Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu koostis- ja kvaliteedinõuded ning selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.03.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	13.02.2010
Avaldamismärge:

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

11.06.2002 nr 188 (RT I 2002, 51, 319) 23.06.2002

14.02.2008 nr 50 (RT I 2008, 11, 75) 1.03.2008

Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» paragrahvi 14 lõike 5 ja paragrahvi 38 lõike 5 alusel.

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toiduna (edaspidi ravitoit) käsitatakse eritoidu gruppi, mis on spetsiaalselt valmistatud ja ette nähtud inimese täielikuks või osaliseks toitmiseks arsti juhendamise all järgmistel juhtudel:
1) kui inimesel on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja
2) kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutades, samuti neid kahte ühendades, ei saa inimesele meditsiinilise näidustuse tõttu tagada tavapärasest erineva toitainete vajaduse katmist. 

§ 2. Määruses lähtutakse järgmisest ravitoitude liigitusest:
1) toitaineliselt täisväärtuslik ja standardse toitainelise koostisega ravitoit, mis vastavalt tarvitamisjuhisele valmistatuna ning kasutatuna katab ainsa toiduna inimese päevase toitainete vajaduse;
2) toitaineliselt täisväärtuslik ja toitainelise koostise poolest teatud haiguste või meditsiiniliste seisundite raviks kohandatud ravitoit, mis vastavalt tarvitamisjuhisele valmistatuna ja tarvitatuna katab ainsa toiduna inimese päevase toitainete vajaduse;
3) toitaineliselt mittetäisväärtuslik ja standardse toitainelise koostisega või toitainete koostiselt teatud haiguste või meditsiiniliste seisundite raviks kohandatud ravitoit, mis ei ole sobiv kasutamiseks ainsa toiduna inimese päevase toitainete vajaduse katmiseks;
4) punktides 1 ja 2 nimetatud ravitoite võib kasutada ka osana inimese päevases toiduratsioonis.

[RT I 2002, 51, 319 – jõust. 23.06.2002]

§ 3. Ravitoidu koostis peab vastama üldtunnustatud meditsiini ja toitumise põhimõtetele. Tarvitamisjuhise kohane ravitoidu kasutamine peab olema inimesele, kellele see on ette nähtud, ohutu, kasulik ning efektiivne, rahuldades haigusest tingitud tavapärasest erinevad toitumuslikud vajadused. Eespool nimetatud ravitoidu omadused peavad olema tõestatud üldtunnustatud teaduslike uuringutega.

§ 3¹. Ravitoidu puhul tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määruse nr 436 «Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine» (RT I 2000, 2, 6; 2002, 18, 101) punktiga 1 kinnitatud «Eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõudeid ja korda», kui käesolevas määruses või teistes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

[RT I 2002, 51, 319 – jõust. 23.06.2002]

 

2. peatükk

MEDITSIINILISEL NÄIDUSTUSEL KASUTAMISEKS ETTENÄHTUD TOIDU KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING SELLE VALMISTAMISEKS KASUTATAVATE AINETE JA KÄITLEMISE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED

§ 4. Imikule (kuni kaheteist kuu vanune laps) ettenähtud, paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud ravitoidus olevate allnimetatud vitamiinide sisaldus peab olema järgmine:

1) vitamiin A	–	14 µg-RE / 100 kJ (60 µg-RE / 100 kcal) kuni 43 µg-RE / 100 kJ (180 µg-RE / 100 kcal);
2) vitamiin D	–	0,25 µg / 100 kJ (1 µg / 100 kcal) kuni 0,75 µg / 100 kJ (3 µg / 100 kcal);
3) vitamiin K	–	1 µg / 100 kJ (4 µg / 100 kcal) kuni 5 µg / 100 kJ (20 µg / 100 kcal);
4) vitamiin C	–	1,9 mg / 100 kJ (8 mg / 100 kcal) kuni 6 mg / 100 kJ (25 mg / 100 kcal);
5) tiamiin	–	0,01 mg / 100 kJ (0,04 mg / 100 kcal) kuni 0,075 mg / 100 kJ (0,3 mg / 100 kcal);
6) riboflaviin	–	0,014 mg / 100 kJ (0,06 mg / 100 kcal) kuni 0,1 mg / 100 kJ (0,45 mg / 100 kcal);
7) vitamiin B6	–	0,009 mg / 100 kJ (0,035 mg / 100 kcal) kuni 0,075 mg / 100 kJ (0,3 mg / 100 kcal);
8) niatsiin	–	0,2 mg NE / 100 kJ (0,8 mg NE / 100 kcal) kuni 0,75 mg NE / 100 kJ (3 mg NE / 100 kcal);
9) foolhape	–	1 µg / 100 kJ (4 µg / 100 kcal) kuni 6 µg / 100 kJ (25 µg / 100 kcal);
10) vitamiin B12	–	0,025 µg / 100 kJ (0,1 µg / 100 kcal) kuni 0,12 µg / 100 kJ (0,5 µg / 100 kcal);
11) pantoteenhape	–	0,07 mg / 100 kJ (0,3 mg / 100 kcal) kuni 0,5 mg / 100 kJ (2 mg / 100 kcal);
12) biotiin	–	0,4 µg / 100 kJ (1,5 µg / 100 kcal) kuni 5 µg / 100 kJ (20 µg / 100 kcal);
13) vitamiin E		0,1 mg α-TE / 100 kJ (0,5 mg α-TE / 100 kcal), sealjuures 0,5 α-TE / 1 grammi polüküllastumata rasvhapete (väljendatuna linoolhappena) kohta kuni 0,75 mg α-TE / 100 kJ (3 mg α-TE / 100 kcal). α-TE = tokoferooli ekvivalent (rahvusvaheline ühik) = 0,67 mg d-α-tokoferooli.»;

[RT I 2002, 51, 319 – jõust. 23.06.2002]

§ 5. Imikule ettenähtud, paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud ravitoidus olevate allnimetatud mineraaltoitainete sisaldus peab olema järgmine:

1) naatrium	–	5 mg / 100 kJ (20 mg / 100 kcal) kuni 14 mg / 100 kJ (60 mg / 100 kcal);
2) kloriidid	–	12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal) kuni 29 mg / 100 kJ (125 mg / 100 kcal);
3) kaalium	–	15 mg / 100 kJ (60 mg / 100 kcal) kuni 35 mg / 100 kJ (145 mg / 100 kcal);
4) kaltsium	–	12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal) kuni 60 mg / 100 kJ (250 mg / 100 kcal);
5) fosfor2	–	6 mg / 100 kJ (25 mg / 100 kcal) kuni 22 mg / 100 kJ (90 mg / 100 kcal);
6) magneesium	–	1,2 mg / 100 kJ (5 mg / 100 kcal) kuni 3,6 mg / 100 kJ (15 mg / 100 kcal);
7) raud	–	0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal) kuni 0,5 mg / 100 kJ (2 mg / 100 kcal);
8) tsink	–	0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal) kuni 0,6 mg / 100 kJ (2,4 mg / 100 kcal);
9) vask	–	4,8 µg / 100 kJ (20 µg / 100 kcal) kuni 29 µg / 100 kJ (120 µg / 100 kcal);
10) jood	–	1,2 µg / 100 kJ (5 µg / 100 kcal) kuni 8,4 µg / 100 kJ (35 µg / 100 kcal);
11) seleen	–	0,25 µg / 100 kJ (1 µg / 100 kcal) kuni 0,7 µg / 100 kJ (3 µg / 100 kcal);
12) mangaan	–	0,25 μg / 100 kJ (1 μg / 100 kcal) kuni 25 μg / 100 kJ (100 μg / 100 kcal);
13) kroom	–	kuni 2,5 µg / 100 kJ (10 µg / 100 kcal);
14) molübdeen	–	kuni 2,5 µg / 100 kJ (10 µg / 100 kcal);
15) fluoriidid	–	kuni 0,05 mg / 100 kJ (0,2 mg / 100 kcal).

[RT I 2008, 11, 75 – jõust. 1.03.2008]

§ 6. Imikule ettenähtud, paragrahvi 2 punktis 2 nimetatud ravitoidule, juhul kui toidu ettenähtud kasutusala ei eelda ühe või mitme toitaine modifitseerimist, kohaldatakse paragrahvides 4 ja 5 nimetatud, vitamiinidele ja mineraaltoitainetele esitatavaid nõudeid.

§ 7. Imikule ettenähtud, paragrahvi 2 punktis 3 nimetatud ravitoidule, juhul kui toidu ettenähtud kasutusala ei eelda ühe või mitme toitaine modifitseerimist, kohaldatakse paragrahvides 4 ja 5 nimetatud vitamiinide ja mineraaltoitainete maksimaalseid lubatud sisaldusi.

§ 8. Lisaks paragrahvides 4 kuni 7 sätestatule peab imikule ettenähtud ravitoit vastama Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 436 «Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine» kinnitatud «Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostis- ja kvaliteedinõuetega ning nende valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavate nõuetega ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korraga» kehtestatud imiku piimasegule ja jätkupiimasegule esitatavatele teistele toitainelise koostise nõuetele, kui ravitoidule ettenähtud kasutusala ei nõua muud.

§ 9. Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud ravitoidus, välja arvatud imikule ettenähtud ravitoidus, olevate allnimetatud vitamiinide sisaldus peab olema järgmine:

1) vitamiin A	–	8,4 µg-RE / 100 kJ (35 µg-RE / 100 kcal) kuni 43 µg-RE / 100 kJ (180 µg-RE / 100 kcal);
2) vitamiin D	–	0,12 µg / 100 kJ (0,5 µg / 100 kcal) kuni 0,65 µg / 100 kJ (2,5 µg / 100 kcal)
3) vitamiin D3	–	0,12 µg / 100 kJ (0,5 µg / 100 kcal) kuni 0,75 µg / 100 kJ (3 µg / 100 kcal)
4) vitamiin K	–	0,85 µg / 100 kJ (3,5 µg / 100 kcal) kuni 5 µg / 100 kJ (20 µg / 100 kcal);
5) vitamiin C	–	0,54 mg / 100 kJ (2,25 mg / 100 kcal) kuni 5,25 mg / 100 kJ (22 mg / 100 kcal);
6) tiamiin	–	0,015 mg / 100 kJ (0,06 mg / 100 kcal) kuni 0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal);
7) riboflaviin	–	0,02 mg / 100 kJ (0,08 mg / 100 kcal) kuni 0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal);
8) vitamiin B6	–	0,02 mg / 100 kJ (0,08 mg / 100 kcal) kuni 0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal);
9) niatsiin	–	0,22 mg NE / 100 kJ (0,9 mg NE / 100 kcal) kuni 0,75 mg NE / 100 kJ (3 mg NE / 100 kcal);
10) foolhape	–	2,5 µg / 100 kJ (10 µg / 100 kcal) kuni 12,5 µg / 100 kJ (50 µg / 100 kcal);
11) vitamiin B12	–	0,017 µg / 100 kJ (0,07 µg / 100 kcal) kuni 0,17 µg / 100 kJ (0,7 µg / 100 kcal);
12) pantoteenhape	–	0,035 mg / 100 kJ (0,15 mg / 100 kcal) kuni 0,35 mg / 100 kJ (1,5 mg / 100 kcal);
13) biotiin	–	0,18 µg / 100 kJ (0,75 µg / 100 kcal) kuni 1,8 µg / 100 kJ (7,5 µg / 100 kcal);
Kehtetu – RT I 2002, 51, 319 – jõust. 23.06.2002]
14) vitamiin E		0,1 mg α-TE / 100 kJ (0,5 mg α-TE / 100 kcal), sealjuures 0,5 α-TE / 1 grammi polüküllastumata rasvhapete (väljendatuna linoolhappena) kohta kuni 0,75 mg α-TE / 100 kJ (3 mg α-TE / 100 kcal).α-TE = tokoferooli ekvivalent (rahvusvaheline ühik) = 0,67 mg d-α-tokoferooli.»

[RT I 2002, 51, 319 – jõust. 23.06.2002]

§ 10. Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud ravitoidus, välja arvatud imikule ettenähtud ravitoidus, olevate allnimetatud mineraaltoitainete sisaldus peab olema järgmine:

1) naatrium	–	7,2 mg / 100 kJ (30 mg / 100 kcal) kuni 42 mg / 100 kJ (175 mg / 100 kcal);
2) kloriidid	–	7,2 mg / 100 kJ (30 mg / 100 kcal) kuni 42 mg / 100 kJ (175 mg / 100 kcal);
3) kaalium	–	19 mg / 100 kJ (80 mg / 100 kcal) kuni 70 mg / 100 kJ (295 mg / 100 kcal);
4) kaltsium	–	8,4 mg / 100 kJ (35 mg / 100 kcal) kuni 42 mg / 100 kJ (175 mg / 100 kcal);
5) kaltsium3	–	12 mg / 100 kJ (50 mg / 100 kcal) kuni 60 mg / 100 kJ (250 mg / 100 kcal);
6) fosfor	–	7,2 mg / 100 kJ (30 mg / 100 kcal) kuni 19 mg / 100 kJ (80 mg / 100 kcal);
7) magneesium	–	1,8 mg / 100 kJ (7,5 mg / 100 kcal) kuni 6 mg / 100 kJ (25 mg / 100 kcal);
8) raud	–	0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal) kuni 0,5 mg / 100 kJ (2 mg / 100 kcal);
9) tsink	–	0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal) kuni 0,36 mg / 100 kJ (1,5 mg / 100 kcal);
10) vask	–	15 µg / 100 kJ (60 µg / 100 kcal) kuni 125 µg / 100 kJ (500 µg / 100 kcal);
11) jood	–	1,55 µg / 100 kJ (6,5 µg / 100 kcal) kuni 8,4 µg / 100 kJ (35 µg / 100 kcal);
12) seleen	–	0,6 µg / 100 kJ (2,5 µg / 100 kcal) kuni 2,5 µg / 100 kJ (10 µg / 100 kcal);
13) mangaan	–	0,012 mg / 100 kJ (0,05 mg / 100 kcal) kuni 0,12 mg / 100 kJ (0,5 mg / 100 kcal);
14) kroom	–	0,3 µg / 100 kJ (1,25 µg / 100 kcal) kuni 3,6 µg / 100 kJ (15 µg / 100 kcal);
15) molübdeen	–	0,72 µg / 100 kJ (3,5 µg / 100 kcal) kuni 4,3 µg / 100 kJ (18 µg / 100 kcal);
16) fluoriidid	–	kuni 0,05 mg / 100 kJ (0,2 mg / 100 kcal).

[RT I 2002, 51, 319 – jõust. 23.06.2002]

 

§ 11. Paragrahvi 2 punktis 2 nimetatud ravitoidule, välja arvatud imikule ettenähtud ravitoidule, kui selle kasutusala ei eelda ühe või mitme toitaine modifitseerimist, kohaldatakse paragrahvides 9 ja 10 nimetatud, vitamiinidele ja mineraaltoitainetele esitatavaid nõudeid.

§ 12. Paragrahvi 2 punktis 3 nimetatud ravitoidule, välja arvatud imikule ettenähtud ravitoidule, kui selle kasutusala ei eelda ühe või mitme toitaine modifitseerimist, kohaldatakse paragrahvides 9 ja 10 nimetatud vitamiinide ja mineraaltoitainete maksimaalseid lubatud sisaldusi.

 

3. peatükk

MEDITSIINILISEL NÄIDUSTUSEL KASUTAMISEKS ETTENÄHTUD TOIDU MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD

§ 13. Ravitoidu puhul tuleb järgida «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud toidu märgistusele esitatavaid nõudeid ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise korda ning §-des 14–19 esitatud märgistamise nõudeid.

[RT I 2008, 11, 75 – jõust. 1.03.2008]

§ 14. Ravitoidule ei laiene Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1999. a määrusega nr 436 «Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra kinnitamine» kinnitatud «Eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra» punktis 7 kehtestatud eritoidu märgistamise erinõuded.

§ 15. Ravitoidu nimetus peab olema järgmine: «Toit meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks».

§ 16. Ravitoidu müügipakendi märgistus peab sisaldama järgmist teavet:
1) energiasisaldus numbritega kJ-des ja kcal-tes ning valgu-, süsivesikute- ja rasvasisaldus numbritega 100 g või 100 ml müügipakendis oleva toidu kohta ning vajaduse korral 100 g või 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta (valmistatud vastavalt tarvitamisjuhisele). Lisaks võib nimetatud teavet anda toidukorra või portsjoni kohta, sealjuures peab müügipakendis olevate portsjonite arv olema pakendil märgitud;
2) määruse peatükis 2 nimetatud mineraaltoitainete ja vitamiinide keskmine sisaldus väljendatuna numbritega 100 g või 100 ml müügipakendis oleva toidu kohta ja vajaduse korral 100 g või 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta (valmistatud vastavalt tarvitamisjuhisele). Lisaks võib nimetatud teavet anda toidukorra või portsjoni kohta, sealjuures peab müügipakendis olevate portsjonite arv olema pakendil märgitud;
3) valikuliselt nende valkude, süsivesikute, rasvade ja teiste toitainete või nende komponentide, mille deklareerimine on vajalik ravitoidu õigeks ettenähtud tarvitamiseks, sisaldus numbritega 100 g või 100 ml müügipakendis oleva toidu kohta ja vajaduse korral 100 g või 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta (valmistatud vastavalt tarvitamisjuhisele). Lisaks võib nimetatud teave olla antud ka toidukorra või portsjoni kohta, sealjuures peab müügipakendis olevate portsjonite arv olema pakendil märgitud;
4) vajaduse korral teave ravitoidu osmolaalsuse või osmolaarsuse kohta;
5) ravitoidus sisalduvate valkude või valgu hüdrolüsaatide algupära ja omaduste kohta.

§ 17. Ravitoidu müügipakendi märgistusel peavad olema sõnad «pane tähele» või mõni teine samatähenduslik viide ja selle all:
1) väide, et ravitoitu tohib kasutada ainult arsti juhendamisel;
2) väide, kas ravitoit on sobilik kasutamiseks ainsa toiduna inimese päevase toitainete vajaduse katmiseks või osana inimese päevasest toiduratsioonist;
3) vajaduse korral väide, et ravitoit on ette nähtud teatud vanusegrupile;
4) vajaduse korral väide, et ravitoit võib kahjustada nende inimeste tervist, kellel ei ole haigust või meditsiinilist seisundit, mille puhul antud ravitoidu kasutamine on ette nähtud.

§ 18. Ravitoidu müügipakendi märgistus peab sisaldama:
1) väidet sõnadega «Toit on ette nähtud …. korral», kus tühik täidetakse haiguste või meditsiiniliste seisundite loeteluga, mille puhul antud ravitoidu kasutamine on ette nähtud;
2) vajaduse korral väidet ettevaatusabinõude ja vastunäidustuste kohta;
3) loetelu ravitoidu omadustest, mis muudavad selle sobilikuks kasutamiseks konkreetse haiguse või meditsiinilise seisundi korral (vastavalt vajadusele toitainete sisalduse vähendamine, suurendamine, elimineerimine või modifitseerimine) ja toote kasutamise otstarve;
4) vajaduse korral hoiatust, et ravitoit ei ole parenteraalseks kasutamiseks.

§ 19. Ravitoidu märgistus peab vajaduse korral sisaldama juhiseid valmistamiseks, kasutamiseks ja pärast müügipakendi avamist säilitamiseks.

 

4. peatükk

MÄÄRUSE RAKENDAMINE

§ 20. Kuni 1. jaanuarini 2001. a võib jätkata käesoleva määrusega kehtestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavatele nõuetele ning märgistamise erinõuetele mittevastava ravitoidu valmistamist, märgistamist ja turustamist, kuid kooskõlas teiste kehtivate toidu käitlemist reguleerivate õigusaktidega.

§ 21. Enne 1. jaanuari 2001. a valmistatud ja märgistatud ravitoitu võib müüa kuni kauba lõppemiseni.

§ 22. Paragrahvi 5 punktis 12 sätestatud, 1. märtsil 2008. a jõustunud nõudele mittevastavat imikule ettenähtud ravitoitu võib valmistada ja turustada kuni 31. detsembrini 2011. a.

[RT I 2008, 11, 75 – jõust. 1.03.2008]

 

¹ Komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoitude kohta (EÜT L 91, 7.04.1999, lk 29–36), muudetud komisjoni direktiiviga 2006/141/EÜ (ELT L 401, 30.12.2006, lk 1–33).

[RT I 2008, 11, 75 – jõust. 1.03.2008]

² Kaltsiumi ja fosfori suhtarv peab olema vahemikus 1,2 kuni 2.
³ Ravitoidud, mis on ette nähtud ühe kuni kümne aasta vanustele lastele.