Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse»
(RT I 1999, 26, 376) § 22 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
Käesolev tsiviilõhusõidukite märgistamise kord kehtib kõikide Eestis
registreeritavate tsiviilõhusõidukite kohta.
§ 2. Tsiviilõhusõidukite tunnused
(1) Tsiviilõhusõidukite riiklikus registris registreeritavale
õhusõidukile antakse riigi tunnus ja registreerimistunnus, mis koosnevad
tähtede või tähtede ja numbrite kombinatsioonist.
(2) Eestis registreeritud tsiviilõhusõiduki riigi tunnus on ES (kaks
esimest tähte sõnast ESTONIA).
(3) Registreerimistunnus on kolmest tähest või purilennukil neljast
numbrist koosnev kombinatsioon.
(4) Riigi tunnus ja registreerimistunnus (edaspidi tunnused) ühendatakse
sidekriipsuga.
(5) Registreerimistunnuse annab välja Lennuamet.
§ 3. Tunnuste kandmine õhusõidukile
(1) Tunnused kantakse õhusõidukile värviga või kinnitatakse viisil, mis
tagab hea püsivuse ja loetavuse. Tunnused peavad olema selgelt
eraldatavad, puhtad ja vigastusteta.
(2) Tunnuste taustast erinev õhusõiduki värvkate ei tohi asetseda
tunnustele lähemal kui 1/4 tunnuste kõrgusest.
(3) Iga õhusõiduk varustatakse tulekindlast materjalist tunnussildiga,
millele on graveeritud või söövitatud õhusõiduki tunnused.
§ 4. Märkide ja sümbolite kasutamise keeld
(1) Õhusõidukile ei tohi kanda lisamärke või sümboleid, mis muudaksid
tunnuste kuju või raskendaksid nende loetavust.
(2) Registreerimistunnusena ei ole lubatud kasutada tähtede
kombinatsiooni, mida võib segi ajada rahvusvaheliste signaalide
viietähelise koodiga, kolmetähelist Q-tähega algavat kombinatsiooni või
teiste häda- või kiirteadete signaalidega nagu SOS, PAN, XXX, TTT
samaseid kombinatsioone.
2. peatükk
TUNNUSE PAIGUTUS JA SUURUS ERI TÜÜPI ÕHUSÕIDUKITEL
§ 5. Tunnuste kandmine jäigatiivalistele õhusõidukitele
(1) Monoplaani tiibadele kantakse tunnused vasaku pooltiiva alumisele
küljele, biplaanil – alumise vasaku pooltiiva alumisele küljele.
(2) Tunnuste kõrgus peab olema vähemalt 500 mm. Tunnused kantakse
pooltiiva keskele ülaäärega lennu suunas.
(3) Kui tunnused ei mahu vasakule pooltiivale, kantakse riigi tunnus ja
sidekriips paremale pooltiivale, õhusõiduki registreerimistunnus
vasakule pooltiivale.
(4) Lisaks alaküljele võivad tunnused olla ka õhusõiduki ülaküljel.
(5) Kerele või kiilule kantakse tunnused kere mõlemale poolele tiiva ja
saba vahelisele kereosale või kiilu mõlemale küljele. Mitme kiiluga
õhusõidukitel kantakse tunnus välimiste kiilude väliskülgedele.
(6) Kerele või kiilule kantavad tunnused peavad olema vähemalt 300 mm
kõrgused.
(7) Tunnused peavad asetsema paralleelselt õhusõiduki pikiteljega ja
jätma igas suunas vähemalt 50 mm vaba ruumi.
§ 6. Tunnuste kandmine rootortiibadega õhusõidukitele
(1) Rootortiibadega õhusõiduki tunnused kantakse kere mõlemale poolele
ja selle alapinnale.
(2) Kere külgedele kantavad tunnused peavad asetsema paralleelselt
õhusõiduki pikiteljega ja olema vähemalt 300 mm kõrgused.
(3) Alapinnale kantavate tunnuste kõrgus peab olema 4/5 kere laiusest,
kuid mitte üle 500 mm. Tunnuse lugemissuund peab olema eest taha.
§ 7. Tunnuste kandmine dirižaablitele
(1) Dirižaabli tunnused kantakse kerele või stabilisaatori pindadele.
(2) Kerele kantakse tunnused mõlemale küljele ja samuti ülaosa
sümmeetriateljele.
(3) Stabilisaatorile kantakse tunnused alumise vertikaalse
stabilisaatori mõlemale küljele horisontaalselt ja horisontaalse
stabilisaatori vasaku külje alapinnale ning parema külje ülapinnale
tähtede ülaosaga liikumise suunas.
§ 8. Tunnuste kandmine õhupallidele
(1) Sfääriliste õhupallide (välja arvatud mehitamata õhupallid) tunnused
kantakse kahes kohas diametraalselt vastaskülgedele palli maksimaalse
läbimõõdu lähedale.
(2) Mittesfääriliste õhupallide (välja arvatud mehitamata õhupallid)
tunnused kantakse mõlemale küljele ülalpool taglasvööd või korvi
trosside kinnituspunkte.
(3) Mehitamata õhupallide tunnused peavad olema kantud tunnussildile.
§ 9. Tunnuste kandmine muudele õhusõidukitele
(1) Õhust kergemate õhusõidukite külgedele kantud tunnused peavad olema
nähtavad nii külgedelt kui maa pealt vaadates.
(2) Erikonstruktsiooniga õhusõidukitel, kui õhusõiduki konstruktsioonis
puuduvad eespool nimetatud osad, peab tunnuse suurus võimaldama tunnust
kergesti lugeda.
§ 10. Tunnuste tähtede ja numbrite kuju
(1) Tunnuse märkimiseks kasutatakse ornamenteerimata suuri ladina tähti
ja araabia numbreid.
(2) Tähtede ja numbrite ümarate osade märkimiseks võib kasutada
murdjoont. Tunnuste tähed ja numbrid peavad olema ühekõrgused ja
asetsema ühel joonel. Kõikide tähtede ja numbrite kaldenurgad peavad
olema võrdsed ja mitte üle 30° ning tähtede ja numbrite märkimiseks peab
kasutama ühesugust joont (ümar- või murdjoont).
(3) Tähtede, numbrite ja sidekriipsu laius peab võrduma 2/3 sümboli
kõrgusega. Märkimiseks kasutatakse pidevjoont laiusega 1/6 sümboli
kõrgusest. Sümbolite vahe peab olema 1/4 nende kõrgusest.
|
|
Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON
|
|
|
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN
|
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter