Muudetud järgmiste
määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise
aeg):
09.10.2002/124 (RTL
2002, 118, 1722) 21.10.2002
13.01.2003/6 (RTL
2003, 13, 169) 01.02.2003
26.09.2003/112 (RTL
2003, 105, 1612) 11.10.2003
22.07.2004/93 (RTL
2004, 102, 1656) 01.08.2004
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284) § 8 lõike 6 alusel.
§1. Üldsätted
(1) Perearst on
sellekohase eriala omandanud eriarst, kes on läbinud residentuuri või
vastavad spetsialiseerumiskursused ning sooritanud perearsti eksami.
(2) Pereõde on koos
perearstiga töötav erikoolituse saanud õde või ämmaemand, kes on
läbinud pereõe spetsialiseeritud täiendkursuse.
(3) Perearst osutab koos
pereõega üldarstiabi, annab nõu hoolduse ja haigusi, vigastusi või
mürgistusi ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kantud
isikutele.
(4) Iga perearstiga peab
koos töötama vähemalt üks pereõde.
(5) Perearst teeb esmase
arstliku otsuse iga tervisega seotud probleemi kohta, millega patsient
pöördub tema poole.
(6) Perearst on kohustatud
andma abi vahetult ise või sõltuvalt patsiendi vajadusest korraldama
arstiabi teiste tervishoiuteenuste osutajate kaudu, suunates
patsiendid eriarstide konsultatsioonile või haiglasse.
(7) [kehtetu - RTL
2002, 118, 1722 – jõust. 21.10.2002]
(8) Perearst lähtub
üldarstiabi osutamisel ja korraldamisel patsiendi tervise seisundist,
tagab patsiendile parima vajaliku ning võimaliku abi vastavalt
lepingutele.
(9) Perearst tagab tema
nimistusse kantud isikutele üldarstiabi kättesaadavuse ning arstiabi
järjepidevuse koostöös eriarstidega käesoleva määrusega ettenähtud
ulatuses ja korras.
(10) Perearst teostab uuringuid ja raviprotseduure
vastavalt sotsiaalministri 3. oktoobri 2002. a määruse nr 121
“Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt
ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu
arvutamise metoodika” (RTL 2002, 118, 1719; 2003, 16, 221; 75, 1103;
94, 1410; 96, 1448) paragrahvidele 5 ja 6.
[RTL
2003, 105, 1612 – jõust. 11.10.2003]
§2. Perearsti
töövaldkonnad
(1) Perearsti töövaldkonnad on:
1) tervise
edendamine ja haiguste ennetamine, mis hõlmab tervise riskitegurite
hindamist, arstlikku läbivaatust, individuaalset tervisekasvatust,
meditsiinilist nõustamist, immuniseerimist ja sõeluuringuid;
2)
haiguste diagnoosimine ja haigete ravimine;
3) aktiiv- ja
hooldusravile suunamine koostöös eriarstidega, õdedega,
ämmaemandatega, sotsiaaltöötajatega ja kohalike omavalitsustega;
4)
tervishoiuteenuste osutamist tõendavate ja perearsti nimistut
puudutavate dokumentide vormistamine;
5) tervishoiustatistika ja
tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamine ja nende
esitamine maavanemale;
6) asjaajamise korraldamine seadustes
sätestatud korras.
(2) Perearsti vastuvõtt sisaldab järgmisi tegevusi:
1)
vestlus haigega ja anamneesi kogumine;
2) haige läbivaatus,
uuringute ja raviplaani koostamine, diagnoosimine;
3) nõustamine
tervise säilitamise ja taastamise osas;
4) nõustamine töö ja
elukorralduse osas;
5) ravimite soovitamine ja väljakirjutamine;
6)
raviprotseduuride teostamine;
7) laboratoorsete uuringute
teostamine;
8) tervishoiuteenuste osutamisega seotud dokumentide
väljastamine.
(3) Perearst teeb tema nimistus olevaile patsientidele
vajadusel koduvisiite.
(4) Perearst peab osalema
erialastel kursustel, seminaridel, konverentsidel ja muul koolitusel
vähemalt 60 tundi aastas.
§3. Pereõe töövaldkonnad
(1) Pereõe tegevusvaldkonnad on:
1)
terve imiku/lapse füüsilise ja psüühilise arengu jälgimine,
perioodiliste läbivaatuste teostamine;
2) vanemate ja
perekonna õpetamine ning nõustamine lapse hügieeni, hoolduse, kehalise
aktiivsuse, haiguste ennetamise ja toitumise osas;
3) patsientide
nõustamine pereplaneerimise ja seksuaaltervise küsimustes;
4)
normaalse raseduse jälgimine, raseda nõustamine toitumise ja kehaliste
harjutuste suhtes, tulevase ema ja isa ettevalmistamine sünnituseks,
emaduseks ja isaduseks;
5) eakate tervise jälgimine ja õpetamine
oma tervise ning ealiste probleemidega toimetulekuks;
6)
vaktsiinide tellimine, hävitamine, arvestuse ja immuniseerimise
ajakava pidamine ning immuniseerimine;
7) õendusabi vajaduste
kindlakstegemine ja õendusabiplaani koostamine ning õendusabiteenuste
osutamine nii ambulatoorselt kui ka patsiendi kodus;
8)
jäätmekäitluse teostamine.
(2) Pereõe iseseisev
vastuvõtuaeg on vähemalt 10 tundi nädalas.
(3) Pereõde peab osalema
erialastel kursustel, seminaridel, konverentsidel ja muul koolitusel
vähemalt 60 tundi aastas.
§4. Üldarstiabi
kättesaadavus
(1) Perearsti vastuvõtuaeg
on vähemalt 20 tundi nädalas, sellele lisandub aeg koduvisiitideks.
(2) Vastuvõtuajad peavad
olema igal tööpäeval ajavahemikus kella 8.00–18.00, perearsti
tegevuskoht peab olema avatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi
päevas.
(3) Ägeda tervisehäirega
patsient peab perearsti vastuvõtule pääsema pöördumise päeval, teistel
juhtudel kolme tööpäeva jooksul.
(4) Perearst peab teavitama inimesi, kuhu ja kelle
poole saab pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool vastuvõtuaega.
(5) Perearst võib osutada
üldarstiabi väljaspool tööaega õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel
vastavalt Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingule.
§5.
[kehtetu]
[RTL
2003, 105, 1612 – jõust. 11.10.2003]
§6. Rakendussätted
(1) Määrus jõustub 1.
jaanuaril 2002. a.
(2) Käesoleva määruse
paragrahvi 1 lõige 1 jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Kuni nimetatud
tähtajani võivad nimistu alusel perearstina tegutseda üldarst ja
lastearst, kes on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne 1.
jaanuari 2002. a ja kes õpivad perearsti residentuuris või perearstiks
spetsialiseerumise kursustel.
[RTL
2003, 13, 169 - jõust. 01.02.2003]
(3) Käesoleva määruse paragrahvi 1 lõige 2 jõustub 1.
jaanuaril 2015. a ning kuni selle ajani võib koos perearstiga töötada ka
ilma erikoolituseta õde või ämmaemand.
[RTL
2004, 102, 1656 – jõust. 01.08.2004 ]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter