Anija looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	31.01.2009
Avaldamismärge:	RT I 2000, 2, 12

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) «Anija looduskaitseala kaitse-eeskiri» (juurde lisatud);
2) «Anija looduskaitseala välispiiri kirjeldus» (juurde lisatud).

2. Määrata Anija looduskaitseala valitsejaks Keskkonnaministeeriumi Harju maakonna keskkonnateenistus.

Peaminister Mart LAAR

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määrusega nr 442

ANIJA LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Anija looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Harju Maakonna Valitsuse 24. aprilli 1990. a määrusega nr 69 «Anija botaanilis-maastikulise kaitseala moodustamine» kaitse alla võetud Anija botaanilis-maastikulise kaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on ohustatud taimeliikide ja väärtuslike elupaikade ning mitmekesiste maastikuelementide kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Anija looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Jägala metskonna 1994. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843).

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.

8. Jalgrataste ja mootorsõidukitega liiklemine on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel.

9. Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. oktoobrist 31. märtsini.

10. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

11. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

12. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) kinnitada maakorralduskava;
2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
5) anda projekteerimistingimusi.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

14. Teaduslikke välitöid tehakse kaitsealal kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on Anija sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Anija vallas Jägala metskonna kvartali 144 Eigu (35), Järve (A115), Gungo (A147), Endla (A109) ja Alliksaare (A101) talu maale jääv osa, kvartali 145 Järve (A115) talu maa põhja-lõunasuunalisest teest ida poole jääv osa ning Kasemäe (A152), Mäe (A121), Luhapaju (A133), Gungo (A147), Endla (A109) ja Alliksaare (A101) talu maale jääv kaitseala osa, kvartali 146 kaitsealale jääv osa Eigu (35) ja Alliksaare (A101) talu maal ning kvartali 147 Luhapaju (A133) ja Alliksaare (A101) talu maale jääv osa.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6, 8–10 ja 12 loetletud lubatud tegevused. Samuti on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) 1. oktoobrist 31. märtsini puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3) poollooduslike koosluste esinemisaladel niitmine ja karjatamine ulatuses, mis tagab poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu säilimise.

19. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

IV. PIIRANGUVÖÖND

20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Kaitsealal on Anija piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Jägala metskonna kvartalite 146 ja 147 Kallaku (A118) talu maale jäävad osad.

22. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7–12 loetletud keelatud tegevused. Samuti on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;
4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine.

23. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

V. LÕPPSÄTTED

24. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud.

25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1999. a määrusega nr 442

ANIJA LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Anija looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Anija vallas Kasemäe (A152) talu maa loodepiiri ja Jägala metskonna kvartali 145 kirdepiiri lõikumispunktist mööda kvartali 145 piiri kagu, edela ja uuesti kagu suunas ning seejärel mööda kvartali 147 piiri kagu, edela ja uuesti kagu suunas kuni Kallaku (A118) talu maa lõunapiirini. Edasi kulgeb piir mööda Kallaku (A118) talu maa lõuna- ja läänepiiri ning Eigu (35) talu maa lõunapiiri kuni kvartali 146 läänepiirini, edasi mööda kvartalite 146 ja 144 läänepiiri kuni Eigu (35) talu maa põhjapiirini ning mööda seda kuni kvartalite 144 ja 145 vahelise piirini. Piir jätkub mööda nimetatud kvartalite vahelist piiri lõuna suunas kuni Järve (A115) talu maa kagupiirini, mööda seda kirde suunas kuni põhja-lõunasuunalise teeni nimetatud talumaal ning mööda seda põhja suunas kuni Järve (A115) talu maa loodepiirini ning mööda seda ja Kasemäe (A153) talu maa loodepiiri kirde suunas kuni kvartali 145 kirdepiirini.

Anija looduskaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Jägala metskonna 1994. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Heiki KRANICH