Muudetud
järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise
aeg):
22.06.2006
nr 144 (RT I 2006, 31, 241) 9.07.2006
Määrus
kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse»
paragrahvi 56 lõike 2 alusel.
§ 1.
Üldsätted
(1)
Hüvitamisele kuuluvad «Loomatauditõrje seaduse» paragrahvis 55 loetletud eriti
ohtlike loomataudide nimekirja kantud loomataudide ennetamise ja tõrjega seotud
kulud.
(2)
Lõikes 1 nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 2.
Kulude hüvitamise tingimused
(1)
Eriti ohtlike loomataudide nimekirja kantud loomataudide ennetamise ja tõrjega
seotud kulud hüvitatakse loomapidaja, loomsete saaduste käitleja või
riigiasutuse taotluse alusel.
(2)
Kulude hüvitamise taotlemisel peab loomapidaja, loomsete saaduste käitleja või
riigiasutus lähtuma eriti ohtlike loomataudide ennetamiseks ja tõrjeks kasutatud
vahendite harilikust väärtusest.
(3)
«Loomatauditõrje seaduse» paragrahvi 55 punktis 1 nimetatud
proovivõtmisega seotud kuludena hüvitatakse ka loomade kontrolltapmisega seotud
kulud.
(4)
«Loomatauditõrje seaduse» paragrahvi 55 punktis 2 nimetatud
diagnostilise uurimise kuludena hüvitatakse ka loomataudi laboratoorse uurimise
kulud.
(5)
«Loomatauditõrje seaduse» paragrahvi 55 punktides 3–7 nimetatud kulud
hüvitatakse tegelike kulude ulatuses.
(6)
«Loomatauditõrje seaduse» paragrahvi 55 punktis 8 nimetatud kulud
hüvitatakse ainult juhul, kui haigusetekitajatega saastunud inventari ei ole
võimalik desinfitseerida ning inventar tuleb seetõttu hävitada.
(7)
«Loomatauditõrje seaduse» paragrahvi 55 punktis 9 nimetatud kuludeks,
mida on teinud loomataudi ennetamise ja tõrje toimingutele kaasatud isikud,
sealhulgas veterinaarpraksisega tegelevad isikud, loetakse sama
paragrahvi punktides 1–8 nimetatud kulud ja loomataudi ennetamise ja
tõrje toimingutele kaasatud füüsiliste isikute töötasu. Eriti ohtlike
loomataudide ennetamise ja tõrje toimingutele kaasatud füüsiliste isikute
töötasu hüvitatakse töötatud aja eest Vabariigi Valitsuse
18. märtsi 2005. a määruse nr 60 «Päästetöödel rakendatud isikute palga
hüvitamine»
alusel.
[RT
I 2006, 31, 241 – jõust. 9.07.2006]
§ 3.
Eriti ohtliku loomataudi ennetamisega seotud kulude hüvitamise taotluse
esitamise tingimused ja taotluse menetlemise kord eriti ohtliku loomataudi ohu
korral
(1)
Eriti ohtliku loomataudi ennetamisega seotud kulud on nimetatud «Loomatauditõrje
seaduse» paragrahvi 55 punktides 1, 2 ja 3. Eriti ohtlike
loomataudide ennetamist ja sellega seotud kulude hüvitamist korraldab
Veterinaar- ja Toiduamet.
(2)
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor esitab lõikes 1 nimetatud kulude
hüvitamiseks põllumajandusministrile 14 päeva jooksul, arvates eriti ohtliku
loomataudi ennetamisega seotud tegevuse lõpetamise päevast:
1) taotluse raha
eraldamise kohta;
2) kulude üksikasjaliku arvestuse.
§ 4.
Eriti ohtliku loomataudi ennetamise ja tõrjega seotud kulude hüvitamise taotluse
esitamise tingimused ja taotluse menetlemise kord eriti ohtliku loomataudi
puhkemise korral
(1)
Eriti ohtliku loomataudi puhkemise korral peab loomapidaja, loomsete saaduste
käitleja või riigiasutus esitama paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud
kulude hüvitamiseks taotluse ja kulude üksikasjaliku arvestuse 14 päeva jooksul,
arvates eriti ohtliku loomataudi ennetamise või tõrje lõpetamise päevast või
päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama kulude tekkimisest.
(2)
Taotlus ja kulude arvestus esitatakse kohalikule loomatauditõrje komisjonile,
kelle piirkonnas eriti ohtliku loomataudi ennetamine või tõrje toimus.
(3)
Kohalik loomatauditõrje komisjon kontrollib esitatud kulude arvestuse vastavust
taotleja poolt tehtud tegelikele kulutustele. Kohaliku loomatauditõrje komisjoni
juht koostab kirjaliku arvamuse kulude arvestuse vastavuse või mittevastavuse
kohta.
(4)
Kohaliku loomatauditõrje komisjoni juht esitab riiklikule loomatauditõrje
komisjonile loomapidaja, loomsete saaduste käitleja või riigiasutuse esitatud
taotluse, kulude üksikasjaliku arvestuse ja käesoleva
paragrahvi lõikes 3 nimetatud arvamuse 10 tööpäeva jooksul, arvates
loomapidajalt, loomsete saaduste käitlejalt või riigiasutuselt taotluse ja
kulude üksikasjaliku arvestuse saamise päevast.
(5)
Riiklik loomatauditõrje komisjon vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud dokumendid läbi, kontrollib taotletava summa põhjendatust ja nõuab
vajadusel taotlejalt, kohalikult loomatauditõrje komisjonilt või teistelt
asjaomastelt isikutelt või riigiasutustelt täiendavat teavet. Riikliku
loomatauditõrje komisjoni juht koostab kulude arvestuse vastavuse või
mittevastavuse kohta kirjaliku arvamuse.
(6)
Riikliku loomatauditõrje komisjoni juht esitab põllumajandusministrile kohaliku
loomatauditõrje komisjoni juhi esitatud dokumendid ja käesoleva
paragrahvi lõikes 5 nimetatud arvamuse 10 tööpäeva
jooksul,
arvates kohaliku loomatauditõrje komisjoni juhilt dokumentide saamise päevast.
[RT
I 2006, 31, 241 – jõust. 9.07.2006]
(7)
Tegelikkusele mittevastava arvestuse esitamisel ei hüvitata loomataudi
ennetamise ja tõrje kulusid.
§ 5.
Eriti ohtlike loomataudide ennetamise ja tõrjega seotud kulude hüvitamise
kord
(1)
Paragrahvi 3 lõikes 2 või paragrahvi 4 lõikes 6 nimetatud
dokumentide alusel esitab Põllumajandusministeerium Rahandusministeeriumile
taotluse raha eraldamiseks. Rahandusministeerium valmistab ette ja esitab
Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise kohta. Korralduse eelnõus
märgitakse, kellele raha eraldatakse ja eraldatava summa suurus.
(2)
Raha eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist Vabariigi Valitsuse korraldusega
Põllumajandusministeeriumile. Põllumajandusministeerium kannab eraldatud summad
üle hüvitist saama õigustatud loomapidaja, loomsete saaduste käitleja või
riigiasutuse arveldusarvele. Eriti ohtlike loomataudide ennetamise ja tõrje
toimingutele kaasatud füüsilisele isikule makstakse töötasu Veterinaar- ja
Toiduameti eelarve kaudu.
(3)
Tegelikkusele mittevastava arvestuse alusel väljamakstud loomataudi ennetamise
ja tõrje hüvitis tuleb tagastada riigieelarve tuludesse.
§ 6.
[käesolevast
tekstist välja jäetud]
*
90/424/EMÜ (EÜT L 224, 18.08.1990, lk 19) ja 92/119/EMÜ (EÜT L 62, 15.03.1993,
lk 69)