|
|
Bromaat
|
10
|
µg/l
|
Märkus 2
|
1,2-dikloroetaan
|
3,0
|
µg/l
|
|
Elavhõbe
|
1,0
|
µg/l
|
|
Epikloorhüdriin
|
0,10
|
µg/l
|
Märkus 1
|
Fluoriid
|
1,5
|
mg/l
|
|
Kaadmium
|
5,0
|
µg/l
|
|
Kroom
|
50
|
µg/l
|
|
Nikkel
|
20
|
µg/l
|
|
Nitraat
|
50
|
mg/l
|
Märkus 3
|
Nitrit
|
0,50
|
mg/l
|
Märkus 3
|
Pestitsiidid
|
0,10
|
µg/l
|
Märkused 4 ja 5
|
Pestitsiidide summa
|
0,50
|
µg/l
|
Märkused 4 ja 6
|
Plii
|
10
|
µg/l
|
|
Polütsüklilised
aromaatsed süsivesinikud (PAH)
|
0,10
|
µg/l
|
|
Seleen
|
10
|
µg/l
|
|
Tetrakloroeteen ja trikloroeteen
|
10
|
µg/l
|
Määratakse ühendite summaarne sisaldus;
|
Trihalometaanide summa
|
150
|
µg/l
|
Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkus 8
|
Tsüaniid
|
50
|
µg/l
|
|
Vask
|
2,0
|
mg/l
|
Märkus 9
|
Vinüülkloriid
|
0,50
|
µg/l
|
Märkus 1
|
Märkus 1
|
Piirsisaldus vastab monomeeri kontsentratsioonile vees, mis
arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjal vee ja
vastava polümeeri kokkupuutel.
|
Märkus 2
|
Uuritakse juhul, kui veetöötluses kasutatakse broomiühendeid.
|
Märkus 3
|
Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema:
(NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1
(NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja
nitriti kontsentratsioone mg/l.
Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l.
|
Märkus 4
|
Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite
gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid,
nematotsiidid, akaritsiidid,
algitsiidid, rodentitsiidid,
slimitsiidid, herbitsiididega seotud
tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite
metaboliidid, degradatsiooni- ja reaktsiooniproduktid.
Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde
valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivad
joogivette sattuda.
|
Märkus 5
|
Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini,
dieldriini, heptakloori
ja heptakloorepoksiidi jaoks on
piirsisaldus 0,030 µg/l.
|
Märkus 6
|
Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud
pestitsiidide sisalduse summat.
|
Märkus 7
|
Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen,
benso(k)fluorantreen,
benso(ghi)perüleen
ja indeno(1,2,3-cd)püreen.
|
Märkus 8
|
Trihalometaanid on järgmised
ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan
ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide
summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide
sisalduse summat.
|
Märkus 9
|
Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija
kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena.
|
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
§ 6. Indikaatorid
Indikaatorid joogivees on järgmised:
Näitaja
|
Piirsisaldus
|
Ühik
|
Märkused
|
Alumiinium
|
200
|
µg/l
|
|
Ammoonium
|
0,50
|
mg/l
|
|
Elektrijuhtivus
|
2500
|
µS cm-1 20 0C
juures
|
Märkus 1
|
Jääkkloor
|
≥0,2 ja ≤0,5
|
mg/l
|
Märkus 6
|
Jääkosoon
|
0,3
|
mg/l
|
Märkus 6
|
Kloriid
|
250
|
mg/l
|
Märkus 1
|
Mangaan
|
50
|
µg/l
|
|
Naatrium
|
200
|
mg/l
|
|
Oksüdeeritavus
|
5,0
|
mg/l O2
|
Märkus 3
|
Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC)
|
Ilma ebatavaliste muutusteta
|
|
Märkus 4
|
Raud
|
200
|
μg/l
|
|
Sulfaat
|
250
|
mg/l
|
Märkus 1
|
Vesinikioonide kontsentratsioon
|
≥6,5 ja ≤9,5
|
pH ühik
|
Märkused 1
ja 2
|
Hägusus
|
|
NTU
|
Märkus 5
|
Maitse
|
Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta
|
|
|
Lõhn
|
Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta
|
|
|
Värvus
|
Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta
|
|
|
Clostridium perfringens
(koos eostega)¹
|
0
|
PMÜ/100ml
|
Märkus 7
|
Kolooniate arv 22 0C
|
100
|
PMÜ /1 ml
|
|
Coli-laadsed bakterid
|
0
|
PMÜ /100 ml
|
Märkus 8
|
Radioloogilised näitajad
|
|
|
|
Triitium
|
100
|
Bq/l
|
Märkused 9 ja 10
|
Efektiivdoos
|
0,10
|
mSv/aastas
|
Märkused 9,10, ja 11
|
Märkus 1
|
Vesi ei tohiks olla agressiivne, st ei tohi põhjustada
joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide
korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada
rahvusvahelisi standardmeetodeid.
|
|
Märkus 2
|
Anumatesse villitava gaseerimata joogivee pH
väärtus võib olla väiksem kui tabelis esitatud, kuid mitte
alla 4,5.
|
|
|
Märkus 3
|
Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise
süsiniku sisaldus.
|
|
Märkus 4
|
Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus
ööpäevas on alla 10 000 m³.
|
|
Märkus 5
|
Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe
piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise
hägususe ühikut.
|
|
Märkus 6
|
Näitajat tuleb uurida pärast joogivee ühisveevärki
suunatava vee kloorimist. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset
kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast
0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega
|
|
Märkus 7
|
Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest
saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens´i
esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste
patogeensete mikroorganismide suhtes.
|
|
Märkus 8
|
Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv/250 ml.
|
|
Märkus 9
|
Uuringute sagedus on toodud määruse §
8 lõikes 10.
|
|
Märkus 10
|
Kui uuringute põhjal on tõestatud, et
triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib
triitiumi määramisest loobuda.
|
|
Märkus 11
|
Välja arvatud triitium, kaalium-40,
radoon ja radooni lagunemisproduktid. Kui uuringute põhjal on
tõestatud, et efektiivdoos on pikaajaliselt piirsisaldusest
allpool, siis määrab uuringu sageduse Kiirguskeskus.
Efektiivdoosi hindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri
24. augusti 1998. a määrusega nr 55 “Looduskiirgusest,
kiirgustegevusest, kiirgusallikatest ja avariidest
elanikkonnale põhjustatud kiirgusdooside seire ja hindamise
korra kinnitamine” (RTL 1998, 264/265, 1088).
|
|
|
|
|
|
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
3. peatükk
JOOGIVEE KVALITEEDI KONTROLLINÕUDED
§ 7. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovi võtmine
(1) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse
järgmistes proovi võtmise kohtades:
1) ühisveevärgis – kohas, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks;
2) mahutite ja tsisternide kasutamisel – mahutist või tsisternist
väljumise kohas;
3) pudelitesse, kanistritesse või muudesse õhukindlatesse anumatesse
villimisel – enne pudelitesse villimist (villimiskohas);
4) toiduaineid käitlevas ettevõttes – toidu käitlemise kohas;
5) teenuse pakkumisel – teenuse osutamise kohas;.
(2) Proove võivad võtta atesteeritud proovivõtjad.
(3) Joogivett tuleb uurida akrediteeritud laboris.
§ 8. Joogivee kontroll
(1) Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning
sellest väljuva joogivee tava- ja süvakontrolli vastavalt käesoleva
määruse paragrahvi 9 nõuetele.
(2) Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee
kvaliteedist ja joogivee töötlemise (eriti desinfektsiooni) tõhususest.
(3) Tavakontrolli käigus peab uurima joogivees järgmisi näitajaid:
Näitaja
|
Uurimise nõuded
|
Alumiinium
|
Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või tema ühendeid
kasutatakse flokulandina. Muudel
juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus.
|
Ammoonium
|
|
Värvus
|
|
Elektrijuhtivus
|
|
Clostridium perfringens
, sealhulgas spoorid
|
Näitajat tuleb uurida, kui joogivesi või osa sellest saadakse
pinnaveest.
|
Escherichia coli
|
|
Vesinikioonide kontsentratsioon pH
|
|
Raud
|
Näitajat tuleb uurida, kui rauda või tema ühendeid kasutatakse flokulandina.
Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus.
|
Nitrit
|
Näitajat tuleb uurida, kui desinfitseerimisel kasutatakse kloramiini.
Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus.
|
Lõhn
|
|
Pseudomonas aeruginosa
|
Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest.
|
Maitse
|
|
Kolooniate arv 22 oC
ja 37 oC
juures
|
Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest.
|
Coli-laadsed bakterid
|
|
Hägusus
|
|
Jääkkloor
|
Näitajat tuleb uurida joogivee kloreerimisel.
|
Jääkosoon
|
Näitajat tuleb uurida joogivee osoneerimisel.
|
(4) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest
kõikidele määruse paragrahvides 4, 5 ja 6 toodud kvaliteedinäitajatele.
(5) Tava- ja süvakontrolli käigus ühisveevärgi, mahutite või
tsisternide kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava
joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad,
määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:
Ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatava
joogivee hulk m³/ööpäevas
|
Tavakontrolli minimaalne proovide arv aastas
|
Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas
|
kuni 100
|
|
1 kolme aasta jooksul
|
101 kuni 1 000
|
4
|
|
1 001 kuni 10 000
|
4
+ 3 iga 1 000 m3 kohta
+ 3 arvutamisel tekkinud jäägi kohta
|
1
+ 1 iga 3 300 m3 kohta
+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta
|
10 001 kuni 100 000
|
4
+ 3 iga 1 000 m3 kohta
|
3
+ 1 iga 10 000 m3 kohta
+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta
|
üle 100 000
|
4
+ 3 iga 1 000 m3 kohta
|
10
+ 1 iga 25 000 m3 kohta
+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta
|
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
(6) Tava- ja süvakontrolli käigus pudelite või kanistrite kaudu
edastatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised
näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:
Pudelites, kanistrites müügiks toodetava vee kogus m3/ööpäevas
|
Tavakontrolli
minimaalne proovide arv aastas
|
Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas
|
kuni 10
|
1
|
1
|
11 kuni 60
|
12
|
1
|
üle 60
|
1 iga 5 m3 kohta
+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta
|
1 iga 100 m3 kohta
+ 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta
|
(7) Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena.
(8) Juhul, kui joogivett edastatakse tarbijale lühiperioodi jooksul
mahutites, määrab kontrollitavate proovide arvu asukohajärgne
tervisekaitsetalitus.
(9) Proovid võetakse ühes ja samas kohas kindlas ajavahemikus.
(10) Radioloogilisi näitajaid kontrollitakse iga kümne aasta tagant
veevarude hindamisel.
§ 9. Joogivee kontrolli kavandamine
(1) Joogivee käitleja peab koostama ja käitlemise asukohajärgse
tervisekaitsetalitusega kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt
kolmeks aastaks.
(2) Kontrolli kavas peab olema esitatud:
1) ühe ööpäeva jooksul käideldava vee kogus;
2) uuritavate kvaliteedinäitajate loetelu proovi võtmise kohtade viisi;
3) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad;
4) iga kvaliteedinäitaja proovide arv lõikes 1 nimetatud ajavahemiku
jooksul.
(3) Tervisekaitsetalituse loal võib joogivee käitleja vähendada § 8
lõikes 5 nõutud süva- ja tavakontrolli proovide arvu mõnede näitajate
määramiseks, kui eelnevate uuringute tulemuste põhjal on selle näitaja
osas piirsisalduse ületamine ebatõenäoline. Vajaliku proovivõtu
sageduse määrab tervisekaitsetalitus.
(4) Ebatõenäoliseks peetakse näitaja piirsisalduse ületamist, kui:
1) selle näitaja sisaldused on muutumatud vähemalt kahe järjestikuse
aasta jooksul võetud proovide põhjal ja ei ületa paragrahvides 4, 5, 6
toodud piirsisaldusi;
2) veehaarde piirkonnas ei ole täheldatud vee kvaliteedi langust
põhjustavate tegurite esinemist.
(5) Tavakontrolli proovide arv ei tohi olla väiksem kui pool määruse
paragrahvi 8 lõigete 5 ja 6 nõuetes kehtestatud proovide arvust.
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
§ 10. Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamine
(1) Kui joogivesi ei vasta määruse nõuetele, peab joogivee käitleja
koheselt:
1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi;
2) rakendama vajalikud abinõud ja teavitama sellest tarbijat
ning käitlemise asukohajärgset tervisekaitsetalitust.
(2) Kui rakendatud abinõud ei anna tulemusi, siis otsustab
asukohajärgne tervisekaitsetalitus, kuidas. toimub joogivee edasine
kasutamine.
4. peatükk
ANALÜÜSIMEETODID
§ 11. Kontrollil kasutatavad analüüsimeetodid
(1) Kontrollil tuleb kasutada üldjuhul selle paragrahvi lõigetes 2, 3
ja 4 määratletud meetodeid ja nõudeid.
(2) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks peab kasutama
alljärgnevaid analüüsimeetodeid:
Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad
|
Analüüsimeetodid
|
Coli-laadsed bakterid ja Escherichia
coli
|
ISO 9308-1
|
Enterokokid
|
ISO 7899-2
|
Pseudomonas aeruginosa
|
prEN ISO 12780
|
Kasvatatavate mikroorganismide loendamine – kolooniate arv 22 ºC
ja 37ºC juures
|
EN ISO 6222
|
Clostridium perfringens
(kaasa arvatud eosed)
|
EN 26461-2:1993
|
(3) “M-CP” agari valmistamise juhis on järgmine:
1) Põhisööde:
Trüptoos
30 g
Pärmiekstrakt 20 g
Sahharoos 5 g
L-tsüsteiin hüdrokloriid
1 g
MgSO4 . 7H2 0
0,1 g
Broomkresoolpunane
40 mg
Agar 15 g
Vesi 1000 ml
2) Põhisöötme koostisosad lahustatakse, reguleeritakse pH
7,6 ja autoklaavitakse 121 0C juures 15 minutit. Söötmel
lastakse jahtuda ja lisatakse:
D-tsükloseriini
400 mg
Polümüksiin B
sulfaati 25 mg
Indoksüül-ß-D-glükosiidi,
lahustatud 8 ml steriilses vees 60 mg
Filtreerimisega steriliseeritud
0,5% fenoolftaleiindifosfaadi
lahust 20 ml
Filtreerimisega steriliseeritud
4,5% FeCl3 . 6H2O
2 ml
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud kvaliteedinäitajate
määramiseks tuleb kasutada selliseid analüüsimeetodeid, mis
võimaldavad tagada samas lõikes esitatud analüüside täpsuse,
kokkulangevuse ja avastamispiiri nõuded:
1) kasutatav analüüsimeetod peab võimaldama mõõta määruse
paragrahvides 4, 5, 6 ning paragrahvi 8 lõikes 3 esitatud
piirsisaldustega võrdseid sisaldusi;
2) vesinikioonide kontsentratsiooni määramisel on analüüside nõutav
täpsus 0,2 pH ühikut ja kokkulangevus
0,2 pH ühikut.
(5) Joogivee keemiliste kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse,
kokkulangevuse ja avastamispiiri nõuded on järgmised:
Näitaja
|
Täpsus
% piir-sisaldusest
|
Kokku-
langevus
% piir-sisaldusest
|
Avastamis-piir
% piir-sisaldusest
|
Tingimused
|
Märkused
|
Akrüülamiid
|
|
|
|
|
|
Alumiinium
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Ammoonium
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Antimon
|
25
|
25
|
25
|
|
|
Arseen
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Benso(a)püreen
|
25
|
25
|
25
|
|
|
Benseen
|
25
|
25
|
25
|
|
|
Boor
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Bromaat
|
25
|
25
|
25
|
|
|
Kaadmium
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Kloriid
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Kroom
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Elektrijuhtivus
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Vask
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Tsüaniid
|
10
|
10
|
10
|
|
Märkus 1
|
1,2-dikloroetaan
|
25
|
25
|
10
|
|
|
Epiklorohüdriin
|
|
|
|
Tuleb kontrollida spetsifikaadi järgi
|
|
Fluoriidid
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Raud
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Plii
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Mangaan
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Elavhõbe
|
20
|
10
|
20
|
|
|
Nikkel
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Nitraat
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Nitrit
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Oksüdeeritavus
|
25
|
25
|
10
|
|
Märkus 2
|
Pestitsiidid
|
25
|
25
|
25
|
|
Märkus 3
|
Polütsüklilised aromaatsed
süsivesinikud (PAH)
|
25
|
25
|
25
|
|
Märkus 4
|
Seleen
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Naatrium
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Sulfaat
|
10
|
10
|
10
|
|
|
Tetrakloroeteen
|
25
|
25
|
10
|
|
Märkus 5
|
Trikloroeteen
|
25
|
25
|
10
|
|
Märkus 5
|
Trihalometaani-
de summa
|
25
|
25
|
10
|
|
Märkus 4
|
Vinüülkloriid
|
|
|
|
Tuleb kontrollida spetsifikaadi järgi
|
|
Hägusus
|
25
|
25
|
25
|
|
|
Märkus 1
|
Meetod peab võimaldama määrata tsüaniidi selle kõigis
esinemisvormides.
|
Märkus 2
|
Oksüdeerimist viiakse läbi 10 minuti jooksul temperatuuril
100º C happelises keskkonnas ja kasutades permanganaati.
|
Märkus 3
|
Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja
avastamispiiri nõudeid rakendatakse iga pestitsiidi kohta eraldi.
|
Märkus 4
|
Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja
avastamispiiri nõudeid rakendatakse igale ühendile eraldi.
Näitajate arvutamisel võetakse aluseks 25% piirsisaldusest.
|
Märkus 5
|
Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja
avastamispiiri nõudeid rakendatakse igale ühendile eraldi.
Näitajate arvutamisel võetakse aluseks 50% paragrahvides 4, 5, 6
toodud piirsisaldusest.
|
(6) Kvaliteedinäitajad, mille analüüsimiseks tuleb kasutada Eesti või
rahvusvahelisi standardmeetodeid, on järgmised:
1) värvus,
2) lõhn,
3) maitse,
4) orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC).
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§12 Järelevalve
(1) Järelevalvet vee terviseohutuse üle teostab
Tervisekaitseinspektsioon vastavalt “Rahvatervise seadusele” (RT I
1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415;
88, 804) ja “Toiduseadusele” (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) ning
Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt “Toiduseadusele”.
(2) Järelevalvet radioaktiivsete näitajate üle teostab
Kiirguskeskus vastavalt “Kiirgusseadusele” (RTL 1997, 37/38, 569;
1998, 97, 1520).
§ 13. Määruse rakendamine
(1) Käesoleva määruse nõudeid rakendatakse kõigile joogivee
käitlejatele.
(2) Määrus jõustub 01. juunil 2002. a.
(3) Määruse paragrahvis 5 toodud radioloogiliste näitajate vastavuse
nõue jõustub 01. jaanuaril 2003. a.
(4) Määruse paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatud nõue kehtib kuni 01.
jaanuarini 2003. a ka tunnustatud laboritele.
(5) Määruse paragrahvis 5 toodud nõue boori ja fluoriidi
piirsisalduse kohta jõustub 31. detsembril 2003. a.
(6) Kuni 01.jaanuarini 2007 on lubatud toota, varustada, töödelda ja
üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6
toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni,
värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas
ning mida kasutab rohkem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine,
varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt “Veeseaduse”
(RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10,
155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50,283) paragrahvi 13¹
sätestatud nõuetele.
(7) Kuni 01.jaanuarini 2013 on lubatud toota, varustada, töödelda ja
üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6
toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni,
värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas
ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine,
varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt
“Veeseaduse” (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987;
1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50,283)
paragrahvis 13¹ sätestatud nõuetele.
(8) Määruse paragrahvis 5 toodud nõue trihalometaanide
piirsisalduse kohta kehtib kuni 01. jaanuarini 2009. a. Alates
01.jaanuarist 2009. a on trihalometaanide
piirsisaldus 100 µg/l.
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
(9) Määruse § 7 lõikes 2 sätestatud nõue jõustub 01. juulil 2003. a.
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
(10) Sotsiaalministri 15.03.1996 määrus nr 8 “Joogivee
kvaliteedinõuete kehtestamine” (RTL 1996, 39, 253) tunnistatakse
kehtetuks.
[RTL 2002, 84, 1299-jõust.
02. 08. 2002]
________________________
* 98/83/ EMÜ 03. november 1998 (EÜT L 330, 5.12.98)